Lapsepõlv ja kasvamine Paul Pinna sündis 1884ndal aastal Tallinnas ning suri 1949ndal aastal samuti Tallinnas. Pinna sündis kehvades oludes ja ümbruses. Tema kodumaja raekoja plats 4 on säilinud tänaseni. Paul oli oma ema kaheksas laps, peale teda oli veel kaks. Isale oli ta aga kolmeteistkümnes, isal oli esimesest abielust viis last. Pinna isa suri 71- aastaselt, kui Pinna ise oli alles 9-aastane. Tema üheksa venda-õde kõik surid ning ta jäi emaga kahekesi. Õdede-vendade surma põhjuseks oli tiisikus ning ka Pauli kopsud olid juba sellises seisukorras, et ta alatasa verd köhis. Õnneks tuli appi üks võõrasõde ja võttis ta järgnevateks aastateks suuremaks enda juurde Peterburi lähistel olevasse suvilasse ning võimaldas talle ka koolihariduse, saates ta talviti tagasi ema juurde Tallinna kooli õppima
Tamsalu Gümnaasium 9. klass Paul Pinna elulugu Koostas: Anna-Maria Himma Juhendaja: Maie Nõmmik Tamsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus Paul Pinna sündis 3. oktoobril 1884. aastal Tallinnas ja suri 29. märtsil 1949. aastal. Ta oli tuntud Eesti teatritegelane ja näitleja. Lavategevust alustas ta 1898. aastal Estonia teatris. Enne Esimest maailmasõda siirdus ta mõneks ajaks ka Ve- nemaale lahkhelide tõttu, ning töötas nii Nizni teatris Novgorodis kui ka Nikitski teatris Moskvas. 1941. aastal mobiliseeriti ta reservohvitserina Punaarmeesse. Teisel maailmasõjal tegutses rindetruppides, sõites mööda Nõukogude Liitu, esi-
Paul Pinna Koostas: Kätlin Maal Pelgulinna gümnaasium 11 H 2010/2011 Paul Pinna 3.oktoober 1884- 29.märts 1949 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Kodanikunimega PaulOttoHermann Pinna Pinna sündis 3.oktoobril 1884 linnaametnike perre. Ta õppis Tallinna linnakoolis. Ta oli abielus Netty Pinnaga (18841937), hiljem Milly Altermanniga. Tal olid lapsed mõlemast abielust. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Teatritegevus Lavategevust alustas 1898. aastal Estonia Seltsis.
Tallinna Reaalkool Uugla küla atlas 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Uugla küla iseloomustus......................................................................................................... 3 Uugla küla geoloogiline ehitus ja pinnavormid........................................................................ 5 Uugla küla Läänemaal. Ortofoto.............................................................................................. 6 Uugla küla põhikaart............................................................................................................... 7 Uugla ajaloolistel kaartidel...................................................................................................... 8 Uugla maanteedekaart.........................................................................
............8 Kokkuvõte........................................................................................10 Kasutatud allikad, kirjandus...................................................................11 2 Sissejuhatus Referaadi koostamisel pöörasin tähelepanu loodusgeograafilistele askpetidele. Näitasin ära lühifaktid Roosti kohta, tõin välja pinna ja kliima iseloomustuse ning järeldasin pinnamoe mõju majandusele ja õhusaastumisega seotud probleemid. Looduslikuks objektiks valisin Lapimaa, sest see on üks vähestest looduslikest vaatamisväärsustest Rootsis. 3 Rootsi üldandmed Täisnimi: Rootsi Kuningriik Kohalik nimi: Konungariket Sverige Rahvusvaheline tähis: SW Pealinn: Stockholm Pindala: 449 964 km² Haldusjaotus: 24 provintsi
autoPoleerimine on pinna lihvimise ja silumise protsess, mille käigus töödeldakse materjale (metall, klaas, vääriskivid, samuti auto värvkate jms.), kuni saadakse kõrgläikeline pind (vt joonis 120). Auto värvkatte poleerimisel eemaldatakse pealmine matistunud värvikiht. Seejuures muutub värvkate mõnevõrra õhemaks. Poleerimisega saab kõrvaldada ka väiksemaid kriimusid, "jooksusid" jm. värvidefekte. Poleerimisel tuleb kahjustatud värvikiht eemaldada kuni kriimu põhjani, mistõttu värvi paksus seab sellele tööle piirangud. Poleerimisel kasutatakse eriti peeneteralisi poleerimisvahendeid ehk polituure. Nendeks on enamasti mitmesugused savid. Kasutatakse ka poleerkivi, sadestatud kriiti, tinatuhka, tseeriumoksiidi ja smirgelpulbrit. Vahendid kantakse elastsele svammile või padjakesele ja pinda töödeldakse mehhaaniliselt.. Olenevalt värvkatte seisukorrast poleeritakse astmeliselt erinevate poleerimisvahenditega. Seda protsessi võib v...
Põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal Iseseisev töö 2011 Sissejuhatus Käesoleva töö läbivaks teemaks on põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal. Kuna nitraaditundlikul alal on enamasti viljakad mullad ja intensiivsem põllumajandustootmine, siis tuleks selle kaitsele suuremat tähelepanu pöörata. Töö on jaotatud neljaks peatükiks (keskkonnaprobleemi tehniline kirjeldus, probleemi õiguslike aspektide analüüs, regulatsioon Eestis ning hinnang regulatsiooni kohasusele) ja käsitleb antud teemat õiguslikest aspektidest lähtuvalt. Töö on koostatud tuginedes avalikult ilmunud internetiallikatele ning kasutatud on üheksat erinevat allikat. Eesmärgiks on tutvuda antud probleemi puudutava seadusandlusega ning analüüsida selle kohasust. ...
Gripiviirused - Levivad: õhu kaudu või pesemata kätega. (sama pinna puutumisel). - Nakatumise sümptomid: palavik, külmavärinad, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, nõrkus. - Viiruse genoomiks on miinusahelaga RNA molekulid (7-8 RNA molekuli). - Gripiviiruste liigitamine käib viiruse pinna peal olevate erinevate valkude (glükovalkude) põhjal. - Erinevatel gripiviirustel on erinev virulentsus ehk võime peremeest kahjustada. - Viiruse genoom liigub märklaudrakus tuuma ja seal toimub selle paljunemine ja uute viirusosakeste kokku panemine. (Alles siis liiguvad viiruseosakesed tuumast tsütoplasmasse ja edasi punguvad rakust välja). - Viiruse genoomi paljundav valk kipub tihti vigu tegema ja seetõttu
Kenno Aaslaid V13 Energiamärgis. 1. Mis on energiamärgis? Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju hoone või selle osa tarbib aastas energiat köetava pinna ruutmeetri kohta. Arvesse võetakse energia, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele, elektriseadmete kasutamisele jms. 2. Millistel hoonetel peab olema energiamärgis? Olemasolevad hooned ja hoone osad: Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel või hoone osadel (sh korteritel), mida soovitakse müüa või üürile anda peale 1. jaanuarit 2009. Müüja või üürileandja peab
1. Iseloomusta vee hulka ja jaotumist maal. Kui palju vett (soolast, magedat), kus, miks? Vesi moodustab maailmas 71%, milles 2,8% on magevett(pinna,-põhja-ja mullavesi) ja 97,2% on soolast vett. Enamik mageveest paikneb liustikes. 2. Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid (sademeid, aurumist, infiltratsiooni, põhjavett). See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale sademetena tagasi), auramisest (toimub veepinnalt, maapinnalt, liustikelt, taimedelt; see sõltub pinnase omadustest, niiskusest ja temperatuurist), jõgede äravoolust, infiltratsioonist (ehk sellest kuidas sademevesi imbub maasse), veebilansist. 3. Selgita inimtegevus...
docstxt/14316401282361.txt
Hõõrdejõud Jõud, mis mõjub 2 keha vahell ja takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on tingitud kehade pinade konarlikusest. Pinna konarnused haakuvad ja takistavad liikumist. Hõõrdejõud tekitab liikumist, kui ka soodustab seeda . Liigitatakse: *Seisuhõõre-paigalseisvate kehade v ahel, aitab kaasa liikuma hakkamisele ja liikumissuuna muutumisele. Väikene-minema ei vea kurvis, kui auto keerab rattad risti siis uue suuna aitab võtta seisuhõõre ratta ja tee vahel *Liugehõõre Sõltub: 1) rõhumisjõust ( mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem hõõrdejõud)
Elu ilma hõõrdejõuta Hõõrdejõud mõjub kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab või pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad.Kui käsi mõnda aega tugevasi üksteise vastu hõõruda, tunneme, et käed muutuvad soojemaks. Sellest saame järeldada, et hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. Vanasti kasutasid inimesed seda tule tegemiseks. Samuti hõõrdumisel kokkupuutuvad pinnad kuluvad. Näiteks pliiatsidega joonistades kuluvad pliiatside tinad mõne aja pärast
14. Teatritegevus kutselises Estonias 1906-1918. Esimene kutseline hooaeg Estonias 1906/07 koosnes puhtalt sõnalavastustest. Ent juba teisel hooajal võttes kavva täiemõõdulised operetid ning asuti ka muusikateatrit arendama. Hooaegadel 1909/10 ja 1910/11 lavastati vastavalt 5 ja 6 operetti, kuid etendusarvult kattis operett juba ligi poole teatriõhtutest. A-ni 1918 oli operettide ja osade ooperite ainulavastajaks Pinna, nii et tolle esimese kümnendi nimeks on jäänud Pinna-ajastu. Selle vältel tõrjus operett endise sõnajandi mängukavas kõrvale. Sõnatearis mõngiti nii saksapäraseid komöödiaid ja jante, kui ka eesti algupära, eesotsas Vildega. Kuid näiteks realistlikest külakomöödiatest hoiduti kõrvale need lihtsalt ei sobinud estoonlaste teatraalse mängulaadiga. Truppi esinäitlejateks kujunesid Pinna, Altermann ja Villmer. Mängiti ka maailmaklassikat, näiteks 1913 valminud "Estonia"
Mait Metsanurk kirjanik, proosad: ,,Ümara jõel" ,,Orjad" näidendid: ,,Talupoja poeg" ning ,,C.R.Jakobson" ja ,,Mässuvaim, ehk Agulirahvas läheb ajalukku" Oskar Luts kirjanik ,,Kevade" ,,Suvi" ,,Sügis" lühikomöödia ,,Kapsapea" Paul Keres maletaja, on 5kroonisel rahatähel. Tema järgi on nimetatud Paul Kerese malemaja Tallinnas, Pärnus, Narvas. 3x NSV Liidu maletsempion, võistkond võitis 7 aastat maleolümpia Paul Pinna teatritegelane ja näitleja. Alustas tegevust Estonia teatriseltsis. 1914 lahkus Venemaale, kus saavutas edu. Vabadussõja ajal Draamateatri direktor, näitleja, näitejuht.
