Eesti ajalugu. Rootsi aja algus kuni Põhjasõda. (0)

Ajalugu I
Eesti ala minek Rootsi võimu alla
Mitu etappi
- Esmalt Põhja-Eesti
-1583: Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel
-Teine Lõuna-Eesti
-1629: Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel
Varasem rootsi aeg – kuni 1629. Sellel ajal ei olnud veel Saaremaa (1645, Brömsebro rahu, Rootsi ja Taani vahel) ja Ruhnu saar (1660, Oliwa rahu, Rootsi ja Poola vahel).
Rahvastik Eesti aladel.
*1550: enne Liivi sõda, 280 000 – 300 000 inimest
*1620: 100 000 – 140 000 inimest
-Langes:
-Sõjad: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda
-17. sajandi alguses nälg: 1601- 1603 , ikaldus
-75% taludest olid tühjad, eriti Harjumaal ja Kesk-Eestis; kõige vähem puudutas sõda Saaremaad
* 1695 : 350 000 – 400 000 inimest
-Tõusis:
-Loomulik iive positiivne
-Sisseränne: elati eestlastega koos, assimileerusid, võtsid omaks eesti kultuuri ja keele. vähemalt 10 erinevat rahvust, kõige rohkem:
- soomlasi : Eestist ei võetud mehi Rootsi sõjaväkke, Soomest võeti, põgeneti
-lätlased: ei olnud nii suur nälg, Eestis viljakas vaba maa
- venelased : ei assimileerunud. Venemaal oli kirikureform , võeti tagasi algne õigeusk. Vanausulised, kes ei tahtnud muudetud usku, põgenesid. Peipsi läänekaldale tekkisid vene vanausuliste külad (endiselt säilinud).
* 1698 : 300 000 – 330 000 inimest
-Langes uuesti
-Oli Suur Nälg.
-1696: Väga kehv ilm, ei saanud heina teha, vili ei kasvanud, ei saanud vilja koristada, ei saanud korralikult künda (vesised põllud, ei saanud rukist külvata). Oli külm, varajane, lumerohke talv.
-1697: jälle vesine, halb kasv rukkil, ei saanud heina teha, loomad nälginud ja haiged
-Alguses linnades raad aitas, põgeneti linna, aga peagi enam ei lubatud linna tulla
-Olid viljavarud, aga mõisnikel. Rootsis ka ikaldus, mõisnikud müüsid Rootsi parema hinnaga.
*1710: 170 000 – 120 000 inimest
-Tuli Põhjasõda
-1709 – 1710 oli Eestis katk
Haldusjaotus Rootsi ajal
Kubermangud
*Eesti alade ei olnud ühtne tervik, oli kaks kubermangu
*Põhja-Eestis Eestimaa kubermang , keskus Tallinn
*Lõuna-Eestis (ja Põhja-Lätis) Liivimaa kubermang, keskus Riia
*Kubermangu juhtis kindralkuberner või kuberner
*Kubermang jagunes maakondadeks:
-Eestimaal: Harju, Viru, Järva, Lääne (seal ka Hiiumaa )
-Liivimaal: Pärnu, Tartu, Riia, Võnnu, (ka Saaremaa arvestati maakonnaks, aga oli veidi erinev)
* Kuberneri ülesanded
- Kontrollis kohal olevat sõjaväge
-Allusid riigiametnikud maakonna ja kubermangu tasandil
- Allus postiteenistus (Tallinn-Pärnu-Riia maantee ; Tallinn-Narva maantee)
-Pidas järelvalvet sildade ja teede üle
*Välja antud seadused ja käsud olid patendid.
-Ette käis ka kuberneri nimi
-Brauni patent
*Talurahvast puudutavad seadused loeti ette kirikus pärast jumalateenistust
Aadli omavalitsus
*Kuberner pidi arvestama
*Olid kujunenud rüütelkonnad
-Eestimaa rüütelkond Põhja-Eestis
-Saaremaa rüütelkond Saaremaal (tekkinud Taani võimu ajal)
- Liivimaa rüütelkond Liivimaal (tekkis alles Rootsi võimu ajal)
*Rüütelkonnad ühendasid Eestimaa ja Saaremaa mõisaomanikke
*Poola võimu ajal ei olnud eriti palju võimu
*Rüütelkondade liikmed käisid koos maapäeval
-Saaremaa rüütelkond Saaremaa maapäeval, Liivimaa rüütelkond Liivimaa maapäeval...
