Kontrolltöö2 (6)

1. Tekkepõhise ja kassapõhise arvestuse võrdlus.
Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele.
Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud.
Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
2. Füüsiliste isikute soodustused raamatupidamises.
*Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt.
*Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab kassapõhist raamatupidamist, lähtub üksnes käesoleva seaduse §-dest 1–3, 4 (välja arvatud punkt 4), 5, 6 (välja arvatud lõige 3), 7, 9, 10 ja 12 ning muudest Eesti hea raamatupidamistava nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatupidamist.
*Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab tekkepõhist raamatupidamist, lähtub käesolevast seadusest.
*Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja koostab äriregistris registreerimise kuupäeva seisuga ettevõtte bilansi, milles kajastatakse ettevõtte tegevuseks määratud ettevõtja vara. Ettevõtte tegevuseks määratud vara hindamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast.
3. Raamatupidamise dokumentide liigid, funktsioonid ja rekvisiidid .
Kassa sissetuleku order – kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokument .
Kassa väljamineku order – raha väljamaksmise kassast dokument.
Tsekiraamat – dokument, mida annab pank ettevõttele sularaha saamiseks pangast.
Kassaraamat – seal registreeritakse kõik kassaorderid.
Panga konto väljavõtte – dokument kõikidest kokkulepitud ajavahemikul toimunud maksetehingutest.
4. Algdokumendi funktsioon ja rekvisiidid.
Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:
1) dokumendi nimetus ja number;
2) koostamise kuupäev;
3) tehingu majanduslik sisu;
4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
5) tehingu osapoolte nimed;
6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid ;
7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri ( allkirjad ), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–8 sätestatud nõuet ei kohaldata algdokumentidele, kui nendes punktides nimetatud andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis.
Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 nõutavaid rekvisiite algdokumendi koostaja nimi.
Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada.
5. Inventeerimine , kui raamatupidamise meetod.
Kassa inventeerimise sagedus määratakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Reeglina tuleks teha üks kord kuus. Kindlasti tuleb kassat inventeerida bilansipäeva seisuga. Inventeerimisel loetakse üle kogu kassas olev raha ja muud väärtused. Kassas hoitav valuuta hinnatakse bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna või kuluna.
Inventeerimisaktis tuleks näidata viimase kassa sissetuleku orderi ja viimase kassa väljamineku orderi number ning eraldi raha olem erinevate rahatähtede lõikes ja kokku. Arvestusandmetel olemasoleva sularaha olemi ja tegeliku olemi vahe on kassa üle või puudujääk, tuleb see kajastada kassa inventeerimisaktis, kusjuures inventeerimiskomisjon peab selgitama ka selle tekkimise asjaolud. Inventeerimisel selgunud kassa puudujäägi peab hüvitama kassapidaja kui materiaalselt vastutav isik.
6. Varude arvestussüsteemid.
*Varude pidev ( jooksev ) arvestussüsteem
*Varude perioodiline arvestussüsteem
Eesti Vabariigi raamatupidamise seadus ei piira ühe või teise süsteemi kasutamist. Ettevõte ise teeb valiku, fikseerides valitud käibevarude arvestussüsttemi ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades.
7. Varude perioodiline arvestussüsteem.
Vastavalt varude perioodilise arvestussüsteemi põhimõtele ei peeta aruandeperioodi jooksul üksikasjalikku arvestust varude väljamineku kohta, kuid aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemasolevate varude inventuur. Sellest tingituna ei saa aruandeperioodil väljaläinud varude kogust ja maksumust (omahinda) määrata enne inventeerimistulemuste selgumist, kuna selle suurus tehakse kindlaks järgmiselt: varude jääk aruandeperioodi jooksul+varude sissetulek (ost, arvelevõtt) perioodi jooksul-varude jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel.
Puudused:
* puudub ülevaade varude seisust vajalikul hetkel, mistõttu nõrgeneb kontroll olemasolevate varude üle.
* müüdud varude omahind sisaldab nii müüdud või tootmisse antud varude soetus (tootmis) hinna kui ka kahjumi kõikvõimalikest puudujääkidest ja kadudest, kuna ei ole võimalik eraldada puudujääkidele ja kadudele langevat osa.
Varude perioodilise arvestuse kasutamine ei välista aga pideva laoarvestuse pidamist, millega on võimalik ettevõttes tagada nõutav kontrollifunktsioon.
