Aastal, kui tartlased ärkasid ärevate hüüete peale, mis kostsid vanemuise seltsi majast. Saabudes vabatahtlik tuletõrje, oli teatrimaja juba lootusetult leekides. Maja sisemusest kostis näitlejate hingematvaid appihüüdeid, ei suutnud isegi vapramad tuletõrjujad majale ligineda. Maja põles maani maha. Tõenäoliselt hukkus näitlejaid, lavamehi ja isegi osa juhtkonnast, kes valmistasid saama esimesteks kutselisteks teatriinimesteks Eestis. Põlengut vaatas pealt teatrijuht August Wiera. Tulekahju põhjuseks jai esialgu saladuseks, miks hukkus Vanemuise maja koos sisuga . Asjaolude hilisem uurimine ei suutnud süüdlast tuvastada, kuigi kõik viitas tahtlikule süütamisel. Asjaosalised rääkisid, et olid näinud paar päeva varem tundmatu meest, kes pomises enda ette luuletusi. Koos vana majaga kadus ajalukku Wiera teater. Vanemuisesse tuli uus juht Karl Menning ja pööbli (lihtrahvas, harimatu rahvamass) meelehärmiks algas teatris uus ajastu- kunsti ajastu
1870. aastatel rajati innukalt seltse ka väiksemates linnades, kus harrastati laulu ja näitemängu (Viljandi "Koidus" lavastati esimene tükk 1873, Narva "Ilmarises" 1874, Pärnu "Endlas" 1875). Eestikeelseid näidendeid tehti samuti Peterburi ja Riia aktiivsetes kogukondades. Edasi kandus teater ka alevitesse ja küladesse. Varsti loetleti Eesti aladel juba sadakond kohta, kus harvemini või tihedamini lavastati näidendeid. Tugevamad keskused olid Tartu, Viljandi- ja Virumaa. 8. Wiera teater. 33 aastat kestnud ,,Vanemuise" amatöörteatri ajast juhtis 25 aasta vältel seda August Wiera (1853-1919), kelle juhatusel toodi lavale kokku üle 1600 etenduse. Wiera laulis 1869. aastast ,,Vanemuise" seltsi kooris ning valiti 1878. aastal laulu-, koori, orkestri ja näitemängu juhiks. Wiera on esimene eesti kutseline teatritegelaseks. Kuid esialgu piirdus Wiera juhtimistöö peamiselt muusikaga. Alles 1886 aastast võttis Wiera teatriohjad tugevamalt enda kätte
1) eestlastest teatrihuvilisi 2) eestikeelset algupärast repertuaari 3) eestlastest publikut 1870. jaanipäeval, Vanemuise 5. aastapäeval kell 16 toimus aktus, kus kõnelesid Jakobson ja Jannsen. Kell 8 õhtul mängiti täissaalile eesti teatri esimene etendus - Koidula näitemäng ,,Saaremaa onupoeg". Katkend Koidula enda käega kirjutatud käsikirjast Wiera teater · 33 aastat (1870-1903) oli Vanemuine amatöörteater, mida juhtis 25 aastat August Wiera, kelle juhatusel toodi lavale 1613 etendust. · oli esimene eesti kutseline teatritegija, teatridirektor. · Wiera eesmärk oli rahva lõbustamine, ajaviite pakkumine. · Vanemuise 19. saj lõpu tegevust nim Wiera · Vaatajad tahtsid psühholoogiliselt teatriks - poolkutseliseks teatriks
