MIKS ? Vaadatud film tekitas minus mitmesuguseid negatiivseid tundeid. Nähes jõhkraid otsuseid, mille inimesed on ellu viinud ja mis on toonud kaasa paljudele meeletuid kannatusi, jäävad õhku küsimused, millele vastuseid leida on raske. Maailmas on palju erinevaid inimesi ning igalaühel neist on oma arusaamad elust ja ühiskonnast. Kuid on keeruline aru saada nendest, kelle maalimapilt on nii kitsas, et nende jaoks eksisteerivad ainult ühesugused inimesed ning kõigil teistsugustel elamisõigust pole. Vaadates tänapäeva küllaltki vabamaailma tekib lausa ahastus sellise väärmõtlemise peale, mis aastaid tagasi uue ühiskonna loomise alusteks olid. Oleks siis asi mõtlemisega piirdunud. Kuidas said veel sellised inimesed võimule ning miks nende otsustel nii palju toetajaid oli, et jõhkrad teod suudeti ellu viia? Minevikus on olnud palju ainuvalitsejaid, kes on saavutavad oma võimu vägivallaga või pi...
Kadunud sugupõlv Sõja puhkemine tõi ühiskonnas kaasa suuremaid muutusi, kui seda esialgu arvati. Lahingute koledused sööbisid sügavale inimeste mällu. Hirm tõrjus meelelt halastuse ja inimlikkuse mõtted ning asendas need kurnatusega ning piinadega. Paljud rindelt naasnud sõdurid ei suutnud enam tagasi pöörduda enda igapäevaste tegemiste juurde, seepärast hakati sõjas osalenud põlvkonda nimetama ,,kadunud sugupõlveks". Kuidas oleks nad pidanud oma eluga edasi minema? Esimese elukogemuse omandasid nad läbi vere. Kui neid õpetati tapma ennem kui elu elama, kuidas olekski nad saanud rahus vaadata tulevikku, kui kõik mida nad enda ümber nägid oli surm. Kadunud sugupõlve sõdurid naasid koju nii füüsiliselt kui ka vaimselt vigastatuna. Kõik kohutavad verevalamised, lõputu kuulide sadu ja plahvatuste keskel elamine oli kujunenud nende jaoks loomulikuks, sest see oli kõik mida nad mäletasid. Lahinguväljale ...
Modernism Dekadents langusmeeleolude luule, loobusid sotsiaalsetest teemadest (rikkad/vaesed jne); teemaks isiklik elu ja selle ummik. Prantsusmaa. Baudelaire tõi kirjandusse rõveduse ja seksuaalsuse. Impressionism kujutavast kunstist välja kasvanud. Kujutab hetkemeeleolusid, tundmusvarjundeid, emotsionaalsust; teemad loodus ja armastus. Prantsusmaa. Vennad de Goncourt'id, Hamson. Sümbolism kujutatakse sümbolite kaudu, mis pole lõpuni seletatavad, nõuab kaasamõtlemist, võeti kasutusele vabavärss. Prantsusmaa. Baudelaire, Maeterlinck, Wilde. Estetism taotleb välimist ja sisemist ilu, seotud sümbolismiga. Prantsusmaa. Wilde. Uusromantism sümbolism + impressionism põhjamaades ja Saksamaal. Yeats, Leino. Futurism eitas minevikku, ülistas tööstust, linnu; stiil agressiivne, lööv, jultunud. Itaalia. Majakovski, Severjanin, Marinetti. Ekspressionism närviline, ülierutatud, võigas; sõjameeleolud ja koledused. Saksamaa. Trakl, ...
Vaatajat taheti äratada, vapus-tada, tihti kujutati ühiskondlikke Vaatajat taheti äratada, vapus-tada, tihti kujutati ühiskondlikke Vaatajat taheti äratada, vapus-tada, tihti kujutati ühiskondlikke vastuolusid. Tekke põhjused-I MS eelaimus; lootusetus, välja- vastuolusid. Tekke põhjused-I MS eelaimus; lootusetus, välja- vastuolusid. Tekke põhjused-I MS eelaimus; lootusetus, välja- pääsmatus; peale sõda sõja koledused, elu varjuküljed; teemaks pääsmatus; peale sõda sõja koledused, elu varjuküljed; teemaks pääsmatus; peale sõda sõja koledused, elu varjuküljed; teemaks inimene ja teda ahistav ühis-kond. Värvitoonidest kasutati teravaid, inimene ja teda ahistav ühis-kond. Värvitoonidest kasutati teravaid, inimene ja teda ahistav ühis-kond. Värvitoonidest kasutati teravaid,
ROMANTISM- 19saj subjektiivne kunstivool, vastukaaluks klassitsismile- ratsionaalsele maailmakäsitlusele. Romantistid ütelvad, et inimene peab olema isiksusena vaba et luua. Ei tohi järgida vana, tuleb luua uus suund (oma isikupära). Maaildel ei tohi lobiseda. Tähtis on fantaasia. Romantsimil oli palju viljelejaid. Vaadati keskaega, neid huvitas religioon. Uus teema oli surm (õilis on surra)- tuberkuloos. PRANTSUSMAA- Theodore Gericault/ Eugene Delarix. Gericault suri noorelt- ei kujun välja. Oli akad hariduse saanud. Taastas 17 saj maali trad. Oluline oli üldistus ja dünaamilisus. Hobused olid lemmikud. Eeskujud- Rubens, Michelangelo e monument, dünaamilisus, värv. Avaldas ka kirjutisi. Järsud väljaütlemised, oli mässaja. Teda huvitas Dante, Byron, Pr revuluts, antiik müt ja idamaad. Pintsli käsitlus oli vaba- kohati jäi mulje nagu pilt olex lõpetamata. Efektsed valguse ja varju kontrastid. "Dante ja Vergilius", "Chiose veresaun", "Lõv...
