Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu Estonia ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. 1920. aastail asutati veel rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna Töölisteater ning otsinguline, ekspressionistliku suunaga Hommikteater. Kutselised teatrid asutati ka Viljandis ja Narvas. 1920.-30. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev, Ants Lauter ja Hilda Gleser, Paul Sepp ning hiljem Leo Kalmet. Nende loomingu ja pedagoogitöö tulemusena sugenesid
aastal võitis Kristjan Palusalu Berliini mängudel kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses. Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis. 1930. aastate lõpus hakati rohkem tähelepanu pöörama ka kergejõustikule. Lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis, male ja laskimine. TEATRIELU Ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus oli kujunenud Tallinn. Seal tegutses korraga kolm suurt kutselist teatrit : "Estonia", Draamateater ja Töölisteater. Eriti silmapaistvat edu saavutas "Estonia" , mis muutus rahvusteatriks tegutsedes Hanno Kompuse käe all.
Moodustusid mitmed seltsid, millest tuntuim oli Eesti Lauljate Liit. Säilis üldlaulupidude traditsioon, mis toimusid iga 5a tagant. Tegevust jätkasid heliloojad H. Eller, J.aavik, C. Kreek. Hiljem jõudsid areenile ka G.Ernesaks, E. Kapp. Levis ajaviitemuusika. Teatrikunst 1920. alguses valitses voolude paljusus. Kümnendi keskel valitses realism. Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus tegutses korraga 3 suurt teatrit (ka. ''Estonia''). Välja arenesid ka Draamateater ja Tallinna Töölisteater. ''Vanemuine'' tõusis areenile veidi hiljem. Tekkis hulk näitetruppe, neid abistas Eesti Haridusliit. Arenes ka filmikunst. Kehakultuur ja sport Loodi Eesti Spordi Keskliit. Korraldati spordipidusid, kuna sport oli väga populaarne. Alates 1920. aastast osalesid eestlased olümpiamängudel. Suuremat edu saavutasid maadlejad ja tõstjad.
(vrdl stuudioga) 1924 Oma teater saksa teatri ruumides. Esimene hooaeg ei õnnestunud. Katsetati ekspressionismiga Kitzbergi Tuulte pöörises, Kaiseri Gaas II. Suured majanduslikud raskused Kui vana Draamateater 1924 suleti võttis Draamastuudio vabaõhuetendused üle ja muutsid oma traditsiooniks. Üks silmapaistvamaid Antigone 1928, massistseenid. Laulupidude osana. Majanduslikult kasulikud. Teine viis majanduslikku kitsikust vähendada oli see, et - 1925 asut Töölisteater, millel puudus teater ja polnud oma truppi, aga sai (miljon marka) toetust. Asutajate hulgas palju draamastuudiolasi. Hakati oma etendusi müüma lavastuskulude ja näitlejate palga eest. Töölisteatri etteotsa draamastuudiolane Priit Põldroos. Trupp siis peamiselt draamateatrist. Üks silmapaistvamaid müüduid etendusi oli Lauteri 1927 lavastatud Faiko „Õpetaja Bubus“, kus nimiosas Kalmet, mille eest teda kiideti. 1925/26 2
laulukoor ja orkester. Venestamise ajal oli Wiera ja näitejuhtide L. Menningu, H. Techneri jt tegevusel hinnatav osa rahvuskultuuri arengus. 1883. aastal etendunud C. M. von Weberi "Preciosaga" algasid "Vanemuise" muusikalavastused. 1906. aastal muudeti Vanemuine ja Estonia kutselisteks ning 1911. aastal muudeti kutseliseks ka Pärnu Endla teater. Oopereid ja operette hakati Estonias lavastama 1908. aastal. Rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna Töölisteater ja otsinguline, ekspressionistliku suunaga Hommikteater asutati 1920. aastail. Ka Viljandisse ja Narva asutati kutselised teatrid. 1920.-30. aastail hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid, kaasaja näidendeid ja dramatiseerima eesti proosateoseid. Selle aja võimekad lavastajad olid Priit Põldroos, Andres Särev, Hilda Gleser, Paul Sepp ning Leo Kalmet. Kokkuvõte Tööd kirjutades sain teada, et Eestisse tuli teater sakslaste kaudu ning kõigepealt
Mitmed teadlased olid lahkunud ja teaduse olukord kurb, loodi teadusseltse, Eesti Teaduste Akadeemia. Põhiline tähelepanu oli rahvusteadustel. Kirjanduses valitses realism, ,,Siuru" ja ,,Arbujad". Kujutavas kunstis valitses väga kirju pilt. Muusika areng jätkus väga kiiresti. 1921 loodi Eesti Lauljate Liit. Muusikapäevad, laulupeod. Teatris valitses suundade paljusus, tähtsamad teatrid olid Estonia, Draamateater, Tallinna Töölisteater, Vanemuine. Asjaarmastajate teater tegutses provintsis, neid toetas Eesti Haridusliit. Arenes filmikunst. 1922. loodi Eesti Spordi Keskliit, aset leidsid Eesti Mängud, osaleti olümpiamängudel, korraldati mitmeid maavõistlusi. 1919 kasutusele võeti Eesti mark 1919 1. dets Tartu Ülikooli avaaktus 1920 2. veeb. Tartu rahu 1920 15. juuni Eesti I põhiseadus 1920 Valiti I Riigikogu koosseis 1921 Enamus riike tunnustasid Eesti Vabariiki
EESTI TEATRI AJALUGU 1865 - 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise Selts. 1870 - 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1953-1955 - juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus. Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval (...
