Eesti teatri sünd (2)

Eesti teatri sünd

Sissejuhatus

Oma referaati koostades tahan teada saada, millal hakati Eestis tegelema näitemängudega ning millised olid Eesti esimesed teatrid . Praegu on Eesti suuremateks teatriteks “ Vanemuine ” Tartus, “Estonia” Tallinnas ja “Endla” Pärnus. Arvatavasti ongi need olnud ka Eesti esimesed teatrid. Kindlasti on teada esimeste näidendite nimed ja lavastajad ning kuidas etendusi lavastati.

Eesti teatri sünd

Iseseisva kunstivormina on teatri Eestisse toonud sakslased . Pikka aega oli teater levinud enamasti baltisakslaste hulgas.
Teated Eesti esimesest teatrietendusest pärinevad 16. sajandist. Siis mängisid Tallinna Linnakooli õpilased raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega. August von Kotzebue eestvedamisel ehitati 1784. aastal Tallinnasse asjaarmastajate teater. Tallinna Linnateater ehk Tallinna saksa teater oli esimene kutseline teater, mis avati 1809. aastal. Esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab lavastati 1819. aastal.
Eesti rahvusliku teatri sünniks peetakse 1870. aastat, kui Vanemuise Seltsis etendati Lydia Koidula “Saaremaa onupoega”. “Saaremaa onupoeg ” on sakslase T. Körneri naljamängu “Der Vetter aus Bremen ” töötlus, Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks on Lydia Koidula sellele etendusele kirjutanud laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Peale selle muretses ta veel parukate, kostüümide ja jumestuse eest. Etenduses mängisid kaasa Koidula vend ja tema sõbrad. Siis ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised.
Lydia Koidulalt pärit olid ka näidendid “Kosjakesed ehk Maret ja Miina”, mis esietendus 1870. aastal ning 1871. aastal etendunud “Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola”. Kiiresti levis näitemänguharrastus teistesse linnadesse. 1880. aastail oli näitemängude esitamine ka maal juba sagedane; mängiti rehealustes ja koolitubades.
1882. aastal ehitati Abram Simoni poolt Toilasse Eesti esimene maateatrimaja.
Lavakunsti pidevaks viljelejaks jäi “Vanemuise” selts. Peale Koidulat jätkas seal Sachker, kelle ajal esietendusid C. R. Jabobsoni “ Arthur ja Anna” (1873) ja J. Kunderi “Mulgi mõistus ja tartlase tarkus” (1875). 1878. aastal “Vanemuist” juhtima asunud entusiast A. Wiera organiseeris ligi 100-liikmelise trupi, kuhu kuulusid näitlejad, laulukoor ja orkester . Venestamise ajal oli Wiera ja näitejuhtide L. Menningu, H. Techneri jt tegevusel hinnatav osa rahvuskultuuri arengus. 1883. aastal etendunud C. M. von Weberi “Preciosaga” algasid “Vanemuise” muusikalavastused.
1906. aastal muudeti Vanemuine ja Estonia kutselisteks ning 1911. aastal muudeti kutseliseks ka Pärnu Endla teater. Oopereid ja operette hakati Estonias lavastama 1908. aastal.
Rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna Töölisteater ja otsinguline, ekspressionistliku suunaga Hommikteater asutati 1920. aastail. Ka Viljandisse ja Narva asutati kutselised teatrid.
1920.-30. aastail hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid, kaasaja näidendeid ja dramatiseerima eesti proosateoseid. Selle aja võimekad lavastajad olid Priit Põldroos, Andres Särev, Hilda Gleser, Paul Sepp ning Leo Kalmet .

Kokkuvõte

Tööd kirjutades sain teada, et Eestisse tuli teater sakslaste kaudu ning kõigepealt oligi see baltisakslaste jaoks. 16. sajandil mängiti Tallinnas raekojas näitemänge.

Eesti esimene kutseline teater oli Tallinna Linnateater. Tartu “Vanemuine” sai alguse “Vanemuise” seltsist ning seal etendusid mitmed Lydia Koidula näidendid.

Kutselisteks teatriteks said “Vanemuine” ja “Estonia” 1906. aastal ning “Endla 1911. aastal. Praegu on Eesti teater juba 100-aastane.

Kasutatud kirjandus

Raamatud

Aarna , A jt. Nõukogude Eesti. Tln. Valgus, 1975

EE 11. Eesti üld. Tln. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002

Nahkur, A. , Sokk, M. Sõna võlu. Kirjanduse õpik, 7. klass.Koolibri, 2001
Internet

http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_teater

http://www.lembela.ee/include/referaadid/sytt.doc

http://www.teater.ee/index.html?action=artmitu&id=2

http://www.teater.ee/index.html?action=artmitu&id=3

http://www.teater.ee/index.html?action=artmitu&id=4
2