Tallinna saksa teatri näitetrupp esitab August von Kotzebue komöödia "Der Trunkenbold" (Lakekauss) Peter Andreas Johann Steinsbergi eestinduses ja kohanduses kahevaatuselise jandina "Permi Jago unne-näggo". 1875. Pärnu kandi aktiivsemad käsitöölised, meistrid, kaupmehed ja haritlased koostavad Vanemuise seltsi eeskujul ja C. R. Jakobsoni eestvõttel uue laulu- ja mänguseltsi põhikirja. Pärast mõningast omavahelist arutamist pannakse uuele seltsile F. R. Faehlmanni müüdi "Endla järv ja Juta" järgi nimeks Endla. Esimese põhikirja järgi on "Endla" Seltsi eesmärgiks laulmine, kasulike kõnede pidamine, õpetlike raamatute ettelugemine ja näitemängude mängimine. Seltsi esimeheks saab Kristjan Erm. Veel samal kuul saadetakse Seltsi põhikiri Peterburgi ministeeriumile kinnitamiseks. Kinnitamisteadet ei jääda käed rüpes ootama, tegutsetakse Põllumeeste Seltsi sildi all ja nende ruumides. Veel samal aastal söandab "Endla" laulukoor
docstxt/122868411721872.txt
Endla Teater Endla teater asub Pärnus Keskväljaku tänaval. Endla teatri loominguline juht on Ingomar Vihmar. Peakunstnikuks on Liina Unt. Lavastajateks on Enn Keerd ja Laura Mets. Dramaturgideks on Piret Verte ja Anne-Ly Sova. Tuntumad näitlejad Endla teatris on Märt Avandi, Ago Anderson, Sepo Seeman, Kadri Rämmeld, Jaan Rekkor ja Indrek Taalmaa. Hetkel on repertuaaris näidendid, nagu näiteks: "Mitte praegu, kallis!", mis on tragikomöödia ning kus külalisesinejana teeb kaasa kas Kersti Kreismann või Juta Ild, "See asi", mida mängitakse Endla teatri eri ruumides ning publikul tuleb etenduse jooksul läbida palju erinevaid kohti teatris ja "Kopsud", mis on ökoloogiline armastuslugu ja toimub kõik ühes vaatuses..22
Merivälja Kool Referaat Endla looduskaitseala Merivälja Kooli looduskaitseala uurimistöö Koostaja: Sandra Lucia Siilbek Klass: 6.a Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus…..…………..……......3 Looduskaitsealad eestis…………...4 Endla looduskaitseala……......…....7 2 Sissejuhatus See referaat on looduskaitsealadest ning selles referaadis on infot erinevate looduskaitsealade, Eesti looduskaitsealade ja Endla looduskaitseala kohta. 3 Looduskaitsealad Eestis Eesti looduskaitsealade loend Harjumaa Alema looduskaitseala Anija looduskaitseala Kämbla looduskaitseala Niinsoni looduskaitseala Paraspõllu looduskaitseala Tammiku looduskaitseala
Endla looduskaitseala LOODUSKAITSEALA ASUKOHT Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis Pandivere kõrgustiku lõunanõlval, Põltsamaa jõe keskjooksu alal. Looduskaitseala jääb Jõgeva maakonna Jõgeva valla Tooma ja Kärde küla, Pajusi valla Tapiku ja Tõivere küla, Järva maakonna Koeru valla Koidu-Ellavere, Norra, Merja, Jõeküla, Rõhu ja Preedi küla ning Lääne-Virumaa Rakke valla Piibe ja Koluvere küla maadele. LOODUSKESKUSE ASUKOHT JA VAATAMISVÄÄRSUSED
ENDLA TEATER Lissa-Anna Lender Valga Põhikool, 8.E klass Valga 2013 Teema valik Valisin selle teema, sest armastan teatrikunsti Endla on minu lemmikteater tekkis soov uurida teatri kohta Referaadi eesmärk Uurida Endla teatri ajalugu Tutvustada 2013. hooaega Selgitada, miks on lemmikteater Endla teatri ajalugu Teatri loo algus 19. sajandil 22.10.1911 avati Endla kutseline teater 1953. a nimetati Lydia Koidula nimeliseks Pärnu Draamateatriks 1988.a taas teatril nimi Endla Endla teatri ajalugu Teater on hävinud tulekahjus kaks korda: aastatel 1907 ning 1944 1961.a lasti Endla varemed õhku 1967. a avati Pärnus uus teatrimaja 2001.a suuremahuline ümberehitus Endla teater aastal 2013 Click to edit Master text styles Second level Third level
Pärnumaa kutsehariduskeskus Robert Rand Pärnu 2012 1824 . "Der Trunkenbold" (Lakekauss) Steinsbergi , , jandina «-näggo Jago ". 1911 Endla - . , , , «» . 7- , 5 . 1911-1914 Teetsov (1891-1946). Teetsovil , , esinäitlejad Türk . "Showboat" . , Teetsovil . : *1911- Kitzberg «», . Teetsov *1912th H. « », . Teetsov *1912th H. Sudermann " », . Teetsov 1944 Riivo Endla , . , Knight II Tier III. 300 . , , . : *1945th H. Oak Island / A. Särev " », . Türk 1988 Endla . , . , 1600-