8. Varude pidev arvestussüsteem.
Varude pidevat (jooksvat) arvestussüsteemi kasutades peetakse üksikasjalikku arvestust varude liikumise kohta.Müüki antud varude soetushind või omahind määratakse sedamööda, kuidas neid müüakse. Selle süsteemi kasutamisel näitavad raamatupidamisarvestuse andmed aruandeperioodi lõpul, mis peab varudest alles olema. Alati ei pruugi arvestuse andmed siiski täpselt ühtida varude inventuuri andmetega, kuna tegelikuses võib esineda varude reknemesi, vargusi ja muid kadusid . Varude pideva arvestussüsteemi puuduseks on väga suur töömaht. Teiselt poolt võimaldab selle süsteemi kasutamine saada operatiivset infot varude tegeliku seisu kohta igal ajal mistõttu on võimalik täpselt ajastada varude juurdesoetamist, et õigeaegselt tagada vajalik varude tase. Ainult pidev arvestussüsteem võimaldab avastada puudujäägid ning nende tekkepõhjused.
9. Raamatupidamise põhinõuded.
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud:
1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest;
2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites;
4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras;
5) säilitama raamatupidamise dokumente.
10. Raamatupidamisebilansi aktivapoole iseloomustus ja koostisosad.
Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks . Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, Siit selgub , kui suurt osa varadest finantseeritakse võõr- ja kui suurt omakapitali arvel. Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted oleksid alati võrdsed (tasakaalus) => varad = kohustused + omakapital . Bilansi aktiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Üldistatud kujul aktiva (varad) – käibevara + põhivara
11. Raamatupidamisebilansi passivapoole iseloomustus ja koostisosad.
Raamatupidamisbilansi paremat poolt nimetatakse passivaks. Bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. allikad, mille arvel varad on soetatud. Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted oleksid alati võrdsed (tasakaalus) => varad = kohustused + omakapital. Bilansi passiva koosnevad samuti bilansikirjetest. Passiva kirjed näitavad ettevõtte kohustusi ja omakapitali. Passiva (kohustused ja omakapital) = kohustused (lühiajalised+pikaajalised) + omakapital
12. Kontode mõiste, liigid, täitmise reeglid.
Konto ise kujutab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne., kuid kõigil juhtudel kujutatakse teda kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K).
Registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll toimub kontode süsteemi abil. Kontodel sisalduva info pöhjal on võimalik selgitada perioodi tulemused ning koostada aruanded.
Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot . Bilansi aktivakirjetele avatakse aktivakontod, milledel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Bilansi passivakirjetele avatakse passivakontod, milledel kogutakse andmed kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta.
Kontode avamise , neile majandutehingute kirjendamise ja nende sulgemise kohta kehtib 3 seaduspärasust:
1. Algsaldod (jäägid) kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis:

• Aktivakontode algsaldo deebetisse;
  
• Passivakontode algsaldo kreeditisse;
  

2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele.
3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel.
Üldreegel kontode lõppsaldo leidmiseks on:
Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive – vastaspoole käive.
Raamatupidamises kasutatakse aktiva-passivakontosid, kontraktiiva- kontrapassivakontosid ning tulemuskontosid.
13. Kahekordne kirjendamine raamatupidamises.
Kahekordne kirjendamine – ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja parioodilist bilansside koostamist. Seda arvestusmoodust kasutades on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot. Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud majandustehingu summa vähemalt kahele kontole – üld konto deebetisse ja teise konto kreeditisse.
14. Ettevõtte varad, nende liigitus.
Eesti Vabariigi Raamatupidamise seaduse kohaselt koosneb raamatupidamiskohustlase vara põhi- ja käibevarast.
Käibevara hulka kuuluvad varad, mille kasutusiga on alla 1 aasta; mille kasutusiga on üle 1 aasta, kuid ühiku soetusmaksumus on madalam ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjadega kehtestatud põhivaraobjektide miinimumväärtusest.
Käibevarad: raha, aktsiad ja muud väärtpaberid, nõuded ostjate vastu, mitmesugused nõuded, viitlaekumised, ettemakstud tulevaste perioodide kulud, varud.
Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta ja mida ei kavatseta müüa tavapärase majandustegevuse käigus.
Põhivarad: pikajalised finantsinvesteeringud, materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara.
