Eesti muusikateatri ajalugu (0)

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
Meelis Mäe
9H
EESTI MUUSIKATEATRI AJALUGU
Referaat
Juhendaja:
Vladislav Horuzenko
Pärnu 2012
SISUKORD:
Sisukord …………………………………………………………………….. lk. 2
Sissejuhatus Eesti muusikateatri ajaloost…………………………………… lk. 3
Eesti muusikateatri eelkäijad………………………………………………… lk.4
Professionaalse Eesti muusikateatri tekkimine…………..………………….. lk.5
Eesti ooper …………………………………...……………………………… lk.6
Eesti ballett ………………………………………………………………….. lk.7
"Estonia" teatri ajalugu ………………………………………...…………….lk. 8
Kasutatud kirjandus ………………………………………………………….lk. 9
SISSEJUHATUS EESTI MUUSIKATEATRI AJALOOST
Eesti muusikateater sai alguse "Vanemuise seltsi" ja Johann Voldemar Jannseni eestvedamisel. Millele aitas kaasa J.V. Jannseni tütar Lydia Koidula 24. juunil 1870. aastal näidendiga "Saaremaa onupoeg". Sellest sai alguse kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks.
1906. aastal avati Aia tänaval uus teatrihoone , mis valmis Jaan Tõnissoni ja Soome arhitekti Armas Lindgreni projekti järgi. Siit sai alguse "Vanemuise" kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu.
Eesti esimene rahvuslik ooper lavastuse esmaettekanne oli "Estonias" 1928. aastal ning esimene eesti ballett jõudis lavale 1944. aastal. 1911. aastal mängiti teatris esimest operett .
"Estonia" teater sai alguse 1865. aastal "Estonia Seltsi" tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. 20.sajandi algul jõudis teatrilavale ka tõsisem draama. "Estonia" teatrihoone valmis 1913.aastal. 1944. aastal hävis teatrihoone pommitamise tagajärjel. Maja taastati 1947.aastal. Teater sai uue nime ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater alates 1950.aastast.
EESTI MUUSIKATEATRI EELKÄIJAD
1784. aastal rajas August Friedrich Ferdinand von Kotzebue (3.mai 1761 – 23.märts 1819) "Saksa Asjaarmastajate Teatri" (Revaler Liebhaber Theater ), mis algul andis etendusi Suurgiidi hoones . Teater avati 8.detsembril esietendusega "Die beiden Zauberer". August von Kotzebue pani aluse regulaarsele teatritegevusele Tallinnas ja tõi lavale eesti keele. Kirjutas üle 200 lavateksti, nii komöödiaid kui tõsidraamasid. Tallinnas valmis mitmeid näidendeid ja melodraama "Menschenhass und Reue" (1789) millega Kotzebue sai tuntuks . Tema eesti- ja saksakeelses rahvatükis "Isalik ootus" ("Die väterliche Erwartung. Eine ländliche Familien Scene in Esthland mit untermischten Gesängen") oli teatrietendusel ka eestlasi. Muusika kirjutas Tallinna Gümnaasiumi filosoofia ja ajaloo professor Ernst August Wilhelm Hoerschelmann .
Peter Andreas Christoph Johann Steinsberg (24.jaanuar 1795- surmaaeg teadmata) oli eesti päritolu Saksa Teatri kutseline näitekirjanik ja näitleja. 1812.aastal lõpetas Tallinna Kreiskooli. Mart Lepiku ja Hans Treumanni uuringute järgi võis kutse omandada 1809. a Saksa teatri juurde asutatud teatrikoolis, mille olemasolu tõestab meile kuukiri Ruthenia sama aasta märtsist. Steinsberg kirjutas järgmised eestikeelsed näidenditekstid, lavastas need ja mängis ise peaosades :
1819 "Häbbi sellel, kes petta tahhab"
1821 "Krappi Kaie willetsus ehk: Kes paljo lobbiseb, peab paljo wastama" (J. Hutti järgi)
1824 2-vaatuseline" Permi Jago unne-näggo" (L. Holbergi "Mäeotsa Jeppe " ja A. von Kotzebue "Der Trunkenbold`i" järgi).
