Osaühing (OÜ) (0)

Osaühing (OÜ) 
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . Osaühing vastutab oma 
kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. 
Osaühingu tegevust reguleerib ​Äriseadustik. 
Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul 
võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse  
osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate 
osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. 
Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva 
nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe 
euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu 
osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. 
Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu 
lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. 
Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega, osa iga üks euro annab ühe 
hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. 
Osanik võib oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule, kuid võõrandamisel 
kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise 
lepingu esitamisest osaühingu juhatusele. 
Osaühingu põhikirjaga võib piirata või laiendada osa võõrandamise tingimusi. 
Põhikirjas võib ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava 
tingimuse (teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek) täitmise korral. 
Sellisel juhul teiste osanike ostueesõigus ei kehti. Põhikirjaga võib ka lubada osa 
vaba võõrandamist kolmandale isikule (välistada teiste osanike ostueesõigus). 
Osa võib ka pantida ja jagada (võõrandada osa oma osast). Osa võõrandamise, 
pantimise ja jagamise lepingud peavad olema notariaalselt tõestatud. 
Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. 
Kui osaühingu asutajaks on füüsiline isik ning kavandatud osakapital ei ole suurem 
kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu 
asutamisel osa eest tasuma . Sellisel juhul kehtivad alljärgnevad piirangud: 
nii kaua kui osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta isikliku varaga 
osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustust ei ole 
võimalik täita osaühingu vara arvel; 
kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei ole lubatud suurendada 
ega vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse 
tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. 
Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping . Asutamisleping ja sellega 
kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla 
kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja , asendab asutamislepingut asutaja 
poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus . Osaühingu kandmiseks 
äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse 
riigilõiv. 
Osaühingu võib asutada ka kiirmenetluse korras. Sellisel juhul on lubatud teha 
osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt. Kiirmenetlus on lihtsaim viis osaühingu 
asutamiseks ning see toimub ​ettevõtjaportaali​ kaudu. 
Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui mitterahaliselt. Rahalise sissemakse 
tasumiseks avatakse osaühingu nimele pangaarve . 
Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule 
üleantav asi (näit arvuti) või varaline õigus (väärtpaberid). Osaühingu juhatus hindab 
mitterahalise sissemakse väärtust ning esitab äriregistrile vara osaühingule 
üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad dokumendid. Mitterahalise 
sissemakse väärtust peab hindama vandeaudiitor, kui osaühingu osakapital on 
vähemalt 25 000 eurot ja sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui 
osaühingu kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole 
osakapitalist. 
Asutajad peavad osa eest täielikult tasuma enne osaühingu äriregistrisse kandmise 
avalduse esitamist , kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 
Kui osaühingu tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse 
puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. 
Osaühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit «osaühing» või lühendit 
«OÜ». 
Osaühingut esindab ja juhib juhatus, kuhu võib kuuluda üks liige (juhataja) või mitu 
liiget. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse 
esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liige ei pea olema osanik. 
Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse 
tagasi osanike poolt. Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega 
ette nähtud. 
Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Kui 
osaühingul on nõukogu, peab juhatus kinni pidama nõukogu korraldustest. 
Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Peale majandusaasta lõppu esitab 
juhatus äriregistrile majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi  
katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui 
audiitorkontroll on kohustuslik. Osaühing peab esitama majandusaasta aruande ka 
juhul, kui majandustegevust ei toimu. 
Osaühingu netovara ei tohi väheneda alla 2500 euro või moodustada vähem kui pool 
osakapitalist. Sellisel juhul peavad osanikud otsustama, kuidas jätkata tegevust, et 
nõue saaks täidetud või osaühingu tegevuse lõpetama. 
Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti 
väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande 
tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. 
Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. 
Osaühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna algkapitali 
nõue on suhteliselt väike ja juhtimisstruktuur lihtne. FIE ees on eeliseks osaniku 
piiratud vastutus ja võimalus maksta osanikele dividende. 
Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) 
Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda 
nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust 
reguleerib ​Äriseadustik. 
Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda 
kandmiseks äriregistrisse. 
Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus 
ettevõtjaportaali​kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud 
eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb 
arvestada selle seaduse nõudeid. 
FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime . Ärinimi peab olema 
selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas registreeritud 
ärinimedest. 
FIE võib olla tööandjaks teistele isikutele ning tööandjana on ta kohustatud lähtuma 
Töölepingu seadusest. FIE peab pidama oma tegevuse kohta 
raamatupidamisarvestust ning tal on lubatud kasutada kassapõhist arvestusprintsiipi. 
FIE on kohustatud maksma tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning teisi vastavaid makse 
juhul, kui ta on käibemaksukohuslane või tööandja. 
Soovi korral võib FIE oma tegevuse peatada või tegutseda mingil perioodil (näit 
hooajalise tegevuse korral). Sellest on vajalik registriosakonda eelnevalt teavitada. 
Tegevuse lõpetamiselkustutatakse FIE äriregistrist tema avalduse alusel. 
Võrreldes äriühingutega on FIE-na alustamine lihtsam ja odavam. Puudub 
põhikapitali nõue. FIE-l on suur otsustamisvabadus ning juhtimine on lihtne. 
Puuduseks on suurem maksukoormus ja risk, kuna äri ebaõnnestumise korral 
vastutab FIE kogu oma isikliku varaga. 
  
