Kontserdipäevik 7.A Klass ********* Õpetaja: ***** ***** Koostaja: Keit Vilbas 18. Oktoober Estoonia Teatri külastus Saaremaal Lastegaala Tegu oli ajaloolise hetkega kus Saaremaad külastas esmakortselt Estoonia Teater. Varem on nad aga käinud siin kuid mitte koos orkestri ja teiste profesionaalidega! Spordihoone muudeti täielikuks teatriks, vaatepilt oli hämmastav. Ehk mina polnud ainuke kes nägi ka esmakortselt nii võimast ja uhket üritust. Lava oli hämmastavalt suur ja nii hästi valmistatud. See mis oli tehtud oli ääretult lahe, valgust jagus igasse nurka! Seda üritust hakati juba läbi viima mitu aastat tagasi ning lõpuks viidi ka läbi.
Balett ,,Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi,, Käisime 17. märtsil Estoonias balletti vaatamaa. See ballett oli rohkem mõeldud lastele kuna seal näideldi rohkem kui tantsiti. Saal oli täis ja balletti ajal kostis koguaeg mingi sagin. Siis kui see lõppes läksid mõned orkestriauku uurimas. See oli tohutult suur. Peale balletti oli garderoobis väga palju rahvast. Õnneks need kes andsid riideid olid väga tragid ja kiired. Pärast seda kogunesime Estoonia ette, et minna Solarisse sööma. Solarises saime olla umbes tund aega. Selle ajaga jõudsime: pooltundi seista järjekorras ja ülejäänud pooltundi süüa. Üldiselt oli päev väga tore ja kultuurne. Pilt võetud https://mail.piletimaailm.com/performances/3081-lumivalgeke-ja-7-poialpoissi
Rocca al Mare Kool Jaan Erik Lepp 5.a Mees La Manchast Retsensioon Tallinn 2012 Etendus toimus Rahvusooper Estonias 4. aprillil algusega kell 19.00. Helilooja: Mitch Leigh. Lavastaja: Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on Rahvusooper Estonia lavastaja.Ta on lõpetanud Muusikaakadeemia lauljana. Dirigent: Mihhail Gerts. Mihhail Gerts on lõpetanud Teatri- ja Muusikaakadeemia klaveri erialal ning hiljem orkestri dirigeerimise alal. Aastast 2007 on ta Rahvusooper Estoonia dirigent. Cervantes/Don Quijote:Rene Soom ja Priit Volmer Sancho Panza/Don Quijote teener: Ago Anderson ja Tõnu Kark Näitekirjanik,luuletaja ja maksu koguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Seal veetakse ta kaasvangide libakohtu ette (vangid tahvad tema asju) ning ta esitab oma kaitsekõne paroodiana. Ta kehastub grimmi abil Don Quijoteks, kes arvab, et ta on rüütel ja muudab maailma paremaks võideldes kurjusega.
operett, ooper, ballett). 1920ndate alguses oli kunstiline juht Karl Jungholz ning sel perioodil tegi ka estonia läbi modernistlikud otsingud (ekspressionism, sümbolism). Kuid 1930ndatel sai estonia draamatrupi juhiks Ants Lauter, siis andsid põhilist tooni tõlkelised salinginäidendid ja kõrgklassika (algupärandite osakaal tagasihoidlik, põhiliselt Vilde ja Raudsepp). Mängustiil siirdus psühholoogiliselt süvenenud uusrealismile, kuid alles jäi estoonlaste särtsakus ja efektsus. Estoonia ,,omaautoriks" oli Hugo Raudsepp, kelle uued näidendid tulid tavaliselt esimene lavale just Estonias. Ants Lauter nõudis lavastajana täpsust ja ratsionaalsust, lavastus pidi olema läbimõeldud ja fikseeritud (lõpetatud tervik). Näitejuht pidi olema kirjaniku ja näitleja vahemees. Lauter piiras staaride omavoli ning ühtlustas ansamblimängu. Samuti kaotas lauter ära etenduste ajal etteütlemise ning nõudis osa täielikku oskamist.
teede ning sildade korrasoleku eest. Vallavanem jälgis seaduste täitmist ja korrast kinnipidamist. TÄHTSAMAD SÜNDMUSED. 1864 - Vennad Adam ja Peter Peterson kirjutasid palvekirja. Kirjade üleandmise eest sai Adam ühe aasta vangla karistust. 1860ndatel - ärkamis aja juhiks oli Johan Voldemar Jansen. 1864 - "Eesti Postimehe" toimetajaks Jansen. 1865 - Rajati näitemängu seltsid "Vanemuine" (Tartus) ja "Estoonia" (Tallinnas). 1868 - Carl Robert Jakopson pidas "Kolm isamaa kõnet." 18-29.07.1869 - I Üldlaulupidu. Esinesid meeskoorid ja puhkpilli orkestrid. Peajuhid olid Aleksander Kunileid, J.V. Jansen. 1870ndad - ärkamis aja juhiks Jakob Hurt, Otepää kirikuõpetaja, EKSi juht, Eesti Aleksandri Kooli komitee president. 1870ndate lõpp - ärkamis aja juhiks Carl Roberty Jakopson. Üritas Kurgjale Eesti näidis talu rajada. Jakopson oli Põllumeeste seltsi esimeheks.