-Arutasid seal kohalikku ellu puutuvaid probleeme (talupojad, mõisnik vs riik)
-Kutsuti kokku üle kolme aasta
*Maapäevade vaheajal olid maanõunike kolleegiumid
-Eestimaal ja Liivimaal 12 nõunikku
-Saaremaal vähem liikmeid (4-6 liiget)
-Võib nimetada antud piirkonna kõrgemaks võimuinstitutsiooniks, kes tegutses kuberneri eesistumisel
*Maanõuniku amet oli eluaegne
Kohtuvõim
*Kubermangudes veidi erinev
*Alamastme kohus:
-Eestimaal adrakohtunikud
-Liivimaal sillakohtunikud
-Ülesanded samad: jälitama põgenenud talupoegi ja neid tagasi tooma , karistasid talupoegi väiksemate kuritegude eest (3 kana varastamine, silma siniseks löömine vms)
*Maakonna tasandil
-Eestimaal meeskohtud
-Liivimaal maakohtud
-Ülesanded: arutasid talupoegade rängemaid kuritegusid (teise talupoja tapmine), sai alamastme kohtu otsust edasi kaevata
*Kubermangu tasandil
-Eestimaal ülemmaakohus (asus Tallinnas)
-Liivimaal õuekohus (asus Tartus, tõenäoline põhjuseks 1632. aastast olev ülikool, õpetati juriste, olid õigusteadlased)
-Ülesanded: aadlikevahelised tülid ja probleemid
*Liivimaal veel võimalik Stockholmi õuekohtusse edasi kaevata
*Linnas mõistis kohut raad, teised kohtud neid ei puuduta
Põllumajandus ja talurahva olukord
Mõisad
*Rootsi aja alguses oli Eesti aladel 500 mõisa, lõpus 1000 mõisa
-Püsis 1919 aasta maareformini
*Perekondi oli vähem, sest paljudel oli mitu mõisa
*Enamik aadlimõisad, osad olid riigimõisad
*Rootsi aja alguses 1 mõisapõld: 4 talupõldu
*Lõpus 1 mõisapõld: 2,5 talupõldu
*Mõisapõldude arv suurenes, seega suurenes ka teotöö kogus
Teotööd
* Rakmetegu
-Talust tuli mõisa saata mees hobu - või härjarakendiga
- Vanker , ader , äkke
* Jalategu
-Talust tuli teotööline mõisa saata
*Lepingutes kirjas, et oli nt 10 rakmepäeva ja 5 jalapäeva nädalas
-10 päeva nädalas – 5 päeva kaks meest
*Tavaliselt peremees kodus, täisealine perepoeg mõisa
-Kui poega ei olnud, pidi talu palkama teotöölised ehk teovaimud
-Palga maksis talu, mitte mõis
*Teotöö oli tasuta, palka ei saanud, selle eest sai talu rentida
Talupojad ja sunnismaisus
* Taludes tegeleti teraviljakasvatusega
- Oder , rukis
*Saak ei olnud kuigi hea (3-4 seemet – 1 külvad, 3-4 saad asemele)
-See toitis siinsed elanikud ära, sai ka välja vedada
*Eesti oli „Rootsi riigi viljaait “
-Rootsi põlisalad ei toitnud elanikke ära
-Veeti Eestist sisse, isegi nälja ajal
*Talupõllud olid paremini väetatud
-Sest taludes olid loomad, Rootsi ajal mõisates loomi ei olnud
-Olid vankri ette rakendamiseks hobused , aga mitte lehmi- lambaid
*Eesti talupojad olid sunnismaised
-Rõhutati Rootsi ajal veelgi
-1645: Eestimaa kubermangu kohta käiv uuendatud maakorraldus
-1668: Liivimaa kohta käik Clas Totti maapolitseikorraldus
-Rõhutasid talupoja sunnismaisust, allutatud mõisniku kohtu- ja politseivõimule
*Rootsi ja Soome talupojad ei olnud pärisorjad
*Eestis säilitati baltisakslastest aadlike survel
-Ei soovitud kaotada tasuta tööjõudu
Reduktsioon
