Hüvasti,kollane kass Autor:Mati Unt Tegelased:Aarne(peategelane),tädi Ida,pime tädi Amalie,Linda(tädi Ida allüürnik ja Aarne klassiõde),Ando(klassivend),Kornel(õpetaja),Maia(klassiõde ja Aarne tüdruksõber),Indrek(hea sõber ja klassivend),Ingrid(klassiõde),Eda(Aarne uus tüdruksõber,kellega ta hakkab raamatu lõpus käima),Aarne ema. Raamatust: Raamat räägib ühest kaheksatesitkümne aastasest posist Aarnest,kes käib koolis.Ta elab oma tädi Ida juures ja ema elab kaugemal,kuna käib tööl.Ta
Mehhiko- Mexico Rumeenia- Bukarest Nicaragua- Managua Saksamaa- Berliin Panama- Panama San Marino- San Marino Saint Kitts ja Nevis- Basseterre Serbia- Belgrad Saint Lucia- Castries Slovakkia- Bratislava Saint Vincent ja Grenadiinid- Sloveenia- Ljubljana Kingstown Soome- Helsingi Trinidad ja Tobago- Port of Spain Inglismaa- London USA Neitsisaared- Charlotte Amalie Sveits- Bern Venezuela- Caracas Taani- Kopenhaagen Kanada- Ottawa Tsehhi- Praha El Salvador- San Salvador Türgi- Ankara Guatemala- Guatemala Ukraina- Kiiev Honduras- Tegucigalpa Ungari- Budapest Valgevene- Minsk Vatikan- Vatican EUROOPA Venemaa- Moskva Albaania- Tirana Andorra- Andorra la Vella
vallakooli. Aastatel 1892-1894 ning 1896-1897 õppis Anton Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898-1903 jätkas Anton haridusteed Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Aastatel 1907-1911 õppis ta Tartu Ülikoolis (diplom jäi saamata tiisikusse haigestumise tõttu). Aastatel 1912-1913 parandas A. H. Tammsaare oma tervist Kaukaasias Punasel Lagedal. Aastatel 1914-1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel. 13. märtsil 1920. aastal abiellus Anton Hansen Käthe-Amalie Veltmanniga. Anton kolis elama Tallinna. 30. augustil 1936 avati A. H. Tammsaare ausammas Järva-Madisel. Kirjanik suri 1. märsil 1940. aastal Tallinnas 1908 Pikad sammud 1910 Üle piiri 1909 Noored hinged 1917 Kärbes 1921 Juudit 1922 Kõrboja peremees 1926-1933 Tõde ja õigus 1934 Elu ja armastus 1935 Ma armastasin sakslast 1939 Põrgupõhja uus vanapagan Mõisted
2. Kui vana oli Aarne ja mitmendas klassis ta õppis? 18.a, 11. klassis 3. Iseloomusta Aarne tädi lähemalt? (mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) Tädi Idal olid klassikalised näojooned: kõrge laup, sirge nina. Raamatu tegevuse ajal oli ta üle keskea vanatüdruk. Natuke halliga segunenud mustad juuksed. Korralik inimene, kellel on arenenud au- ja kohusetunne. 4. Kus elas tädi? Enda kollases majas. 5. Kes veel elas tädiga? Pime õde Amalie 6. Kes on Linda? Tädi juures Tartus Aarne korterinaaber ning klassiõde. 7. Miks Aarnele ei meeldinud olla tädi majas? Ta arvas, et selles majas võis hulluks minna. 8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tartu linna? 4-ks 9. Kuhu õpilased sõitsid sügisel koolist? Kolhoosi kartuleid ja maisi korjama. 10.Kuidas suri Aarne isa? Teda tapeti tšekaas võideldes Eesti vabaduse eest. 11. Mis oli Aarne perekonnanimi? Veenpere 12
jaoskonda, et uurida asja. Tolnai saigi pärast vabaks. Mäng lossis Jens Buhl loeb Christian Buhli päevikut ja seal kirjeldab sellest sündmusest, mis toimus lossis. Kõigepealt räägib sellest, kuidas kõik lossis paruniproual Ochs von Windeggil külas käisid. Paruniproual oli suhe ka Christian Buhliga. See ei meeldinud härra parunile. Kui paruniproua ootas Christianit enda juurde külla, käis seal keegi teine ja tappis paruniproua. Christian leidis Amalie surnult. Paruniproua meeldis ka prints Eugenile. Christian Buhl ei osanud midagi teha, kui leidis paruniproua ja läks ruttu minema. Ta ei julgend sellest ka kellegile rääkida. Kuid ükskord ta seda tegi. Ja kõik oli selles päevikus kirjas. Mäng on läbi Krahv Tolnai oli vanglast välja saanud ja härra Buhl läks tema juurde. Ta läks rääkima sellest, mida ta teada oli saanud. Tolnai ei tahnud alguses teda kuulata, aga siiski kuulas ära