1920 tuleb Eestisse ja asub Draamateatris tööle Paul Sepp. 1920 asutab Paul Sepp erakooli Draamastuudio, mis tegutseb kuni 1933 ning selle lõpetab neli lendu näitlejaid (Kalmet, Põldroos, Reek). Esimene lend (1924) jääb kokku. Draamastuudio Teater alustab 1925. aastal, sellega liitib hiljem Rändteatri (1926- 1928) trupp. 1937 aastal saab ametlikuks nimeks Eesti Draamateater ning 1939. aastal ostetakse Saksa teatri hoone päriseks. Tallinna Töölisteater luuakse 1926 aastal ning juhiks Priit Põldroos. Lisaks veel rida väikelinnade teatreid Viljandis Ugala (kutseline teater alates 1926); Narva Teater (alustab kutselisena 1931); poolkutselised teatrid Võrus "Kannel" (1927); Kuressaare teater (1935); Valga "Säde" (1936). Teatrid kuuluvad seltsidele ning pole riigiteatreid ega erateatreid (v.a Paul Pinna Rahvateater 1923-27). Teatrid elatavad end ära lisaks piletitulule, ka riigilt saadava
Teater Eestis 19181940 2004 Sisukord: Sissejuhatus.............................................lk3 Teatrielu areng aastatel 1918-1940.................lk4 Vanemuine 1914-1940.................................lk8 Eesti Draamateater....................................lk9 Pärnu teater Endla....................................lk10 Kokkuvõtteks...........................................lk14 Sissejuhatus 2 Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt ...
Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu Estonia ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. 1920. aastail asutati veel rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna Töölisteater ning otsinguline, ekspressionistliku suunaga Hommikteater (töötas 1921-1924, trupp koosnes asjaarmastajaist, juht oli August Bachmann). Kutselised teatrid asutati ka Viljandis ja Narvas. 1920.-30. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev (Töölisteatris), Ants Lauter ja
1933. aastal lavastas enda dramatiseeritud Eduard Vilde "Mahtra sõda (Vilde)". Pärnu perioodil tekkis Irdil lähem suhe tulevase naise Leida Rosenblattiga (kunstnikunimega Epp Kaidu). 1934. aastal avati Tartu Draamateatri Seltsi Teatrikunsti Stuudio. Leida ja Kaarel otsustasid koos Tartusse õppima asuda. Peagi tekkisid Irdil seal maailmavaatelised probleemid õppejõududega. 1936. aastal visati Ird Tartu Draamateatri stuudiost välja, mis jäigi tal lõpetamata. 1937. aastal avati Tartu Töölisteater ning Ird alustas koos teiste stuudiolastega seal tööd. 1939.aastal sai ta teatri kunstiliseks juhiks. Sellel ametikohal ei saanud ta aga jätkata kuigi kaua, sest peagi suleti teater seoses poliitiliste intriigidega ja kommunistliku liikumise vastu suunatud riiklike sanktsioonidega. Tartu Töölisteatri perioodil kujunesid Irdi poliitilised vaated lõplikult välja toetada tööliste liikumist ning tol ajal keelatud Kommunisliku partei tegutsemist.