15. Põhivarade soetusmaksumus ja selle muutumine.
Ostetud põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses . Eristada tuleb põhivaraobjekti turuhinda ja muid soetamisega seotud otseseid ja kaudseid väljaminekuid (komisjonitasud, juriidilise teenindamise eest makstud kulud, kohaletoimetamise, ehituse, montaaži ja kasutuselevõtu kulud). Soetusmaksumus ei sõltu sellest, kas tasutakse finantslepingu alusel või muu varaga (üldjuhul ei lülitata intressikulu soetusmaksumusse). Käibemaksu lülitamine põhivara soetusmaksumusse oleneb ostetavast põhivarast ja selle põhivara kasutamisest.
Hankijatele tasutud või tasumisele kuuluv ostetud põhivara maksumus kajastub enamasti hankijate arvetel.
Masinate, seadmete, tööriistade ja muu inventari soetusmaksumuse moodustab ostuhind arve järgi,
kohaleveo, monteerimise ja muud kulud.
Hoonete ja ehitiste puhulon soetusmaksumuseks hoone või ehitise projekteerimise ja ehitamise kulud.
Maa võetakse tema tegelikus soetusmaksumuses. Asjaõigusseaduse seisukohalt on maa ja sellel asuvad hooned ja ehitised üks kinnisvaraobjekt.
Omavalmistatud põhivarad võetakse arvele nende tegelikus valmistamise kuludes, mis moodustavad selle vara soetusmaksumuse.
Põhivara soetusmaksumus on üldreeglina muutumatu, seda muudavad ainult laiendamise, juurdeehituse, täiendavate seadmete monteerimise, rekonstrueerimise ja muud kulud, mis oluliselt pikendava vara kasutus- või tööiga või mille tulemusel antud põhivara kasutamisel oluliselt paraneb valmistatava toodangu kvaliteet, suureneb toodangu kogus või laieneb sortiment .
16. Põhivarade amortisatsioon , selle arvestus, kasulik tööiga, jääkhind.
Amortisatsioon on vara soetusmaksumuse jaotamine eeldatavale kasulikule tööeale.
Amortiseeruvad varad on põhivarad:
a) mida kasutatakse eeldavasti rohkem kui ühe arvestusperioodi vältel;
b) millel on piiratud kasulik tööiga;
c) mida ettevõte hoiab tootmises või kaupade ja teenuste osutamiseks, teistele rentimiseks või muudel eesmärkidel.
Amortisatsiooni ei arvestata maalt, produktiivloomadelt, raamatukogufondidelt, kunstiteostelt ja kasvavalt metsalt.
Põhivara kasulikku tööiga võib määratleda kui: (a) ajavahemikku, mille vältel ettevõte kavatseb antud amortiseeruvat vara kasutada; (b) ühikute hulka, mida ettevõte loodab eeldavasti antud vara kasutamise kestel saada.
Täielikult mitteamortiseerunud põhivaraobjektil on jääkväärtus, mille leidmiseks lahutatakse sotusmaksumusest arvestatud kulumi summa. Kui mahakandmisel ei ole võimalik arvele võtta materiaalseid väärtusi summas, mis kataks jääkväärtuse, tekib ettevõtel kahjum . Kui ületab, siis tekib kasum.
17. Raha hoidmise ja transportimise tingimused.
Ettevõtted võivad raha hoida:

• Ettevõtte kassas;
  
• Ühes või mitmespangas avatud pangakonto (de)l.
  

Kassaruum peab olema isoleeritud, välistada tuleb võimalus tungida sinna uste, akende , põranda, lae, seinte jne kaudu. Nõutav on spetsiaalne kindlalt suletav luuk raha väljaandmiseks ja vastuvõtmiseks. Kaasaja nõuded näevad ette kassaruumi varustuse tuletõrje-valvesignalisatsiooniga.
Raha ja väärtpaberid hoitakse tulekindlas rahakapis, mis on ette nähtud kinnitada põranda või seinte külge. Kassaruumi ja rahakapi võtmeid peab ettevõtes olema kaks komplekti – üks komplekt kassapidaja käes, teine (varukomplekt) hoiul ettevõte juhi käes.
Kassapidaja julgeolek sularaha ja väärtpaberite veol tuleb kindlustada saaturi(te) ja eritranspodiga. Saatur on vint - või sileraudse püssi või muu seadusega lubatud tulirelvaga relvastatud isik. Transpordivahendi liik, saaturite arv ning nende tehniline varustatus sõltub transpoditava summa suurusest :
1. kuni 50000 kr – 1 saatur (võib olla naisterahvas ja erandina ei ole nõutav tulirelva olemasolu).