Kaardimängukirg toob probleeme, võlad, depressioonihood. 1847 aastast ühineb põrandaaluse Petrasevski ringiga (poliitiline kukutustöö tsaarivalitsuse vastu). Ringiga ühineb nuhk, kes annab kõik üles, seetõttu kõik ringi liikmed arreteeritakse. Saadetakse tolle aja kõige hullemasse vanglasse Peeter Pauli kindlusesse. Dostojevskile määratakse 4 aastat sunnitööd. Enne sunnitööd oli määratud surmanuhtlus. Armuandmine toimub alles pärast surmanuhtluse alustamist. Läbielatud koledused ja kannatused transformeerusid kirjaniku hilisemas loomes määratu suure kunstilise jõuga. Pärast sunnitöökaristuse kandmist kui ta teenis soldatina, hakkas ta kohe kirjutama. Sunnitöö ja asumisaaastail muutus ta maailmavaade. Ta jäi endiselt humanistiks, kuid asus ka kristliku moraali positsioonidele. Jõudis loomingusse kannatusteema. Usk poliitilisse võitlusse kaob. Ainult lõputu headus võib inimkonna päästa (ohvrimeelsus, andeksandmine).
Keeruliseks teeb asjaolud see, et nad ei tea, mida nad tahavad ning tegutsevad suuremjaolt hetkeemotsioonide ajendil, hiljem kahetsedes oma tegusid ja öeldut. Nad ei oska luua sidemeid ja hoolida kelleski sügavamalt. Tegelaste vahel on segased suhted, kus käib omavahel pidev miilustamine ning tagarääkimine. Hemingway tegelane on keeruline, palju läbi elanud, kuid tugevalt mõjutatav kangelane, kes saab kõigega hakkama ja ei löö pea millegi eest risti ette. Sõda koledused olid jätnud noortesse üdini negatiivsed mälestused ning emotsioonid, mis takistasid neid elada normaalset elu. Mõneti on nad inimesena ka väga nõrgad, hoides endas valu, samal ajal üritades unustada kõike alkoholi teel ja eitades muresid.
mõelda. Neil puudub võime luua tugevaid sidemeid, ning isegi millestki sügavamalt hoolida. Tegelaste vahelised kõnelused on justkui sunnitud ja monotoonsed, kasutatakse pidevalt samu fraase. Inimesi(antud raamatus Robert Cohni), kes on sõjast enamasi mõjutamata jäänud põlastatakse, peetakse hulludeks, sest nad on veel võimelised pühenduma ja tõeliselt armastama. Esimese maailmasõja läbiteinud noorust, kelles sõja koledused ja mõttetus on hävitanud lootused ja usu tulevikku.
Puudus aga kasvas ning 1917. aastal algas nälg, millele lisandusid epideemiad, mis nii tagalas kui ka rindel ulatuslikku laastamistööd tegid. Sõja populaarsus vähenes kiiresti pea kõikides riikides, ainsana ei andnud raskused end tunda USA-s. Sõda suurendas olulisel määral ka sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid. Inimesed süüdistasid sõja puhkemises omakasupüüdlikke rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid. Maailmasõja lahingute koledused jäid sügavale inimeste mällu. Varem oli vähemalt väliselt omajagu rüütellikkust, maailmasõja kaevikutes kadus see aga kiiresti. Sõda muutus järjest julmemaks, inimlikkusele ja halastusele jäi aina vähem kohta. Minu arvates purustas sõda väga paljude meeste ja naiste väärtushinnangud, mida hiljem oli raske kokku lappida. Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus, ma leian, et see oli isegi hea,
OKUPATSIOON JA VÄGIVALD · Sõjast ei jäänud puutumata ka tsiviilelanikkond. · Karmi okupatsioonireziimi kehtestasid sakslased okupeeritud Belgias. · Suurema julmusega kui läänes peeti sõda idarindel. Vene vägede edasitungi Austria-Ungari territooriumile saatsid verised juudiprogrammid. · Maailmasõja kõige süngemaks episoodiks on 1915. aastal Armeenias Türgi vägede vallandatud etniline puhastus. KADUNUD SUGUPÕLV · Maailmasõja lahingute koledused jäid sügavale inimeste mällu. · Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga. Neid mehi kes osalesid sõjas nimetatakse ,,kadunud sugupõlveks". · Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga, ning rahuaegses maailmas endale kohta leidmata tõmbusid seetõttu paljud mehed elust tagasi. SÕJATEHNIKA ARENG Maailmasõda tõi endaga kaasa kiire tehnika arengu. Eriti suured muutused toimusid
Võidu asemel võib mõnikord rääkida lihtsalt ,,vähem kaotamisest". Keda võib siis lugeda nii raske sõja, kui see oli Esimene maailmasõda, võitjateks ja kaotajateks? Suurimaks kaotajaks pean mina ühiskonda. I maailmasõja tagajärjed olid väga rängad, hukkus ligi 16 miljonit inimest, haavata sai 21 miljonit ning neist umbes 3,5 miljonit jäid vigaseks. Selle taustal saab rääkida nn. ,,kadunud sugupõlvest", sest lahingute koledused jäid sügavale inimeste mällu. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga, tõmbuti palju elust tagasi, suhtuti ellu passiivselt. Inimesed oli pettunud sõjas ja see tõi kaasa pahameele valitsuse ning demaokraatliku riigikorra vastu, tänu millele hakkas levima totalitarism. 19. sajandil levinud sõja romantiseerimine kadus maailmasõja kaevikutes väga kiiresti. Kõige selgemad kaotajad militaarsest seisukohast olid loomulikult Keskriigid (Austria