See ainus välisreis jättis talle sügavaid jälgi ja rikkalikult muljeid. Peale Kaukaasiast tagasitulekut avastati Tammsaarel peagi uus terviseprobleem, kasvaja maokaelas. Väga raske operatsioon õnnestus siiski, kuid jättis jälle jälje kogu eluks kirjanik pidi elu lõpuni rangelt jälgima, mida sööb, piisavalt liikuma ja puhkama. Aastatel 1914-1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel.13. märtsil 1920. aastal abiellus Anton Hansen Käthe-Amalie Veltmanniga. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta Toom-Kuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega ("Kilgivere Kustas",
aastani, kuid kahjuks oli ta sunnitud lõpueksamid pooleli jätma ning kolima ära oma kõige vanema venna Jüri juurde Koitjärvele, et üritada jagu saada kaugelearenenud tuberkuloosist. Koitjärvelt reisis ta aga hoopis Kaukaasiasse. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele. 1. septembril 1919 asus Tammsaare elama Tallinnasse Õuna tänavale, kus elas tema naine Käthe-Amalie Veltmann, kellaga Tammsaare ametlikult abiellus alles pool aastat hiljem. Neil sündis ka kaks last: tütar Riita ja poeg Eerik. Õuna tänavalt kolis Tammsaare aga peatselt Toom-Kuninga tänavale. Pere viimaseks elukohaks sai aga Koidula 12A maja Kadriorus. Anton Hansen Tammsaare suri 62 aastaselt 1. märtsil 1940 südamerabandusse ning maeti Metsakalmistule. Anton Hansen Tammsaare looming 1900
See ainus välisreis jättis talle sügavaid jälgi ja rikkalikult muljeid. Peale Kaukaasiast tagasitulekut avastati Tammsaarel peagi uus terviseprobleem, kasvaja maokaelas. Väga raske operatsioon õnnestus siiski, kuid jättis jälle jälje kogu eluks kirjanik pidi elu lõpuni rangelt jälgima, mida sööb, piisavalt liikuma ja puhkama. Aastatel 1914-1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel. 13. märtsil 1920. aastal abiellus Anton Hansen Käthe-Amalie Veltmanniga. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta Toom-Kuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. 30. augustil 1936 avati A. H. Tammsaare ausammas Järva-Madisel. Kirjanik suri 1. märsil 1940. aastal Tallinnas. Tammsaare looming Esimesed jutukesed ilmusid Tammsaarel juba 1900. aastal "Postimehes"
Kas Sokrates toimis mürki võttes õigesti ? Amalie Sillat SH 5.sajandi teisel poolel eKr elas mõttetark, kelle nimi oli Sokrates (469-399 eKr). Erinevalt varasematest filosoofidest ei pööranud ta põhitähelepanu maailma tekkimisele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Peatähelepanu pööras ta eetikaprobleemidele, ta väitis, et voorus ja teadmine on lahutamatud, seepärast toimib ainult tark inimene õigesti ja õiglaselt. Sokrates oli vaene mees
http://www.hot.ee/i/indrme/niet.htm konspekt Freud Sigmund Freud (6. mai 1856 Freiberg – 23. september 1939 London) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.Austria psühhiaater ja psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja Sigmund Freud (Sigismund Schlomo Freud) sündis 6. mai 1856 Freibergi linnas, mis praegu asub Tšehhis1. Freudi isa, Jacob, abiellus 1832. aastal. Nii tema kui ka tema tulevane abikaasa Sally Kanner olid ühevanused2. Amalie sünnitas kaks ja pool kuud hiljem kui Jacob’i isa Schlomo suri poisi. Juudi kombe järgi sai laps endale nimeks, vanaisa järgi, 1 2 Scholomo Sigismund (hiljem kutsuti teda lihtsalt Sigmund’iks) Freud. Sigmund sünnib keset oma isa elu kõige rängemat kriisi.Kui Freud oli umbes kolme ja poole aastane, kolis pere Viini. Üks põhjuseid miks pere ära kolis võis olla see, et Freiberg’is oli raske majanduslikult toime tulla. Uues majas oli Sigmund ainus, kellel oli oma tuba