2. 50001 – 100000 kr – saaturiks relvastatud meesterahvas ja on nõutav transpordivahendina auto.
3. 100001 – 1000000 kr – auto ja 2 relvastatud saaturid (mehed)
4. 1000001 – 10000000 kr – soomusauto ja kolm relvastatud meest.
5. üle 10000000 kr – võib toimuda vedu politseiprefektuuri või jaoskonnaga kooskõlastatud eriplaani alusel.
Sularaha hoidmise, nõuetekohase arvestuse ja igasuguse kahju eest, mis on ettevõttele tekitatud nii tahtmatu kui tahtliku tegevuse tagajärjel, vastutab kassapidaja.
18. Raha liikumise vormistamine.
Kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokumendiks on kassa sissetuleku order, mis koosneb orderi ja kviitungi osast. Nimetatud dokument kirjutatakse välja raamatupidamises ühes eksemplaaris ja allkirjastatakse (pea) raamatupidaja poolt ning varustatakse ettevõtte pitseriga.
Raha väljamaksmine kassast vormistatakse kassa väljamineku orderiga. Dokument kirjutatakse välja raamatupidamises ühes eksemplaris. Orderi allkirjastavad ettevõtte juht ja (pea)raamatupidaja.
Vajadusel registreeritakse kassaorderid „Kassa sissetuleku- ja väljamineku orderite registreerimise žurnaalis“.
Kassaorderitel ei tohi olla ühtegi parandust . Sularaha saamiseks pangast annab pank ettevõttele tšekiraamatu, milles eelnevalt on kõik tšekid nummerdatud.
Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassatehinguid arvestatakse raamatupidamises kontol „Kassa“.
Inventeerimisaktis tuleks näidata viimase kassa sissetuleku orderi ja viimase kassa väljamineku orderi number ning eraldi raha olem erinevate rahatähtede lõikes ja kokku.
Kokkulepitud ajavahemike kohta saab ettevõte pangast oma pangakonto väljavõte. Konto väljavõte on konto haldaja poolt konto omanikule väljaantav dokument kõikidest kokkulepitud ajavahemikul toimunud maksetehingutest.
19. Riigikontrolli ja Maksuameti funktsioonid firma arvestussüsteemis
Riigis on maksude maksmine ühiskondlik leping,mille täitmist Eestis reguleerivad maksukorralduse seadus ja igale maksule eraldi kehtestatud seadused.Kõik maksude arvestamise,tasumise ning deklareerimisega kaasnevad kulud tasub ettevõte. Riiklikeks maksudeks on aktsiisid,tulumaksud,hasartmängumaks,käibamaks, maamaks , sotsiaalmaks, tollimaks .
20. Auditeerimise sisu ja ülesanded
Audiitori ülesanne on anda hinnang raamatupidamisaruannete kohta. Vastutus nende aruannete koostamise eest lasub kliendi juhtkonnal. Juhtkond peab tagama vajalike raamatupidamisregistrite koostamise ja säilitamise, sobivate arvestuspõhimõtete ning hindamismeetodite valiku, tõhusa sisekontrollisüsteemi kujundamise, arvestuse sise-eeskirjade väljatöötamise ja vara säilimise. Raamatupidamisaruannete auditeerimine ei vabasta juhtkonda vastutusest ega siirda kogu vastutust informatsiooni tõepärasuse eest audiitorile.
21. Raamatupidamisdokumentide säilitamise kord
Müügiarvete nimekirjad,müügireskontro; Hankijate arved ,ostureskontro; Arveldused aruandeliste isikutega; Kassa dokumendid ; Panga dokumendid; Palgalehed; Põhivarade nimekirjad-7aastat. Lepingud ; Kirjavahetus , saldoteated; Raamatupidamise sise-eeskirjad-10a
Isikukonto kaardid-75a
22. Ema-, tütar- ja siduettevõtte
Pikaajalise finantsinvesteeringud:emaettevõte – ettevõte, millel on üks või rohkem tütar­ettevõtet, emaettevõte omab otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte aktsiatest, tütarettevõte – emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte, sidusettevõte – ettevõte, mille omakapitalis teine ettevõte osaleb eesmärgiga luua püsivaid sidemeid ja kelle äritegevusele sidusettevõtte tegevus on oluline ning ta omab 20-50% hääleõigusega aktsiatest või osadest.