Etenduse analüüs ,,Kvartett" Teater: Endla Teater Mängukoht: Endla Teater, Pärnu Lavastuse pealkiri: ,,Kvartett" Näidendi autor: Ronald Harwood Lavastaja: Enn Keerd Tõlge: inglise keelest Anne Lange Tegemist oli südamliku tragikomöödiaga. Koomilisel tekstil oli lavastuses väga suur roll. Kunstiinimestele mõeldud vanadekodus elavatest endistest ooperilauljatest ei hakanud hale, vaid sai naerda nendega koos ja ka nende üle, seda kõige positiivsemas tähenduses. Näiteks Feliks Kargu
ENDLA TEATRI NÄITUS ,,SEINAST SEINA. IHU JA HINGEGA" Arvustus Pärnu 2011 Käisin Endla teatris avatud näitusel ,,Seinast seina. Ihu ja hingega". Teatrikuu raames on seal väljas oma maja töötajate looming. Esindatud on 25. isiku teosed - maalid, joonistused, fotod, keraamika ja käsitööesemed. Maalide ja graafikaga osalevad ekspositsioonis näiteks galerist Pusa, peakunstnik Silver Vahtre, lavastusala juht Andrus Jõhvik, näitleja Kaili Viidas ja reklaamitoimetaja Ilona Rääk. Samuti on väljas näiteks näitlejate Karin Tammaru, Piret Laurimaa ja lavastaja
Diana Matejuk Rakvere teater · 1940. aasta 24. veebruar · Väike teater Virumaal, Põhja-Eestis · Tasakaalustatud repertuaar · Alguses oli peanäitejuhiks Raivo Trass · Hiljem Madis Kalmet, Arvi Mägi, Peeter Jalakas, Üllar Saaremäe Rakvere teater · Jalakas tõi Rakverre alternatiivteatrite festivali "Baltoscandal" · Alates 2013. aaastast on teatri direktor Velvo Väli · 410-kohaline suur saal · Black box-200 vaatajat · Aastas antakse üle Eesti antakse 250 etendust Endla teater · Teatrit on Pärnus peetud aastast 1875 · Alguses laulu- ja näitemängeseltsis "Endla" · Kutselise teatrina aastast 1911 · Teatri rõdult kuulutati 1. maailmasõja ajal Eesti Vabariik · 2. maailmasõja ajal sai maja kannatada nong 2001. aasta detsembril avati see uuesti Endla teater · 565-kohaline suur saal · Black box nimega Küün-150 vaatajat · Aastas annab teater ligi 300 etendust · Endla eripäraks on 1968. aastal algatatud suvine
Kvartett Autor: Ida Johanna Loel, 8.b Käisin, 20. septembril 2014. aastal, vaatamas Kuressaare Linnateatris Endla teatri etendust ’’Kvartett’’. ’’Kvartett’’ on südamlik lugu, mis ajab ühteaegu naerma ja paneb kurvastama ning toob Endla lavale kokku armastatud vanema põlve näitlejad, näiteks nagu Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel. Etenduse autoriks on Ronald Harwood ning eesti keelde on see tõlgitud Anne Lange poolt. ’’Kvarteti’’ esientendus oli Endla teatri Suures saalis, 1. augustil 2014. ’’Kvartetti’’ etendab ka komöödiateater. Ronald Harwoodi kirjutatud "Kvartetti" lavastati esimest korda 1999. aastal Inglismaal Albery teatris. Lavastuse tegevus
Teater Eestis 19181940 2004 Sisukord: Sissejuhatus.............................................lk3 Teatrielu areng aastatel 1918-1940.................lk4 Vanemuine 1914-1940.................................lk8 Eesti Draamateater....................................lk9 Pärnu teater Endla....................................lk10 Kokkuvõtteks...........................................lk14 Sissejuhatus 2 Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas.
Muusika retsensioon Viljandi Guitar Trio Viljandi Guitar Trio andis 14. oktoobril 2011. aastal kontserdi Pärnus, Endla kohvikus. Mõnusalt palju kultuuri- ja muusikahuvilisi oli kogunenud kuulama kolme kitarritudengit: Jaan Jaagot, Argo Valsi ja Jalmar Vabarnat. Viljandi Guitar Trio liidab endas kolme kitarritudengit, kes õpivad TÜ Viljandi Kulturiakadeemia muusikaosakonnas. Üldjuhul esitavad nad trioliikmete ja Robert Jürjendali autoriloomingut ning sekka ka tuntuimate pärimuspalade kavereid. Pärnus antud kontserdil esitasid nad kvinthäälestuses akustilistel kitarridel huvitavaid palasid.
Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. 2.Endla Kaitseala, mille pindala on 10108 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile
........................................................ 7 Sood....................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 Lääne-Virumaa 2 Asub Põhja-Eestis, ulatub Soome lahest Endla järve nõoni ja Kõrvemaast Alutaguseni, moodustab ajaloolise Virumaa lääneosa. Lääne-Virumaa koosseisu kuuluvad ka Uhtju saared ja Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo, piirneb Harju-, Järva-, Jõgeva- ja Ida-Virumaaga. Hõlmab endise Rakvere rajooni, mis 1. I 1990 muudeti Rakvere maakonnaks ja 26. III 1990 Lääne-Virumaaks. (joonis 1) Kaardil on Lääne-Virumaa (2003) [7] Aluskord Millest koosneb aluskord?
2 Tooma Katsebaasi tekkega sai Kärdest ja Toomast ühise tootmisega üksus, tekkisid küladevahelised alluvus- ja partnerlussuhted. Algul oli baasi keskus Toomal, hiljem toodi see Kärdesse, ja nii võibki öelda, et Kärde küla käekäik, majanduslik areng ja inimeste elu-olu ning kõik muu Tooma Katsebaasiga seonduv ongi Kärde ajalugu. Praegu on kooli renoveeritud hoones Endla Looduskaitseala keskus. Koolihoones ja ka teistes Tooma ehitistes on tunda rootsipärast ehitusmaneeri. Ilmselt oli see tingitud Tooma Sookatsejaama esimese juhataja, Rootsiga tihedates sidemetes olnud baltisakslase Arved von Vegesacki mõjutustest. Arved von Vegesack (1880–1945) Vegesackide baltisaksa aadlisuguvõsa jõudsid Vana-Liivimaale ilmselt 15. sajandi lõpus
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut ENDLA LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja lektor Tartu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 Asukoht.....................................................................
Retsensioon Teisipäeval, 09. detsembril, käisin Kuressaare Raegaleriis vaatamas näitust nimega ,, Sõrmede vahelt pudenenud hetked", mille autoriks on Endla Tuutma. Endla Tuutma on sündinud Lääne-Eestis, väikelapseelu veetis ta aga Venemaal, Kirovi oblastis, kuhu oli asumisele saadetud tema ema. Koolis aga käis Endla juba taaskord Eestis. Endla on õppinud nii mõneski nimekas Eesti koolis. Aastatel 1964-1968 õppis ta Tartu Kunstikooli Dekooriosakonnas, edasi õppis ta Tallinna Kunstikooli Metallehitistöödes 1968-1973. 1973, peale koolide lõpetamist töötas Endla Tartus metallikunstnikuna (valmistas ehteid ja suuri dekoratiivvorme), seda kuni 1988. aastani. 1985. aastal astus ta Kunstnike Liitu. Saare maakonna peakunstnikuks sai Endla 1989. aastal, antud töökohal töötas ta 1994. aastani. Alates 1988
arhitekt Gustav Heinrich Beermann, keeletedlane ja muusikamees Karl August Hermann, esimene eestlasest budistlik pühak vend Vahindra, Eesti kodu-uurimise rajaja August Wilhelm Hupel, esimese eestikeelse ajakirja väljaandja Peeter Ernst Wilde jt. Jõgeva maakonna LOODUSLIKUD TINGIMUSED Jõgevamaa jaotub kuue maastikulise regiooni vahel: Alutaguse, Kagu- Eesti lavamaa, Vooremaa, Kesk-Eesti tasandiku, Võrtsjärve nõo ja Endla nõo vahel. Alutaguse maastikurajoon jääb Jõgevamaa kirdeossa ja on põline metsaala. Jõgevamaa põhjaosas ulatub sarnaste tingimustega, paksu liivakihiga kaetud lubjakiviala kuni Pandivere kõrgustiku lõunanõlvani. Lõunas läheb metsamassiiv järsult üle tihedalt asustatud, moreeniga kaetud liivakivi platooks. Vooremaa maastikurajoon paikneb maakonna keskosas olles väga eriilmeline ala. Võrtsjärve nõgu on väheasustatud, seal domineerivad sood. Nõgu liigestavad väikevoored
ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel. Praeguse Jõgeva valla territooriumil on 41 asustusüksust, millest suurimad on Jõgeva, Siimusti, Laiuse ja Kuremaa alevikud ning Vaimastvere küla. Vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida läbib Pedja jõgi, aga samuti Endla looduskaitseala oma puutumatu loodusega. [https://jogevavv.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht] Valituks osutus Jõgeva vald, kuna töö kirjutaja (Sirle Erimäe) on ise pärit Jõgeva vallast, Vaimastvere külast . 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Praeguse Jõgeva valla territooriumil on 41 asustusüksust, millest suurimad on Jõgeva, Siimusti, Laiuse ja Kuremaa alevikud ning Vaimastvere küla [https://jogevavv.kovtp.ee/et/tutvustus-ja-asukoht]. Jõgeva valla keskmine