hakkavad nemad ja teised kaasvõitlejad Eesti riiki üles ehitama. Vabadussõja-ainelist poliitilis-patriootlikku tummfilmi „Noored kotkad“ peetakse sõjaeelse Eesti mängufilmi parimaks saavutuseks. Filmi stsenaristideks on Aksella ja Theodor Luts, filmireklaamide kohaselt ka Oskar Luts. Film filmiti 1927. aasta suvel Tartus Aia tänav 19 õuestuudios, Tartu tänavatel, Tartumaal, Mustvee lähedal, Värskas ja Petserimaal. Peaosades on Arnold Vaino, Amalie Konsa, Elli Põder-Roht, Vambola Kurh ja Osvald Lipp. Massistseenides teevad kaasa Vanemuise teatri koori mehed ja Värksa manöövritel osalenud Eesti kaitseväelased. Film taastati digitaalselt 2008. aastal. Kutsetega esilinastus toimus Tartus kinos Apollo 19. novembril 1927. Mängufilm võeti kodupubliku poolt väga hästi vastu ja filmi levitati ka mitmes välisriigis. Järgmiseks Theodor Lutsu mängufilmiks sai 1930.-ndal aastal
Jaan Poska kirjades tütar Veerale käib ikka läbi "Mamma". Kes oli siis Poska pere Mamma? Poska pere Mamma oli Constance Poska (1876-1923). Oma tulevase naisega kohtus noor Tallinna advokaat Poska advokaadist kolleegi Kinievi juures. Poska armus kolleegi laste koduõpetajasse Constance Ekströmisse. Noor koduõpetaja oli Vanaturu teisel pool klaasitöökoda ja äri pidava rootslase Ivar Ekströmi ja tema eestlannast naise Josephine Amalie tütar. Pärast Töchterschule lõpetamist oli noor naine olnud koduõpetajaks Soomes, kuid siis tulnud Tallinna tagasi ja nii teeninud ta leiba Tallinna advokaadi peres. Noore koduõpetaja elu polnud kerge, sest ema olevat varakult surnud ja isa kasvatanud kahte poega ja kolme tütart üksi. Kui kihluse järel (fotod ilmselt kihluse ajast) küsinud noor advokaat oma väljavalitult tema suurima unistus kohta, mida ta tahaks kohe täita, olnud vastus üllatav. Constance polnud elus veel
Jaan Poska kirjades tütar Veerale käib ikka läbi "Mamma". Kes oli siis Poska pere Mamma? Poska pere Mamma oli Constance Poska (1876-1923). Oma tulevase naisega kohtus noor Tallinna advokaat Poska advokaadist kolleegi Kinievi juures. Poska armus kolleegi laste koduõpetajasse Ekströmisse. Noor koduõpetaja oli Vanaturu teisel pool klaasitöökoda ja äri pidava rootslase Ivar Ekströmi ja tema eestlannast naise Josephine Amalie tütar. Pärast Töchterschule lõpetamist oli noor naine olnud koduõpetajaks Soomes, kuid siis tulnud Tallinna tagasi ja nii teeninud ta leiba Tallinna advokaadi peres. Noore koduõpetaja elu polnud kerge, sest ema olevat varakult surnud ja isa kasvatanud kahte poega ja kolme tütart üksi. Kui kihluse järel küsinud noor advokaat oma väljavalitult tema suurima unistus kohta, mida ta tahaks kohe täita, olnud vastus üllatav.
Aastatel 1907 (29-aastane) 1911 õppis ta Tartu Ülikoolis (diplom jäi saamata tiisikusse haigestumise tõttu). Pärast Treffneri Gümnaasiumi lõpetamist 1903 töötas Tammsaare mõned aastad Tallinnas ajakirjanikuna (nt "Teataja" toimetuses). Pärast kaukaasiat Aastatel 1914 1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel. Kihlumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. 13.03.1920. aastal abiellus 42-aastane Anton Hansen Käthe-Amalie Veltmanniga, kes oli temast 18 aastat noorem lapsed Riita ja Eerik Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas.
Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus. Seal nägi Aarne peale pikka suve oma vanu sõpru. Ando, kes oli alati sünge. Üllar, kes käis paralleelklassis ning oli kooli komsomoli sekretär. Aarne käis kinos sõpradega. /-/ Tööpäev. Kuna oli
Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus. Seal nägi Aarne peale pikka suve oma vanu sõpru. Ando, kes oli alati sünge. Üllar, kes käis paralleelklassis ning oli kooli komsomoli sekretär. Aarne käis kinos sõpradega. /-/ Tööpäev. Kuna oli kolhooside aeg, siis
Aastatel 1892-1894 ning 1896-1897 õppis Anton Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898-1903 jätkas Anton haridusteed Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Aastatel 1907-1911 õppis ta Tartu Ülikoolis (diplom jäi saamata tiisikusse haigestumise tõttu). Aastatel 1912-1913 parandas A. H. Tammsaare oma tervist Kaukaasias Punasel Lagedal. Aastatel 1914-1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel. 13. märtsil 1920. aastal abiellus Anton Hansen Käthe-Amalie Veltmanniga. Anton kolis elama Tallinna. Kirjaniku peres kasvas kaks last: tütar Riita (17.02.1921 2004) ja poeg Eerik (17.11.1928 1980) Muuseumi kohta 30. jaanuaril 1878 sündis Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Peeter ja Ann Hanseni peres neljanda lapsena poeg Anton, tulevane kirjanik. Selle taluga olid tihedalt seotud Anton Hanseni esimesed paarkümmend eluaastat. Oma loomingus on Tammsaare jäädvustanud kodukandi inimesed, paigad ja kauni, kuid eluks karmi looduse
5. Ta on poola rahvuseepose "Pan Tadeusz" autor. Christian Johann Heinrich Heine Elu: 1. Heine sünnikuupäev ei ole kindlalt teada. Kõik kaasaegsed dokumendid, mis võiksid sünniaega kinnitada, on kaotsi läinud. 2. 18151816 töötas Heine vabatahtlikuna esmalt Frankfurdi pankuri Rindskopffi juures. Sel ajal õppis ta Frankfurdi juudikvartalis (Judengasse's) tundma talle senini võõrast getoelu. 3. Amalie Heine,Heinrich Heine onutütar ja oli tema esimene suur armastus. 4. 1819. aastal asus Heine õppima õigus- ja kameraalteadust, ehkki kumbki ala teda eriti ei huvitanud. 5. 1820. aasta talvesemestril astus ta Göttingeni ülikooli, ent pidi sealt juba mõne kuu pärast duelliga seotud sekelduste tõttu lahkuma. Looming: 1. Ta muutis argikeele lüürikas kasutatavaks, tõstis följetoni ja reisikirja kunstilisele
tegelaste jälgimiseks kuhugi kõrtsi nurka. Loodustaustaga novellides armastatakse kala püüda ning vastavates kirjeldustes on kirjanik asjatundja. Karl Ehrmann on oma raamatus ,,Õngelatiga mööda Võrumaad" nimetanud Hindreyd isegi Pühajärve kalade suurkuningaks. (http://www.kalale.ee/sisu/NCw0Mzc4NjAsMSwwLDE/) Pühajärve-äärset talu võib kasutada tegevuskohana ka valikkogu nimijutustuses ,,Kaugekõne". Maarioni prototüübiks võib olla kirjaniku abikaasa Amalie ning selle novelli konflikt kõlbaks põhjendama Hindreyde abielupoolte kaugenemist. Interjöörides istuvad tegelased sisustavad oma aega mitmesuguste jookide rüüpamise ja malemänguga. Hindrey visandatud portreed pole lõpuni välja joonistatud, kuid mõnikord võib 3 siiski avastada äratuntavaid prototüüpe, näiteks ,,Haigetes hingedes" kujutatakse hullutohtrina