23. Millisel juhul peab ettevõte registreeruma käibemaksukohuslaseks
Käibemaksukohustuslaseks peab registreeruma ettevõte,kellel ettevõtluse tulemusel tekib maksustatav käive,v.a. import ,mis kalendriaasta algusel alates ületab 250 000 krooni
24. Palga liigid ja palga arvestamise ning väljamaksmise dokumendid
Norm 40t nädalas(8t päevas),13-14a 20t,15a 25t 16-17a 35t nädalas.
18-22.00 õhtu aeg lisatasu 10% tunnipalga määrast,22-6.00 ööaeg 20%
Palga liigid-põhipalk,lisatasu-on summa,mida tööandja maksab töötajale täendavate tööüledannete täitmise,juurdemakse on summa,mida tööandja maksab tööjale selleks,et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada palga vähenemine
Algdokumentide töötlemise väljundiks on palgalehed(sisaldab 1)vajalikud andmed töötaja kohta 2)arvestatud palga üldsumma,lisatasud3)palgast mahaarvatud maksud ja kinnipidamised liikide lõikes 4)väljamakstavad summad )
25. Millistel kontodel ja kuidas toimub palga arvestus ja maksmine
Töö ja palga sünteetilist arvestust peetakse kontol „Võlad töövõtjatele“.See on arvelduste konto,mille kreeditisse kirjendatakse arvestatud palk,preemiad,lisatasud,puhkus raha ja ravikindlustushüvitised jms.Deebetisse kirjendatakse mitmesugused kinnipidamised palgast,kassast väljamakstud summad või töötajate pangakontodele kantud summad
26. Mida ja kuidas tööandja hüvitab lähetuse kulud
Sõidukulud,lähetuskohta ja alalisse töökohta tagasi,hüvitatakse üldjuhul lähetatu poolt esisatud sõidupiletite alusel.Roongis voodivarustuse kasutamise kulud hüvitatakse platskaart- või kupeevaguni sõidupileti esitamisel
Majutuskulud hüvitatakse tasutud arvete alusel(kehtib ID-ga)(100%)
Lisakulud (sideteenused,pagasivedu jne.)mis on seotud tööülesannete täitmisega)hüvitatakse maksedokumentide esitamisel kuni 35%ulatuses ettenähtud päevarahast
Päevaraha makstakse üldjuhul vabariigi valitsuse poolt kehtestatud piirmäärades.Ühepäevane on lähetus,mis algab ja lõpeb samal kuupäeval.Kui töötajatele on lähetuse ajal kindlustatud tasuta toitlustamine, võib päevaraha määra kuni 70% vähendada
Välislähetusega seotud viisa vormistaminse kulud hüvitatakse tasumiskviitungi või koopis esitamisel.Tervise-ja ravimikind. Puudumisel hüvitatakse maksedokumentide alusel vältimatule arstiabile ja sellega seoses kulutused
Ettevõtte käskkirjaga määratud isikutele võib ettevõtte kassast anda rahalist avanssi mitmesugusteks pisikuludeks
Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulusid
27. Millistel juhtudel ei maksa ravikindlustuse hüvitist

• Ajutine töövõimetus algab ja lõpeb palgata puhkuse, lapsehoolduspuhkuse , rasedus - või sünnituspuhkuse ajal
  
• Haiguse,tervisekahjustuse või õnnetusjuhtumi on põhjustanud töötaja oma kuritahtlikukäitumisega,alkoholi-,namkootikumi- või ttoksilises joobes või on eiranud arsti ettekirjutisi
  
• Töötaja ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta arsti poolt määratud ajal tema vastutõtule(arst teeb sellekohase märkuse haiguslehele ja hüvitist ei maksta nimetatud päevale järgnevate päevade eest)
  
• Tööandja ei ole laekunud kohustusliku ravikindlustuse makset kahe kuu möödudes ettenähtud tähtajast
  
• Tööandja on eiranud sisekorraeeskirjades või kollektiivlepingus ettenähtud korsa,mille kohaselt tuleb tööandjat informeerida töölt puudumisest tervislikel või haige hooldamise tõttu
  

28. Tulumaksu arvestamise ja maksmise kord.
Üksikuse tulimaksu arvestamine
Töötaja tulumaksuga maksutava tulu hulka ei kuulu: maksuvaba tulu maksutamisperioodil; tööõnnetuste puhul töötajatele makstud hüvitised rahandusministri poolt kehtestatud piirmäärades; lähetuskulude hüvitised ja hüvitised isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise eest rahanduministri poolt kehtestatud piirmääredes; erisoodustused ja dividendid , milledelt tulumaksu on maksnud tööandja. Tulumaks arvutatakse täiskroonidelt täiskroonides mitte harvemini kui ükskord. Töötajate palgaliselt väljamaksetelt kinnipeetud tulumaks tuleb üle kanda asukohajärgsele maksuametile väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 5. kuupäevaks. Samaks tähtajaks tuleb maksuametile esitada vastavasisuline maksudeklaratsioon.