Leib ,,Rehe" Eesti E482 6,90 Sokolaad Austria 13,90 ,,Milka" Kanapooltiivad Eesti E621,E300,E412 jne 44,90 ,,Tallegg" Pereviinerid Eesti E450,E621,E120,E250 25,00 ,,Rakvere" Kohuke Läti 5,00 ,,Karums" Toorsuitsu Eesti E621,E250 18.00 seljafilee Endla Reintam, 2010/2011 1 ,,Oskar" Sink ,,Wõro" Eesti 18,90 Makaronid 10.00 Coca Cola Ameerika Polnud märgitud. 10,90+1 Riis Leedu 15.00 Apelsini mahl Eesti 10,90
Dmitri Luhmanoviga, kes koostas ka Pärnu Purjeklubi esimese põhikirja projekti.21. Juunil 1906 kirjutasid Julius Dicks, Anatoli Palibin, Dmitri Luhmanov, Artur Fröhling ja Christjan Meybaum alla palvekirjale, milles taotleti Mereministeerumilt Pärnu Purjeklubi asutamine koostatud põhikirja järgi heaks kiita. Seega tuleb 21. juunit 1906. a. klubi asutamise ajaks ja neid härrasid asutajaliikmeteks lugeda. Endla teater 19. sajandi algus Külalistruppide vastuvõtuks ehitatakse Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Hoone on 16 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 33x10m). Maja asub Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks
MÜÜTILISED MUISTENDID Fr. R. Faehlmann Sisukokkuvõte Teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega. "Loomine" "Emajõe sünd" "Vanemuise kosjaskäik" "Koit ja Hämarik" "Endla järv ja Juta" "Vanemuise lahkumine" Need muistendid ilmusid esmakordselt ÕES-i toimetustes 1840 -1852 . Rahvapärimustega liitub kõige tihedamalt muistend "Emajõe sünd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emajõe kaevata kuninga vastuvõtmiseks, kes loomade üle valitseks. Muistendis on esile tõstetud loomade ja lindude töökust jõe kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele
eeskujul), et selleks võib kasutada vana tuttavat rahvatükki, kus saab lisada või rõhutada sotsiaalseid motiive ning samas rakendada julgeid teatraalseid võtteid. Lavastaja pidi olema vahemees lava ja publiku vahel ning teatri vaimsuse määrab rezii, mitte repertuaar. 25. Teatritegevus väljaspool Tallinna 1920.-1930. aastail. Vabariigi alguses alustati nelja eesti teatriga "Vanemuine", "Estonia", "Endla" ning alles mängupaika otsiv Draamateater. Vabariigi lõpuks lõpuks töötas kümme alalist teatrit. Neist kolm asus Tallinnas "Estonia", Draamastuudio Teater/Eesti Draamateater (asutatud 1924) ja Tallinna Töölisteater (1926). Mujal olid lisandunud Vanmuisele ja Endlale lisaks täiskutselistena Viljandi "Ugala" (1926) ja Narva Teater (1931), poolkutselistena Võru "Kannel" (1927), Valga "Säde" (1933) ja Kuressaare Teater (1935)
..............................................................................................11 Kasutatud allikad....................................................................................12 PAIKNEMINE EESTIS KAART Looduslikelt tingimustelt Pandivere kõrgustikuga üsna sarnane Kesk-Eesti tasandik hõlmab Mandri-Eesti keskosa. Pandivere kõrgustiku ja Vooremaa vahelisse nurka jääb Pandivere kõrgustikult pealevalguvatest vetest mõjutatud Endla nõgu, mis maastikulise liigestuse järgi on samuti Kesk-Eesti tasandikul. Selle madalama osa hõlmab Endla järv, mida ümbritsevad samanimelise looduskaitseala piiresse jäävad rabad ja madalsood. 3 GEOLOOGILINE EHITUS Kesk-Eesti tasandikud ja voorestikud, mis paiknevad vahetult Pandivere kõrgustikust lõuna pool, moodustavad Lahkme-Eesti lõunapoolse jätku
Juhendaja: Marje Loide Koostaja: Raili Kivisalu Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4 Endla looduskaitseala.................lk 4 Muraka looduskaitseala..............lk 4 Nigula looduskaitseala................lk 5 Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala...lk 5 Soomaa Rahvuspark...................lk 5 Vilsandi Rahvuspark..................lk 6 Laidevahe looduskaitseala.........lk 6 Kasutatud materjalid..................lk 7 Ramsari konventsioonist Ramsari (1971) konventsioon rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude
Jaan Rekkor Pärnukudseharidus keskus Käroli Rand PT-13 Elulugu Jaan Rekkor (sündinud 3. aprillil 1958) on eesti näitleja. Ta lõpetas Märjamaa Keskkooli 1976. aastal. Õppis aastatel 1976–1978 Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta lõpetas 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (10. lend). Samast aastast alates on ta Pärnu teatri Endla näitleja. Alates 2005. aastast on ta ka Eesti Draamateatri näitleja. Ta on mänginud ka filmides ja seriaalides. Alates 2009. aastast mängib Jaan Rekkor seriaalis "Kättemaksukontor" politseitöötajat Rein Pihelgat. Töötanud 1982. aastast Pärnu Endla näitleja Alates 2005. aastast Eesti Draamateatri näitleja Tunnustused ● 1988 Eesti teatri aastaauhind parimale meesnäitlejale ● 1990 Ants Lauteri nimeline auhind