5 Määrata lõikestantsi survekeskme asukoht. Stantsi eskiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100mm. Panna skeemile mõõtmed. Stantsi survekeskme asukoht määrata: a) analüütilisel meetodil; b) graafilisel meetodil. Mõlema meetodi korral märkida skeemile survekeskme asukoht koos määratud mõõtmetega. Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna. Valin stantsi mõõtudega: 100 30 ´ P1 P4´ 50 P1 130 P4 P2´
R*- universaalne gaasikonstant L- töö c- erisoojus PROTSESS IDEAALGAASIGA ÜLESANNE 5 10 kuupmeetrit ideaalgaasi O2, mille algrõhk on 10 MPa ja temperatuur 350 ℃ paisub lõpprõhuni 0,13 MPa. Arvutada gaasi maht ja temperatuur paisumise lõpul ning protsessi töö ja soojus, kui paisumine toimub vastavalt lähteandmete tabelis antud isoprotsessile. Kujutada termodünaamiline sündmus p-v- ja T-s-diagrammil sobivas mõõtkavas koos isotermse protsessi tööd ja soojust väljendava pinna viirutusega. Lähteandmed valida vastavalt õpinguraamatu kahele viimasele numbrile. Antud: V1= 10 m3 p1=10 MPa p2= 0,13 Mpa t1=350 ℃ = 350 +273,15= 623,15 k ηO2=2*16=32 kg/mol kJ ≈1 cp=0,9203+0,0002130*350=0,9985 kg ∙ k [1] V2=?; t2=?; L=?; q=?; M=?; R=? Arvutuskäik: ¿ R 8314 R= ; R= =259,8 J/(kg*K)
Määrata lõikestansi survekeskme asukoht. Stantsi eksiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100 mm. Panna skeemile mõõtmed Stansi survekeskme asukoht määrata a) Analüütilisel meetodil b) Graafilisel meetodil Mõlemal meetodi korral märkida skeemile surve keskme asukoht koos määratud mõõtmetega Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna Matriitsi ekskiis Analüütiline meetod Avade ümbermõõdud L1=P1=424=96 mm a) ruut L2=P2=68=42 mm b) kuusnurk L3=P3=30=94,25mm c) ring L4=P 4=2( 8+10 ) =36 mm d) ristkülik x kordinaat L1x1 + L2x 2 + L3x 3 + L4x 4 x= L 1 + L 2 + L3 + L 4 Kus xn on vastava templi raskuskeskme asukoht 9655+4220+94,2555+3623 x= =45,23 mm 96+ 42+94,25+36 y kordinaat
Ökoloogilise jalajälje analüüs 1. Määratle ökoloogilise jalajälje mõiste; kuidas erineb see nt süsiniku jalajäljest? Ökoloogiline jalajälg on summaarne näitaja, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust võrreldes Maa ökosüsteemide taastootlikkusvõimega. Ökoloogilise jalajälje arvutamisel lähtutakse inimtegevuse nõudlusest selliste ökosüsteemi toodete ja teenuste järele, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusaine. (Wikipedia) Süsiniku jalajälg on kvantitatiivselt väljendatud kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mis tekib inimese, ettevõtte vm üksuse või mingi toote/teenuse olelusringi jooksul. Saadud väärtuste järgi on võimalik hinnata inimtegevuse mõju keskkonnale ja eriti kliimamuutustele. (Wikipedia) Ökoloogiline jalajälg seega väljendab inimeste keskkonnakasutust võrreldes sellega, kui suutlik on Maa taastama inimese poolt ära kasutatud ressursse
Legendi järgi aitas just damaskuse teras, tugevam ja teravam kui mis tahes tänapäevane teraseliik, keskaja islamistide armeel edukalt Euroopa ristisõdijate vastu võidelda. Damaskuse teras oli teraseliik (1,2...1,8% süsinikku sisaldav sitke, kõva ja elastne metall), mida kasutati Lähis-Idas mõõkade jt külmrelvade valmistamisel. See oli loodud wootz-terasest, mis oli välja töötatud Indias juba 300 aastat eKr. Metall oli selgelt äratuntav erilise tuhmsinise lainja pinna tõttu, mida iidse Pärsia poeedid on võrrelnud sipelgate rajaga ning voolava vee jälgedega. Sellised terad polnud mainekad vaid oma kõvaduse ja vastupidavuse poolest, vaid ka oma järsult lihvitud tugevate servade poolest. Kuulsa metalli varaseim kirjeldus pärineb XVI sajandist. Usutakse, et Egiptuse ja India moslemid tegid seda juba sadu aastaid varem.
hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest (boksiit) elektrometallurgilisel menetlusel. Suurim alumiiniumitootja ühe elaniku kohta on maailmas Island (2001. aastal üle 900 kg metalli elaniku kohta) Rakendused - Ehedalt ja kergsulamitena konstruktsioonimaterjalina, elektrijuhtmetena, valgust ja soojuskiirgust peegeldavate katetena. Võimaliku ebasoovitava biotoime ja alumiiniumi pinna halva puhastatvuse tõttu on vähenenud alumiiniumi kasutamine köögitarvete valmistamiseks. Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3 . perioodis ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronk ihti ˇning viimasel elektronkihil asub 3 elektroni. Keemilistes reaktsioonides loovutavad alu miiniumi aatomid suhteliselt kergesti oma väliselektroni, mille tagajärjel tekiva
Tallinna Ehituskool Ehitussegud ja mördisegud Õpilane: Kaspar Liivak 2011 Sisukord Isetasanduv segu........................1 Mört..........................................1 Konstruktsioonist..........................1 Betooni liigitus.............................2 ISETASANDUV SEGU Vetonit ABS 148 on põrandasegu mida kasutatakse põrandakatete aluse sileda pinna tegemiseks. Isetasanduvat segu saab paigaldada nii käsitsi kui ka masinaga. Aluspinnaks sobib betoon, kergbetoon, kivi ja keraamiline plaat. Segukihi paksus betoonil 4-30mm, kergbetoonil 6-10mm. Vetonit ABS 148 paigaldades peab peab temperatuur olema vahemikus +10 kuni +30 kraadi. Isetasanduva segu valmistamine 25 kg kuivsegule tuleb lisada ca 5 liitrit vett ja korralikult segada. Valmis segu tuleb ära kasutada 15 minuti jooksul. Kulu: 1 mm paksuse kihi tasnadmiseks kulub ca 1,7 kg/m2
1. Kahje muutuja funktsioonid(definitsioon, määramis- ja muutumispiirkonna definitsioon ja tähistused, näited, esitusviisid, ilmutamata kujul esituse definitsioon, graafik ja graafiku näiteid) DEF: Kahe muutuja funktsioon f on kujutus, mis seab igale arvupaarile (x,y) ∈ D vastavusse ühe reaalarvu z= f ( x , y ) Nende punktide (x,y) hulka D, mille puhul funktsiooni väärtus on lõplik, nimetatakse selle funktsiooni määramispiirkonnaks. Funktsiooni väärtuste z hulka Z nimetatakse funktsiooni muutumispiirkonnaks. Esitusviis : z=f (x , y ) z- sõltuv muutja, (x,y)- sõltumatud muutujad Näide: Funktsioon võib olla antud ilmutatud kujul z= f (x1 , x2 , x3 , … x n) (z=x2+y2-5) või ilmutamata kujul F ( x 1 , x 2 , ...
Selleks et oleks võimalik kinnitada detail siseavale tuleb siseava 1. paigutuses see esmalt treipingis läbipuurida, et saavutada soovitud pinnakaredust tuleb ava hõõritseda. Joonis 3 Põhimõteline skeem 2. paigutusest. Ül 3 Pinna 1 ja pinna 2 ksutan vastavalt välistreitera ja otsatera. Treiterad koosnevad terakehast ja sellele kinnituvast kõvasulamist valmistatud terikust. Lõikurmaterjalik on karbiidkermis (kõvasulam), mille põhikomponendiks on volframmonokarbiid WC, mille eelisteks on suur elastsusmoodul, suhteliselt suur plastsus ja suur tugevus. Kuna poolpuhta töötlemisega on võimalik saavuada nõutud pinnakaredus (3,2 m ) kasutan terikut tähistusega M. M-ide kasutusalaks ongi legeerteraste, süsinikteraste ja malmide
täpset tulemust andvat töötlemisviisi nagu näiteks lihvimist, hoonimist ja peentreimist. Valatud toorikul olev ava tuleb töödelda puurpingil, et tasandada kärni kasutamisel tekkinud ebatäpsusi. Tooriku töötlemiseks kasutan universaaltreipinki, kuna ei ole vaja teostada väga paljusid ja keerukaid protsesse. Universaaltööpingi eskiis: Ülesanne 2 Pindade 1 ja 2 töötlemiseks on vaja kahte paigaldust. Treimisel esimeseks lähtepinnaks valin pinna 1. Kinnitan selle pakkidesse ja töötlen ära otspinna (pind 2). Eskiis: Selleks, et pinda nr. 1 töödelda, tuleb toorik uuesti paigutada. Hiljem pööran tooriku ümber ja kinnitan tsentraalava (ava ongi baaspinnaks) torni abil. Loomulikult peab olema ava juba eelnevalt töödeldud, et vältida nihkumisi ja ebatäpsuste tekkimisi. Eskiis: Ülesanne 3 Valin pindade 1 ja 2 treimiseks sobivad treiterad. Pinna 1 treimiseks kasutan välistreitera, pinna 2 jaoks kasutan otsatera
Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. 2. Elektrivälja tugevus. Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud punktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Vektori E suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. Elektrivälja tugevus on positiivsele ühikproovilaengule antud väljapunktis mõjuv jõud. 3. Gaussi teoreem integraalsel ja diferentsiaalsel kujul. Gaussi teoreem: elektrivälja tugevuse vektorvoog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sees olevate laengute algebralise summaga, jagatud elektrilise konstandiga 0. Gaussi teoreem diferentsiaalse kujul: Vähendatakse ruumala kuni see muutub punktiks. Elektrostaatilisevälja divergents Divergents skalaarne funktsioon koordinaatidest Divergents näitab kuidas elektriväli muutub selle punkti läheduses. Mittehomogeenne väli ( väljatugevus ei ole kõigis punktides ühesugune) muutub iga telje suunas erinevalt
77. Mis on kruvijoone samm (keerd)? * Kruvljoone 05a, mis vastab punkti OheletaispoordeleOmberkruvijoone telje, nim. kruvljoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nlm. kruvijoone sammuks 78. Milliste parameetritegaon maaratud sllindriline kruvijoon? * Raadius(r), samm (h), kaellsus (vasaku- voi paremakaeline) 79. Kuldas ~valdub silindril ise kruvijoone Ohekeeru pikkus sammu ja diameetri kaudu? * 12=h2+(nd) 2 80. Mis on algebrallse pinna jark, lahtudes geomeetrillsestseisukohast? * Aigebralise pinna jark on vordne selle pinna ja tasandi loikejoone jarguga vol selle pinna ja sirgjoonte lolkepunktlde arvuga 81. Kuidas tekib uldkujullne poordplnd? * Tekib mistahes jeone poorlemlsel umber klndla slrgjoone, mlda nlm. poordplnna teljeks 82. Mis on poordpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, voo)? * 1) Kui poordpindaloigata telge lablva tasanditega, sits saadaksemerldlaan
veerandist aga ka samahästi reguleeritavad.Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu.Induktsioonivool on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. Nähtuse avastas 1831. aastal Michael Faraday.Näiteks tekib elektrivool paljudest juhtmekeerdudest koosnevas poolis kui viimase läheduses või sees liigutada püsimagnetit.Induktsioonivoolu suund kontuuris sõltub sellest kas magnetvoog läbi kontuuri pinna kasvab või kahaneb, samuti magnetilise induktsiooni vektori suunast kontuuri pinna suhtes. Üldise reegli induktsioonivoolu suuna määramiseks andis Emil Lenz 1833. aastal. Lenzi reegli võib sõnastada järgmiselt: Suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist.Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda
Kõige lihtsam on arvutus pöördkoonusekujulise ruuminurga korral. Niisuguse ruuminurga suuruse steradiaanides saab väljendada koonuse tipunurga α kaudu. Ω = 2π(1-cos(a/2) Mistahes nurgale vastava steradiaanide arvu võib saada ka kõrvaloleva tabeli andmeid kasutades. Valgustustihedus Kui valgusallikast lähtuv valgus langeb kaugusel r asuvale pinnale suurusega A, Valgustustihedus E võrdub sellele pinnale langeva valgusvoo Φ ja pinna suuruse jagatisega. Φ = I × Ω ja ruuminurga definitsiooni Ω/A = 1/r2 Pinna valgustustihedus on võrdne jagatisega I/r2 E = Φ/A = I × Ω/A = I/r2 Heledus Valgusallika pinna heledus, kus A on pinna suurus ja ϑ nurk pinna normaali ja kiirtekimbu suuna vahel. Seega on valgusallika heledus võrdne tema pinnaelemendilt antud suunas lähtuva kiirtekimbu valgustugevusega. L = I/Acosϑ Valgustugevuse mõõtmine
9) 1 kopatäis 0,1 min (laadur ootab täis kopaga ja tühjendab selle) 2 " 0,58 min 3 " 0,58 min 4 " 0,58 min Dumperi laadimisaeg: tla = 1,84 min 11. Määrame dumperi täislastis liikumise aja: teelõik A B pikkus 500 m kogutakistus 4 + 2 = 6% (s.o. kaldetakistus + veeretakistus) pinna struktuuri klass 0.0 haardetegur 0,9 Lisast 2 diagrammilt 1 näeme, et haardumisega probleeme pole. diagrammilt 2 määrame täislastis liikumise aja: teelõigu kogupikkus on 500 m, võtame diagrammilt: sõltuvalt kogutakistusest 5% on aeg 1,4 min sõltuvalt strukt. klassist 0.4 on aeg 0,6 min arvestame pikima ajaga teelõigu A-B läbimiseks, s.o. 1,4 min teelõigu läbimise aeg tAB = 1,4 min.