Kui ,,Menning" tõi lavale ideed, siis Jaanus Rohumaa (kaasautor Mari Tuuling) ,,Ainus ja igavene elu" Linnateatris 1996 (täpsemalt selle esimene vaatus) puudutas eelkõige inimesi. Elu ja surma, elu ja kunsti vahelised valikud olid niivõrd dramaatilised, et üksnes Theo (Indrek Sammuli) kujus viirastuvad nad tänaseni iga teatraali 5 õudusunenägudes. Raivo Adlase lavastatud ,,Udumäe kuningas" (2003) käsitles kutselise teatri looteiga ehk Wiera teatrit. August Wiera aegsele õhkkonnale sobivalt mängis seda harrastusteater -- Palamuse oma. Instseneering ei üritanud luua ajaloolist distantsi, veel vähem aukartust, vaid andis Wiera-aegset teatrimõtlemist edasi tões ja vaimus, üks ühele. Et tulemus publiku naerust kõverasse ajas, oli loogiline. Katri Aaslav-Tepandi ja Vaino Vahingu ,,Teatriromanss" ilmus raamatuna 2001 ja jõudis Estonia lavale 2004. Selle lavastuse järel võib
alamrahvas ja talupojad selle neile seni võõra kunstiliigi nüüd omaks võtsid. 1880. aastail kattis maad - linnu ja külasid - juba üle saja mängupaiga. Nagu laulu- ja pasunakoorid olid näiteringidki peaasjalikult rahvusliku liikumise vormiks ja uuetüübilise seltskondliku suhtlemise kooliks, mis aga sugugi ei välistanud ka puhast mängulusti. Kogu selle asjaarmastajaliku arengujärgu vältel oli juhtivaks Tartu "Vanemuine", mis August Wiera käe all kujunes juba poolkutseliseks teatriks. Kunstiliselt asetus selle kõrgaeg 1880. astatesse, kui katsetati ka maailmaklassikaga. Hiljem jäi Wiera oma jantide ja laulumängudega kiiresti esile tõusva harituma kihi nõudmistest Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad". 1784. aastal rajati August von Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate
Klein , K. Mägi, E. Bornhöhe, J. Aavik, K. Menning, G. Suits, A. Kapp, J. Kunder , J. Köler G. Hachenschmidt, A. Adamson, F. Tunglase, A. Weizenberg, G. Lurich, K. Raud, J. Liiv, A. Wiera, M. Veske , J. Koort, A. Aberg, A. Saal, M. Härma, E. Vilde , A. Kunileid-Saebelmann Kirjandus: E. Bornhöhe, G. Suits, G. Hackenschmidt, A. Adamson, J. Liiv, E. Vilde, A. Saal Muusika: J. Aavik, A. Kapp, J. Kunder, F. Tunglase, M. Veske, M. Härma, A. Kunileid- Saebelmann teater: K. Menning, A. Wiera, Kujutavkunst: K. Mägi, J. Köler, kehakultuur: M. Klein, A. Weizenberg, G. Lurich, J. Koort, A. Aberg
,,Mahtra sõda"; ,,Prohvet Maltsvet" ajaloo proosa · Ernst Peterson-Särgava ,,Paised" (eesti küla valu punktid). ,,Rahvavalgustaja" (kritiseerib eesti küla ladvikut). A.H.Tammsaare, F.Tuglas, M.Metsanurk, O.Luts Kes olid? · Miina Härma muusik, helilooja, koorijuht, pedagoog · Rudolf Tobias helilooja muusik · Kristjan Raud kunstnik · Paul Raud kunstnik · Ants Laikmaa kunstnik · August Wiera näitleja · Karl Menning lavastaja · Paul Pinna näitleja · Theodor Altermann näitleja · Karl August Herman muusik · Jaak Järv kirjanik · Jakob Kõrv kirjanik, ajakirjanik · Ernst Peterson-Sürgava kirjanik · Jakob Pärn jutukirjanik · Realism kirjanduses taotleb tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist.