ja nnetusest, nnda, et Emajgigi jooksu peatas. Kik kuulasid laulu ja igaks ppis ra mingi heli, mis just talle omaseks sai. Vaid inimene mistis laulu kogu sgavust ja seetttu vib ta nd oma lauluga tusta krgele jumalate juurde vi tungida sdamete sgavavustesse. "Vanemuise kosjaskik" algab jllegi Tartu mineviku idealiseerimisega. Valge habeme ja hallide juustega laulujumal lheb kosja maattarde juurde. Saanud kolm korda eitava vastuse, tmbub ta tagasi ksindusse, Endla jrve maile. Vanaisa kingig talle lohutuseks leitud lapsukese - Juta, kes on "inimeseks saanud luule". "Endla jrv ja Juta" on seotud Laiusel asuva Endla jrvega, mille kaldal Vanemuise kasuttar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma prast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku lbi vaadates aga elustub nnelik minevik. "Vanemuise lahkumine" kujutab suurt rahvapidu Tartus, kuhu saabub vistlejaid ja piduvraid kogu maalt, sest et Kalevipoeg ise pidi seekord peost osa vtma
Koostaja: Alina Kulina 2K-EP Juhataja: Kersti Küttim Jõhvi 2012 Eesti Vabariigi väljakuulutamine Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette "Eesti iseseisvuse manifesti". Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges "Eesti iseseisvuse manifesti" teist korda Pärnu Eliisabeti kiriku kantslist ette koguduse õpetaja Hasselblatt. Veel enne manifesti ettelugemist otsustasid selle korraldanud Pärnu Postimehe toimetaja Jaan Järve koos üliõpilase, hilisema kauaaegse Pärnu linnapea Oskar Kase jt
Inimestel ja loomadel oli oma keel. Loomad kutsuti koosolekule, et nad pidukeele ära õpiks, et jumalaid kiita. Vanemuine tuli maale ja mängis kannelt. Loomad võtsid laulu kuulda ja matkivad seda tänapäevani.(tuule kohin,vee mühin) · VANEMUISE KOSJASKÄIK Vanaisa tahtis, et pojad naise maapealsetest tütardest valiks, et tugev inimsugu kasvaks. Vanemuine läks kosja,laulis kolmele neiule, kuid kõik lükkasid ta pakkumise tagasi. Kurbuses läheb Endla järve äärde laulma. Leiab lapse.Palub Vanaisalt lapse endale, kuna ei leia lapse ema. Lapse nimeks sai Juta. Lell Ilmarine kinkis neiule hõbetraadist imeliniku, mill läbi vaadates nähti Juta lugusid elavaks saavat. · KOIT JA HÄMARIK 2 ustavat teenrit Hämarik( pidi kustutama päikese ja peitma tule) ja Koit(valgusandja süütamine ja uue käigu valmistamine) Ühel vahetusel noorte läed ja huuledp puutusid. Vanaisa lubas neil naise-mehena
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismi teenindus I Liisa Mäger JÕGEVAMAA Vaatamisväärsused Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2009 Üldinfo: · Jõgeva maakonna pindala on 2604 km² · Maakond piirneb Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Viljandi ja Tartu maakonnaga ning Peipsi järvega. · Jõgevamaa elanike arv on 01.01.2009 elab Jõgevamaal 35737 · Maakonnas on 13 omavalitsust 10 valda ja kolm linna · Jõgeva maavanem on Viktor Svjatõsev, kes nimetati ametisse 1.septembril 2009. a.
25. Kärdla meteoriidikraater Luuletus Eestis On Eestis laulupidu, seal lauluväljaku all. Vaatab Elistveres tibu ja Munamäel valge tall. On pokumaal ju lõbus, seal pokut näha saab. Ahhaa seal hoopis on ju kõbus. See asub põlvamaal. Mul meeldib Endla rada. Seal sa ei maga. Seal jalutada hää, Endla metsa pääl. On lennusadamas laev ja Lennundusmuuseumis vaev. On toompeal loss siisVenemaa toss.
on teater Tallinnas. Nukuteater sai alguse 1. jaanuaril 1952. aastal. Teater on Rahvusvahelise Nukuteatrite Liidu UNIMA liige. Alates aastast 2006 kannab teater nime Eesti Nuku- ja Noorsooteater, kuna repertuaaris oli ja on järjest enam noortele suunatud lavastusi. Emajõe Suveteater Emajõe Suveteater on teater Tartus. Mittetulundusühing Tartu Suveteatri Selts asutati 19. juulil 1996. Emajõe Suveteater loodi selleks, et sisustada suvist kultuurielu Tartus. Endla teater Endla on kutseline teater Pärnu linnas. Teater avati 1911. aastal vastvalminud teatrihoones "Libahundi" esmalavastusega. Teatri eelkäija oli mängu- ja lauluselts "Endla". Aastatel 19531988 kandis teater nime Lydia Koidula nimeline Pärnu Draamateater. Rahvusooper Estonia Estonia on muusikateater Tallinnas. Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 1998. aastast kannab ta nime Rahvusooper Estonia.