Kas Versailles rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli mõistlik tegu? 1918. aasta novembris lõppes esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu keskriikide- Saksamaa, Austria, Ungari jne üle. Suurt osa maailmast haaranud hirmus sõda nõudis miljoneid inimelusid ning jättis sügava jälje inimeste teadvusse. Sõjajärgsetel aastatel räägiti palju sellest, et ilmasõja koledused ei tohi kunagi korduda. Sõlmiti kokkuleppeid ja loodi organisatsioone, mis pidid aitama rahumeelselt lahendada rahvusvahelisi tülisid. Esimene maailmasõda kestis rohkem kui neli aastat. Rahutingimusi ja sõjajärgse maailmakorralduse plaane hakati välja töötama juba siis, kui rinnetel käisid veel lahingud. Kõigepealt lepiti kokku Compiegne'i vaherahu, millega lõpetati sõjategevus. Nüüd ootas ees püsivate rahulepingute väljatöötamine. Sel eesmärgil
elust äärelinnades: Need tohletand majad kui ussitand seened neil porine võõp. On lapsi väraval: kaelad kui peened! peos komvekikarp ja tinane nööp. Ka kõige õnnelikumat elu saadab surma vari, bioloogiline paratamatus, mille kõige paremaks tunnetuseks on luuletus ,,Kontvõõras". Selle keskseks teemaks on inimese kannatused enne siitilmast lahkumist. Siin põimuvad nii sõjajärgsed koledused kui ka luuletaja enda elu (seoses emaga): Ma tulen, ma tulen, tee lahti uks! * Ema südamehaigus ja hingepakk Olen mure ja teen su õnnetuks. * Sind lämmatagu kui hullujakk. ,,Ahastaja" luuletus inimesest, kes on sõjast väsinud, kurnatud. Võimalik, et ta kaotas oma lähedasi ja koos sellega ka elu mõte. Väsinud elu rutiinsusest, raskusest ning üksluisusest otsib kannatav hing vastuseid oma küsimustele: miks, milleks, kelle eest
mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Maailmasõjajärgne suurim kodusõda peeti maha Venemaal. Enamlased kuulutasid avalikult välja Punase Terrori, mida nad olid teostanud võimuletulekust saadik. Sõja võitsid enamlased, mille tulemusel nad suutsid enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil. Maailmas tekkis esimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele Euroopas. Maailmasõja lahingute koledused jäid sügavale inimeste mällu. See oli esimene suurim sõda, mida maailm oli seni kohanud. Olles nii suur ja mahukas, nõudis sõda palju inimelusid ja impeeriumide lagunemist. Maailmasõda purustas paljud illusioonid ning maailm kalestus. Sõda ei lahendanud ühtegi probleemi, need püsisid ja viisid maailmasõja teise etapi ehk Teise maailmasõjani.
Thot ja Maat olid kindlaks määranud kursi ning Horos oli tüürimees ja komandör. Kummalgi pool laeva ujusid lootsiametis kalad, kuid kaasjumaluste abist hoolimata ründasid Ra laeva pidevalt kõige jubedamad koletised ja deemonid, kes püüdsid sõiduki edukat kulgu kõikvõimalike takistustega pidurdada. Öösel neelab Nut Re alla ning hommikul sünnitab ta uuesti. Ra kõige võimsam vastane oli madu Apop, kes kehastas ööpimedust. Kõik surma ja teadmatusega seotud koledused olid kehastanud selles koletislikus maos, kes juhtis oma pesakondi allilma pimeduses nii jumalate kui ka inimeste vastu. Apopi puhul on tegemist deemoniga, mida võib kohata peaaegu igas mütoloogias. Ta on koletis, kes iga päev päikesega võitleb ning lõpuks taevakeha alla kugistab. Muidugi, Apop ei söönud Rad ära, aga ta jõi ära kõik vee allilma Niilusest. Ra võitis Apopi ja sundis teda välja oksendama kõik vee. Selle müüdi
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque oli saksa kirjanik, kes sai kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna. Remarque sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Aastal 1916 asus ta sõdurina rindele, kus ta mitmeid kordi haavata sai. Oma teoses ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab ta enda sündmusi ja kogemusi Esimeses maailmasõjas. Lisaks toob ta esile ka sõja koledused ning üksikud rõõmuhetked. Selle teosega sai Remarque kuulsaks üleöö ning juba järgmisel aastal, peale raamatu ilmumist, tõlgiti romaan umbes viiekümnesse keelde. Raamat algab ja lõpeb üsna rahulikult. 19-aastane Paul satub oma seitsme sõbraga sõtta. Neil ei ole eelnevat kogemust ega mitte mingisuguseid teadmisi sõja kohta. Kõik mida nad teavad on koolis õpitud või küla peal kuuldud. Teose algus nõuab juba ühe sõbra elu, kelleks oli Kemmerich
Wilsoni 14 punkti sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava, mis nägi ette sõja lõpetamise ilma kahjutasu nõudmise ja maade äravõtmiseta ning koloniaalvalduste avaliku ja erapooletu lahendamise. Reparatsioon on sõja võitnud riigile tekitatud kahju, täielik hüvitamine kaotanud riigi poolt. 1920-ndaid nimetati Patsifismi ajastuks. Patsifismi ajastu tähendab sõdade vältimist. See oli populaarne, kuna I maailmasõja koledused jätsid sügava jälje inimeste teadvusesse. 1928. a. sõlmiti Briand-Kellogi pakt, milles keelustati sõda. Kuna Saksamaal oli majanduskriis, oli tal raskusi reparatsioonide maksmisega. Vastutasuks tungisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri tööstuspiirkonda, sõja ärahoidmiseks koostati Dawesi plaan (Saksamaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu ning pikendati maksmise tähtaega), mis asendati hiljem uuega ning lõpuks vabastati riik reparatsioonide maksmisest. 1925. a. peetud