tütardele", kutsudes rahvast koguma taas vanu laule ja jutte, uskumuste ja kommete kirjeldusi. Selle ja varasema kogumistöö käigus üleskirjutatud rahvalaulud, jutud, vanasõnad jm, mida on kokku üle 120000 lehekülje, asub tänapäeval Jakob Hurda koguna Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis. Teatriharrastus 19.sajandi lõpukümnendeil. 1878.aastast ,,Vanemuise" seltsi orkestrit, laulukoori ja näitetruppi juhtinud August Wiera lõi neile kollektiividele toetudes pidevalt tegutseva poolkutselise teatri. Etendusi hakati andma korrapärases rütmis, igal nädalal. 1880.aastail kõlasid teatrilaval esimest korda eesti keeles Shakespeare'i ja Moliere'i dialoogid. Sajandivahetusel kogusid populaarsust ,,ilunäitused" (pseudo)mütoloogilised vaatemängud, milles oli tähtis koht lauludel, tantsudel ja lavaefektidel. Ühiskondlik tõus. 1890.aastail sündis rahva meeleolus ja ühiskondlikus elus suur muutus
Fr. Robert Haehlmann sündis 31.dets 1798 Mõisa valitseja 2. Pojana.Õppis Rakvere kreisikoolis,Tartu gümnaasiumis,ÜT's,Õpetatud Eesti Selts,Pidas seal 1839 saksakeelse ettekande Kalevipojast.Lydia Koidula sündios 24.dets 1843 vändras,kihelkonnakooli J.V Janseni perekonnas,1862 sooritas Tartu koduõpetaja eksami,kirikumeelne hoiak.Juhatas Vanemuise lauluseltsi.August von Kotzebue:saksa näitekirjank,sündis Weimaris.Tallinnas kirjutas,lavastas ja mängis ise kaasa.August Wiera juhtis vanemuise tegevust 25a. Lavale toodi 1613 etendust tema ajal.Karl Menning(1879-1941).1. teatrikunsti õppinud näitejuht.Vanemuise suunamisel õppis teatrikunsti Saksamaal.Tema juhtimisel kujunes Vanemuisel kunstiteater.13.aug1906 sai vanemuise seltsist 1. Eesti kutseline teater.2. kutseline teater Estonia,3. Kutseline teater Endla.Eduard Vilde Pani aluse realismile kirjutas ajaloolise triloogia Mäeküla Piimamees. Tallinnas Estonia(1865), Viljandis Koit(1872), Pärnus Endla(1785)
1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval . Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882.a. Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu Estonia ilme määrasid pigemini
Linnade muusikaelu 19.sajandi II poolel oli elav ja mitmekülgne. Pärnust, Tartust, Tallinnast, Võrust, Kuressaares, Rakverest, Paidest, Viljandist ja mujalt on teateid koolikooride heatasemelise esinemise kohta. Esitati keerukaid teoseid Haydni, Mozarti ja Händeli loominguid. Tallinnas kõlas 19.sajandi jooksul peaaegu kogu Lääne-Euroopa ooperite paremik esitajaiks nii rändtrupid kui ka kohalikud baltisakslastest asjaarmastajad. Muusikaelus oli tähtsaks teetähiseks koorijuhi August Wiera algatatud muusikalavastused. Esimene eestikeelne ooperietendus oli 1883 aastal mängitud Carl Maria von Weberi ’’Preciosa’’. Innustavamat mõju eesti publikule avaldas kahtlemata saksa kooride ja lauluseltside tegevus. Just seetõttu tõusis ka esimestes Tallinna eesti seltsides Estonia(1865) ja Lootus(1878), nagu ka Tartu seltsis Vanemuine(1865), esiplaanile koorilaul. Võimekad dirigendid olid Liedertafel’i ja Meeslaulu seltsi
koolitubades. 1882. aastal ehitati Abram Simoni poolt Toilasse Eesti esimene maateatrimaja. Lavakunsti pidevaks viljelejaks jäi "Vanemuise" selts. Peale Koidulat jätkas seal Sachker, kelle ajal esietendusid C. R. Jabobsoni "Arthur ja Anna" (1873) ja J. Kunderi "Mulgi mõistus ja tartlase tarkus" (1875). 1878. aastal "Vanemuist" juhtima asunud entusiast A.Wiera organiseeris ligi 100-liikmelise trupi, kuhu kuulusid näitlejad, laulukoor ja orkester. Venestamise ajal oli Wiera ja näitejuhtide L. Menningu, H. Techneri jt tegevusel hinnatav osa rahvuskultuuri arengus. 1883. aastal etendunud C. M. von Weberi "Preciosaga" algasid "Vanemuise" muusikalavastused. 1906. aastal muudeti Vanemuine ja Estonia kutselisteks ning 1911. aastal muudeti kutseliseks ka Pärnu Endla teater. Oopereid ja operette hakati Estonias lavastama 1908. aastal. Rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna Töölisteater ja