.........4 Eelviimistlus.............................................................................5 Korkimine, plommimine...........................................................7 KOKKUVÕTE.........................................................................8 Ettevalmistus viimistlemiseks Viimistlusviisid ja -vahendid valitakse selle järgi, millist tulemust soovitakse saada. Viimistletud puit peab olema kaitstud üldise kulumise, hõõrdumise, niiskuse ja kuumuse eest ning suurendab pinna ilu. Kui ei teata, kuidas viimistlusmaterjalid pinna tekstuuri mõjutavad, siis tuleb eelnevalt katsetada proovitükil. Viimistluskatte kvaliteet sõltub sellest, kuidas on pind viimistlemiseks ette valmistatud. Pinna ettevalmistamine jaguneb kahte etappi: laudsepaettevalmistuseks ehk valgeviimistluseks viimistluseettevalmistamiseks ehk eelviimistluseks Kõigepealt teostatakse laudsepaettevalmistus. Laudsepaettevalmistusele järgneb viimistluseettevalmistamine.
tagada parem nakkuvus. Pinnad looditakse ja paigaldatakse majakad ehk krohviribad. Remonditavad pinnad: kui all on vanad email- või õlivärvid, siis pind karestatakse kraapkiviga. Kantakse pintsli või harjaga peale nake (nt Betokontakt Knauf sarjast). Töövahendid, seadmed ja tooted peavad olema paigaldatud selliselt, et oleksid tagatud ohutus ja käepärasus. Olenevalt pinnast on tarvis järgmisi töövahendeid: pintsel- nakke pealekandmiseks, traathari- seinte puhastamiseks, käsihari- pinna puhastamiseks ja niisutamiseks, kraapkivi- pinna karestamiseks. Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud, tööline peab kandma normidega ette nähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid nt.kindaid, kaitseprille, hingamismaski, põlvekaitsmeid. Töötaja peab vaatama üle töökoha, kontrollima vajalike tööriistade korrasolekut. Kõikidest puudustest tuleb kohe teada anda meistrile või juhatajale. Tööd ei tohi alustada enne, kui
Jaanus Akmentin AM07 Pindade värvimine Tööde planeerimine peab algama mahu kindlaksmääramisest. Kvaliteetne lõpptulemus eeldab pinna hoolikat ettevalmistust. Siin etapis liigselt kokku hoitud aeg või raha võib hiljem halvasti kätte maksta. Iga pind vajab eeltöid, erinevus peitub vaid tööde mahus. Alustada tuleks pinna puhastamisest. Töövahendiks kindlasti puhas vesi ning pesuhari. Vajadusel ka kraabits või pahtlilabidas lahtise värvi eemaldamiseks. Kui tegemist on rasvase või pinda sisse imendunud mustusega tuleks kasutada pesuvahendit Lavatio. Lavatio eemaldab mustuse ning ka samal ajal matistab ja pehmendab vana alusvärvi, kergendades sellega pinna lihvimist ning parandades uue värvikihi naket aluspinnaga. Kergelt määrdunud pinna puhastamiseks
samaaegselt pööleb ümber oma telje. Mis on kruvijoone samm ehk keerd? - Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? - kruvijoon on määratud, kui on teada tema samm, raadius ja käelisus. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? 1)selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või 2) selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga Kuidas tekib üldkujundiline pöördpind? - üldkujuline pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber sirgjoone kui telje Mis on pöördpinna ... ? 1) meridiaan kongurentsed lõikejooned, mis saadakse kui pöördpinda lõigata telge läbivate tasanditega 2) ekvaator suurima raadiusega paralleel 3) vöö kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa
19.Laastu tekkemehanism? Laastu tekkemehanism - kihi eraldumine järkjärguliste nihete tagajärjel. 20.Mille poolest erinevad mikroteriklõikamisel kasutatavad lõikekiilud teriklõikmisel kasutatavatest? Erinevad kahe tunnuse poolest: 1) terikud on korrapäratu kujuga, 2) terikud on väiksemôôtmelised (terikutena kasutatakse abrasiivteri, mille môôtmed ulatuvad mônest millimeetrist mikromeetri osadeni). 21.Mis põhjustab mikroteriklõikamisel väikest töödeldud pinna karedust? Väikest töödeldud pinna karedust võimaldab lõikamisest osavõtvate abrasiivterade suur hulk. 22.Seleta joonist Joonisel on kujutatud mikroteriklõikamist, mis toimub abrasiivtöötlusel .Sõltuvalt abrasiivtera väljaulatusest riista pinnast, kujust ja lõigatava kihi paksusest, töödeldava pinnaga kontakteeruv abrasiivtera lõikab või muljub sellesse soone. Enamasti toimuvad samaaegselt mõlemad protsessid. 23. Mis materjali lõigatakse templiga, miks?
Magnetvoog on magnetinduktsiooni ja pinnavektori skalaarkorrutis.Q=B-*S-=Bscos2 Vektorite skalaar korrutis on nende vektorite pikkuste ja vektorite vahelise koosseisu korrutis Pinnavektor antud tasapinna pinna vektor on vektor, mille pikkus võrdub selle pinna pindalaga ja suund on risti pinnaga. B-magnetinduktsioon(T), S-pindada(m2),2-nurk magnetvälja ja pinnamooli vahel, Q- magnetvoog. Sisuliselt näitab magnetvoog kui palju jõujooni läbib antud pinda. Magnetvoogi mõõtmiseks on 3 võimalust: Nurka muuta, muuta pinna pindada. Faraday induktsiooniseadus- suletud kontuuris tekkis induktsiooni elektromotoorjõud on absoluutväärtuselt võrdne magneet liikumise kiirusega läbi selle kontuuri.