See sündmus vallandas Esimese maailmasõja. Mis tegi Esimesest maailmasõjast väga julma sõja? Minu arvates on selle peamiseks põhjuseks tohutult palju inimohvreid. Üheski varasemas riikidevahelises konfliktis pole osalenud nii palju sõdureid ning selle tulemusena hukkus Esimese maailmasõja lahingutes umbes 10 miljonit sõdurit. Haavata sai sõjakeerises umbkaudu 20 miljonit sõdurit. See on ligikaudu 15-kordne Eesti rahvaarv, seega väga palju. Esimese maailmasõja lahingute koledused jäid sügavale inimeste mällu. Varem oli sõjas väliselt veidike rüütellikkust, kuid maailmasõja kaevikutes kadus see väga kiiresti. Sõda muutus iga päevaga järjest julmemaks ning halastust, kui sellist ei tuntud. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda enam normaalse eluga. Nende senised väärtushinnangud olid purustatud ja uusi polnud juba kerge leida. Rahuaegses maailmas oma kohta leidmata tõmbusid paljud mehed elust tagasi ning muutusid järjest passiivsemateks
o Loodus vms ümbrus ärev ja pingestatud o Tihti kujutati ühiskondlikke vastuolusid o Teemaks inimene ja teda ahistav ühiskond o Toored värvikombinatsioonid o Puulõiked o Pintslilöök rahutu ja järsk Vaatajat taheti äratada, vapustada, suunata ja õpetada tema tundeid. TEKKIMISE PÕHJUSED: o 1. MS eelaimus o Lootusetus, väljapääsmatus o Peale sõda: sõja koledused, elu varjuküljed „Die Brücke“ (sild) Dresdenis 1905-1913 – rühmitus, kuhu koondusid osa esimese põlvkonna saksa ekspressioniste; KIRCHNER – rühmituse looja; SCHMIDT-ROTTLUFF; tegid puulõikeid, andsid välja aastamappe. „Der blaue Reiter“ (helesinine ratsanik) Münchenis 1911-1914 – koondusid noorema põlve kunstnikud; looming tihti ekspressionismi-kubismi-futurismi segu; MARC – loomad, KANDINSKY – hiljem abstraktsionismi rajaja, KLEE
Võimaldas anda Saksamaale laenu 2) vähendas reparatsiooni makse 3) Pikendas reparatsionide makse tähtaega Tänu sellele hakkas Weimari Vabariigi majandus olukord paranema. Äärmuslikud jõud hakkasid taanduma Weimari vabariigis(Natsid , kommunistid). 1932.a vabastati Weimari vabariik ( terve saksamaa) reparatsioonidest ja see oli suur kergendus Weimarile. Siis läks Saksa majandusel hästi kuni Hitleri võimule tulekuni. RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920.AASTAL I Maailmasõja koledused jätsid sügavama jälja inimeste teadvusse ning seepärast võidutsesid 1920.aastatel patsifismi ehk rahuideed. 1920.a nimetati patsifismiajastuks. 1924-1928 nimetati kuldseteks kahekümnendateks. Kõiki tüli küsimusi püüti lahendada rahumeelsete vahenditega, mis pidid vältima süda. Just nendel aastatel oli maailma majandus jõudsasti edasi arenenud, eriti Ameerikas aga ka Euroopas( PRANTSUSMAA). Aga oli ka probleeme. Saksamaa problem reparatsioonide osas sai lahendatud
Rohkem kui neli aastat kestnud Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil kirjutati alla Compiègne´i vaherahule. Antandi riigid (Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia) saavutasid võidu Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) üle. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos Taipingi ülestõusu järel. Sõjajärgsetel aastatel räägiti palju sellest, et ilmasõja koledused ei tohi kunagi korduda. Sõlmiti kokkuleppeid ja loodi organisatsioone, mis pidid aitama rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tülisid. Kuid juba varsti hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu. Sõjaks hakkasid valmistuma nii need riigid, kes Esimeses maailmasõjas olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel.
mõnel teisel alal kui algselt plaanitud. Ja lõppude lõpuks tuleb ka võimatud/valesti konstrueeritud leiutised kellegi poolt läbi katsetada, et vältida hilisemaid möödapanekuid. Lagunemise kõige ilmekamaks näiteks on muidugi sõjad. Kahes maailmasõjas kaotas otseselt või kaudselt kokku elu peaaegu 100 miljonit inimest. I maailmasõda muutis inimeste arusaama sõjast rüütelikkus kadus ning asendus verise, halastamatu tapmisega. Kindlasti on need koledused inimkonnale näidanud, milleks ollakse võimelised ja pannud mõistma vajadust selliste sündmuste kordumise vältimiseks. Aga sõda (nii esimest kui teist) ei saanuks ära hoida, sest maailmas oli 20. sajandi algul palju lõikuvaid mõjusfääre ja pingeid, mille sai vabastada vaid sottide selgeks tegemine (kuigi tegelikult on need pinged alles ka tänapäeval). Nii nagu inimesel tuleb läbida teatud kasvuraskused, peab ka inimkond tervikuna tegema vigu, et liikuda edasi parema tuleviku poole.
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Uurimistöö Paulo Coelho Merilyn Leppik 02.12.2008.a. PT1 2 Pärnu 2008 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................................................3 1. Elulugu...........................................................................
Ma ei usu, et mina sellisele pingele vastu peaksin ja arvan, et pigem võiksin ma lõpetada just nagu Paul Bäumer. Silver 9B Selle raamatu lugemine tekitas minus erinevaid tundeid ja just see teebki teose heaks. Ei olnud üksluisust või igavust ja autor suutis hunnitult tuua minuni I maailmasõja koledused. Alates selle raamatu lugemisest austan ma Erich Maria Remarque-i väga sügavalt.
