Lisl Lindau Liise Lindau ehk Lisl Lindau sündis 2. septembril 1907. aastal Toris, Pärnumaal ning suri 14. juulil 1985. aastal 78 aastaselt Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Lisl Lindau oli Eesti näitleja ning oli Eesti NSV rahvakunstnik aastal 1967. Lavategevust alustas 1927 "Endlas" tantsijana. Ta töötas 19311934 Draamastuudio teatris, 19341936 "Vanemuises", 19361937 "Estonia" teatris, 19371941 Tallinna Töölisteatris, 19471966 Kingissepa-nimelises TRA Draamateatris ja 19661985 ENSV Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 19361941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau vend Linda Lindau õde
Prinditavate õppematerjalide koostamine veebis Juhendi koostas Margit Lindau 1. Puzzlemaker.discoveryeducation.com keskkond Word search Alusta kodulehelt http://puzzlemaker.discoveryeducation.com/WordSearchSetupForm.asp 1 Prinditavate õppematerjalide koostamine veebis Juhendi koostas Margit Lindau Kuidas võõrkeelne tööleht eestikeelseks muuta? Selleks tee veebis koostatud valmis word search aktiivseks (Jälgi, et teed ainult mängu aktiivseks). Tee aktiivsel pinnal parem hiireklõps, vali COPY/KOPEERI Ava tekstitöötlus MS Word, kleebi see lehele: parem hiireklõps, vali PASTE/KLEEBI Saad töölehe vormistada just nii nagu sina seda soovid, lisada ülesandeid, lisada nime ja kuupäeva rea vms.
Karolingide Kunst Kauri Vaab X Klass Loo Keskkool Karolingide võim Karl Suure järgi Karolingi dünastia Frangi riik suurriigiks Lääne-Euroopas Püüti leida eeskuju Roomast 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine Kultuuritase oli madal Kirjaoskajaid mõni tuhat Arhitektuur Sagenes kivihoonete püstitamine Aachenis püstitati lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, ümbritseb madalam ümbriskäik San Vitale kirik eeskujuks Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid Sambad on toodud Itaaliast Valitsev kirikutüüp basiilika Sarnaneb varakristlike basiilikatega Kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid Arhitektuur tagasihoidlik, kuid saab alguse keskaegne ehituskunsti suur õitseng Säilinud joonistus pärgamendil, kujutab kloostrikavatist Omamoodi tüüpprojekt 9. sajand kirik tähtis ainult mitte vaimuelus...
Veestik Õpik lk. 37 Millistest riikidest 6 voolab läbi Reini jõgi? Atlas lk. 12,13,15 5 4 3 2 1 Rein algab Šveitsi Alpides kahe lähtejõena, mis Reichenau ühinevad Reichenau linna juures; jõe laiuseks on 45 m; jõgi on kärestikuline, kiire vooluga; voolab läbi Bodeni järve. Lindau on saar Saksamaal, Bodeni järve idakaldal. Boden i järv Bodeni järvest väljudes muutub Rein looklevaks; langeb 20 m joana, Baselis on Reini laiuseks 200 m. Edasi voolab Rein põhja suunas Ülem- ? Reini madalikul; ? asustus on tihe; rajatud on kanaleid, viinamarjaistandusi, ? põlde. Nimeta suuremad Reini lisajõed. Atlas lk. 28 Karlsruhe
http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Raamatukunst miniatuurmaal Evangelist Johannesest vasakul, paremal Pühast Mattheusest (u.816-835 a.) http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Raamatukunst Vasakul Charles Baldi pühakiri u. 865.a., paremal metallist pühakirja kaas Kristust ja tema elu kujutavate stseenidega, u. 870.a. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Raamatukunst Lindau evangeeliumi kaas 9. saj. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Raamatukunst Kristus inglite keskel. Lorchi Evangeeliumi kaas, 9. saj., elevandiluu. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Ambrosiuse altari esi ja tagaosa ning detail. Materjalideks kuld, hõbe ja vääriskivid, 850. a. Detailil Püha Ambrosius kroonimas altari tegijat Voalvinust. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst
ehtinud lohepea Norras Omapärase peatüki varase keskaja kunstis moodustab pikka aega tervet Euroopat terroriseerinud viikingite kunst. Tuntud on nende laevaninasid kaunistanud nikerdatud lohepead. Paljudesse kohtadesse, isegi kaugele Ameerika mandrile on nad jätnud nn. ruunikive. Huvitavad on ka Norra nn. püstpalkkirikud. Karl Suure ratsakuju Püha Markus Ebbo Lindau evangeeliumi evangeeliumist esikaas Hoopis looduslähedasemaid kujutisi näeme raamatutes Karolingide ajal. Sellele valitsejasuguvõsale andis nime Karl Suur (742 814). Kuigi keiser ise õppis lugema alles vanul päevil, soodustas ta igati kunsti ja teadust. Tema loss Aachenis (praegusel Saksamaal ) muutus omamoodi kultuurikeskuseks, kus ei puudunud ka kirjutustuba. Seal
Kaljo Kiisk (1925-2007) Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal Ida-Virumaal Toila vallas Vaivina külas. Kaljo oli kooliõpetajast ema ja metallivalumeistrist isa ainus laps. Isa töökohavahetuse tõttu kolis pere mitu korda, elades hiljem ka Sillamäel ja Kohtlas. 1943. aastal lõpetas tulevane näitleja Narva Kaubanduskooli ja läks edasi Tallinna Kommertsgümnaasiumi. Paar nädalat hiljem tuli 17-aastasele noormehele mobilisatsioonipaber, mis kohustas teda teenima saksa armees (20. Eesti SS-diviisis). Pärast õppursõduri kuid Heidelaagris ja vaikseid päevi Neveli rindel, jõudis noor Kaljo kaitsta ka Sinimägesid. Korraks asus tema patarei isegi kunagise lapsepõlvekooli, Uue-Sõtke algkooli õuel. Taganemisel andsid sakslased Pärnus Eesti sõduritele võimaluse kaduda ning neli SS-mundris noormeest matsid Karuse küla lähedal maha kõik dokumendid, mis seostasid neid saksa armeega. Kiisk ei...