Tallinna Tehnikakõrgkool EI 12 Madis Arula Introduction Laiuse Castle of Order Laiuse Drumlin Laiuse Blue Spring Põltsamaa Castle Põltsamaa Church Põltsamaa Rose garden Endla Nature Reserve Laiuse Castle of Order ·Rebuilt in the 15th century ·Destroyed 1700-1701, during the North war ·Swedish king Carl XII stayed there during the North war Laiuse drumlin ·10 kilometrs long ·2 kilometrs wide and ·Higest topp is 144 meters above the sea Laiuse blue spring ·18 m deep ·Healing qualities
on gooti stiilis) (Tallinna loomaaed) 350 (Üle 350 looma- ja linnuliigi) (peipsi järv) :3555 km² : 25 km³ : 15,3 m :7 m (Kõrgus merepinnast) 30 m vali ise kumb pilt parem on (Tuhamäed) (Suurimad tehismäed Eestis) (Kõrgeim) 115m : 2 603 ² : 37 525 (endla raba) : 10110 ha 460 182 (460 taimeliiki ning 182 linnuliiki) (Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis.) 1272 (Ehitamist alustati juba 1272. aastal.) 14 (Nelinurkse ringmüüri kuju on säilinud 14. sajandist) , ,,"( ,,Kevade" toimumispaik) 2501 (vallas elab
asuda Eesti mandriosa vallutamisele. Sellega seoses otsustas Maanõukogu vanematekogu 6.jaanuaril toimunud koosolekul kuulutada Eesti Vabariik välja enne saksa vägede saabumist.19.veebruariks koostati iseseisvuse manifesti tekst ning valiti Päästekomitee koosseisus K.Päts, J.Vilms ja K.Konik. Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette "Eesti iseseisvuse manifesti". Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges "Eesti iseseisvuse manifesti" teist korda Pärnu Eliisabeti kiriku kantslist ette koguduse õpetaja Hasselblatt. Veel enne manifesti ettelugemist otsustasid selle korraldanud Pärnu Postimehe toimetaja Jaan Järve koos üliõpilase, hilisema kauaaegse Pärnu linnapea Oskar Kase
ÄRA MURETSE, KALLIS! Retsensioon Ma käisin laupäeval, 23. aprillil Pärnus Endla teatris vaatamas etendust ''Ära muretse, kallis!'' Etenduse zanriks oli komöödia, mis tegi vaatamise/kuulamise palju huvitavamaks. Etenduse autor ja lavastaja on Tiit Palu. Palul on veel palju teisigi näidendeid. Mõned on näiteks Mis värvi on vabadus, Raimund, Rõõmu kaalud ja palju teisigi. Lavastuse kunstnik on Silver Vahtre, kes on ka paljude teiste etenduste lavakujundaja olnud. Alates aastast 2004 on Vahtre Endla teatri peakunstnik.
................................................10 ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA........................................................................................................... 10 NIGULA RABA..........................................................................................................................................11 SOOMAA RAHVUSPARK............................................................................................................................11 ENDLA SOOSTIK.......................................................................................................................................12 MURAKA SOOSTIK...................................................................................................................................12 EMAJÕE SUURSOO JA PIIRISSAAR............................................................................................................13 LAIDEVAHE LOODUSKAITSEALA.............................
Jõgeva valla keskmine rahvastiku tihedus statistikaameti andmetel 2015. aasta seisuga on 9 inimest km 2 kohta. Elanikke oli vallas 1. jaanuari seisuga 2015. aastal 4471 ja 1. jaanuari 2016. aasta seisuga 4424 [2]. Tähtsamatest ühendusteedest läbivad valda Piibe maantee, Põltsamaa-Mustvee maantee ning Tallinn-Tapa-Tartu raudteeliin. Vallas on 2 rongi peatuskohta- Pedja ning Jõgeva rongijaam. Jõgeva vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida läbib Pedja jõgi ning ka Endla looduskaitseala [1]. Jõgeva valda on rajatud gaasitrasse ja ka ehitatud kergliiklusteid. Samuti laieneb elamuehitus. Vallas on 6 lasteaeda- 2 lasteaed-algkooli, üks lasteaed-põhikool koos õpilaskoduga, üks põhikool ja 2 tavalist lasteaeda. Koole on 4 ning raamatukogusid on 5. Mittutulundusühingutena tegutseb 13 kultuuri- ja 10 spordiühingut. Jõgeva vallas asuvad Paduvere spordiväljakud, Jõgeva kergejõustikustaadion, Linnamäe krossirada, Kuremaa
Eesti teatri sünd Sissejuhatus Oma referaati koostades tahan teada saada, millal hakati Eestis tegelema näitemängudega ning millised olid Eesti esimesed teatrid. Praegu on Eesti suuremateks teatriteks "Vanemuine" Tartus, "Estonia" Tallinnas ja "Endla" Pärnus. Arvatavasti ongi need olnud ka Eesti esimesed teatrid. Kindlasti on teada esimeste näidendite nimed ja lavastajad ning kuidas etendusi lavastati. Eesti teatri sünd Iseseisva kunstivormina on teatri Eestisse toonud sakslased. Pikka aega oli teater levinud enamasti baltisakslaste hulgas. Teated Eesti esimesest teatrietendusest pärinevad 16. sajandist. Siis mängisid Tallinna Linnakooli õpilased raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 17.