mitmeid seltse. 1921. loodi Eesti Lauljate Liit, milles oli vähemalt 1000 kohalikku organisatsiooni. Säilisid üldlaulupeo traditsioonid. Need toimusid iga 5 aasta tagant. Tegevust jätkasid heliloojad J. Aavik, H.Eller, A.Kapp, C. Kreek, M. Saar, P. Süda. Valmis esimene ooper, tegeleti sümfooniliste suurvormide loomisega ning viljeleti orelimuusikat. Teatrikunst Teatris tõusis esile realism. Ainuvalitsevaks keskuseks kujunes Tallinn. Seal tegutsesid ,,Estonia", Draamateater ja Töölisteater. Draamateater pühendas erilist tähelepanu eesti algupärandite lavastamisele. Seal tegutsesid L. Reiman, A. Teetsov, R. Tarmo, M. Möldre. Tallinna Töölisteater loodi 1926, lavastajana tegutses seal Priit Põldroos. ,,Vanemuine" põdes pärast K. Menningi lahkumist tekkinud kriisi ega suutnud tõusta Tallinna teatrite tasemele. Väikelinnades tekkis hulk näitetruppe, mis tegid teatrit asjaarmastajalikul tasemel. Neid abistas Eesti Haridusliit. Tunduvalt arenes ka filmikunst
· 1930. a. levis seoses filmikunsti arenguga kerge ajaviitemuusika. Samast zanrist algas Artur Rinne ja Raimond Valgre muusikaline tegevus. · Alates kümnendi keskpagiast võibki rääkida teatrikunstis uuesti maksvusele pääsenud lavastuslikust realismist, mis tõrjus välja senised ekspressionistlikud taotlused. · Ainuvalitsevaks keskuseks kujunes teatrielus Tallinn, kus tegutses kolm suurt kutselist teatrit: ,,Estonia'', Draamateater ja Töölisteater. Eriti silmapaistvat edu saavutas Karl Jungholzi ja hiljem Hanno Kompuse käe all tegutsenud ,,Estonia'', kus toodi lavale ka ooperid ja balletid. Kandvamateks lavajõududeks olid Paul ja Netty Pinna, Hugo Laur, Erna Villmer, Ants Lauter. · Draamateater kasvas välja Paul Sepa erateatrikooli ühinemisest Rändteatriga. Tuntud näitlejatest tegutsesid seal Liina Reiman, Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo, Mari Möldre. · Asjaarmastajate teater tegutses just provintsis
kultuurialal töötades ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult Saksa ja Vene). Domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. 20. aastate algul valitses kirjanduses luule, alates 1925.a nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst, sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Estonia Vanemuine Tallinna draamateater Tallinna töölisteater Pärnus Endla Viljandis Koit Narvas Ilmarine Kuulsamad näitlejad olid: · Paul Pinna · Netty Pinna · Hugo Laur · Ants Lauter 16.Kunsti areng. Vihik. Loominguvõimeliste kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool Pallas. Graafikutena said kuulsaks Eduard Viiralt- Eesti graafika sedöövriks peetakse tema "Kabareed". Väga kuulsad on ka Viiralti "Põrgu" ja "Jutlustaja"
a. Eesti Laulajte Liit. Tugevnes kohalike muusikapäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Tegevust jätkasid tuntuks saanud heliloojad: J.Aavik, H.Eller, A.Kapp, M.Dsaar jt. Seoses filmikunsti arenguga levis 1930. aastatel kerge ajaviitemuusika. Teatrikunst: Lahtiütlemine senistest lavastuslikest põhimõtetest, suudade paljusus, julge eksperimenteerimine. Teatrielu keskus Tallinn. ,,Estonia"(ooperid, balletid, operettid), Draamateater(tähelepanu algupärandite lavastamisel) ja Töölisteater.(lihtsakoelised rahvuslikud tükid) ,,Vanemuine"(ei suutnud tõusta Tallinna teatrite tasemele). Kehakultuur ja Sport: 1922. loodi Eesti Sprodi Keskliit. Tallinna spordiklubid: ,,Kalev" ja ,,Sport" ning Tartu Akadeemiline Spordi Klubi. Tehti suuremaid sprodiüritusi. 1920. aastast osalesid Eesti sportlased olümpiamängudel. Suurimat edu saavutati maaldemises.