Ettevõtte tulumaksuga maksutamise period on kalendriaasta. Kui ettevõtte majandusaasta ei ühti kalendriaastaga, on maksutamisperioodiks majandusaasta. Ettevõtte tulumaksu avansiliste maksete õiend esitatakse kohalikule maksuametile hiljemalt maksutamisperioodi esimese kuu 10. kuupäevaks ja arvelduskontolt tasutakse aasta jooksul ettevõtte tulumaksu avansilised masked asukohajärgse maksuameti kohaliku talituse pangakontole. Tumaks on ettevõtte kulu- tulimaksukulu- mis ei erine teisest ettevõtte kuludest . Maksutamisperioodi lõppedes koostab raamatupidaja ettevõtte tuludeklaratsiooni järgides tulumaksuseadusega kehtestatud korda ja leiab maksutamispioodi eest tasumisele kuuluva tulumaksu summa
Potentsiaalne tulumaks on võrdne aruandeaasta kasumisele vastava tulumaksu ja tulumaksuseaduse alusel arvutatud tulumaksu vahega, seega tulevikus reaalseks muutuv kohustus.
29. Arvete vormistamise ja tasumise nõuded ning kord.
Tulu teenuste müügist kajastatakse üldjuhul arve esitamisel. Müügitehingute vormistamiseks kasutavad algdokumendid igas konkreetse ettevõttes loetletakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Üldjuhul vormistatakse müügitehingud saatelehtede ja arvetega. Saatelehtede alusel väljastab müüja laost kauba, arvestab müüdud kauba kulu ja koostab ostjale arve. Müüja peab ostjale esitama arve esimese eksemplari seitsme kalendri päeva jooksul pärast kauba müümist või teenuse osutamist. Arvel peavad olema täidetud kõik käibemaksuseaduses loetletud arve kohustlikud rekvisiidid: 1. müüja nimi, aadress ja registreerimisnumber või isikukood 2. arve number ja väljastamise kuupäev 3. ostja nimi ning aadress 4. kauba või teenuste nimetus, kogus, hng kroonides ning kaupade ja teenuste kogumaksumus ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga 5. kauba või teenuste maksustatav väärtus, juhul kui see on erinev eelnenud punktis nimetatud hinnast . 6. käibemaksusumma. 7. kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev, juhul kui see on erinev arve väljastamise kuupäevast. 8. kaupa või teenust müüva füüsilise isiku või juriidilise isiku esindaja allkiri
30. Aktsiaseltsi asutamispeling.
Aktsiaseltsi või osaühingu asutamisel peavad asutajad sõlmima asutamislepingu.Aktsiaseltsi asutamisel ilma aktsiate märkimiseta ja osaühingu asutamisel tuleb asutamislepingus näidata:
Asutatava aktsiaseltsi või osaühingu ärinimi, asukoht, aadreaa ja tegevusala . 2. Asutajate nimed ja elu- või asukohad. 3. Aktsiakapitali või osakapitali kavandatud suurus. 4. Aktsiaseltsis aktsiate arv, nimiväärtus ning erinevat liiki aktsiate väljalaskmisel nende tähistus ja aktsiatega seotud õigused, samuti aktsiate jaotus asutajate vahel. Osaühingus osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel. 5. Aktsiate või osade tasumisele kuuluv summa, tasumise kord, aeg ja koht. 6. Mitterahalise sissemaksega tasumisel mitterahalise sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus. 7. Aktsiaseltsis juhatuse ja nõoukogu liikmete, samuti auditori andmed. Osaühingus juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed. 8. Prokuristi määramisel tema andmed. Osaühingus ka auditori määramisel tema andmed.