Peale 1824.aastat läks Stinsberg Saksamaale ja tema hilisem elukäik on teadmata.
PROFESSIONAALNE EESTI MUUSIKATEATRI TEKKIMINE
Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen ; 16. mai 1819 – 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. 24. juunil 1865. aastal asutas "Vanemuise Seltsi". "Vanemuise Selts" organiseeris Tartus esimese ülemaalise eesti laulupeo. 24.juunil 1870. aastal kanti Tartus ette "Vanemuise Seltsi" 5. aastapäeval Lydia Koidula näidend ”Saarema onupoeg”. Seda päeva loetakse "Vanemuise" teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula " Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871.aastal "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola".
1878.aastal valiti August Wiera "Vanemuise Seltsi" laulu-, orkestri- ja näitejuhiks, kes eelistas kergeid vaate - ja laulumänge. Organiseeris käsitöölistest 100- liikmelise poolkutseliste grupi ning juhtis teatrit kuni 1906. aastani.
1906. aastal avati Aia tänaval uus teatrihoone (1903.aastal hävis endine teatrihoone Jaama tänaval) mis valmis Jaan Tõnissoni algatusel ja eesti rahva majanduslikul toetusel ning soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas "Vanemuise Seltsi" kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. 1906. aastal muudeti " Vanemuine " ja "Estonia" ning 1911. aastal Pärnu "Endla" kutselisteks teatriteks. "Vanemuise" juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu "Estonia" ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal hakati "Estonias" lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater.
EESTI OOPER
Ooper on muusikaline lavateos , milles on palju kunstiliike; kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuma hakkavat. Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. Tantsud annavad muusikale juurde värvikust ja rõhutavad muusika ning tegevuse emotsionaalsust. Suurte ballett-ooperite sünnimaaks on 17.-18.saj. Prantsusmaa.
Ooperi eelkäijaid võib leida päris vanast ajast. Vanakreeka Vanakreeka tragöödiad olid sõnalis-muusikalised etendused, kus lisaks koorietteastele esitati lauldes ka osa monolooge ja dialooge. Vanakreeka tragöödiast lähtuva muusikalise draama elustas Jacopo Peri (1561-1633). 1598.aastal lavastati Itaalias tema ooper" Daphne", mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas.
Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- "Estonia" teater Tallinnas ning "Vanemuine" Tartus. Algul lavastati seal sõnalavastusi, laulumänge, operette, hiljem ka oopereid ja ballette. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) "Vikerlased", mille esietendus toimus "Estonia" teatris 1928.aastal. 1929.a. ilmus "Estonias" lavale Artur Lemba "Kalmuneid", aasta hiljem tema" Armastus ja surm" ning 1933.a. " Elga".
Eesti oopereid:
Gustav Ernesaks, "Tormide rand "," Pühajärv"
Eugen Kapp, "Tasuleegid", "Rembrandt"
Eino Tamberg, " Raudne kodu", "de Bergerac"
Veljo Tormis , "Luigelend"
Eduard Tubin, " Barbara von Tisenhusen"," Reigi õpetaja"
EESTI BALLETT
Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil. 16.sajandil olid esimesed balletietendused Itaalias ja Prantsusmaal. Esmalt olid tantsunumbrite vahel kaulud ja luuletused. Üks ballettidest: Chopini "Nokturn". Tuntumaid ballette: Pjotr Tšaikovski " Luikede järv".
Ballett Estonias hakkas arenema tänu saksa teatri eeskujul repertuaari võetud operettidele. Enne 1910 . aastat teevad" Estonias" operettidele tantsuseadeid mitmed eri rahvusest tantsijad. 1911. aastal käib Peterburis tantsu õppimas August Michelson (Mihklisoo) ning pöördub teatri juurde tagasi tantsujuhi-näitlejana. Samal ajal tõuseb esile tantsijana ka näitlejanna Erika Tetzky (1894-1918), kellest saab Michelsoni abikaasa. Erika Tetzkyst kujuneb esimene hinnatav solist . Abielupaar Michelsonidest algab "Estonia" tantsuteatri pidev areng.