,,Ugala" (1926) ja Narva Teater (1931), poolkutselistena Võru ,,Kannel" (1927), Valga ,,Säde" (1933), Kuressaare Teater (1935) ja Rakvere Teater (1940). Kuid olulise panuse andsid ka lühikese tähelennu teinud Tallinna ,,Draamateater" (1917-1924) Paul Sepa eestvedamisel ning seejärel püsivamalt kestma jäänud ,,Draamastuudio Teater" (asutatud 1924, hilisema nimega ,,Eesti Draamateater"), kus Leo Kalmet ja Kaarli Aluoja pöörasid erilist tähelepanu algupäranditele, ja Tallinna Töölisteater (asutatud 1926), kus Priit Põldroos ja Andres Särev sidusid rahvatüki mitmete moodsate võtetega. Teiseks põhijooneks oli teatrite tehnilise varustuse ja ametioskuste pidev paranemine. Perioodi lõpuks oli Eestis juba igati euroopalik kaasaegne teater, mida polnud põhjust vanemate teatrirahvaste ees häbeneda. Jätkuvat professionaliseerumist kajastasid Eesti Näitlejate Liidu loomine (1934) ja selle eestvõttel ilmunud kuukiri "Teater" (1934-40).
Kalbek 1926. "Endlas" pettunud haritlased loovad Tallinna eeskujul Pärnu Töölisteatri, mis vastaks töötava rahva huvidele ja rahakotile. Palgaline on vaid näitejuht, näiteseltskond töötab punktitasulisena. Hoogsalt alanud tegevust tuleb järgmisel aastal piirata, sest teater ei saa nii palju toetust, kui loodetud. Siiski suudetakse end nii palju majandada, et palgata 1928 näitejuhiks Andres Särev. Ajal, mil "Endla" publikupuuduse tõttu sõnalavastuse etendusi ära jätab, mängib Töölisteater täissaalidele. Eriti suurt kuulsust toovad Pärnu Töölisteatrile vabaõhuetendused (Oskar Wilde "Salome", Rabindranath Tagore "Ohver"). Kümnendivahetuse majanduskriisis peab teater oma tegevust piirama, Pärnu linnavalitsus plaanib koguni Endla ja Töölisteatri ühendamist. Sissetulekute suurendamiseks hakatakse tegema väljasõiduetendusi maale, Hugo Raudsepa "Mikumärdiga" antakse 1929 külalisetendus muuhulgas ka Tallinnas
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938 1920. a põhiseadus 1934. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA Riigipea puudus, Riigivanem, kelle valis President, kellel olid esindusfunktsioon rahvas ja kellele anti laialdased õigused. riigivanemal, kelle väga suured õigused. Riigipea pidi valima määras parlament. rahvas. PARLAMENT 100-liikmeline, Ühekojaline, 50- Riigikogu:kahekojaline, ühekojaline, kõik liikmeline, kõik saadikud Riigivolikogu(alamkoda saadikud valis rahvas. valiti rahva poolt. 80 saadikut), ...
Lavastuse juht oli laulja K. Petrauskas. 1925 etendus esimene ballett. Läti o 1919.a avati Riias Rahvusteater. Samuti hulk teisi teatreid. Kutselised teatrid olid peaaegu kõigis suuremates linnades. Rahvusvahelise tuntuse pälvis dirigent T. Reitersi juhitud Riia Ooperiteater, millest sai alguse nii läti algupärane ooper kui ka ballett. Eesti o Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, koos kolme suure kutselise teatriga Estonia, Draamateater ja Töölisteater. Tuntumad sõnameistrid olid P. Pinna , E. Villmer, A. Lauter, L. Reiman. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis. Muusika o Laienes muusikaga tegelevate isikute ring, tekkisid uued laulukoorid ja orkestrid. Üldlaulupidusid hakkati korraldama ka Leedus. Tegevust jätkasid juba tuntud heliloojad: Eestis J. Aavik , H. Eller, C. Kreek, P. Süda. o Kujutav kunst Leedu
inimeste arv. Säilis ja tugevnes kohalike muusikapäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. Tegevust jätkasid juba tuntuks saanud heliloojad Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Mart Saar. 1928.a sai lavaküpseks esimene ooper- Evald Aava ,,Vikerlased". Iseseisvusperioodil kujunes ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus Tallinn. Siin tegutses korraga kolm suurt kutselist teatrit: ,,Estonia", Draamateater ja Töölisteater. Tegutsevate spordiseltside ja ringide kõrvale tekkis iseseisvusaastail rohkesti uusi, mis peatselt koondusid alaliitudeks ning 1922.a loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. 10 Vabadussõjalised 1929.a oli Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil moodustatud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL), mille esialgseks sihiks oli oma liikmeskonna