1990ndatel aastatel loodi mitmeid bände, mis on siiani maailmakuulsad, nende seas ka Gorgoroth, Mayhem, ning Darkthrone. Norra popmuusika lipulaevadeks on a-ha ja Röyksopp. Kirjandus 19. sajand oli Norra kirjanduse õitseaeg. Henrik Wergeland ja J. H. Sebastian olid kaks väljapaistvat luuletajat, kellest kumbki pani aluse iselaadi traditsioonile. Henrik Ibsenit peetakse üheks maailma suurimaks näitekirjanikuks. Tähtsad kirjanikud olid ka Bjørnstjerne Bjørnson, Jonas Liegasaid, ja Amalie Skram. Rahvamuinasjutte, mis ilmusid esimest korda 1840ndatel ning millel oli suur tähtsus norra kirjakeele kujunemisele, andsid välja Peter Christen Asbjørnsen ja Jørgen Moes. 20. sajandi esimese poole mõjukamad kirjanikud olid Sigrid Undset ja Knut Hamsun, kes mõlemad said Nobeli kirjandusauhinna. Teise maailmasõja järel oli norra kirjandus väga mitmekesine, ulatudes kultuuriradikalismilt vasakradikaalse modernismini. Tänapäeva autoritest on tuntud
lõpetab Tammsaare ka üliõpilastemaatika oma loomingus. Koitjärvel kirjutas Tammsaare veel ka romaani "Kõrboja peremees", mis on mõjutatud Koitjärve loodusest ja sealsetest inimtüüpidest ning Kaukaasia-teemalise, impressionismihõngulise pikema jutustuse "Varjundid", mis lõplikult ilmus alles 1917. aastal. 1.3. Tammsaare elu Tallinnas 1. septembril 1919 asus Tammsaare elama Tallinnasse Õuna tänavale, kus elas tema naine Käthe-Amalie Veltmann, kellaga Tammsaare ametlikult abiellus alles pool aastat hiljem. Neil sündis ka kaks last: tütar Riita ja poeg Eerik. Õuna tänavalt kolis Tammsaare aga peatselt Toom-Kuninga tänavale, pere viimaseks elukohaks sai aga Koidula 12A maja Kadriorus. Anton Hansen Tammsaare suri 62 aastaselt 1. märtsil 1940 südamerabandusse ning maeti Metsakalmistule. 1.4. Tammsaare ausambad ja mälestised Anton Hansen Tammsaarele on
Naised Vabadussõjas Melanie Laid, ka Soomusrongi Mari Eesti Vabadussõjas soomusrong Nr.1 vabatahtlik Alice Kuperjanov, Julius Kuperjanovi naine. Võttis koos mehega osa Eesti Vabadussõjast Amalie Toni, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe abistaja Mary Rehe,ka sõdur Märt, 9.jalaväepolgu vabatahtlik. Võttis koos mehe Hendrik Rehega osa Eesti Vabadussõjast. Elfriere Burk, Julie Aman, Julie Burchwardt, Olga Tomson Soomusrong Nr.2 vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas Eva Abram Eesti Vabadussõja vabatahtlik Salme Kesler, kooliõpetajanna, kes aitas Eesti vabadussõjas Eesti sõjaväge Amalie Laar, Eesti ja soome sõjaväelaste abistaja Eesti Vabadussõjas
ka Kreutzwald Tartusse taas üle 14 aasta. Tartus kohtub ta eesti üliõpilaste ja oma sõpradega. Suviti on tütrepere tihti nädalate kaupa Võrus. Kirjades märgib Kreutzwald selle ikka ära kui oodatud sündmuse. 20.03.1868. sünnib Alice Blumberg, Kreutzwald on saanud vanaisaks. 17 Kreutzwald reisib vähe, harva saab ta Tartusse ja Tallinna, korra Peterburi, Helsingi reis jääbki unistuseks. Isegi Tallinna poja Alexise ja Amalie Sophie v Huseni pulma 1871. aasta algul ei saa Kreutzwald sõita, majanduslik olukord ja pingeline töö ei anna selleks võimalusi. Puhkuseks on väljasõidud sõpradega Haanjasse ja Rõugesse, aga ka pikad jalutuskäigud, mis tihti ulatuvad Võru lähedale Kasaritsa või surnuaiale, kus puhkab ema Ann ja armastatud tütar Marie Ottilie. 14. detsembril 1873 pühitsetakse Kreutzwaldi 70. sünnipäeva, õnnitlemas on eesti seltside esindajad, nende hulgas Jakob Hurt, Ado Reinvald ja Jaan Adamson