sajandi lõpul paarsada eesti üliõpilast, kes hoolimata võõrkeelsest haridusest jäid truuks oma rahvale. Haritlaskonna kasv oli eelduseks, et baltisaksa vana aadlikultuuri kõrval- sellelt mõjutusi saades ja sellega võisteldes- hakkas oma kaasaja professionaalsele tasemele jõudma ka eesti kultuur. K. A. Hermanni ja M.Härma järel asusid Tartus tegutsema A.Läte ja R.Tobias. Nad korraldasid sümfooniakontsert, kus esitati ka eesti heliloojate teoseid. 1878 - valiti August Wiera Vanemuise Seltsi laulu-, orkestri- ja näitejuhiks. Ta organiseeris käsitöölistest ligi 100-liikmelise poolkutselise kollektiivi ning juhtis teatrit kuni aastani 1906. 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" Carl Maria von Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1903 - hävis tules Vanemuise Seltsi maja Jaama tänavas. Korraldati rahva seas korjandus uue teatrihoone heaks, mille avamine 1906. a. oli rahvuslik suursündmus. 1906. a
(Kotzebue Isalik ootus). Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882.a. Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu Estonia ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad
külakomöödiate ja romantiliste melodraamadega, ehkki mõlemad vahendasid piiratult ja varjatult ka ühiskondlikke hoiakuid. Eestlaste jaoks muutus teater populaarseks 1880. aastail kattis maad linnu ja külasid juba üle saja mängupaiga. Asjaarmastajaliku arengujärgu vältel oli juhtivaks Tartu ,,Vanemuine", mis August Wiera käe all kujunes juba poolkutseliseks teatriks. Kunstiliselt asetus selle kõrgaeg 1880. aastatesse, kui katsetati ka maailmaklassikaga. Hiljem jäi Wiera oma jantide ja laulumängudega kiiresti esile tõusva harituma kihi nõudmistest märgatavalt maha. Kutseliste teatrite rajamine Kutseliste truppide rajamisega 1906.aastal Tartu ,,Vanemuises" ja Tallinna ,,Estonias", 1911.aastal ka Pärnu ,,Endlas" astus eesti teater uude arengujärku. Neile üldrahvalike korjanduste toel püstitatud esinduslikud hooned said juba ise rahvuslike kultuuripüüdluste sümboleiks; ja hoonete planeerimine ,,rahvamajadena", kus toimusid ka muud avalikud
· Jätkus laulupidude traditsioon. Suurenes esinejate arv. Lisandusid koorid ja orkestrid ning mitmekesistus repertuaar, pidevalt kasvas eesti algupärandite osakaal. · Eesti teatri sünnidaatumiks on 24. juuni 1870. aastal, mil ,,Vanemuises'' esietendus Lydia Koidula näidend ,,Saaremaa onupoeg''. Aasta hiljem jõudis näitemäng ,,Estonia'', seejärel Narva ,,Ilmarise'', Viljandi ,,Koidu'' ja Pärnu ,,Endla'' seltsi. · 1878. a. asus ,,Vanemuise'' juhiks August Wiera ning kutselise teatrini jõudis ,,Vanemuine'' 1906. aastal, mil teatrijuhi töö võttis üle Berliinis lavastamist õppinud Karl Menning. Samal aastal muutus kutseliseks ka ,,Estonia'' ning veidi hiljem Pärnu ,,Endla'' · Sajandi lõpus jõudis Eestisse film, esialgu rändkinode lühietenduste näol. Esimeseks eesti soost filmimeheks oli fotograaf Johannes Pääsuke, kes juba enne maailmasõda jäädvustas filmilindile
Teos räägib rikastumisest petmise teel. 1669 sai loa kõigi 5 vaatuse etendamiseks. Veel olulisi näidendeid: ,,Misantroop" armukadedusest. ,,Arst vastu tahtmist", ,,Ebahaige", ,,Kodanlasest aadlimees" menukamaid teoseid, koomika väärib tähelepanu, palju erinevat sõnavara. 1673 suri ootamatult laval, etenduses ,,Ebahaige". Kirik ei lubanud pühasse mulda (surnuaia müüridesse) teatriga seonduvaid inimesi matta, aga Moliere siiski sai kuningas Louis XIV käsul. 1886. A. Wiera ,,Ihnus" etendusega jõudis Moliere Eestisse Aforism ehk mõttetera, prantuse kirjanduses moes 17-18.saj. Kirjanikud - moralistid ei loonud mitte romaane ega novelle vaid lühikesi kokkusurutud proosaminiatuure või mõtteteri mis põhineisd elunähtuste vaatlustel ja mõtliskustel. Mõte sügav ja piiritu, lakoonilised, üldistavad maailma. Nt. La Rachelfoucauld 17. märts Gongora kujundatud metafoorid, keerulised sõnad, hämar luuletaja.
