EESTI TEATRI SÜND (0)

EESTI TEATRI SÜND
EVELI  SOIKA
JWG
KEVAD 2015
Esimesed märkmed eesti teatrist
•  1205 . aasta Läti Henriku ladinakeelses  Liivimaa   kroonikas  on kirjas:
Suurest mängust, mida Riias peeti. Selsamal talvel pandi keset  Riiga  toime 
väga hästi korraldatud prohvetimäng, et paganahõimkond usu näitliku esituse 
varal  võiks õppida ristiusu algmeid. Selle  mängu sisu selgitati tõlgi kaudu 
väga hoolikalt nii juures olnud vastristituile kui ka paganaile. 
Etendusel oli kaks eesmärki: tutvustada emotsionaalses vormis ristiusu algeid 
ja demonstreerida ristisõdijate üleolekut kohalisest relvajõu  kasutamisel .
Etendused Tallinnas
17. saj andsid Tallinnas 
teatrietendusi Kesk-Euroopast 
tulnud rändnäitlejate trupid.
Teatritegemist soodustas Martin 
Lutheri algatatud usu-uuendus 
ehk reformatsioon .
1784 - Tallinna asjaarmastajate 
teater August von  Kotzebue  
juhtimisel. Kasutades tõlgi abi, 
tõi ta 1789. a näidendis „Isalik 
ootus“  publiku  ette esimese 
eestikeelse laulukese.
Olgem rõõmsad, tõstkem healt ,
Jogem  Sakste  tervist ka;
Rõmustagem Sakste  meelt ,
Kes ei iial unusta
Et ka meie ni kui ne. 
Innimesed olleme.
Teater Tartus
• 19. saj alguses oli näitetruppide 
asutamine ja tegevus Tartu linnas 
keelatud.
• Keeld kestis 55 aastat – kuni 
1867. aastani. 
• 1857. a hakkas Carl  Theodor  
Nielitzil korraldama 
Valge Hobuse kõrts ehk „Novum“, 600 kohta, mängiti 12 suve.
teatrietendusi väljaspool Tartu 
piire .
Rahvusliku teatri algus
Et eesti teater sünniks, oli vaja:
1)
eestlastest teatrihuvilisi
2)
eestikeelset algupärast repertuaari
3)
eestlastest publikut
1870. jaanipäeval, Vanemuise 5. aastapäeval kell 16 toimus aktus, kus 
kõnelesid Jakobson ja  Jannsen . 
Kell 8 õhtul mängiti täissaalile eesti teatri esimene etendus - Koidula 
näitemäng „Saaremaa  onupoeg “.
Katkend Koidula enda käega kirjutatud käsikirjast 
Wiera  teater
• 33 aastat (1870-1903) oli  Vanemuine  
amatöörteater, mida juhtis 25 aastat August 
Wiera, kelle juhatusel toodi lavale  1613  
etendust. 
• oli esimene eesti kutseline teatritegija, 
teatridirektor.
• Wiera eesmärk oli rahva lõbustamine, 
ajaviite  pakkumine. 
• Vanemuise 19. saj lõpu tegevust nim Wiera 
teatriks - poolkutseliseks teatriks
• Vaatajad tahtsid psühholoogiliselt 
põhjendatud näidendeid realistlikus 
• 1880. aastatel u 100 kohta, kus Eestis teatrit 
esituses, taheti näha probleeme, mitte 
tehti, sajandivahetusel oli neid 250. 
ilutsemist, 
• Eelisautoriks oli  Ibsen  oma 
ühiskonnakriitiliste draamadega. 
KRIITIKAT JA 
• Mõned näited tolleaegsetest kriitikamõistetest:
ÕPETUSSÕNU
Palemoondamine –
  miimika
• Tagasiside oli oluline, 
Vastukombekohaline –
eriti ajaleheartiklid
ebasünnis, ebamoraalne
Kiidulagin – 
•  Eduard  Vilde
aplaus , plaksutamine
Sisselitsimised – 
muljed, otsene tõlge saksakeelsest die 
Eindrücke
Priitahtlik näitleja – 
isetegevuslik  näitleja, taidleja
Näpunäited 
näitlejatele
Adolf Rühka 
avaldas 1904. 
aastal „Lühikese 
näitemängu 
õpetuse“
Kutselise Vanemuise algusaastad
• Vajati uut maja, sest vana ei rahuldanud enam vajadusi
• Wiera mõte lükati kalliduse tõttu tagasi
• 19.juuli 1903 puhkes tulekahju
• Uus maja avati 19.august 1906
• Avaetenduseks oli Kitzbergi „Tuulte pöörises“
• Etendusi anti vaid pühapäeviti
Karl Menning – esimene 
eestlasest õppinud 
nä
• ite
Tarjtu
l h
ase t
st Karl Menningust ( 1874 -1941) sai 
aastatel 1905-1906 eesti esimene teatrikunsti 
õppinud näitejuht. 
•
Peamise ettevalmistuse saab Menning 
Berliinis.
•
Menning ei käi esietendustel.
•
Menningu 10 käsku!
•
Lahkheli Tõnissoniga – alkoholi asemel 
karastusjoogid ubinaal ja kuremariin
Estonia teater 
muutub kutseliseks
• Estonia kujunes pigem lõbuseltsiks, 
ajaviitekohaks, kus võeti  viina  ja 
tehti mürglit. 
• Sageli etenduse ajal suitsetati, 
kõnniti ringi ja aeti jutti. 
• Teinekord tükiti isegi lavale 
näitlejate mängu segama . 
• Seltsi  juhtkond polnud huvitatud ka 
uutest liikmetest, sest kitsamas 
ringis oli mõnus koos istuda, napsi  
võtta ja kaarte mängida. 
Paul Pinna ja Theodor Altermann – 
kaksiktähed
Theodor Altermann
Paul Pinna
Estonia uus 
maja
•
Krunt Pärnu mnt (tol ajal Jaani 
tänava) algusese  tegutseva  uue turu 
kõrval.
•
Estonia kaksikmaja ehitati 1911-
1913. 
•
Teatrimaja avati 1913. aasta augusti 
lõpul kolm päeva kestnud 
pidustustega.
•
Avaetendus oli  Shakespeare  
„ Hamlet “. 
 