Avalike kontsertide kõrval Riigi Ringhääling. Ringhäälingu ühendatud sümfooniaorkester – kõrge tase. Arenes edasi lihtsa meloodiaga rahvalaul, võõrmõjudega. Lõpptulemuseks rahvalikud laulud. Tuntuks nende lauludega Artur Rinne. 9 1920ndatel jõudis eestisse džäss, kohviku ja restoraniorkestrid. Džässist inspireeritud laulud –noor Raimond Valgre. Teater ja kino Teatri keskus Tallinn. „Estonia“, Draamateater, Tallinna Töölisteater. Tartu Vanemuine. Kuni 1920 keskpaigani impressionism, sümbolism, ekspressionism. Lavastaja Paul Sepp. Vaataja tüdines katsetustest. Publik vähenes. Realistlikkuse ilmumine. Psühholoogiline lähenemine. Kõige kindlam rahvatükk, suur publikumenu. Raudsepa „Mikumärdi“, kõige esitatum näidend. Kitzbergi „Kosjasõit“Juhan Simmi lauludega. Sõnalavastustele lisandusid ooper, operett ja ballett. Eriti hästi läks operetil (juhatas „Estonias“
toorium ja Tartusse Kõrgem Muusikakool. 1920.aastatel muutus muusikaliteratuur mitme- kesisemaks. Loodi oopereid, sümfooniaid, oratooriume, orelimuusikat, kammermuusikat, operette, jm. Endiselt toimusid Tallinnas üldlaulupeod (1923, 1928, 1933, 1938), korraldajaks Eesti Lauljate Liit. 6 Teater ja kino Teatrielu vaieldamatuks keskmeks kujunes Tallinn, kus lisaks ,,Estoniale" tegutsesid ka kutselised Draamateater ja Tallinna Töölisteater. Pealinna teatrite kõrval hoidis oma positsiooni Tartu ,,Vanemuine". Tegutses filmistuudio ,,Estonia-Film" (1919-32). 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate alguses vändati mitmeid mängufilme. Ajakirjandus ja raadio Peamiseks infoedastajaks oli trükiajakirjandus, ehkki raadio hakkas sellele üha enam konkurentsi pakkuma. Oma häälekandja oli igal tähtsamal parteil. Edukaim oli ,,Eesti Päevaleht" ja kollane nädalaleht ,,Esmaspäev". 1934
Olemasolevad laulukoorid ja orkestrid asendustid uutega ning laienes muusikaga tegelevate inimeste ring. 1921. aastal loodi Eesti Lauljate Liit. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. 1928. aastal valmis Eestis meie esimene ooper Evald Aava "Vikerlased". Seoses filmikunsti arenguga levis 1930. aastatel ajaviitemuusika. Iseseisvusperioodil kujunes ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus Tallinn. Eriti silmapaistvat edu saavutas "Estonia". 1926. aastal loodi Tallinna Töölisteater ning tema repertuaar koosnes põhiliselt lihtsakoelisematest rahvalikest tükkidest. Tartu "Vanemuine" põdes pärast K.Menningi lahkumist tekkinud kriisi ega suutnud tõusta "Estonia" ja Draamatearti tasemele. Samal ajal arenes ka rahvuslik filmikunst. 1922. aastal loodi Eesti Spordi Keskliit. 1934. ja 1938. aastal toimusid Eesti Mängud spordipeod, mis propageeris kehakultuuri. Alates 1920. aastast osalesid Eesti sportlased olümpiamängudel
1.Anton Hansen Tammsaare elu ja loomingu ülevaade · Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, selle järgi võttis endale nime. · Isa oli rahvuslikult meelestatud; koju oli tellitud ajaleht; isa uuris põhjalikult piiblit- Andrese prototüüp · Lapsepõlves lasi vibu ja ujus, peres oli 12 last kokku, ellu jäi 10 · ise õppis ära viilumängu ja lugemise, isa oli karm ja ema malbe · 8 aastaselt Sääsküla vallakooli, aasta hiljem Prümli vallakooli · käis Treffneri koolis, teenis raha töötades valvurina, andis algklassidele tunde · ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov · Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes · töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama · 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb...