Ettevõtlusvormid 
Sobiva ettevõtlusvormi valimisel on kasulik veelkord läbi mõelda, kuidas oleks kõige 
lihtsam oma eesmärki ellu viia, missugused nõuded on loodavale ettevõttele ja 
millised on majanduslikud võimalused. Valiku tegemisel on abiks alljärgnev tabel: 
 
FIE 
OÜ 
UÜ 
Tulundus - 
TÜ 
ühistu 
Asutamis - 
madalad  keskmised  madalad 
keskmised  madalad 
kulud 
Oma- 
puudub 
2500* 
määratakse 
2500 
määratakse 
kapitali- 
ühingu- 
ühingu- 
nõue 
lepinguga 
lepinguga 
(euro) 
Vastutus 
kogu 
ühingusse  täisosanik 
ühingusse  kõik 
isikliku 
paigutatud  kogu 
paigutatud  osanikud 
varaga 
rahaga ** 
varaga; 
rahaga 
võrdselt 
usaldusomani
isikliku 
k 
varaga 
sissemakse 
ulatuses 
Esindamin
FIE 
juhatus/ 
täisosanik 
juhatus/ 
osanikud 
e 
juhataja 
juhataja 
*võib asutada kapitali sisse maksmata, kui asutajaks on füüsiline isik ja osakapital ei 
ole suurem kui 2500 eurot 
**kuni osaühingu osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta isikliku 
varaga osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustust ei 
ole võimalik täita osaühingu vara arvel 
  