Teatris sai üheks tähiseks Jaan Toominga lavastus „Laseb käele suud anda” (1969) August Kitzbergi vähemtuntud näidendi alusel; Toomingal mängisid meie-positsiooni loomises erilist Teater Nõukogude Eestis. Nii 1970. aastate kriitika kui ka publik hindasid kõrgelt kaasaja näitlejate isiksuslikkust ja näitlejameisterlikkust; väidetavalt tõusid toona isegi noorte vaatajate iidoliteks sageli just vanema põlvkonna näitlejad – Lisl Lindau, Ants Eskola, Jüri Järvet, Velda Otsus jt. (Neimar 2007: 148). 1970. aastate teise poolde jäid „Vanemuises” Jaan Toominga nn. totaalse teatri sugestiivsed, kosmilist kõiksust ja inimlikku intiimsust ühendanud lavastused, millest suur hulk põhines rahvuslikul klassikal – sügavam seos on tal olnud Kitzbergi ja Tammsaare loominguga. A. H. Tammsaare „Põrgupõhja uus Vanapagan” Osvald Toominga
nachfolgende Überflutung von der Küste getrennt wurden. Die Ostfriesischen Inseln sind Barriereinseln, die durch die Brandungsdynamik aus Sandbänken entstanden. Die größten deutschen Inseln in der Ostsee sind (von West nach Ost) Fehmarn, Poel, Hiddensee, Rügen und Usedom; größte Halbinsel ist Fischland-Darß-Zingst. Mit Ausnahme von Fehmarn sind sie Teil einer Boddenküste. Die wohl größten und bekanntesten Inseln in Binnengewässern sind Reichenau, Mainau und Lindau im Bodensee sowie Herrenchiemsee im Chiemsee. Kultur Die deutsche Kultur hat sich, da Deutschland lange nicht als Nationalstaat existierte, über Jahrhunderte vor allem über die gemeinsame Sprache definiert. Erst im Laufe des 19. Jahrhunderts wurde der Begriff zunehmend auf Kulturbeiträge von Deutschen bzw. innerhalb deutscher Territorien bezogen. Daher sind viele Kulturschaffende zu ihrer Zeit nicht Deutsche im heutigen Sinne gewesen, an ihrer deutschen Identität
Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK...................
TALLINNA INGLISE KOLLEDZ Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kultuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Kujutav kunst 1. August Pulst 2. Eduard Einmann Graafika 1. Felix Rendel 2. Enno Ootsing Skulptuur 1. Ferdinand Sannamees 2. Albert ja Juta Eskel Arhitektuur 1. Karl Burman 2. Karl Tihase ‘’Tõsine’’ muusika 1. Evald Aav 2. Abi Zeider Kerge muusika 1. Leegajas Film 1. Albina Kausi-Üksip 2. Kaljo Kiisk Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -...
Näidendite valik oli ebamääraselt vasakpoolsete sümpaatiatega (Metsanurga "Kindrali poeg"; Martinet' "Öö"). Samas rajas Töölisteater sügisel 1927 juba oma õpperühma, millega tegelesid eeskätt Põldroos ja Gleser. Hooajast 1929/30 alustas seal tööd iseseisev näiteseltskond ja side Draamastuudio Teatriga katkes. Murrang aastail 19291930. Üüritakse Estonia vana maja Väike-Tartu mnt (ca 500 kohaga saal). Luuakse oma trupp lepingute alusel (Bauman, Välbe, Lindau, Malmsten) ning teatrijuhiks saab Priit Põldroos. Mängiti palju eesti algupärandeid ja kirjanduse dramatiseeringuid (Särevi töötlused Lutsust, Tammsaarest), kui ka vene klassikat (Gorki, Dostojevski) Priit Põldroos lavastajana lähtus eelkõige lihtsast arusaamast, et teatrile ühiskondliku mõju võitmiseks tuleb köita publikut, ja ta avastas (osalt Saksamaa töölisteatrite eeskujul), et selleks võib kasutada vana tuttavat rahvatükki, kus saab lisada või rõhutada
859 2768 Liivas Ülar Harju 03:49:16 M21 1984 2671 Liivat Anti Tallinn 04:51:52 M21 1777 2562 Liivet Lauri Tallinn 04:35:48 M21 1032 540 Liksor Rauno Tallinn 03:57:29 M21 1186 1352 Lilleorg Martti Tartu 04:04:56 M21 2305 1527 Lillo Indrek Tallinn 05:31:55 M21 2148 2461 Lillo Martin Tallinn 05:06:09 M21 1927 2321 Lindau Maarek Harju 04:47:50 M21 1249 1050 Lindeberg Rauno Tartu 04:07:50 M21 497 2115 Lipp Sulev Harju 03:30:54 M21 829 1210 Locmelis Marcis Läti 03:47:35 M21 754 848 Loho Toomas Harju 03:43:56 M21 2073 1315 Loik Hannu Harju 04:58:10 M21 819 356 Loitmaa Madis Lääne-Viru 03:47:04 M21 99 81 Lomakin Alexander Venemaa 03:01:15 M21