Eduard Tubin (18. juuni – 17. november 1982) Pärast õpinguid sai Tubinast Tartu Meestelaulu Seltsi meeskoori dirigent ning sel ajal kirjutas ta ka palju laule. Lisaks juhatas ta veel mõnda aega Miina Hermanni Lauluseltsi ning "Vanemuise" ja "Estonia" segakoore. Aastast 1930 kuni Teise maailmasõjani juhatas ta "Vanemuise" orkestrit . Enne Eesti aja lõppu käis ta veel Budapestis, kus ta kohtus kuulsate heliloojate Béla Bartóki ning Zoltán Kodályga. Seal kuulis ta ka Beethoveni Missa solemnist, mis jättis talle unustamatu mulje. Eesti ajast pärit teostest oli kuulsaim kindlasti ballett "Kratt" mis jõudis lavale 1944.aastal. II maailmasõja ajal kirjutas oma kolmanda ja neljanda sümfoonia. 20.septembril 1944. aastal põgenes Tubin koos perekonnaga purjelaeval "Triina" Rootsi. Aastatel 1945–1959 ja 1975–1982 juhatas Tubin Stockholmi Eesti Meeskoori. Rootsis kirjutas Tubin oma kuulsad ooperid "Reigi õpetaja" ja "Barbara von Tisenhusen" 1982. aastal valiti ta Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks.
EESTI OPERETT
Operett on komöödialiku sisuga muusikaline lavateos, milles kõneldav tekst vaheldub laulu ja tantsuga. Operett on muusikaline näitemäng mis põhineb suures osas ainult sõnu. Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. . Opereti žanri loojaks peetakse Jacques Offenbachi (1819-1880). Tema operetist " Orpheus põrgus" sai tuntuks kankaan. See oli Pariisi moetantsuks 19.saj. keskel ning seda esitatakse ka tänapäeval varieteedes ja kabareedes.
Adalbert (August) Wirkhaus (17. mai 1880 – 19. detsember 1961) oli helilooja ja dirigent. Lõpetas 1908. aastal Leipzigi konservatooriumi (Artur Nikischi dirigeerimis- ja Max Regeri kompositsiooniklass). Tegutses 1908-1912. aastal Estonia teatris ja 1912-1917 Valga "Sädeme" seltsis dirigendina. Oli 1918-1943. aastal Tartus muusikaõpetaja, juhatas koore ja orkestreid . Juhatas "Estonia" esimesi ooperietendusi (Kreutzeri "Öömaja Granadas", 1908; Flotowi " Alessandro Stradella", 1909.aastal Lortzingi "Salakütt", 1911) ning operette. 1911 mängiti Estonia teatris esimest eesti operetti - Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö".
"ESTONIA" TEATRIHOONE AJALUGU
1913. aastal valmis Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud teater "Estonia" mis oli suurim sel ajal Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühele poolde ehitati teatri- teise kontserdisaal, mille kujundus on tänaseni. Suurte saalikorpuste vahele jäi algselt madalam restoraniga (Valge saal ) keskosa, selle ette aga sammastikuga siseõu, mis maja arhitektuuri eriliselt imestas. "Estonia" teatri- ja kontserdimaja pidulik avamine toimus 24.augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile sel puhul oma kaks kaunimat marmorkuju "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali.
Esimene direktor :
Esimene peadirigent :
KASUTATUD KIRJANDUS
Eesti teatri- ja muusikamuuseumi kodulehelt. www.tmm.ee
Rahvusooper "Estonia" kodulehelt. www. opera .ee
Teater "Vanemuine" kodulehelt. www.vanemuine.ee
Vikipeediast.
Muusikaõpik VII-VIII
Google otsing
EE köide 7
10