Mittetulundusühing (MTÜ) 
Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või 
põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. See tähendab, et 
tegutsetakse avalikkuse (terve ühiskonna) huvisid silmas pidades. Tulu võib 
kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. MTÜ ei või jaotada 
kasumit oma liikmete vahel. MTÜ-d reguleerib Mittetulundusühingute seadus. 
Tulumaksusoodustusega MTÜ-de nimekirja kandmiseks peab ühing vastama 
Tulumaksuseaduse § 11 lg 2 nõuetele. 
MTÜ-l peab olema vähemalt kaks liiget, kelle varalised ja muud kohustused 
määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab 
juhatus. Liikmelisust ei saa teisele isikule edasi anda. Liikmel on õigus avalduse 
alusel MTÜ-st välja astuda. 
MTÜ asutamiseks sõlmitakse asutamisleping ja kinnitatakse põhikiri ning 
allkirjastatakse need kõigi asutajate poolt. Mittetulundusühingud kantakse kohtu 
registriosakonnasmittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse . Registrikande 
tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud 
digitaalallkirjastatult ettevõtjaportaali kaudu. 
MTÜ nimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus ja sisaldama täiendit, mis 
viitab isikute ühendusele (nt ühing, selts jne). 
MTÜ-d juhib ja esindab juhatus, milles võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liikmed 
valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks ja neile on lubatud maksta tasu. MTÜ 
kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, millest võivad osa võtta kõik liikmed. 
Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõigis MTÜ juhtimise küsimustes. MTÜ liikmed 
võivad valida volinikud, kelle koosolek täidab üldkoosoleku ülesandeid. 
MTÜ lõpetatakse üldkoosoleku otsusega või kui liikmete arv väheneb alla kahe. 
Püsiva maksejõuetuse korral peab MTÜ juhatus viivitamata esitama kohtule 
pankrotiavalduse. Sundlõpetamist võidakse kohaldada , kui MTÜ tegevus ei vasta 
tema põhikirjalistele eesmärkidele või kui põhitegevuseks saab majandustegevus . 
MTÜ lõpetamisel toimub likvideerimismenetlus. MTÜ lõpetatakse kustutamisega 
registrist. 
Tulundusühistu 
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu 
toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Liikmed osalevad ühistus 
tarbijate, hankijate, tööpanuse või teenuse kasutamise kaudu, st ühistud jaotatakse 
teenuse liigi järgi (nt tarbijate ühistu, tootjate ühistu). Tulundusühistut reguleerivad 
Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik(kohaldatakse osaühingu kohta käivaid 
nõudeid). 
Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liikmel varalist vastutust ei 
ole. Samas võib põhikirjaga ette näha ühistu liikmete täieliku isikliku vastutuse 
(liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga) või 
lisavastutuse (vastutus põhikirjaga ettenähtud ulatuses). Lisavastutuse summa peab 
olema vähemalt 2500 eurot. Kui ühistu liikmetel isiklikku vastutust ei ole, peab 
tulundusühistu osakapital olema vähemalt 2500 eurot. Tulundusühistu osakapital 
koosneb ühistu liikmete osamaksudest. 
Tulundusühistu asutajateks peavad olema vähemalt kaks isikut. Asutajaks võib olla 
nii füüsiline kui juriidiline isik. 
Asutamiseks sõlmitakse asutamisleping ja kinnitatakse põhikiri, mis on kõigi 
asutajate poolt allkirjastatud ja notariaalselt tõestatud. Ühistu kantakse äriregistrisse 
juhatuse avalduse alusel. 
Pärast äriregistrisse kandmist võib ühistu vastu võtta uusi liikmeid. Uute liikmete 