nt asutas Aleksander Läte Tartus 1900.aastal esimese sümfooniorkestri. Eesti teatri sünnidaatumiks loetakse 24.juuni 1870.aastal, mil Vanemuises esietendus Lydia Koidula näidend ,,Saaremaa onupoeg", mis aasta hiljem juba vastavalt üle Eesti levis, pannes aluse üldlevinud näitemänguharrastusele. Kuna mängisid asjahuvilised, jäi teater veel pelgalt meelelahutuseks. Sellisesse olukorda tõi aga muutuse August Wiera, kes Vanemuist juhtima asus ning kindlakoosseisulise trupi, etendused iganädalasteks muutis ning repertuaari tõsistama asus. Tänu sellele sai Vanemuisest peagi kutseline teater, millega liitusid veel ka Estonia ning veidi hiljem ka Pärnu Endla. Jah, vaatamata rasketele oludele oli hariduse ja kultuuri areng tõepoolest kaunis vilgas- tekkis kindel ning edasiviiv haridussüsteem, arenes kirjandus, teadus, teater ning ilmselt palju muudkui, mis siia kirjatükki ei mahu
Karl Eduard Sööt (1862-1950) Eesti järelärkamisaja üks kõige huvitavam luuletaja sündis 26. dets 1862 Tartu vallas Lohkva küla Tuki tuulevesti rentniku pojana ja elas kogu oma pika elu väärika kultuuritegelasena Tartu linnas. Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis. Pärast sõjaväeteenistust Poolas leidis tegevust "Vanemuise" seltsis ja osales A. Wiera trupis näitlejana. 1886-1893 töötas ajakirjanikuna "Oleviku" juures. 1895 aastal asutas oma trükikoja, kirjastuse ja raamatukaupluse. Sööt võttis osa paljude rahvuslike organisatsioonide tööst: nii kuulus ta "Vanemuise" seltsi juhatusse, oli Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaid ja hiljem auliige ning F. R. Faehlmanni Mälestuse Jäädvustamise Komitee esimees. Eesti Vabariigi ajal müüs ta oma äriettevõtted ja toimis kutselise kirjanikuna.