*Aja jooksul kinkis või annetas Rootsi võim ära maid
-Eriti 17. sajandi keskel, pärast Gustav II Adolfit, kui olid kuninganna Christina
-Adolf tugev valitseja, järgnevad nõrgad
*Riigikassase tuli raha vähem
*Kuningas Carl XI viis 1680. aastal läbi reduktsiooni
-Maade tagasivõtmine riigile
*Ei piirdunud vaid Rootsiga vaid ka Eestimaal ja Liivimaal
-Mõisnikud olid väga vastu, oht maast ilma jääda
-Eriti olid vastu Liivimaa mõisnikud
-Sest Poola ajal oli baltisakslastel 1/12 haritavast maast, Rootsi oli neile maa kinkinud
*Rüütelkondade väide – ei saa läbi viia enne kui kohalik maapäev nõus on
-Maapäevad ei oleks nõusolekut andnud
*Carl XI ei hoolinud vastuväidetest
-Liivimaa protesteeris kõige rohkem – võeti kõige rohkem ära
*Eestimaal umbes pool maavaldustest läks riigile
*Saaremaal tagasi umber veerand maast
*Liivimaal võeti tagasi üle 4/5 maavaldustest
-Liivimaa maanõunik J. R. von Patkul saatis kuningale kirja, kus ähvardas teda, et võib mäss puhkeda
-Kuningale ähvardus, von Patkul mõisteti Rootsi kohtu poolt surma
-Patkul põgenes, läks Poola teenistusse, aitas Põhjasõjas ka Poolat
*Mõisnikud ei pidanud lahkuma , sest ära võetud maa anti endistele omanikele rendile
*Mõisast tulev sissetulek: 2/3 riigile, 1/3 mõisnikule (mõisavalitsemise tasu)
Redutseeritud maad
*Ei saanud enam omavoliliselt tegutseda
*Toimus maade mõõtmine ja hindamine
-Talupoegade koormised vastavusse maa kvaliteediga
*Koormised pandi kirja vakuraamatusse
- Rentnik ei saanud rohkem nõuda kui oli ette määratud
*Riigistatud maadel elavate talupoegade üle hakkas kohut mõistma riigikohus
*Riigistatud maadel elavatel talupoegadel oli võimalik esitada kuningale kaebusi oma mõisarentniku suhtes
-Ei läinud Stockholmi, aga 1701. talvel, kui Carl XI oli Eestis, käisid talupojad kuninga jutul (kaebamas)
*Seega läks kõige kergemaks Liivimaa talupoegadel
Rootsiaegsed linnad, käsitöö ja kaubandus
Linnad Rootsi ajal
*Rootsi ajal oli 10 linna
-Sama nagu kolmekuningaajal
*Linnad
-Tallinn
-Haapsalu
-Rakvere
-Kuressaare
-Pärnu
-Viljandi
-Tartu
-Paide
-Narva
-Valga
*Võrreldes keskajaga oli paljusid linnasid tabanud allakäik
-Paide, Viljandi, Rakvere, Haapsalu
-Olid sattunud aadlipere omandusse
-Linnaelanikud olid kui alamad , ei soovinud linnakodanike privileegide kohta midagi teada
*Tartu oli kaskajal oluline kaubalinn
-Veetee Tartu-Viljandi-Pärnu
-Rootsi ajal veeteed ei olnud
Kaubandus
*Arenesid vaid Tallinn ja Narva
-Narva oli keskajal hansaliidust väljas
-Rootsi ajal sai Narvast peamine kaubalinn Venemaaga
-Venemaale kõige lähem linn
-Kodanikud Narvas rikastusid, Rootsi ajal toimus Narva väljaehitamine
-Ehitati barokkstiilis hooneid
-Säilinud vaid Narva linna raekoda , teised on hävinud 1944. aastal NL vägede poolt
*Narva oli Rootsile tähtis
-17. sajandi lõpp – Narvast võiks saada Rootsi teine pealinn
-Kuningas oleks seal igal neljandal aastal
-Enne tuli Põhjasõda, ei juhtunud kunagi
*Eestist veeti välja teravilja
-Rootsi
*Veeti välja ka lina