Estonia arhitektid on Armas Lindgren ja Wivi Lönn
9.märtsil 1944 sai teatrimaja pommitamise käigus tabamuse. 
Pildil sõjajärgsed taastamistööd
20. sajandi eesti  draamakirjandus
•  1910 .-1920. aastate vahetusel eksperimenteeriti palju
• otsiti uut dramaturgiat, prooviti modernteatri võtteid
•  Ekspressionism
• algupäraseid näidendeid vähe
• 1920.-1930. aastad tõid kaasa suure murrangu
• Publikukriis
• Hugo  Raudsepp  „Mikumärdi“
1930ndad
• 1930. aastatel moodustasid eesti  näidendid  ja proosateoste 
dramatiseeringud ligi poole  teatrite mängukavast
• väärtustati rahvuslikkust, eestlust
• Vaikiv ajastu 
• Omateater
• Näitleja mängulaad pidi sobima kokku eesti rahvusliku 
karakteriga ning selgelt eristuma saksa või vene mängulaadist.
1930ndad
• Suur nõudlus mänguaine järele
• dramatiseeringute  buum
• Tammsaare „Tõe ja õiguse“ esimene dramatiseering  1932. a 
(„Vargamäe“)
• teatrikunsti püüti  riiklikult  kontrollida
• Ajakriitika
•  realistlik  kirjutamisviis
• Külakomöödia
• Ajaloolise  draama
1940.-1950ndad
• 1940ndail pälvis  draama  kirjandusliikidest enim 
tunnustust
• 1950ndail hääbus komöödia, asemele satiiriline 
draama
• Teatris toimus sel ajal suur ümberehitus, alles jäi 5 
eestikeelset sõnalavastusteatrit
Põhiteemad
1. sõjasündmused ja nõukogude ühiskonna ja inimese 
üleolek läänemaailmast (August Jakobson „Elu tsitadellis“)
2. kolhooside loomine, millega püüti  maaelu  ümber 
korraldada (Hans  Leberecht  „Valgus Koordis“)
3. läänemaailma pahelisus (A. Jakobsoni „Šaakalid“).
Valgus Koordis
Sulaaeg  draamas  1956-1965
•  Tsensuur  taandus
• Oodati  kaasaja  elu tõetruud peegeldust ja usutavaid tegelasi.
• Juhan Smuul,  Ardi  Liives ja  Egon  Rannet
•  1960ndate  lõpus toimus teatrikunstis murrang
• mäng, müüt, rituaal
• nn  metafoorne  draama
• Paul-Eerik Rummo „Tuhkatriinumäng“
• Inimesel pole muud valikut, kui leida ses määramatus maailmas elamist 
võimaldav hoiak. 
Tuhkatriinumäng
1970ndad  ehk  seisakuaeg , 1980.-
1990ndad
• ühiskonna ja inimese vahekord
• Tuntud tegija oli Mati Unt
• 1980ndail ilmus eluloonäidendeid  mineviku suurmeestest ja –naistest. 
• Märksõnadeks said aegade seos, juurte otsimine, põlvkondade kett.  
• Teine märksõna oli  sotsioloogiline  teater ja Merle  Karusoo, kelle 
eesmärk oli välja selgitada valupunktid ja pingekolded ning võimendada 
uuritavaid probleeme teatri vahenditega. („Olen 13-aastane“)
• 1980.-1990ndail toodi eesti näidendeid lavale haruharva. 
• Esile kerkisid uued tegijad – Andrus Kivirähk, Madis Kõiv, Mart 
Kivastik , Jaan Tätte. 

Document Outline

• Slide 1
• Esimesed märkmed eesti teatrist
• Etendused Tallinnas
• Slide 4
• Teater Tartus
• Rahvusliku teatri algus
• Slide 7
• Wiera teater
• KRIITIKAT JA ÕPETUSSÕNU
• Näpunäited näitlejatele
• Kutselise Vanemuise algusaastad
• Karl Menning – esimene eestlasest õppinud näitejuht
• Estonia teater muutub kutseliseks
• Slide 14
• Paul Pinna ja Theodor Altermann – kaksiktähed
• Estonia uus maja
• Slide 17
• 20. sajandi eesti draamakirjandus
• 1930ndad
• 1930ndad
• 1940.-1950ndad
• Põhiteemad
• Sulaaeg draamas 1956-1965
• 1970ndad ehk seisakuaeg, 1980.-1990ndad