vastuvõtmise otsustab juhatus. Ühistu liikmel on õigus avalduse alusel ühistust välja 
astuda. 
Ühistu ärinimi peab sisaldama sõna «ühistu» ja ühistu tegevusalale viitavat täiendit. 
Kui ühistu kõik liikmed on ühistud, võib ärinimes kasutada sõna «keskühistu». 
Ühistu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, kus igal liikmel on üks hääl. Ühistut 
esindab ja juhib juhatus, (kus võib olla üks või mitu liiget) mille valib üldkoosolek. 
Ühistul peab olema nõukogu, kui ühistul on üle 200 liikme või kui osakapital on üle 
25 000 euro või kui see on ette nähtud põhikirjaga. 
Ühistu lõpetatakse üldkoosoleku otsusega või pankroti välja kuulutamisega. 
Üldkoosolek peab otsustama ühistu lõpetamise ka juhul, kui liikmete arv on kuue kuu 
jooksul olnud lubatust väiksem. Osaühing loetakse lõpetatuks alates kande 
tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. 
Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. 
Täisühing (TÜ) 
Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja 
vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Täisühingut 
reguleerib Äriseadustik. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, 
osanikuks ei või olla kohaliku omavalitsuse üksus. Uue osaniku võib vastu võtta 
ainult kõigi osanike nõusolekul. 
Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel. Äriregistrisse 
kandmiseks esitavad osanikud kohtu registriosakonnale avalduse, mis on kõigi 
osanike poolt alla kirjutatud ja notariaalselt kinnitatud allkirjadega või esitatud 
ettevõtjaportaali kaudu. 
Täisühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit «täisühing» või lühendit 
«TÜ». 
Osaniku sissemakse suurus määratakse ühingulepinguga ning see võib olla nii 
rahaline kui mitterahaline (lubatud on ka teenuse osutamine). 
Kõigil osanikel on õigus ja kohustus osaleda ühingu juhtimises. Osaniku häälte arv 
vastab tema sissemakse suurusele, iga üks euro annab osanikule ühe hääle, kui 
ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 
Täisühing lõpetatakse osanike otsusega, ühingu püsiva maksejõuetuse korral 
peavad selle esindajad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Lõpetamisel viiakse 
läbi likvideerimismenetlus. 
Usaldusühing (UÜ) 
Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all. 
Vähemalt üks isik (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga 
ning üks isik (usaldusosanik) oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingut reguleerib 
Äriseadustik ning sellele kohaldatakse lisaks täisühingu kohta käivaid nõudeid. 
Usaldusühingu osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik ning uue osaniku võib 
vastu võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. Usaldusosanikul ei ole õigust ühingut 
juhtida, ta osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel nagu täisosanik. 
Usaldusühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel. Äriregistrisse 
kandmiseks esitavad osanikud kohtu registriosakonnale avalduse, mis on kõigi 
osanike poolt alla kirjutatud ja notariaalselt kinnitatud allkirjadega või esitatud 
ettevõtjaportaali kaudu. 
Usaldusühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit «usaldusühing» või 
lühendit «UÜ». 
Osaniku sissemakse suurus määratakse ühingulepinguga ning see võib olla nii 
rahaline kui mitterahaline (lubatud on ka teenuse osutamine). 
Usaldusühing lõpetatakse osanike otsusega, ühingu püsiva maksejõuetuse korral 
peavad selle esindajad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Lõpetamisel viiakse 
läbi likvideerimismenetlus. 
  