olnud nõus minema Vanemuisele naiseks. Vanemuine läks oma teed ta oli nii nukker, et isegi Lämmeküne ei suutnud teda rõõmustada. Päevi hiljem oli Vanemuine kosunud ja ta läks jälle opma taad ja olekski läinud, kui tema teele poleks ette jäänud üks vastsündinud laps, keda Vanemuine oli Vanaisalt endale palunud ja Vanaisa seda lubanud. Vanemuine kasvatas tüdruku, kelle nimeks sai Juta, ilusaks ja kauniks tüdrukuks ja Jutat võib praegugi näha Endla järvede kallastel. Viiendaks müüdiks raamatus on: Koit ja Hämarik. Koidus ja Hämarikus räägitakse Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele antakse ülesanded. Koit pidi olema süütaja ja uue käigu vastuvõtja. Hämarikule aga usaldati loojuv päike. Vanaisa oli nende tööga väga rahul ja tegi ette paneku nad paari panna, kuid Koit ja Hämarik ei soovinud seda, nad tahtsid igavesti jääda mõrsjaks ja peiuks. Ja nüüd nad siis kohtuvadki ükskord aastas
poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- Karin Tammaru, Liina Tennosaat (külalisena), Sepo Seeman, Jaan Rekko, Feliks Kark või Cardo Sommerhage (külalistena), Laura-Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena). Lavastaja Enn Keerd on sündinud aastal 1956. Ta on lõpetanud Põlva Keskkooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Nüüd töötab aastast 1978 teatris Endla. Kunstniku Kristina Lõuk kohta puudub informatsioon. Peategelast mängis Sepo Seeman. S. Seeman on sündinud aastal 1971 Noarootsi vallas. Ta on lõpetanud praeguse Haapsalu Põhikooli ning tegeles ka kohalikus En Garde vehklemisklubis vehklemisega. Aastal 1993 lõpetas S. Seeman Tallinna Pedagoogilise Instituudi, õppis näitejuhi eriala. Hetkel töötab S. Seeman Pärnu teatris Endla ja laulab ansamblis Kala. Sepo Seeman on pälvinud kolm korda publikulemmiku preemia Endla teatris.
Etenduses osalesid Kaili Viidas, Katrin Valkna, Ireen Kennik, Grete Elviste, Carolina Tagobert, Carmen Mikiver, Piret Laurimaa, Triin Lepik, Priit Loog, Sten Karpov, Jaanus Mehikas, Lauri Kink, Ahti Puudersell. Kaili Viidas lõpetas 2003. aastal Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi hõbemedaliga. Katrin Valkna on näitlenud filmis ''Klass- Elu pärast''. Sten Karpov on pälvinud noore näitleja Kristallkingakese auhinna (2008) ning Endla teatri publikulemmiku tiitli (2012). Piret Laurimaa sai 2009. aastal parima naiskõrvalosa auhinna. Oli see siis juba minu teine kord kui käisin Endla teatris teatrit vaatamas ja iga kord kui seal käin jääb mul sellest teatrist üha parem mulje kuna jällegi suutis see minu meele hea ning rõõmsana hoida, vahel isegi naerma ajada. Arvan, et etendus oli üpris hea kuna see meeldis mulle, sest minul ei hakanud igav, sain naerda ja palju
Märt Avandi 10.C Jaanika Orav Märt Avandist Ta on 26. veebruaril sündinud eesti näitleja. Lõpetas Rapla Ühisgümnaasiu mi 1999.aastal ja Kõrgema Lavakuntstikooli 2004. aastal. Lavarollid Endla teatris 2006: "Vargamäe kuningriik" Indrek 2006: "Liblikas ja peegel" mees 2007: "Karge meri" Eerik Lamm 2007: "Kajakas" Trigorin, Boriss Aleksejevits, kirjanik 2007: "Kangelane" Andrus Kuusk 2008: "Pomminmäng" seersant Henderson
Paljud aga usuvad, et Jumal näeb kõik inimesed läbi. Seetõttu võibki väita, et inimeste käitumist on tihti keeruline selgitada, sest kõik järgivad oma uskumisi ja tõdesid. Minu arvates valis tudengifilmi autor 2006. aastal selle teose, sest see on väga mitmekihiline teos, sisaldades nii teoloogilisi, poliitilisi ning folkloorseid teemasid. Samuti on teosel mitmeid tõlgendusvõimalusi ja teoses esitatud tõsised teemad on humoorikalt esitatud. Endla Teatri koduleheküljel on teos kujutatud uue lähenemisega. Seda võib juba mõista teost tutvustava teksti juures olevalt pildilt, mis kujutab paljast Jürkast ja ühte naist, ilmselt Juula ning nende ümber on must madu. Etenduse tutvustuses on kirjutatud, et kui Jürkat haaravad viha, lein ja õrnus, saab ta inimeseks ning teose järgi selliste emotsioonide järgi tegutsemine vähendab inimese võimalust lunastusele. Teose tutvustuse lugemine tekitab mõtte: kuidas on