Ta on kirjutanud laulumängu "Murueide tütar" ja kantaadi "Kalev ja Linda". Rudolf Tobias - eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. "Joonase lähetamine" (oratoorium) Aleksander Läte helilooja, pianist, dirigent, lõi sümfooniaorkestri ning mitmeid koore. August Daniel Wiera - eesti teatritegelane. Ta oli Eesti esimene elukutseline teatritegelane. Aastast 1869 laulis ta Vanemuise seltsi kooris. Aastal 1878 valiti ta näitemängu-, koori- ja orkestrijuhiks. Kuni 1903. aastani töötas poolkutselise trupiga Vanemuise seltsis, hiljem Bürgermusse laval. Tema repertuaar koosnes tõlgitud lustmängudest ja sentimentaalsetest näidenditest. Kuigi 1880ndail püüti lavastada ka klassikat
1869 - organiseeris Vanemuise Selts Tartus esimese ülemaalise eesti laulupeo. 1870 - 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1872 - 1878 juhtis teatrit Reinhold Sachker. 1878 - valiti August Wiera Vanemuise Seltsi laulu-, orkestri- ja näitejuhiks. Ta organiseeris käsitöölistest ligi 100-liikmelise poolkutselise kollektiivi ning juhtis teatrit kuni aastani 1906. 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1903 - hävis tules Vanemuise Seltsi maja Jaama tänavas. 1906 - avati Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) uus teatrihoone, mis valmis Jaan
hiljem kohtuametnik Venemaal. Konstantin Päts Pärnus sündinud, Riia vaimulikus seminaris õppinud, Tartu ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud ja advokaadina töötanud mees,1904 .a sai temast Tallinna linnapea. Aleksander Läte esimese sümfooniaorkestri asutaja, konservatooriumi haridusega kutseline helilooja. Miina Härma komponeerija, esitas ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht. August Wiera ,,Vanemuise" juht, kes muutis etendused iganädalasteks . Karl Menning ,,Vanemuise" juhtimise üle võtnud juht 1906.a , Berliinis lavastamist õppinud tüüp. Teadlased : Carl Schmidt füüsikalise keemia rajaja Alexander Schmidt verefüsioloogia uurija Constantin Grewingk geoloogia ja arheoloogia asjatundja Werner Zoege von Manteuffel esimese eduka südameoperatsiooni tegija. Kirjandus:
24. juunil 1865. aastal asutas "Vanemuise Seltsi". "Vanemuise Selts" organiseeris Tartus esimese ülemaalise eesti laulupeo. 24.juunil 1870. aastal kanti Tartus ette "Vanemuise Seltsi" 5. aastapäeval Lydia Koidula näidend "Saarema onupoeg". Seda päeva loetakse "Vanemuise" teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871.aastal "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1878.aastal valiti August Wiera "Vanemuise Seltsi" laulu-, orkestri- ja näitejuhiks, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Organiseeris käsitöölistest 100- liikmelise poolkutseliste grupi ning juhtis teatrit kuni 1906. aastani. 1906. aastal avati Aia tänaval uus teatrihoone (1903.aastal hävis endine teatrihoone Jaama tänaval) mis valmis Jaan Tõnissoni algatusel ja eesti rahva majanduslikul toetusel ning soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit
Koosneb enamasti estofiilidest ja Eesti intelligentidest. 4. 1865- Vanemuise laulu- ja mänguseltsi loomine 5. 1870- I eestikeelse näidendi lavastamine Vanemuise Seltsis- ,,Saaremaa onupoeg". 6. 1857- hakkab ilmuma I eestikeelne ajaleht ,,Perno Postimees" 7. 1864- Jannsen avab uue ajalehe- ,,Eesti Postimees". 8. 1878- ,,Eesti Postimehe" ostsid Karl August Hermann , Jaan Tõnisson ja Villem Reimann. 9. 1878- I ajakiri ,,Meelejahutaja" 10. 1878- August Wiera lõi Vanemuise Seltsi orkestri, laulukoori ja näitetrupi põhjal poolprofessionaalse teatri. 11. 1871- Lydia Koidula lavastas esimese eestikeelse täispika näidendi Vanemuise Seltsis. 12. 1871- luuakse Estonia Selts 13. 1853- Kreutzwald esitab eesti keelse ettekande ÕES-is ,,Kalevipoja" I variandi. 14. 1857-1861=hakkavad ilmuma ,,Kalevipoja" osad 15. 1862- ilmub ,,Kalevipoja" rahva väljaanne 16. 1860- Aleksandrikool 17. Rahvaluule kogumine- Hurt. 18
04.2011, 14:00) Karl Eduard Sööt (1862-1950) Eesti järelärkamisaja üks kõige huvitavam luuletaja sündis 26. dets 1862 Tartu vallas Lohkva küla Tuki tuulevesti rentniku pojana ja elas kogu oma pika elu väärika kultuuritegelasena Tartu linnas. Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis. Pärast sõjaväeteenistust Poolas leidis tegevust "Vanemuise" seltsis ja osales A. Wiera trupis näitlejana. 1886-1893 töötas ajakirjanikuna "Oleviku" juures. 1895 aastal asutas oma trükikoja, kirjastuse ja raamatukaupluse. Sööt on maetud Tartu Raadi kalmistule. Luunja vald annab välja K. E. Söödi nimelist lasteluule auhinda. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=42&table=Persons · Esimesi eesti luuletajaid, keda ka laiem üldsus tunneb lastelaulude autorina.