-Seda kasvatati Lõuna-Eestis
-Veeti läbi Pärnu
*Veel viidi planke , laudu, tõrva
-Vajalikud laevaehituses
*Eesti oli ka transiitmaa – läbi Eesti Venemaalt Lääne-Euroopasse
-Lina, tehniline kanep (köied)
*Sisse toodi ja viidi ka Venemaale Lääne-Euroopast
-Sool, metall , tubakas, kirjutuspaber
Käsitöölised
*Olid linnades koondunud tsunftidesse
*Väljaspool tsunfti oli käsitööga tegelemine keelatud
-Müügiks, mitte oma tarbeks
*Rootsi aja eestlasi tsunftidesse ei võetud
-Ei olnud enam linnakodanik, tõrjutakse välja
*Tallinnas Kanuti gild ja Oleviste gild
-Kanuti oli madalam, Oleviste kõrgem käsitöö
-Kanuti pandi kinni, Oleviste ei võtnud Kanuti liikmeid vastu
*Rootsi ajal tekkisid esimesed manufaktuurid
-Tsunftide tõttu oli raskendatud linnadesse tekkimine
-Seega tekkisid maale või väljaspoole linnapiiri
-Oluline manufaktuur oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur
-Valmistasid aknaklaasi, pudeleid, kausse
*Maal olid ka telliselöövid
-Valmistati telliseid
*Olid lubjaahjud
-Lubja valmistamiseks
*Saeveskid
-Plangud ja lauad, ka ekspordiks
Kirik Rootsi ajal
*Eesti aladel oli olnud ka reformatsioon (1517), aga vahel oli Liivi sõda, Poola käes osa maad ( katoliiklus ), seejärel Poola-Rootsi sõda
*Luteri kirikuorganisatsiooni rajati 1630-dest aastatest
-Oli pikem rahuperiood
-Enne organisatsiooni ei olnud
*Eestimaa kubermangus oli oluline Eestimaa piiskop J. Ihering
*Liivimaal rajas kirikuorganisatsiooni kindralsuperintendent J. Fischer
*Liivimaal ja Eestimaal tegeles kiriku juhtimisega kirikuvalitsus ehk konsistoorium
*Eeldati, et kirikuõpetajad oleks käinud ülikoolis ja oskaks eesti keelt
-Rahvuselt olid sakslased , rootslased
-Sest luteri usus pidi olema kohalikus keeles (eesti ja läti)
-Sakslastele oli teenistus saksa keeles
-Seega oli maakogudustes kaks teenistust
*Linnades oli ka saksa kogudused ja eesti kogudused
*Igas koguduses oli vöörmünder
-Valitud kohalike talupoegade seast
-Tegeles koguduse majandusasjadega
*Kirikuõpetajad ei jaganud vaid jumalasõna ja vaimulike toimingute tegemisega
-Edendasid haridust
-Tegelesid kirjanduse väljaandmisega
-Eestikeelse kirjandusega, eesti keele edendamine
-Kirikuõpetajad koostasid esimesed eesti keele grammatikad
*Katoliiklus suhtus muinasusundisse tolerantselt, luterlus suhtus vaenulikult
*Luteri kirik oli ka erinevatesse luteri kiriku vooludesse vaenulikult
-Oli vaid peavool
*Pühajõe mäss 1642
-Pühajõgi oli Võhandu jõgi
-Jõele oli ehitatud vesiveski
- Veski valmides tabas Lõuna-Eestit ikaldus
-Talupoja meelest oli Pühajõge rüvetatud, sest jooks oli kinni tammiga
-Talupojad hävitasid tammi ja veski
-Kirik ja mõisnik ei saanud aktsepteerida
-Oli maausk ja varanduse hävitamine
-Talupoegi karistati
*Nõiaprotsessid
-Jälitati eriti agaralt nõidu
-Kindralsuperintendent Samson pidas üheksa jutlust nõidadest
-Rääkis sellest, missugused nõiad on ja kuidas neid kindlaks määrata
Haridus
Osa oli kõrgematele seisustele, osa talurahvale.