Konserdiarvustus Kontsert, millel mina käisin, toimus 14. oktoobril Endla teatris. Kontsert toimus Endla Jazzklubi õhtute raames. Esines Viljandi Guitar Trio kus mängisid 3 meest - Jaan Jaago, Jalmar Vabarna, Argo Vals. Nad tundusid juba esmapilgul väga muhedad ja lõbusad inimesed. Publikut osati väga hästi lõbustada ja endale kaasa elama panna. Viljandi Guitar Trio liidab endas kolme kitarritudengit, kes õpivad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonnas. Jalmar Vabarna õpib kitarri pärimusmuusika erialal, Jaan Jaago ja Argo Vals jazzmuusika erialal. VGT ühine liikumine sai alguse
,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". 6. Eesti armastuskirjandus on läbinud ka arengu, kus armastus ei tähenda enam tingimata võitlust õnne eest, tegelasi võis sama tugevasti siduda ka armastusest sündinud valu ja seal on ka rohkem seksuaalsust ja avatust, kui varem. 7. Kreutzwald kirjutas need müüdid saksakeeles ,,Emajõe sünd"; ,,Vanemuise laul"; ,,Keelte keetmine"; ,,Koit ja Hämarik"; ,,Loomine"; ,,Vanemuise kosjaskäik"; ,,Endla järv ja Juta"; ,,Vanemuise lahkuminek". 8. Faehlmanni müüte nimetatakse vahel ka müütilisteks muistenditeks, sest tegelasteks on jumalad, kuid räägitakse millegi tekkest. MÜÜT MUISTEND 1) fantastika 1) rahvajutt 2) jumalad või pooljumalad 2) elavaks peetud inimesed või loomad 3) maailma loomine 3) tekkelugu 9. 10
Pritsimehest ballettmeistriks Käisin vaatamas 24. novembril Kuressaare Linnateatris Endla teatri etendust ,,Ballettmeister". Näidendi autor on Urmas Vadi ning selle on lavastanud Andres Noormets. Viimane on ka näidendi muusika- ja lavakujundaja. Peaosas mängib Ago Anderson, kes sai ka käesoleva aasta kevadel oma rolli eest parima meesnäitleja preemia. Veel kaks ilusat naisnäitlejat olid Liis Laigna ja Kaidi Viidas, kes mängsid väga paljusid erinevaid karaktereid ning neil tuli see kõik loomulikult ja hästi välja. ,,Ballettmeistri"
Asub Eesti suurim karstiala. Looduskaitse Pandivere kõrgustikku hõlmab endasse PandivereKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim veekaitseala, mis moodustati Teine taseKolmas tase sealsete jõgede, allikate ja Neljas tase põhjavee kaitseks aastal 1988. Viies tase Mõdriku-Roela ja Neeruti MKA-d. Endla LKA Pilt 6 Endla Raba Rahvastik Pandivere kõrgustik on küllalt Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim tihedasti asustatud viljakate Teine tase muldadega piirkondades. Kolmas tase Neljas tase Elanikkond elab peamiselt
Kuldsed koolilõpetajad said kokku Kadriorus 21.06.2008 00:01 Väljaande omauudis President Toomas Hendrik Ilves tänas 21.juunil Kadriorus parimaid kesk-, kutse ja kõrgkoolide lõpetajaid tehtud töö eest ning tõdes, et nimekirjas olevad inimesed on saavutanud elus palju. Pärnu Hansagümnaasiumi õpilased on ära mainitud parimate lõpetajate seas. Hinnang on positiivne, sest Hansagümnaasiumi õpilased on parimate lõpetajate nimekirjas ja see tood igale koolile au ja kiitust. Endla teatris toimub seitsmes ajalooklubi jõuluball 17.12.2008 09:08 Pärit väljaandest 24tundi.ee 23. detsembril 2008 toimus Endla teatris ajalooklubi HPC jõuluball. Osaleda võisid nii põhikooli kui ka ülikooli õpilased, keda huvitab ajalugu. Ballil esinesid lisaks teiste kooli noortele ka õpilased Pärnu Hansagümnaasiumist. Hinnang meie koolile on pigem positiivne, sest ballil esinesid ka Hansagümnaasiumi noored. Intervjuu: Loodame Tervisest uude halli kolida 11.12.2008 00:00
annaabi.ee 