 
 
aažio - positiivne kursivahe 
abandonatsioon - kindlustatud omandi loovutamine kindlustusandjale 
kindlustussumma katteks 
abandoon - loobumine oma õigustest kindlustatud varale 
abrasioon - müntide kaalu vähenemine kulumise tõttu raharingluses 
absoluutse tulu hüpotees - hüpotees, mis käsitleb tarbimist lühiajaliselt sõltuvana 
jooksvate tulude absoluutsest suurusest  
adekvaatsus - täielik vastavus, sisult kattumine 
agenditeooria - teooria, mille järgi ei alustata mitte turust ega ettevõtte äritegevusest, 
vaid legaalselt sõlmitud ja omanike õigustel põhinevatest lepingutest. Ettevõte võib 
pankrotti minna või ise oma tegevuse lõpetada, kuid kehtima jäävad äritehingute 
lepingud (uute ja vanade partnerite vahel) 
akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt 
ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha 
eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja 
poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel 
aktiivne kauba(ndus) bilanss - riigi kaubavahetuse seis, kus eksport ületab importi  
aktiivne raha - raharingluses olevad maksevahendid 
aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast ; ettevõtte varad  
aktsess - lisakohustus 
aktsia - omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa 
ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes 
aktsiaindeks - indeks, mis iseloomustab indeksisse kuuluvate aktsiate hindade 
keskmist muutumist mingi ajavahemiku jooksul 
aktsiaoptsioon - aktsial baseeruv õigus osta või müüa aktsiaid määratud ajal 
määratud hinnaga 
aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad  
aktuaar - kindlustustehniliste eraldiste arvutaja 
akumulatsioon - sissetulekute, intressi ja muude vahendite lisamine põhikapitalile 
investeerimiskapitalina; rahaliste vahendite kogumine 
al corso​ - kehtiva kursi järgi 
al pari ​ - väärtpaberi börsikursi võrdumine nominaalväärtusega 
aleatoorne - riskantne 
Altmani võrrandid - majandusteadlase Altman poolt väljapakutud võrrandid ettevõtte 
pankroti prognoosimiseks; käesoleval ajal kasutatakse võrrandi erikujusid 
väikeettevõtluse tarbeks, trootmisettevõtte jaoks jne. Üks levinumaid võrrandi kujusid  
on 1,2X1+1,4X2+3,3X3+0,6X4+0,99X5, kus X1 on puhas käibekapital / varad; X2 on 
jaotamata kasum / varad; X3 on ärikasum / varad; X4 on aktsiate turuväärtus / 
aktsiate bilansiline väärtus; X5 on müük / varad. Altmanni võrrandid on küllaltki täpse 
prognoosimisvõimalusega õigustanud oma kasutamist peamiselt USA-s mõningates 
majandussektorites. Eesti tingimustes ei oma võrrandid ühest usaldatavust ja on 
seetõttu vähemkasutatavad. 
alternatiivkulu - ohverdatud alternatiivse võimaluse väärtus 
amballaž - pakkimiskulud 
ameerika optsioon - õigus sooritada väärtpaberitehing ennetähtaja saabumist 
analüüs - käsitlemis- või uurimisviis , mis toimub mingi tervikliku objekti koostisse 
kuuluvate elementide või objekti olemuse, tekke põhjuste jne. mõistmiseks tähtsate 
omaduste üksteisest eraldamise teel 
annuiteet - kindla suurusega maksete lõplik jada laenu tagasimaksmiseks 
antreprenöör - eraettevõtja, kes korraldab teatri- tsirkuse jm meelelahutusliku sisuga 
etendusi 
aport - raha asemel panustatavad mitterahalised vahendid 
arbitraažhindade teooria - aktsiatulu ja riski seostav teooria, mille kohaselt 
väärtpaberitelt saadav tulu erineb oodatavast, kui ettenägematult muutub 
majandusharu toodang, inflatsioonitempo, intressimäärade struktuur 
arvelduskrediit ehk ülekulu - krediit, mida pank annab kliendile arveldusteks vajaliku 
raha puudumisel 
assignaat - isik, kes maksab maksekäsundi järgi 
assignatsioon - maksekäsund 
autarkia - toimetulek omavahenditega, riikide rahuldumine oma ressurssidega ja 
sellega kaasnev sisse- ja väljaveo piiramine 
avaal - käendus 
avalikkuse printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus aruannetes 
esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase 
varadest, kohustustest, omakapitalist ja majandustegevuse kasumist (kahjumist) 
õige ja usaldusväärse ülevaate; aruannetes peavad kajastuma ka varade ja 
kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud , mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande 
koostamispäeva vahemikul  
avalist - veksligarant 
avanss - ettemakse 
avansseerima - ette maksma 
avansseeruma - teenistusredelil edasi liikuma, paremale ametikohale tõusma 
aviis - kirjalik teade kauba või veksli saatmise või rahaliste vahendite ülekandmise 
kohta 
avuaarid - deposiidid välispankades 
bonifikatsioon - hüvitus juhuks, kui kaup on varem kokkulepitust parem 
boniteet - maksevõimelisus 
broking​ - väärtpaberite vahendus 
brutokasumi osatähtsus netokäibes (%) - brutokasum * 100 / realiseerimise 
netokäive 
börs - kauba, väärtpaberite või välisvaluuta hulgiturg, mis vahendab majanduses 
ringlevate vahendite ümberjaotamist majandusharude ning omanike vahel 
börsipagi - kursside äkktõus ootamatute teadete mõjul 
 