esimest korda laval (Kotzebue "Isalik ootus"). Esimene kutseline teater oli 1807. aastal avatud Tallinna Linna teater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus "Häbi sel, kes petta tahab". Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870 aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula ,, Saarema Onupoega" 18 lõpus juhtis Vanemuise teatri August Wiera kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882. aastal Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. 1918 aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette 1916
1. Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest 2. Nende loomist soodustasid laulupeod ja massiline laulukooride asutamine 3. Aleksander Läte asutas 1900. a. Tartus esimese sümfooniorkestri 4. Miina Härma esitas lisaks komponeerimisele ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht 5. Laulupidude traditsioon jätkus. Suurenes esinejate arv. Mitmekesistus repertuaar. Teater 1. Eesti teatri sünniks loetake 24. juuni 1870. a. 2. ’’Vanemuist asus juhtima August Wiera 1878. a. 3. Ta moodustas kindlakoosseisulise trupi, muutis etendused iganädalaseks 4. Kutselise teatrini jõudis ‘’Vanemuine’’ 1906. a., mil teatrijuhi töö võttis üle Karl Menning 5. Sajandi lõpus jõudis Eestisse ka film- esialgu rändkinode lühietenduse näol 6. Esimeseks eesti soost filmimeheks oli forograaf Johannes Pääsuke Kujutav kunst 1. 19. saj. teisel poolel sündis eesti rahvuslik kujutav kunst. Rajajate hulka kuulusid: Johann Köler,
Tallinnas k6las 19. sajandi jooksul peaaegu kogu Laane-Euroopaooperite 100. s0nniaastapd.eva tdhistamine (1870), milles osalesidka ktilalissolistidSaksa- paremik, esitajaiksnii rindtrupid kui ka kohalikud baltisakslastest asjaarmastajad. maalt ja Peterburist. Eesti muusikaelusolid tiihtsals teetdhiseksVanemuiseSeltsi (vt lk 44) koorijuhi Kuigi baltisakslastekorraldatud muusikai.iritustestsaid osa vd.hesedeestlased,oli August Wiera (1853-1919) algatatud muusikalavastused.Esimene eestikeelne neil siiski m6ju eesti rahva muusikaharrastusele. Ka kohalikus saksaajakirjanduses ooperietendusoli 1883^aastaimengirud Carl Maria von Weberi "Preciosa",millele hakati jirjesr enam dra tooma teareid eestlasrekultuurielu kohta. Ehkki m6te jargnesveel teisigi,p6hiliselt koomilisi oopereidning operette
heliloojad olid Cimze seminari kasvandikud Kunileid-Soebelmannid, vennad. Sajandi lõpus olid tegijateks, konservatooriumi haridusega kutselised heliloojad. 1900 asutas Aleksander Läte esimese kutselise sümfooniaorkestri. Sajandivahetuse tegijad - Kapp ja Tobias. Laulupidudele lisandusi nais-, sega- ja lastekoorid, suurenes eesti repertuaar. Teater 1870 esilinastus "Vanemuises" Koidula "Saaremaa onupoeg" - Eesti teatri sünnidaatum. Teater oli harrastuslikul tasemel. 1878 August Wiera moodustas kindlakoosseisulise trupi, iganädalased etendused. 1906 esimene kutseline teater "Vanemuises" Karl Menningu juhtimisel. "Karujaht Pärnumaal" Johannes Pääsukese poolt tehtud esimene eesti film. Kujutav kunst Sajandi teisel poolel sündis rahvuslik kujutav kunst, rajajate hulka kuulusid Köler, Hoffmann (maalikunstnikud) ja skulptorid Weizenberg ja Adamson. Köler - maastikumaal 10 Adamson - "Russalka" Tallinnas