jalg. · Detering põgeneb rindelt. Teatakse, et militaarpolitsei sai ta kätte, kuid rohkem uudiseid temast polnud. Tapetakse Müller. · Kat'i tulistatakse jalga ning Paul toimetab ta kiiresti lähimasse esmaabipunkti, kus ilmneb, et Kat on juba surnud. · Viimaks langeb sõjategevuses ka Paul Bäumer. 5. Seos kaasajaga - Olulisemaid seoseid pole võimalik raamatust välja tuua. Maailmasõja koledused on minevik ning loodetavasti ei tule inimkonnal enam taoliste õudustega kunagi silmitsi seista. 6. Mõtted: -) ,,Me pole enam noorus. Me ei taha enam maailma vallutada. Me oleme põgenikud. Me põgeneme iseenda eest. Omaenda elu eest. Me olime kaheksateistkümneaastased ning hakkasime alles maailma ja elu armastama; kuid me pidime nende pihta tulistama. Esimene granaat, mis märki tabas, tabas me südant. Oleme välja lülitatud mõistlikust tegevusest, edasipüüdmisest, progressist
,,Ristideta hauad" I osa Arved Viirlaid Meie vanematele ja kõigile, Kes on uskunud inimsusse, Õiglusse ja vabadusse, seistes Kindlalt oma ideaalide eest. 1. Imelikul kombel ei tundnud Linda sel korral poja tulekust rõõmu. Nähes teda elusana ja tervena, tulvasid silmad küll rõõmupisaraist, aga kui pea ei võinud need muutuda valupisaraiks, sest hingele lasus kohe surutis: mis Taavist nüüd saab? 2. ,,Oleksime olnud õhtul kodus," täiendas ema. ,, Aga see polnud meie käes. Nüüd on jälle aeg, kus meie endi käes pole midagi." 3. ,,Sul, taat näib olevat kindel tunne, kui oma maalapp jalge all. Ära peta ennast ega mind. Pole see maalapp siin kuigi kindel ega ole venelaste ees ka oma tegude pärast mingit vabandust. Kui meid rindel nii armetult segi löödi, siis on mulle selge, et ainult teisel pool merd saab ve...
Giorgio vanaisa valmistas linnateatri rahvale 19.sajandi stiilis parukaid ning Giorgiole meeldis vanaisaga teatris kaasas käia. Giorgio arvates olid vanaisa tehtud parukad võltsid ja koledad. See lõi aluse vaimsele protsessile, mille baaasil kujundab ta aastaid hiljem välja oma stiili. Alguses tahtis ta saada arstiks ja astus Bologna ülikooli meditsiiniteaduskonda. Pärast kahe kursuse läbimist võeti ta sõjaväeteenistusse, mille jooksul töötas sõjaväehaiglas, sealsed nähtud koledused veendsid teda, et meditsiinikarjäär pole tema jaoks ning ta loobus meditsiiiniõpingustest. Esialgu sai ta tööd Milano kaubamaja La Rinascente reklaamiosakonda vaateakende kujundajana. Peagi sai temast Milano suure kaubamaja heaks töötavate arhitektide asssistent. Seejärel sai ta tööd kaubamaja meesteriiete osakonna varustajana, kus sai hindamatu kogemuse rõivaste turunduse vallas, ta lõi kaubama imagot
,,Ja päike tõuseb" Ernest Hemingway Tegevuse keskmes on grupp noori ameeriklasi, kes elavad Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Enne sõda oleks neist võinud saada pankurid või juristid, kuid surma ja hävingu nägemine muutis nende maailmavaateid, usku endasse ning juhtis nad Pariisi, otsima uusi elamusi. Nüüd elavad nad kunstnike ja kirjanikena, uitavad päeval kohvikutes ja baarides, joovad liiga palju, klatsivad rohkem kui töötavad ning püüavad tome tulla oma uue eluga. Eluga, mida muutis sõda. Jake töötab Pariisis kirjanikuna. Ta armastab head toitu ning jooki, naudib Pariisi kohvikuid ning jälgib oma sõprade armulugusid. Sõda jättis noormehele armi, mis tema elu suuresti mõjutab. Mees armastab leedi Brett Ashley't ning naine armastab teda, kuid nende kooselu ning õnne takistuseks on Jake'i haav. Suutmata hoida enda juures naist, keda ta armastab, leiab Jake end kõrvalt...
· Suudame teha mõistlike otsuseid · Võimaldab läbi näha petmiskatseid · Võimaldab olukordi ja nähtusi näha reaalselt · Välistab ohu teha midagi mõistusevastast Loogikareegleid mitte järgides on kõik vastupidi vms. 19. Eksistentsialism on filosoofia mittemõistuslik vool. Maailmavaade oleme juhuse poolt maailma paisatud. Seda on kujundanud ateismi võidukäik, inimeste võõrandumine ja Esimese maailmasõja koledused. 20. Modernism taotleb uuenduslikust. On mõistuspärane ja imed tuleks välja jätta. Postmodernism taotleb maalilisust ja isikupärasust. 21. Sofism on pettejäreldus. Näiteks keegi ütleb, et ta valetab. 22. Ratsionalism on mõistuspärane mõttevool. Nõuab, et kõik oleks mõistusega kooskõlas. 23. · Hereesia väärõpetus · Ketser väärusuline 24. Maagia on loodusjõudude tegevusse rakendamine. 25
ja Kreekale. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. · Rahvasteliit on rahvusvaheline organisatsioon riikidevaheliste konfliktide rahumeelseks lahendamiseks. · Wilsoni 14 punkti sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava, mis nägi ette sõja lõpetamise ilma kahjutasu nõudmise ja maade äravõtmiseta ning koloniaalvalduste avaliku ja erapooletu lahendamise. · Patsifismi ajastu tähendab sõdade vältimist. See oli populaarne, kuna I maailmasõja koledused jätsid sügava jälje inimeste teadvusesse. · Kuna Saksamaal oli majanduskriis, oli tal raskusi reparatsioonide maksmisega. Vastutasuks tungisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri tööstuspiirkonda, sõja ärahoidmiseks koostati Dawesi plaan (Saksamaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu ning pikendati maksmise tähtaega), mis asendati hiljem uuega ning lõpuks vabastati riik reparatsioonide maksmisest (Dawesi plaan = USA sekkumine uue sõja kartuses) · 1925. a
masstootmine; algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda; kasutati ka tsepeliine. allveesõda, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba- ja reisilaevu (näiteks liinilaev “Louisitania” uputamine koos 1198 reisijaga). 21. Sõjast osavõtnud kui ’kadunud põlvkond’. Miks? Maailmasõja lahingute koledused jäid sügavale inimeste mällu. Sõda muutus järjest julmemaks, inimlikkusele ja halastusele jäi aina vähem kohta. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga. Nende senised väärtushinnangud olid purustatud, uusi polnud aga kerge leida. Sõjas osalenud põlvkonda on nimetatud „kadunud sugupõlveks”.