 
Pank on rahaasutus, mis tegeleb raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste 
finantsteenuste osutamisega. 
Pangad teenivad tulu laenuintresside, investeerimise ja finantsteenuste osutamise eest võetava 
tasu pealt. 
Eristatakse universaalpanku ja eripanku, mis on spetsialiseerunud mingi kitsama finantsteenuse 
osutamisele. 
Tänapäevased pangad tekkisid 14. ja 15. sajandi Itaalia kaubalinnades ( Veneetsia , Genova ). 
 EESTI PANGAD 
AS Inbank  
AS LHV Pank 
AS SEB Pank 
Bigbank AS 
Coop Pank aktsiaselts  
Luminor Bank AS 
Swedbank AS 
TALLINNA ÄRIPANGA AS 
 
 
 
 
  
  
Panga mõiste 
Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on 
avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma 
arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine . 
Sõna „pank“ tuleb itaaliakeelsest sõnast "banco", mis tähendab poeletti. Kõnekeeles 
nimetataks sõnaga "pank" ka paljude asjade kogumisega seotud asutusi , nt spermapank, 
andmepank jm. Krediidiasutuste seaduse kohaselt tohib sõna "pank" kasutada aga ainult 
krediidiasutus, kusjuures viimane on kohustatud seda ka oma ärinimes tegema 
Pank kui ettevõte 
Vastavalt Eestis kehtivale seadusele võib pank tegutseda aktsiaseltsi või ühistuna. Erinevalt 
tavalisest aktsiaseltsist on krediidiasutuse asutamisel sissemakstav aktsiakapital olema tunduvalt 
suurem: 25 000 euro asemel vähemalt 5 000 000 eurot. Kuigi see summa on suur, moodustab 
omakapital pankade finantsstruktuuris väikese osa, tavaliselt alla 10%: domineerib võõrkapital, 
seal hulgas klientidelt kaasatud hoiused . Pankade peamiseks tuluallikaks on laenudelt teenitavad 
intressitulud. Samuti on tähtsal kohal pakutavate teenuste pealt võetavad tasud ja 
finantsinvesteeringutega seotud tulud. 
  
Teenused 
SEB 
SWEDBANK 
BIGBANK 
LEPINGUTASUD  30 aastat  
Kuni 30 aastat 
30 aastat 
INTRESS  
7% 
10% 
9,9% 
TINGIMUSED 
LEPING 
LEPING 
LEPING 
  
 
 
  
  
FIE 
OÜ 
AS 
TÜ 
UÜ 
MTÜ 
Tulundusühist
u 
Osanike 
Fie 
Osanik ei   Aktsion   Osani  Vähe
Vastavalt 
  
vastutus 
vastutab 
vastuta 
är ei 
kud 
malt  
põhikirjas 
Osanik ei 
oma isikliku  isiklikult 
vastuta   vastut  üks 
kokkulepitu  vastuta 
varaga 
osaühing
isiklikul avad 
täisos le 
isiklikult 
u 
t 
ühing
anik 
tulundusühistu 
kohustust aktsias u 
vastut
kohustuste 
e eest 
eltsi  
kohus ab 
eest, kui pole 
kohust
tuste 
äriühi
kokku lepitud 
uste 
eest 
ngu 
teisiti 
eest 
võrds
kohus
  
elt 
tuste 
kogu 
eest 
oma 
kogu 
varag
oma 
a 
varag
a; 
vähe
malt 
üks 
usald
usosa
nik 
vastut
ab 
äriühi
ngu 
kohus
tuste 
eest 
tehtud 
sisse
maks
e 
ulatus
es 
Ühingu 
Juhtimisorg Osaühing Aktsias Kohus Kohus Mittetulund   
esindusõigus/ju
anid 
u 
eltsi 
tusliku tusliku usühingu 
  