Valguse peegeldumine ja murdumine Langemisnurk (a) on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk (b) on nurk pinna ristsirge ja peegeldunud kiire vahel. Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga. Fookuseks ehk tulipunktiks nimetatakse punkti, kus koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. Valguse murdumiseks nimetatakse valguse suuna muutumist kahe erineva keskkonna piirpinnal. Optiliselt hõredamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirge poole. Optiliselt tihedamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub
Raskusjõuks nim maakülgetõmbe jõudu, mis mõjub tema läheduses olevatele kehadele. Raskusjõud on oma olemuselt gravitatsioonijõud. Kehakaaluks nim jõudu millega keha maakülgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit. Keha on kaaluta olekus kui ta ei mõjuta alust või riputusvahendit. P=mg kiirendusega liik keha kaal keha liigub kiirendusega üles p=mg+ ma /keha liigub kiirendusega alla p=mg- ma Liugehõõrde teguri suurus sõltub pinna materjalist, pinna töötluskvaliteedist, pinna puhutsest ja määrdeainete kasutamisest Veerehõõrde tegur sõltub ratta suurusest ja pinna kõvadusest ja vedelike ja gaaside hõõrdetegur sõltub keha kujust ja keha liikumisekiirusest. Liugehõõrdejõud on võrdeline rõhumisjõuga ja võrdeteguriks on hõõrdetegur Fh= Nµ
ühtlaselt ümber oma telje. 38. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastsab punkti ühele täispöördele ümber kruvijoone telje. Samm – keeru otspunktide omavaheline kaugus (keeru kõrgus). 39. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Kruvijoon on täiesti määratud, kui on teada tema raadius r, samm h ja käelisus (parema- või vasakukäeline 40. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? Geomeetriliselt on algebralise pinna järk võrdne selle pinna tasandilise lõikejoone järguga või selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga. 41. Kuidas tekib üldkujuline pöördpind? Mistahes joone(moodustaja) pöörlemisel ümber kindla sirgjoone (pöördpinna telg). 42. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, vöö)? Meridiaan – pöördpinna lõikamisel telge läbivate tasanditega saadud kongruentsed lõikejooned. Paralleel – lõikejoon telje risttasandiga.
Harjutustöös tuleb koostada valamise teel saadud tooriku pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Töös tuleb lahendada järgmised ülesanded: 1) Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja-pingi tüübi valik. 2) Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. 3) Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepinki; tuua lõiketöötlemise skeem koos lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. Detaili joonis: 1. Lõiketöötlemisviis ja pink Tulenevalt detaili pinna kujust valisin pinkide tüübiks universaaltreipingi ja vertikaalpuurpingi. Seetõttu, et detaili kinnitamine kuulub lihtsate detailide alla. Lõiketöötlemisviisiks valin terimimise ja puurimise. Pinna 1 töötlemiseks kasutan sisetreimist. Pinna 2 töötlemiseks kasutan puurimist. Positsioon Lõiketöötlusviis Seade 1. Sisepind, silindriline Treipink ø 30 mm, H= 6mm
1. Kahe muutuja funktsioon ja selle osatuletise rakendused: ekstreemumi leidmine, pinna puutuvtasapind ja normaal, näiteid Kahe muutuja funktsioon esitab pinda xyz-ruumis R3. Piirkonna D (x,y)ЄD igale punktile vastab z=f(x,y). Piirkond D on funktsiooni f määramispiirkond. Osatuletiste rakendused: Ekstreemumi (min, max) leidmine. Punkt, kus osatuletis on 0, nim. kriitiliseks punktiks. P(xo,yo). Puutujatasandi võrrand: fx(x0,y0)x+fy(x0,y0)y-z+d=0. Punkt Q0(x0,y0,z0) kuulub puutujatasandile.Seal pt.s puutujatasandiga risti olev vektor n on pinna normaal pt.s Q0. 2
Täisvarju piirkonda valgus ei levi, poolvarju piirkonda jõuab osa valgusallika valgusest. Kui valgusallikas oleks punkti kujuline, tekiks ainult täisvari. Poolvarjusid tekitavad suured valgusallikad või mitu valgusallikat. 6.Valguse peegeldumine, peegeldumisseadus Valguse peegeldumine on füüsiline nähtus. Langemisnurgaks alfa nim. nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks beeta nim. nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisel kehtib seadus: valguse peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga beeta=alfa Langev kiir, peeg. kiir ja pinnanormaal paiknevad ühel tasapinnal. 7.Sfäärilised peeglid (kumer ja nõgus) Kumerpeeglid hajutavad valguskiiri ja tekitavad sama pidiseid vähendatud kujutisi. Poes, ristmikel. Nõguspeegel koondab kiired fookusesse. Kaugetest esemetest tekitab vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Lähedal asuvatest tekitab samapidise ja suurema
Kvaliteedinõuded krohvimistöödel ja valmis krohvipinna kontrolltingimused Valmis krohvipinna kontrollimiseks on ette nähtud pinna välimuse, tasasuse, tugevuse ja mõõtmete tolerantsid. Valmis krohvipind peab vastama dokumentides ette nähtud nõuetele. Krohvipind peab vastu pidama kasutustingimustele ja järelkäsitlusest tingitud koormustele, samuti peab krohvikihi tugevus vähenema alusest pinna suunas. Tolerantsiklasse on kolm ja iga klassi võrra suureneb tolerants 2 võrra. Esimese klassi kasutatakse pindade puhul, millele on esitatud kõrged kontrolltingimused ja kolmas klass on pindadel, millel pole kõrgeid nõudmisi. Krohvitavaid pindu tuleb kontrollida alati enne alustamist, et pindadel ei esineks vigu ja kui on vead siis tuleb need kohe ära parandada. Krohvimise ajal tuleb pidevalt kontrollida materjalide ja tingimuste sobivust ja ka dokumentide vastavust. Krohvitud seina
7. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje, nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks. 8. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Kruvijoon on täiesti määratud, kui on teada ta raadius, samm ja käelisus. 9. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? Geomeetriliselt on algebralise pinna järk võrdne selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga. 10. Kuidas tekib üldkujundiline pöördpind? Pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber sirgjoone kui telje. 11. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, vöö)?