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine Euroopa riikide sõjalistesse blokkidesse grupeerumine; liiduleping Saksamaa ja Austira-Ungari vahel, hiljem ühines nendega ka Itaalia.nn Kolmikliit; tekitas rahutust;Saksamaa ei tahtnud enam pidada lubadust, et ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad; Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, millega kohustasid teineteisel appi ruttama; Saksmaa olukord läks hullemaks siis kui Vene-Prantsuse liiduga ühines Inglismaa; Nende arust oli Euroopa jõudude tasakaal ohus; Prantsusmaa ja Inglismaa kirjutasid alla kokkuleppele amtliku nimega Antant; Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksam. vastu; Inglismaa ja Venemaa vaheline kokkuleppe; Vastamisis seisid Antant ja Kolmikliit; algul arvati et suurriikide blokkide loomine hoiab ära sõja siis tegelikult lõi see eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka k...
sügavam põhjus võiks peituda ka enesearmastuse puudumises. Hermann Hesse on kirjutanud oma raamatus Stepihunt, et: ,,/.../ilma armastuseta iseenese vastu on võimatu ka ligimesearmastus, et enesevihkamine on täpselt seesama, mis kõige hullem egoism, ja kutsub lõpuks täpselt sama õudse isoleerituse ja meeleheite esile" (Hesse 2012) Seda arvamust kinnitaks ka essee algul esitatud väide, millega ma nõustusin sissejuhatuses, et viha minus on stress. Ma usun, et koledused, mis on maailmas tehtud, mis iganes põhjust ettekäändeks tuues on tingitud sellest, et nende täideviijad ei ole leidnud endas sisemist rahu ja nad ei ole osanud otsida abi. Nad on olnud egoistlikud, küllap nad on olnud hingeliselt isoleeritud ja tõrjutud või vähemalt on nad nii tundnud nii. Ma usun ka, et inimesed vihkavad ja teevad läbi viha halba maailma just selle pärast, et neil puudub enesearmastus. Ja kui puudub enesearmastus,
aastani, sest peale seda hakkasid tundma andma Saksa allveesõja mõjud. Kuid ka Saksamaal ei läinud hästi, temal tekkis majanduskriis juba 1916. aastal. Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus, mis asus tootma ersatskaupu. Kuid kõige hullem olukord oli Venemaal, mis oma ressurside tõttu poleks pidanud sõja all sedavõrd rängalt kannatama, ühiskonna mahajäämus ja nõrk organiseeritus viisidki Venemaa revolutsioonini. Maailmasõja lahingute koledused jäid muidugi eluks ajaks inimeste mällu. Kahjuks tagasi peaaegu kõik pöördunud mehed sõjast ei saanud normaalse eluga kohaneda, nii et võib öelda, et parem oleks olnud nii, et nad oleksid jäänud sõtta. Maailmasõda ise tõi kaasa pahameele valitsuse ning demokraatliku riigikorralduse vastu laiemalt, aidates kaasa totalitarismi levikule sõjajärgses Euroopas Kasutatud kirjandus XX Sajandi ajalugu I osa:1900-1939 Uusaeg õpik 8. klassile II osa Õpilase AJALOO-entsüklopeedia
Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 aastal sulase pojana. Ta pidi enda perega palju mööda Lõuna-Eesti talusid ringi rändama ning tänu sellele jäi talle külge palju erinevaid murdeid. Ülikoolis õppis Eesti filoloogiat ning hiljem töötas kooliõpetajana, mille kõrvalt tegeles pidevalt enesetäiendusega. Ta osales väga tihedalt igasuguses kirjanduslikus tegevuses. Ta kuulus ,,Siuru" rühmitusse, oli ajalehe ,,Uus Eesti" toimetuse liige ning ajakirja ,,Varamu" toimetaja. Henrik Visnapuu on üks olulisemaid 20. sajandi luuletajaid. Ta on teinud suure panuse Eesti isamaalisesse luulesse. Tema esimesed värsid ilmusid 1908. aastal ,,Postimehes". Visnapuu looming on selgelt mehelik ning ta stiil erineb teistest märgatavalt. Ta ei hooli eriti keelereeglitest ning tihtipeale mõtleb ka ise uusi sõnu. Algperioodil on ta luule spontaanne, kerge ja kirglik. Henrik Visnapuu esimene luulekogu ilmus 1917 aastal ning selleks oli Siuru väljaanne ,,Amores...