Seoses filmikunsti arenguga levis 1930. aastatel kerge ajaviitemuusika: esialgu peamiselt grammofoniplaatidelt, kuid peatselt tekkisid orkestrid, mis esitasid just menufilmidest tuntuks saanud laule. Ka teatris valitses 1920. Aastate algupoolel suundade paljusus, lahtiütlemine senisest lavastuslikest põhimõtetest, julge eksperimenteerimine. Draamateater kasvas välja Paul Sepa erateatrikooli ühinemisest Rändteatriga. Tallinna Töölisteater loodi 1926. a. ning tema repertuaar koosneb põhiliselt lihtsakoelisematest rahvalikest tükkidest. Lavastajana tegutses seal Priit Põldroos. Provintsis oli teatrielu märksa tagasihoidlikum. Tartu "Vanemuine" põdes pärast Karl Menningi lahkumist tekkinud kriisi ega suutnud tõusta "Estonia" või Draamateatri tasemele. Tegutsevate spordiseltside ja ringide kõrvale tekkis iseseisvusaastail rohkesti uusi, mis peatselt koondusid alaliitudeks ning 1922. a
end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed peetakse Eesti graafika sedöövriks (meistritöö). Väga kuulsad on ka tema ,,Põrgu" ja jutlustaja.) ja Kristjan Raud (illustreeris ,,Kalevipoja")
üks suur ja keeruline salakoodide ja -vihjete silmakirjalik võrgustik. Mäng käis kahepoolselt: kunstiteose keele loomulikule allegooriale vastas kriitikute ning kunstiametnike nn administratiivne allegooria, et üht või teist väärtuslikku teost tsensuurisõelast võimalike vähimate kadudeta läbi lohistada” (Karja 2001: 373). 1944. aasta sügisel, teise nõukogude okupatsiooni hakul tegutses Eestis 4 riikliku ja 7 kohaliku alluvusega teatrit; neist Tallinna Töölisteater nimetati ümber Riiklikuks Noorsooteatriks. Sõja järel, kuni 1949. aastani võib rääkida nn. järel- eesti ajast (määratluse on käibele võtnud Madis Kõiv ja seda laiendanud Maie Kalda – Kõiv 1999: 273; Kalda 2001: 572) – perioodist, mil eksisteerisid ja toimisid veel sõja- 26 eelsed kultuurimustrid ja -kogemused. Teatris avaldus see mh. repertuaaripildis: lavastati palju dramaturgiat, mida oli mängitud enne sõda,
(Rahvale meeldisid väga algsed katsetused) Peamiseks keskuseks oli Tallinn oma „Estonia“ (K. Jugholz ja H. Kompus), Draamateatri ja Töölisteatriga. Lavale toodi operette, oopereid ja ballette. Draamateater pühendas erilist tähelepanu eesti algupärandi lavastamisele ja statsionaaride puudumisele kuni 1939a. Tuntus näitlejad olid L. Reiman, A.Teetsov, R. Tarmo, M. Mölder. Tallinna Töölisteater loodi 1926 ja repertuaar koosnes lihtsakoelistest rahvuslikest tükkidest, lavastusega tegeles P. Põldroos. Tartu „Vanemuine“ ei saanud jalgu alla ja kutselised teatrid Narvas, Pärnus ja Viljandis olid täbaras olukorras. Asjaarmastajate grupid aga tegutsesid just provintsides ja neid toetas Eesti Haridsliit, mis saatis kohtadele oma instruktoerid ja dekoraatoerid, laenutas rekvisiite ja andis välja näitekirjandust.
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
qualified actors. In search for contemporaneity of ideas and their artistic realisation influences came from the West. Most recognisable of these was German Expressionism (Hugo von Hofmannstahl, Georg Kaiser and others). The repertoire became more diverse comprising both classics (often getting expressionistic and impressionistic staging), and more realistic popular plays and representations of Estonian rural and urban life. The social-critical trend was stressed by the Töölisteater (Tallinn Workers’ Theatre) led by Priit Põldroos (1902-1968). Among the local playwrights the humorist 1 Still to be translated and published, in its entirety, in English. 2 A worldwide association of writers, founded in 1921, to promote friendship and intellectual co- operation among writers everywhere; to emphasize the role of literature in the development of mutual understanding and world culture and satirist Hugo Raudsepp (1883-1952) stands out with his comedies. Among the
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