Kõrgharidus
*Ülikool oli osa Rootsi riigi võimu poliitikast
- Pidasid vajalikuks ülikooli rajamist
*Sõdade tõttu oli Saksamaale ülikooli minek raskendatud
-1618 – 1648 oli Kolmekümneaastane sõda
*Oli puudud arstidest, kirikuõpetajatest, ametnikest, koduõpetajatest, keda saaks palgata
*Ülikool rajati Tartusse
-Tartus oli olnud jesuiitide gümnaasium
-Poola ajal
-Tartu oli enam-vähem Baltikumi valduste keskel
-Selle tõttu ei olnud Riia või Tallinn
*Reaalse töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner J. Skytte
-Tegi eeltöö kooli avamiseks
*Alguses ei olnud ülikool, vaid 1630. aastal avati Tartus gümnaasium
*1631. aastal avati Tallinnas ka gümnaasium
-Selleks, et noormehi ette valmistada ülikooli astumiseks
-Olid akadeemilised gümnaasiumid
-Palju keeli
-Ladina, kreeka, heebrea, prantsuse keel
-Aritmeetika, geomeetria , loogika , retoorika, ajalugu
*1632. kirjutas Gustav II Adolf alla ülikooli rajamise ürikule
*1632. aastal toimus esimene ülikooli pidulik avamine
*Ülikoolil oli autonoomia
-Ei sõltunud kohalikest rüütelkondadest
-Õigus tegutseda iseseisvalt
-Sai välja anda teaduskraade
- Bakalaureus , magister , doktor
*Raha ülikooli jaoks tuli mõisadest
-Said endale mõned riigimõisad Ingerimaa kubermangust
-Keskus oli Narva
-Asus Narva jõe tagustel aladel
*Kõnes rõhutati, et ülikoolis võivad õppida kõik vabad inimesed
-Ei ole välistatud, et võiks õppida eestlasi
-Ei ole teada, kas oli või mitte (pigem mitte)
*Avamisel hetkel oli Academia Gustaviana
*Eesti vabariigi ajal püstitati Tartusse Gustav II Adolfi kuju
-Nõukogude ajal kuju eemaldati, taasiseseisvumisel taastati
- Peahoone taga
*Õppetöö nagu teistel ülikoolidel
-Neli teaduskonda
- Kunstid , sellel ajal juba nimega filosoofia
-Usuteaduskond
-Õigusteaduskond
- Arstiteaduskond
*Olid loengud ja dispuudid (vaidlused)
*Oli 1706 üliõpilast immatrikuleeritud
-Need, kes alustasid õppimist
*Tartus oli ülikool 1632 – 1656, siis viidi Tallinna
-Oli Rootsi-Poola sõda
-Tallinnas hääbus (õppejõud ei läinud, vähem õpilasi)
- Vahepeal ei olnud ülikooli
*1690 – 1699 uuesti Tartus (taasavati)
*1699 – 1710 oli ülikool Pärnus
-1710 Pärnu alistus, enne alistumist varad ja õppejõud evakueeriti Rootsi
-Pärnus oli ülikool ordulossi sukohas (varemed, jäänused)
-Praegu on seal raamatukogu
-Sellest Akadeemia tänav
Enamiku eestlaste jaoks jäi tihti ka algharidus kättesaamatuks
Rootsi ajal pandi alus talurahva haridusele
*Luteri usk – jumalasõna ise lugemine
-Seega oli oluline inimeste lugema õpetamine
*Lugema õpetasid kirikuõpetajad, eelkõige köstrid
-Kirikuõpetajate abilised
-Lugemine olenes kohalikust kirikuõpetajast ja köstrist
-Sest kooliõpetajaid ei olnud
* Aabitsad – esimene säilinud ja teada olev 1641
-Autor J. Ihering
-Pani aluse luteri kirikuorganisatsioonile
*Lahendus õpetajate probleemile tuli kindralsuperintendent J. Fischer