aastani, sest peale seda hakkasid tundma andma Saksa allveesõja mõjud. Kuid ka Saksamaal ei läinud hästi, temal tekkis majanduskriis juba 1916. aastal. Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus, mis asus tootma ersatskaupu. Kuid kõige hullem olukord oli Venemaal, mis oma ressurside tõttu poleks pidanud sõja all sedavõrd rängalt kannatama, ühiskonna mahajäämus ja nõrk organiseeritus viisidki Venemaa revolutsioonini. Maailmasõja lahingute koledused jäid muidugi eluks ajaks inimeste mällu. Kahjuks tagasi peaaegu kõik pöördunud mehed sõjast ei saanud normaalse eluga kohaneda, nii et võib öelda, et parem oleks olnud nii, et nad oleksid jäänud sõtta. Maailmasõda ise tõi kaasa pahameele valitsuse ning demokraatliku riigikorralduse vastu laiemalt, aidates kaasa totalitarismi levikule sõjajärgses Euroopas. Kokkuvõte
ja sõprusele. (Matvejeva 1971: 438) Kui esimestes romaanides kajastuvad vaid sõjatragöödiad ning ,,kadunud põlvkonna" illusioonide purunemine ning oma koha otsimine elus, siis autori järgnevates teostes põimub sõjaga ka armastus ja sõprus ning viimastes teostes jääb sõjakibestumus tahaplaanile-- kirjanik juurdleb elu juhuslikkuse üle. 3. Kadunud põlvkond teoses ,,Arc de Triomph" 3.1. ,,Kadunud põlvkonna" mõiste Maailmasõja lahingute koledused sööbisid sügavale inimeste mällu. Ilmasõjas Sõda muutus järjest julmemaks, inimlikkusele ja halastusele jäi aina vähem kohta. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga ning kodulinnad olid võõraks jäänud. Nende senised väärtushinnangud ja illusioonid olid purustatud. Sõjas osalenud põlvkonda on nimetatud ,,kadunud sugupõlveks". Rahuaegses maailmas endale
Austria-Ungari sõjaplaan oli koostatud ideega võitlemiseks mitmel rindel: lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu. Arvestati ka Saksamaa toetusega.Kuidas muutis esimene maailmasõda inimeste elu? Riigid polnud valmistunud pikaks sõjaks, mistõttu hakkasid peagi elamiseks vajalikud esemed ja toiduained peagi kahanema. Inimesed pidid piirama paljude toiduainete söömist, nt kala ja muna, suhkru ja kartuli. Tekkisid ersatsskaubad. Puudus kasvas edasi näljaks ja maad võtsid ka epideemiad. MS koledused süübisid inimeste mällu. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga. Tekkis ,,kadunud sugupõlv". Veebruarirevolutsiooni põhjused ja käik Venemaal Põhjuseks oli Petrogardi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid avalikuks vastuhakuks. 23. veebruaril 1917 tulid tuhanded naised, kes nõudsid leiba ja sõja lõpetamist, tänavatele. Sellest järgnevatel päevadel kasvasid rahutused omakorda üldstreigiks. 26. veebruaril võttis
lootuse, et elu võib isegi nõukogude korra raames paremuse poole pöörduma. Ka majanduslik olukord paranes mõnevõrra ja 1950. aastate lõpus, 1960. aastate alguses ning veel teiselgi poolel võib täheldada teatavat optimismi. Kerkis esile uus põlvkond kirjanikke, kuntsnikke, literaate, kes püüdsid leida positiivset programmi ellujäämiseks NSV Liidu ja kompartei ülemvõimu all. Kogu maailmas võis täheldada samasugust lootuste-ootuste lainet. Maailmasõja koledused olid jäänud seljataha, Saksamaa tegi majanduslikku imet, maailma vallutasid Elvis Presley ja siis ,,The Beatles", venelased lennutasid kosmusesse sputniku ja seejärel Juri Gagarini. Näis, et inimkond seisab uue ajastu lävel, kus kõrge tehnoloogia, nailon ja kosmonautika lahendavad nii sotsiaalsed kui majanduslikud probleemid ning et rahvuslik vabadusvõitlus või unistus Eesti Vabariigist sellesse maalima enam ei sobi. Eesti kasvavale
tuhande aasta vanust kirikut rohkem kui nii mõnigi tema eelkäija. Loodan, et see ei ole ajaloofilosoofiline lühinägelikkus. Nii mõnigi küsib täna, et milline aeg kirikuajaloos on olnud kõige olulisem. See küsimus pole sugugi lihtne, sest vastates peame olema eelkõige kiretud ajaloolased ja vähem emotsionaalsed usuvennad. Sellele on tõesti keeruline vastata kuna periood, mis tõi meieni skolastilise filosoofia, tõi meieni ka ristisõdade koledused, Gregooriuse koraali tekkega koos tunneb ajalugu arianismi julma väljajuurimist ja Peetruse katedraali nauditavad rikkused tulid koos Tetzeli liialdustega indulgentside tõlgendusel. Mida suurem oli kirikuriik, seda suuremad olid tema ihu rebestavad vastuolud. Mida suurem tema võim, seda vastuolulisemad olid selle võimu säilitamise meetodid. Diplomaatiline töö Kirikuriigi puhtaim ja ehk õnnelikum periood algas alles peale Itaalia iseseisvumist ja
Maailmavaadete kujunemist ja loomingut mõjutasid suuresti sõjakogemused. Sõda röövis hingelise tasakaalu. Hinges valitses tühjus- süvendas veelgi majanduslik ja ühiskonna kõlbeline allakäik. Kohanematus- elul puudus mõte. Hõlmab üldiselt kogu selleaegset (I maailmasõja järgne aeg) noorsugu, kes oli ka selle aja autorite teoste põhilised peategelased, samuti neid autoreid endid. peamiselt sõjaromaanid, mis enamasti kujutasid noori, kelles sõja koledused ja mõttetus olid hävitanud lootused ja usu tulevikku, kes tulid sõjast tagasi küll elusalt, ent kelle hinges valitses surm. Nad ei suuda enam muutuda normaalseteks inimesteks, leida oma kohta elus, elu mõtet. Lahenduseks on enesetapp, teadlik surma otsimine, meeletu elupõletamine, põgenemine ühiskonnast rikkumata looduse rüppe. romaanist "Ja päike tõuseb"(1926) moto - Lost Generation. Hemingway, Remarque, Fitzgerald, Stein, Pound, Eliot
1905 asutasid noored kunstnikud Drestenis kingsepa töökojas kommuuni, et demonstreerida põlgust ja protesti enesega rahul olevat kodanluse ja tema kultuuri vastu. Rühmituse nimi- Die Brucke ehk sild. Rühmitus korraldas näitusi, mida saatsid skandaalid ja andsid välja aastaraamatuid ehk almanahhe. Rühmituse tuntuim liige Ernst Ludwig Kirchner. Saksamaal tegutses ka teine rühmitus Ber Blaue Reiter- sinine ratsanik. Tegutsesid Munchenis. Loomingus kajastusid ka I MS koledused. Värvid olid räiged ja porised. Ekspressionismile tegi lõpu 1933 Hitler, kes kuulutas ekspressionismi mandunud kunstiks ja tuli hävitada. Ernst Ludwig Kirchner Aastal 1901 alustas Kirchner arhitektuuriõpinguid Dresdeni Kuninglikus Tehnilises Kõrgkoolis, mille lõpetas 1905. aastal diplomiga. Aastatel 19031904 õppis ta Münchenis joonistamist ja maalimist, samas jätkas ka arhitektuuriõpinguid sealse tehnikakõrgkooli juures.