Asutamisleping on ajutine dokument
31. Aktsiaseltsi põhikirjas märgitakse:
1. Aktsiasetsi ärinimi, asukoht ja tegevusala. 2. Aktsiakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena, miinimum- või maksimumkapitalina, kuusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt ¼ maksimumkapitali suurusest. 3. Aktsiate nimiväärtused. Aktsiatele kehtestatud minimaalne nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskornde. 4. Kas aktsiad on nimelised või esitajaaktsiad
32. Aktsiasektsi juhatuses võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liige ei pea olema aktsionär. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige, pankrotivõlgnik ja isik,kellelt on seaduse alusel ära vetud õigus olla ettevõtja. Juhatuse esimees valitakse juhatuse liikmete seast. Juhatusel on õigus juhtida ja esineda aktsiaseltsi. Juhatuse liikmetele võib maksta tasu, mis vastab nende ülesannetele ja aktsiaseltsi majanduslikule olukorrale. Tasu suurus määrab oma otsusega nõukogu. Kohustuste täitmatajätmisel vastutavad juhatuse liikmed süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
33. Aktsiaseltsi nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda aktsiaseltsi dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust ja vara olemasolu ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist. Nõukogu liikmed ei pea olema aktsionärid. Neid valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu liikmete minimaalne arv on kolm. Neile makstava tasu suurus otsustab üldkoosolek. Juhatuse liige, prokurist, pankrotivõlgnik ja isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja ei tohi olla nõukogu liikmeks. Nõukogu liikmed vastutavad süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. 8. Kui aktsiate eest tasutakse mitterahaliste sissemaksetega- mitterahaliste sissemaksete hindamise kord. 9. Reservkapitali suurus. Reservkapitali moodustamine on kohustlik ja vajalik selleks, et ettevõttel oleks lisakapital ja seda võib kasutada ainul kahel eesmärgil- kahjumi katmiseks või aktsiakapitali suurendamiseks . Reservkapital moodustatakse iga-aastasest puhaskasumist(eeraldatakse 1/20 seni, kuni reservkapital suuruseks on kujunenud 1/10 aktsiakapitalist). 10. Muud seaduses sätestatud kohustlikud tingimused.
34. Nimelise aktsia omanikuks on isik, kes on aktsionärina kantud ettevõttes peetavasse aktsiaraamatusse, seega ei ole aktsiatähe andmine isikule kohustlik. Nimelist aktsiat võib reeglina vabalt võõrandada, kuid aktsia võõrandamisel kolmandatele isikutele, on eelisostu õigus teistel aktsionäridel.
35. Esitajaaktsia omanikuks on isik, kelle valduses on aktsiatäht. Nimetatud isik ei ole ettevõttees peetavas aktsiaraamatus registreeritud. Esitajaaktsia on vabalt võõrandatav, võõrandamiseks piisab aktsiatähe üleandmist. Aktsia väljastanud aktsiaselts ei saa kontrollida esitajaaktsia liikumist. 5. Erinevat liiki aktsiate väljalaskmise korral nende aktsiate tähistus, nimiväärtus ja nendega seotud õigused. 6. Üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmise kord. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Oma õigusi saab aktsionär aktsiaseltsi suhtes kasutada aktsionäride üldkoosolekul. Üldkoosolekul on õigus vastu võtta otsuseid küsimustes, mis on tema pädevusse antud seadusega. 7. Aktsiaseltsile on kohustuslikud kaks juhtimisorganit- juhatus ja nõukogu.
36. Dividendid, nende arvestamine ja maksmine.
Ettepaneku dividendide arvestamiseks ka maksmiseks teeb aktsiaseltsi või osaühingu nõukogu ja juhatus. Nimetatud ettepaneku peab kinnitama üldkoosolek. Dividendide võib maksta ainult puhaskasumi arvelt üks kord aastas. Osanikele dividendide väljamaksmisel tuleb maksta tulumaksu ulatuses, mis vastab 26/74 dividendide summast . Kinnipeetud tulumaks kuulub riigieelarvesse ülekandmisele väljamaksmise kuule järgneva kuu 25. kuupäevaks. Ettevõtte võib tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata maksutamisperioodil dividendidelt tasutud maksusumma.