-Rajada kool, kus õpetataks nii koolmeistreid kui köstreid
-Heakskiit Karl XI poolt
- Seminar rajati Tartu lähistele 1684
-Peamine õpetaja, ka juhataja B. G. Forselius
-Oli Soome rootslane
-Isa oli kirikuõpetaja Harjumaal
-Oli juba enne talurahva lapsi õpetanud
*Seminar tegutses 1684 – 1688
-Eeskätt õppisid seal poisid Tartu lähistelt
-Õppetöö kestis kaks aastat
-Õpiti lugema, usuõpetust, kirikulaulu, rehkendamist, veidi saksa keelt, raamatute köitmist
-Kirjutamist kõigile ei õpetatud, see oli andekamatele
Kirjaoskus kuni 19. sajand oli eeskätt vaid lugemine
Forselius koostas 1686 uue aabitsa
-Forseliuse aabits
-Foneetiline kirjaviis : lugeda nii, nagu on kirjas, ei ole saksapärasust
-Mitte tähenimed, vaid häälikute hääldamine
-Palju tõhusam õpetamine
Mõisnikud pidid talupoegi seminari saatma , neile ei meeldinud
-Kirikuõpetajatele oluline
-Et saada kuninga toetust, käis Forselius kahe õpilasega Rootsis Karl XI juures
-Õpilased olid Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaak
-Olevat demonstreerinud lugemisoskust, aga kuningale jättis hea mulje
-Kinkis mõlemale kuldmündi
Seminar lõpetas 1688, kui Forseliuse laev läks sügistormis põhja ja ta uppus
-Ei olnud sobivat asendajat
Hariduse said umbes 160 poissi
-Kindlasti ei olnud kõik koolmeistrid/köstrid
-Kui oli 1/3 või 1/2, siis rajati umbes 60 talurahva kooli
-Alus koolivõrgule Eestis
- Kambja kool: 325 aastapäev (Ignatsi Jaak töötas Kambjas)
Tulemus hariduse andmisel
* 1687 Liivimaa maapäev (aadlike kokkusaamine) võttis vastu otsuse, et igas kihelkonnas peab olema talurahva kooli
*Lõuna-Eestis oli koolivõrk 17. sajandi lõpus, 18. sajand, 19. sajand algus oli palju parem kui Põhja-Eestis
-Seminar Tartus
-Tartu poisid
-Liivimaa maapäeva korraldus
Eestikeelne kirjasõna
Kirjasõna oli vaimuliku sisuga
* Ilukirjandust ei olnud
*Usulise sisuga tekstid olid põhiliselt vaimulikele
-Kes ei osanud kõige paremini eesti keelt
-Abimaterjalid igapäevasteks toiminguteks
*Paralleelselt oli kaks kirjakeelt
-Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti
-Erinevate murrete tõttu
Esimene grammatikaõpik ilmus 1637
* Autoriks Heinrich Stahl
*Aluseks Põhja-Eesti murre
*Oli sakslane , grammatika koostamisel aluseks saksa keel
*Saxamah kanna – Saksamaa kana ehk kalkun
-Kasutati võõrtähti
-Vokaali pikendati h-abil
-Ühekordne konsonant kirjutati topelt
*Oli käibel kuni 1693, kui ilmus Johan Hornungi grammatikaõpik
-Vähem saksapärasust, vähem võõrtähti
-Pikem vokaal kahe tähega
-Pani aluse vanale kirjaviisile
-Kasutusel kuni 19, sajandi keskpaigani või isegi kauem
*Stahl koostas ka õpiku „Kodu ja käsiraamat“
-Ilmus 1632 – 1638
-4 osa
- Katekismus , lauluraamat, eestikeelsed evangeeliumid (4), palved, tekstid kiriklikeks talitusteks (matmine, ristimine , laulatamine)
-Mõeldud köstritele ja kirikuõpetajatele
Läbi 17. sajandi oli päevakorral Piibli tõlkimine
*Mis kirjakeelde tõlkida?