mudelit. Vanemuise side Wiera teatriga katkestati. Uueks teatrijuhiks valiti Karl Menning, kes saadeti Saksamaale õppereisile. Ta õppis Max Reinhardti reziiklassis. Sellega pandi süstemaatilisele näitlejakoolitusele, ansamblimängule ja realistlikule esituslaadile tõhusad alused. Kutselise Vanemuise tekkis 1906. aastal koos uue maja avamisega, avalavastuseks August Kitzbergi "Tuulte pöörises". Näitlejatetruppi tuumiku moodustasid: Ants Simm, Hans Rebane, Amalie Konsa, Leopold Hansen, Olly Västrik. Estonias pani kindlama aluse näitemängule Andres Pert 1890. aastate keskel. 1894. aastal valiti Estonia seltsile uus juhatus ja üüriti maja Väike-Tartu maanteel (nn vana Estonia). Järgnevatel aastatel tuleb truppi uusi jõude: Betty Jõggis (Kuuskemaa), Paul Pinna, Theodor Altermann, Netty Adler (Pinna). Veel amatöörteatrina teenis Estonia trupp tunnustust Gorki "Põhjas" lavastusega nii Eestis kui välismaal. Sealt kujunes välja
Rahvusromantiline Henrik Wergeland ja euroopalikum Johan Sebastian Welhaven olid kaks väljapaistvat luuletajat, kellest kumbki pani aluse ise laadi traditsioonile. Henrik Ibsenitpeetakse üheks maailma suuremaks näitekirjanikuks ja suurimaks realistiks näitekirjanduses. Teised tolle aja väljapaistvad kirjanikud olid Bjørnstjerne Bjørnson, Alexander Kielland ja Jonas Liega said 19. sajandi lõpuks "neljaks suureks". Tähtsad kirjanikud olid ka Arne Garborg ja Amalie Skram. Peter Christen Asbjørnsen ja Jørgen Moes andsid välja norra rahvamuinasjutte, mis esimest korda ilmusid 1840ndatel. Rahvamuinasjuttude rahvalikul keelel oli suur tähtsus norra kirjakeele ja norra kirjanduse kujunemisel. 20. sajandi esimese poole mõjukamad kirjanikud olid Sigrid Undset ja Knut Hamsun, kes mõlemad olid poliitiliselt konservatiivsed. Mõlemad on saanud Nobeli kirjandusauhinna.
Kirjandus (valik): The New Grove Dictionary of Opera 1992. Ed. by Stanley Sadie. London: Macmillan Reference Limited. The Oxford Illustrated History of Opera 1994. Ed. by Roger Parker. Oxford, New York: Oxford Univ. Press. Warrack, John, West Ewan 1992. The Oxford Dictionary of Opera. Oxford, New York: Oxford Univ. Press. Pipers Enzyklopädie des Musiktheaters 1986-1997. Oper. Operette. Musical. Ballett. Bd. I-VII München: Piper. Abert, Anna Amalie 1994. Geschichte der Oper. Kassel: Bärenreiter; Stuttgart, Weimar: Metzler. Dean, Winton. Knapp, John Merrill 1995. Handel's Operas. Oxford: Clarendon Press. Hamilton, Edith 1975. Antiikmütoloogia. Tallinn: Eesti Raamat. Kunze, Stephan 1996. Mozarts Opern. Stuttgart: Philipp Reclam jun. Molière, Jean Baptiste 1992. Kodanlasest aadlimees. Tallinn: Perioodika.. Ovidius 1971. Metamorfoosid: Orpheus ja Eurydike. Pygmalion. Fasti: Arion. -- Rooma kirjanduse antoloogia. Tallinn: Eesti Raamat.
Lugu: Einar tuli purjus peaga ühe tuttava naise sünnipäevalt ja sõitis vastu esimees Nõule, kes pidi öise Riia rongiga Tallinnast tulema. Ta kihutas, gaas põhjas ja täiest kõrist "Marinat" lauldes, järsakust alla, tegi mitu saltotki. Einari arust oleks teda kadestanud tema endine võimlemisõpetajagi, kes pidas end Eesti parimaks akrobaadiks. Kukkumise tulemusena läks ta pealuu lõhki. Surmapõhjus: autoõnnetus 20 4.54. Amalie Maalmeister Sünnikoht: Harala Amet: lüpsja Olemus: unistaja, kes lootis, et tema prints tuleb, aga ta ei tulnud; arvas, et õnn peab ise koju kätte tulema; üksik hing; Lugu: Eluaeg töötas ta taludes ja sovhoosis lüpsjana ning ootas seal oma unelmate printsi, kes aga ei kavatsenudki tulla. Temast jäid maha kaanest kaaneni täis hoiuraamat ja murtudsüdame põõsas. Kuna parajasti puudus surmatõendi blankett, kirjutas külanõukogu sekretär tema surmatõendi
annaabi.ee 