htimistasandid 
puuduvad 
kohustusli kõrgei
d 
d 
kõrgeimak
Üldkoosolek 
  
k 
m 
juhtimi  juhtimi s organiks  on ühistu 
  
juhtimisor juhtimis sorga
sorga
on selle 
kõrgeim 
gan on 
organ 
nid 
nid 
liikmete 
organ, otsused 
juhatus; 
on 
puudu puudu üldkoosole tehakse 
osaühing
aktsion vad; 
vad 
k 
hääletusel, 
ul peab 
äride 
kus igal ühistu 
olema 
üldkoo
liikmel on üks 
nõukogu  solek; 
hääl. Juhatus 
ainult siis,  aktsias
on ühistu 
kui see 
eltsil 
juhtorgan. 
on ette 
peavad 
nähtud 
olema 
osaühing
juhatus 
u 
ja 
põhikirjas nõukog
. 
u 
Min. omakapital  Puudub 
2500 
25000  Puudu Puudu Puudub 
2500 
(EUR) 
b, 
b; 
sisse
sisse
maks
maks
ed 
ete 
määra suuru
takse  s 
ühing
määra
ulepin takse 
guga 
ühing
ulepin
guga 
Elektroone 
Jah 
Jah 
Ei 
Jah 
Jah 
Jah 
Ei 
kiirmenetluse 
võimalus 
Asutamiskulud 
FIE 
Osaühing Aktsias Täisü
 
19,17 
  
asutamisel  u 
eltsi 
hingu  Usald riigilõiv  
  
tuleb teil 
asutamis
asutam registr usühi
Tulundusühist
tasuda 
el tuleb 
isel 
isse 
ngu 
u asutamisel 
riigilõiv 
teil 
tuleb 
kand
registr
tuleb teil 
12,78 
tasuda 
teil 
mise  
isse 
tasuda riigilõiv 
eurot. Kui 
riigilõiv 
tasuda  riigilõi kand
140,60 eurot. 
kasutate 
140,60 
riigilõiv  v on 
mise  
2500-eurose 
FIE 
eurot. Kui  140,60  12,78  riigilõi
osakapitali 
asutamisel  asutate 
eurot. 
eurot.  v on 
puhul on notari 
notari abi, 
osaühing
Riigilõi
Kui 
12,78 
tasu 
tuleb 
u 
v on 
kasut
eurot. 
tulundusühistu 
maksta 
elektrooni hiljem 
ate 
Kui 
asutamise 
notari tasu.  liselt 
võimali täisühi kasut
eest 42,18 
Avalduse 
kiirmenetl k 
ngu 
ate 
eurot, millele 
allkirja 
usega, on  kanda 
asuta
usald
lisandub 
õigsuse 
riigilõiv 
loodud  misel  usühi
ärakirja 
kinnitamise  185,34 
aktsias notari  ngu 
tegemise tasu 
tasu on 
eurot. 
eltsi 
abi, 
asuta
umbes 16 
12,75 
Riigilõiv 
asutam tuleb 
misel 
eurot. 
eurot. Kui 
on hiljem  iskulud makst notari 
Notaritasudele 
soovite , et  võimalik 
esse. 
a 
abi, 
lisandub 
notar  
kanda 
Aktsias notari  tuleb 
käibemaks. 
koostaks 
loodud 
eltsi 
tasu. 
makst
  
ka 
osaühing
asutam Avald
a 
avalduse 
u 
ise 
use 
notari 
projekti, 
asutamis
notari 
allkirja  tasu. 
lisandub 
kuludess
tasu 
õigsus Avald
tasu 18,20  e. 
suurus  e 
use 
eurot . 
Kui 
sõltub 
kinnita allkirja 
Notaritasud kasutate 
asutaja mise 
õigsus
ele 
osaühing
te 
tasu 
e 
lisandub 
u 
arvust 
on 
kinnita
käibemaks.  loomiseks  ning 
12,75  mise 
notari abi,  aktsiak eurot.  tasu 
lisanduva apitali 
Kui 
on 
d notari 
suurus
soovit 12,75 
tasud. 
est. 
e, et 
eurot. 
Täpne 
  