Vanemuises, Estonias ja Draamastuudios ning Lavakunstikooli õppejõuna. . 18. Ekspressionism ja Hommikteater. Ekspressionism sai alguse Esimese maailmasõja eel Saksamaal. Eestisse jõudis vabariigi algusaastatel, mõjutades enim luulet (ajaluule). Ekspressionism lähtub rõhutatud subjektiivsusest, indiviidi (looja) tunnete, ideede, kogemuste väljendamisest, mitte välise tegelikkuse järeleaimamisest. Seda voolu kannab humanistlik paatos, mida mõjutasid tugevalt maailmasõja koledused. Igatseti uut ja kõlbelist inimest. Ekspressionistliku draama erijooned: - üldnimelised tegelased (Mees, Poeg, tööline) ning massistseenide kandev roll; - kõrgendatud emotsionaalsus (ekstaas, paatos, grotesk, teravad kontrastid); - subjektiivne reaalsus: unenäod, visioonid jne; - pikad monoloogid ja lühilauselised dialoogid; - tähtis on etenduse atmosfäär (ruum, rütm, värvid, valgustus jm). Eesti teatrites lavastati peamiselt saksa ekspressionistide töid (Toller, Kaiser), kuid ka
>elatustase langes, toidupuudus, levisid epideemiad >naiste iseseisvumine >riigi osa majanduses suureneb, ühiskonnas levivad vasakpoolsed vaated, väheneb religiooni mõju >normid esmatarbekaupadele, ersatskaupade tootmine >eriti raske olukord Venemaal; ainsana ei andnud raskused end tunda USAs >ranged okupatsioonireziimid; 1915 Armeenia genotsiid (Türgi vägede poolt) >nn kadunud sugupõlv: tagasipöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga, koledused jäid sügavalt inimeste mällu 4. Maailm pärast Esimest maailmasõda Pariisi rahukonverents 18.jaanuar 1919-1920 >nn suur nelik Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, USA (+teised liitlased) koostavad iga kaotaja riigi jaoks eraldi rahulepingud, kaotajad kutsutakse vaid alla kirjutama (Inglismaa-Prantsusmaa huvide keskne) *Esindajad: D. Lloyd George, G. Clemenceau, V. Orlando, W.Wilson >28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Saksamaaga:
mõtteviisid. Kuid erinevalt müütidest, mis kandsid sama rolli, otsivad metanarratiivid legitimatsiooni tulevikust, mitte minevikust. See oli nn. tulevikku suunatud kaasaja projekt, millest unistasid Nietzsche ja Heidegger. Eesmärgiks oli luua sotsiokultuuriline ühtsus, mille raamidesse oleks võimalik paigutada kõik nähtused. Miks selline projekt ebaõnnestus? Lõplikult hävitas niisuguse kujutelma ühtsusest II MS koledused, mis kaotas usu metanarratiivide jõusse. Algas mikronarratiivide ajajärk, mis ei pretendeeri mingile legitimeerivale jõule. Need mikronarratiivid on omased väikestele sotsiaalsetele gruppidele või üksik indiviididele ning neid võib kultuuris eksisteerida tohutult. Siin ei esine mingit püüetki ühtsusele ning sellist eklektismi toetab ka meedia, mis propageerib hedonistlikku tarbimiskultuuri. "Le Différend" (riid, lahkheli, lahknevus) ilmunud 1983 aastal. Toob sisse uue
seotuks. Regressioon on see, kui mingil elumomendil pöördutakse tagasi varasemate naudingu hankimisviiside juurde. Selle raamatuga mingis mõttes loogiliselt on seotud "Teiselpool mõnuprintsiipi". See ilmus 1920. aastal. Selles raamatus on põhirõhk tungidel. Nimelt väidab Freud, et inimese elu juhivad kaks peamist tungi: seksuaaltung (elutung) ja agressiivsustung (surmatung). Esimese maailmasõja koledused olid alles nii selgelt inimestel meeles ja Freud tuli välja väga pessimistliku käsitlusega. Ta väidab, et elu eesmärgiks ongi surm. Inimene alateadlikult püüdleb selle poole. Freud väidab, et kunagi mingitel põhjustel elutust mateeriast tekkis elus mateeria. See algolek (elutu, surnud mateeria) on ka elus mateeriasse just selle pärast sisse kodeeritud. Ja organism püüdleb algoleku suunas tagasi. Freudi eluajal oli esikohal kindlasti seksuaaltung (seda uuriti rohkem)
Thot ja Maat olid kindlaks määranud kursi ning Horos oli tüürimees ja komandör. Heliopolises samastati hiljem Horos Ra- Harahtega ("Horisondi Horos"). Kummalgi pool laeva ujusid lootsiametis kalad, kuid kaasjumaluste abist hoolimata ründasid Ra laeva pidevalt kõige jubedamad koletised ja deemonid, kes püüdsid sõiduki edukat kulgu kõikvõimalike takistustega pidurdada. Ra kõige võimsam vastane oli madu Apop, kes kehastas ööpimedust. Kõik surma ja teadmatusega seotud koledused olid kehastanud selles koletislikus maos, kes juhtis oma pesakondi allilma pimeduses nii jumalate kui ka inimeste vastu. Tema kohta on palju teavet Apopi kukutamise raamatus, kus antakse koletise võitmiseks vajalikke loitse ja muid näpunäited, mida Teebas asuvas Amon-Ra templis iga päev retsiteeriti. Neis tekstides viidatakse Apopile kui krokodillile ja maole ning kirjeldatakse, kuidas peab teda sümpateetilise maagia abil odadega läbi torkama ja nugadega pussitama; kuidas tuleb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