Koort, A. Aberg, A. Saal, M. Härma, E. Vilde, A. KunileidSaebelmann, E. Viiralt. Kirjandus Muusika Teater Kujutav kunst Kehakultuur E. Bornhöe, E. G. Siuts, A. K. Mägi, J. Aavik , K. E. Viiralt, A. Kapp, M. Klein, K. Raud, M. Vilde, J. Köler, A. Weizenberg, M. Veske Menning, G. A. Adamson, A. Härma, M. Veske, KunileidSaebelmann Hackenschmidt, F. Wiera, J. Liiv, A. Tuglas, J. Kunder Saal, J. Koort, M. Härma, KONSPEKT: SUURRIIGID 20. SAJANDI ALGUL. I Suurriigid (8) ja nende tunnused: ANTANT (pants. Entante cordiale= kokkulepe): Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa; USA (1917. a.) KESKRIIGID= TELJERIIGID (st asusid Euroopa keskmes); Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (läks 1915. a. üle Antandi poolele)
1. Märkige ristiga, milline neist sündmustest toimus enne raudtee rajamist Eestisse, milline pärast.(5p) Esimene raudtee rajatakse Eestisse 1870. aastal ENNE PÄRAST · Jüriöö ülestõus (1343) · Alustab ilmumist Perno Postimees(1857) · Rajatakse esimene eestikeelne gümnaasium (1906-Miina Härma Gümn) · 1905.a. Sündmused Eestis · I üldlaulupidu (1869) 2.Nimetage vähemalt neli muutust, mida tõi kaasa raudteede rajamine?(4p) · Raudtee ehitamisega kaasnes suurte vabrikute rajamine (nt. Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas, Tallinna mit...
rahvalaulud"(I-II, 1879-1883). kesksel kohal loomingus priius- ja isamaalaulud, Veske luule tugevamaid külgi on selle vormilised ja keelelised aspektid, leidlik riimikasutus, kujundirikas keel. Ado Reinvald (1847-1922) - Juhan Kunderi luuletused näitavad meile, et nende autor on rahvusliku liikumise ajastu luulemalle paljudest teistest vähem edukalt järginud 22. Teisi 19. sajandi teise poole draamakirjanikke (J. Kunder jt). Eriti hoogsalt hakkas "Vanemuise" teatrielu käima August Wiera ajal (1878-1903), eesti algupärandid olid Wiera teatris omajagu kavas, kuid Jannseni, A.Karotomi, J.Parve, M.J.Eiseni näitlused ja naljandused ei küüni kuigi kõrgele. Koidula järel kujunes arvestatavamaks näiteirjanikuks Juhan Kunder (1852-1888), 1874. kirjutatud ja aasta hiljem "Vanemuises" lavastatud "Mulgi mõistus ja tartlase tarkus" (trükis 1881), "Muru Miku meelehaigus" (1882), "Varastatud vorst" - matkivad tugevasti Koidula näidendeid. "Kroonu
Samuti oli lehes palju näpunäiteid taluperemeestele talude majandamise kohta · KULTUURIASSVUTUSED 19. SAJANDIL: 1. Teater 24. juunil 1870. aastal esietendus teatris ,,Vanemuine" Lydia Koidula näidend ,,Saaremaa onupoeg" 1871. aastal mängiti ,,Saaremaa onupoega" ka ,,Estonia" ja ,,Endla" Seltsides Näitemängu harrastus muutus üldlevinuks 1878. aastal, kui ,,Vanemuise" juhatajaks sai August Wiera, moodustati teatris kindalkoosseisuline trupp ning etendused muutusid iganädalasteks 1906. aastal muutusid kutselisteks ,,Vanemuine", ,,Estonia" ja veidi hiljem ka ,,Endla" 2. Muusika 1900. aastal asutas Aleksander Läte Tartus Eesti esimese Sümfooniaorkestri Tekkis juurde palju haridusega eestlastest kutselisi heliloojaid: Miina Härma, Artur Kapp, Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig, Peeter Süda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