notar  Kui 
tasu 
koost
soovit
suurus 
aks ka  e, et 
sõltub 
avald
notar 
osakapita
use 
koost
li 
projek aks ka 
suurusest 
ti, 
avald
ja 
lisand  use 
asutajate 
ub 
projek
arvust. 
tasu 
ti, 
Notaritas
18,20  lisand
udele 
eurot.  ub 
lisandub 
Notari  tasu 
tasud
18,20 
käibemak
ele 
eurot. 
s. 
lisand Notari 
  
ub 
tasud
käibe
ele 
maks.  lisand
  
ub 
käibe
maks. 
  
Asutamiseks 
Valida 
Kui 
Kui 
Valida  Valida  Tuleb 
  
vajalikud 
tegevusala,  asutajaid  asutaja ärinim ärinim kokku 
  
otsused ja 
maksta 
on mitu, 
id on 
i, 
i, 
kutsuda 
  
tegevused 
riigilõiv ja 
peavad 
mitu, 
registr registr asutamisko   
registreeru
nad 
peavad  eerud eerud osolek ja 
  
da 
asutamisl nad 
a 
a 
ette 
  
äriregistris  epingu 
asutam äriregi äriregi valmistada    
tingimuse isleping stris, 
stris, 
asutamisle Leida sobilik 
d ja 
u 
makst makst  ping . 
ärinimi, 
põhikirja 
tingimu a 
a 
Lisaks 
tegevusala, 
kokku 
sed ja 
riigilõi riigilõi asutamisle kes osanikud, 
leppima 
põhikirj v, 
v, 
pingu 
sissemakse 
omavahel a 
sõlmimisel
tegemine 
. Valida 
kokku 
e tuleb 
stardikontole 
ärinimi, 
leppim
esimesel 
ja 
tegevusal a 
koosolekul 
a, kes on  omava
läbi 
registreeruda 
osanikud,  hel. 
arutada ka  äriregistris 
maksta 
Valida 
MTÜ 
riigilõiv ja  ärinimi, 
põhikiri. 
registreer tegevu
Tuleb 
uda 
sala, 
valida nimi 
äriregistri maksta 
ja 
s, maksta  riigilõiv 
registreeru
osakapita ja 
da 
l 
registre
äriregistris 
eruda 
äriregis
tris, 
maksta 
osakap
ital 
  
Madalad 
OÜ on 
Aktsiase Puudu Puudu Mtü sobib 
Tulundusühist
  
asutamisku sobivaim  ltsiga 
b 
b 
väiksema 
u eeliseks on 
Miks/millisel 
lud, kui ei 
ettevõtlus on 
algka
algka
seltskonna  osanike isiklik 
juhul valida see  soovita 
vorm 
kergem  pitali 
pitali 
huvide 
varalise  
ettevõtlusvorm 
partnerit, ei  väikse ja  kaasata  nõue 
nõue 
eest 
vastutuse 
  
plaani võtta  keskmise  raha 
ja 
ja 
seismiseks puudumine 
  
võlgu ega 
suuruseg ning 
sobib  sobib  , 
ühistu 
kaasata 
a 
juurde 
siis, 
siis, 
ühiskonna  kohustuste 
teiste 
ettevõtete  võtta 
kui 
kui 
heaks 
eest. 
kapitali. 
loomiseks või 
pole 
pole 
tegutsemis   
Aruandlus 
, 
vahetad soovi  soovi  eks ehk 
ja juhtimine  suhtelisell a 
võtta 
võtta 
avalikkuse 
on lihtsad 
t madalad  omanik
laenu  laenu  huvides, 
alustamis ke, 
ettevõ ettevõ kelle 
kulud 
kui 
tte 
tte 
eesmärkk 
võrreldes  näiteks  käivita käivita pole 
AS-ga, 
osaühin misek misek teenida 
puudub 
gu 
s 
s 
kasumit 
oma 
puhul 
varaga 
  
vastutami
ne