37. Fondiemission on aktsiakapitali suurendamine eelmiste perioodide jaotamata kasumi või aruandeaasta kasumi arvel. Fondiemissioni võib korraldada: 1) kas uute aktsiate või osade väljalaskmisena, kus iga aktsionär või osanik saab juurde uusi aktsiad või osasid võrdeliselt olemasolevatega. 2) olemasolevate aktsiate või osade nimiväärtuse suurendamisena, kus iga aktsionäri või osaniku osalus suureneb võrdeliselt olemasolevate aktsiate või osade nimiväärtusega. Fondiemission ei muuda ettevõtte finantsseisundit
38. Kohustuslik reservkapital.
Äriseadustik näeb ette kohustusliku reservkapitali moodustamise, mille arvestamiseks avatakse ettevõtte raamatupidamises konto „Kohustuslik reservkapitali”
39. Laenude mõiste , kasutamise eest tasumine, laenude liigid.
Laen tähendab võlgu võetud/antud raha või kaupa, mis saajal tuleb kokkulepitud kujul ja tähtajal tagastada ning mille tagastamise eest vastutab laenu võtja oma varaga. Laenu kasutamise eest tuleb tavaliselt maksta tasu –intressi, mida väljandatakse raahasummana.
Intressi väljandus protsentides on intressimäär(näitab laenu tegelikku hinda). Laenutehingu osapooltest nim. Laenu andjat kreeditooriks e. Võlausaldajaks ning saajt deebitoriks e. Võlgnikuks. Enamlevinud on laenu liigitamine tasumistähtajast sõltuvalt lühi- ja pikaajalisteks.
40.Laenude liigitus, nende iseloomustus,otstarve, taotluse dokumendid.
Laenu tasumistähtajaga kuni 1aasta on lühiajalised laenud.Lühiajalisi laenu antakse kaupade ja tootmisvarude ostmiseks , käibevahendite soetamiseks, planeerimata kulutuste katte jm., kusjuures eelnevalt on selgitatud tootmistsükli pikkus, kaupade ringluskiirus jm. Asjaolud.Lühiajalisi laene vajavad eelkõige sesoonse tootmistsüklii ja ebaühtlase realiseerimisikäibega ettevõtted.
Laenud tasumistähtajaga 1 kuni 50 aastat on pikaajalised laenud. Pikaajalisi laene antakse tootmis- ja sptsiaalobjektide ehitamiseks ning rekonstrueerimiseks, hoonete, ehitiste ja maa ostmiseks, tehnika ja transpordivahendite soetamiseks. Pikaajalisi laene ei tohiks kasutada lühiajaliste kohustuste katmiseks.
Tavaliselt nõutakse ettevõttelt alljärgnevate dokumentide origunaale või notariaalselt tõestatud koopiaid: avaldust laenu taotlemiseks; laenutaotleja pädeva organi otsust laenu taotlemise ning vastavate volituste andmise kohta; asutamisdokumente koos nendees tehtud täienduste ja muudatustega; tegutsemislube ja litsentse; finantsaruandeid; maksuameti:pensioniametii ja haigekaasa teatisi; äriplaan.
41. Majandusaasta mõiste ja variandid.
Majandusaasta pikkus on 12 kuud.Variandid:1.jan-31.dets.;1 apr-31.märts;1 juuli-30. juuni;1okt.-30sept.
42.Majandusaasta aruande sisu
Raamatupidamise aastaaruanne - bilanss , kasumisaruanne ja aasraaruande lisad, haldusaruanne; auditori järeldusotsus; majandusaasta kasumisjaotuse aruanne.
43. Raamatupidamise aastaaruanne.
Raamatupidamises lõpetatakse majandusaasta raamatupidamise aastaaruande koostamisega .
Raamatupidamise aastaaruande koostamiseks: inventeeritakse ettevõtte vaarade ja arvelduste saldod ; hinnatakse varade ja kohustused; tehakse reguleerimis ja lõpetamisekanded; arvutatakse bilanikontode lõppsaldod; selgitatakse majandustegevuse tulemus; vormistatakse raamatupidamise aastaaruanne.
44. Majandusaasta aruande kinnitamine, esitamine, avalikustamine .
Raamatupidamisaruanded tuleb koostada ja esitada õigeagselt. Str.115 no tam pro sostavlenie ego bolshe
45. Raamatupidamise korraldamise eest vastutamine
Kui ettevõttes on tööle võetud raamatupidaja või kasutatakse mittekoosseisule raamatupidamisspetsialisti teenuseid, on nimetatud isik raamatupidamise eest vastutavaks isikuks ettevõttes.Selle isiku ülesanned:algdokumentide koostamine, algdokumentide õiguse kontroll,algdokumentide kogumine ja üleandmine raamatupidamisfirmale. Isiku määramine raamatupidamise eest vastutavaks tuleb vormistada kirjalikult. Raamatupidamise eest vastutava isiku määramine ei vabasta ettevõtte juhti isiklikult vastutustest raamatupidamise korraldamise ja andmete õigsuse eest