Vali üks: a. astmetreimine, välistreimine b. pikitreimine, välistreimine c. astmetreimine, sisetreimine d. kujutreimine, välistreimine Küsimus 6 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistest parameetritest otse sõltub lõikekiiruse valik lõiketöötlemisel? Vali üks: a. töödeldava materjali omadustest b. lõikeriista kujust c. töötlemisvaru suurusest d. pinna karedusest Küsimus 7 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Määrata terasest (lõikekiirus V=400 m/min) tooriku välistreimiseks vajalik lõikeaeg T (s). Töödeldud välispinna läbimõõt d=252,1 mm ja lõikepikkus on 950 mm. Treimisel on ettenihe s=2,4 (mm/p) ja lõikesügavust=2,3 (mm), vt. joonisel. Lõikeaeg T (s) arvutamiseks kasutage järgmine valem: T=l/(s·N), kus N - spindli pöörlemiskiirus, p/s;
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 25 aprill - 1 mai ► E-labor 12: Lõiketöötlus Alustatud reede, 20. mai 2016, 15:10 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 15:32 Aega kulus 22 minutit 13 sekundit Punktid 98/105 Hinne 93 maksimumist 100 Küsimus 1 Milline on lõikeliikumise – ettenihkeliikumise ülesanne? Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. tööriista liikumine Märgista küsimus b. tooriku kinnitamine c. materjali eemaldamine ...
pöördsilindriliseks pinnaks. 5. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje, nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks. 6. Milliste paramaatritega on määratud silindriline kruvijoon? Kruvijoon on täiesti määratud, kui on teada tema raadius r, samm h ja käelisus (parema- või vasakukäeline= 7. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? Geomeetriliselt on algebralise pinna järk võrdne selle pinna tasandilise lõikejoone järguga või selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga. 8. Kuidas tekib üldkujundiline pöördpind? Pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber kindla sirgjoone, mida nimetatakse pöördpinna teljeks. 9. Mis on pöördpinna... a. ...meridiaan? Pöördpinna lõikamisel telge läbiva tasandiga saadakse pöördpinna
pöördsilindriliseks pinnaks. 5. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje, nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks. 6. Milliste paramaatritega on määratud silindriline kruvijoon? Kruvijoon on täiesti määratud, kui on teada tema raadius r, samm h ja käelisus (parema- või vasakukäeline= 7. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? Geomeetriliselt on algebralise pinna järk võrdne selle pinna tasandilise lõikejoone järguga või selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga. 8. Kuidas tekib üldkujundiline pöördpind? Pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber kindla sirgjoone, mida nimetatakse pöördpinna teljeks. 9. Mis on pöördpinna... a. ...meridiaan? Pöördpinna lõikamisel telge läbiva tasandiga saadakse pöördpinna
pinna magnetvoog 1 Wb (staatiline määratlus); Transformaator elektrimasin vahelduvvoolu tugevuse ja pinge tõstmiseks ning alandamiseks. Koosneb primaar- ja sekundaarmähistest ning neile ühisest ferromagneetilisest ainest valmistatud südamikust. Primaarmähis keerdude arvuga n1 ühendatakse vahelduvvooluallikaga, mis tekitab mähises vahelduvvoolu, see omakorda muutuva magnetvoo läbi mähise poolt ümbritsetud pinna. Sekundaarmähise keerdude arv on n2. Muutuv magnetvoog läbib nii primaar- kui sekundaarmähise poolt piiratud pinda, mille tõttu neis indutseeritakse emj. n1 u1 Transformaatori ülekandearv k = . Sõltuvalt mähiste keerdude arvu suhtest on pinget n2 u2 tõstvad ja pinget alandavad transformaatorid. Elektrigeneraator elektrimasin mehaanilise energia muundamiseks elektrienergiaks. Koosneb
b. pealiikumine detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine, puuri teljesuunaline liikumine c. pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri liikumine horisontaalsuunas d. pealiikumine - puuri pöörlemine, ettenihkeliikumine - puuri teljesuunaline liikumine Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Elekrtrokeemiline töötlemismeetod põhineb järgmistel nähtustel ja teda kasutatakse: Vali üks: a. töödeldava pinna mehaanilisel purustamisel, dielektrikute töötlemiseks b. töödeldava pinna elektrokemilisel lahustamisel, kasutatakse elektrit juhtivate materjalide töötlemiseks c. materjali purustamiseks elektrisädelahenduste toimel, puidu töötlemiseks d. töödeldava materjali plastsel deformeerimisel, sepiste valmistamiseks Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