-Mitu kirjakeelt
*1686 ilmus Vastne Testament
-Uus Testament Lõuna-Eesti kirjakeeles
-Tõlkijad A. ja A. Virginius
-Isa ja poeg
-Ilmus 400 eksemplari
-Käsikirjad, mitte raamat
Vana hea Rootsi aeg – müüt või tegelikkus
Müüt:
*Vilja väljavedu Rootsi – eestlased näljas Suure Nälja ajal 1698, ei tehtud midagi kergendamiseks, rahvaarv langes
*Ei tohtinud olla tsunftides (Oleviste gildis), järelikult ei saanud müüa käsitööd, Kanuti gild suleti
*Keelati vana maausk, nõiaprotsessid, luterluse ainuvalitsus
*Rõhutati sunnismaisust - Clas Totti, koormised, pärisorjus
Tegelikkus:
*Haridus arenes, talupoegade koolid, ülikool, eestikeelne kirjandus, grammatika
*Osad talupojad riigistati, reduktsioon, ei ole omavolitsemist riigitalupoegadega ( vakuraamat , kaebeõigus, maade mõõtmine ja hindamine)
*Eestikeelne jumalateenistus (?) - osalt ei ole hea
Põhjasõda
Toimus 1700 – 1721
Lehekülg 92 õpikus
1699 moodustasid kolm riiki Rootsi-vastase liidu
*Eesmärk oli saada tagasi maad, mida Rootsi oli oma naabritelt röövinud
-Tegelikult soovisid lihtsalt laiendada
Taani
*Juhtis kuningas Frederich IV
-17. sajandi keskel Taani-Rootsi sõjas sai Rootsi endale Skandinaavia poolsaare lõunaosa, mis oli olnud Taani osa
-Soovis neid alasid tagasi
Poola
*Juhtis kuningas August II Tugev
*Poola kuningas ei olnud päritava võimuga, vaid oli valitud
*A II T oli ka Saksi kuurvürst
*Poola tahtis kõiki Rootsi Baltikumi valdusi
-Eestimaa ja Liivimaa kubermang
*Lepinguga lubati talle need alad
Venemaa
*Valitsejaks Peeter I
*Venemaa ei pretendeerinud eesti aladele , soovis Ingerimaad
-Soome lahe idaosa , väljapääs Läänemerele ja Lääne-Euroopasse
Eestis ja Lätis oli aadlis tekkinud vastuseis Rootsi kuningavõimule
*Reduktsiooni tõttu
Loodeti ära kasutada Rootsi kuninga Karl XII noorust
*Uus kuningas, sai võimule 1697
*Võimule saades oli 15
-Sõja ajal 18
*Ehk ei suuda juhtida
*Oli just olnud näljahäda
-Suur Nälg
Lääne suurriigid jäid kõrvale
*Seal olid probleemid Hispaaniaga
- Hispaania pärilussõjaks valmistumine
Põhjasõda algas veebruaris 1700 Riia piiramisega
*Seda piirasid August II juhitud väed
*Oli korratu piiramine, halvasti organiseeritud
Taani ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal
*Oli lihtne rünnata, Taani ja Rootsi valdused jooksid kokku
*Taani oli peatselt sunnitud Rootsiga rahu sõlmima
-Rootsi tõi peaväed Taani
-Maabusid Kopenhaageni lähedal
-Rootsi sai abi Hollandilt ja Inglismaalt
- Laevastik Kopenhaageni all
*Miks Holland ja Inglismaa?
-Taani oli konkurent kaubanduses
Venemaa jõudis sõjani augustis 1700
*Asus piirama Narvat
*Ebaõnnestunud piiramine
-Venemaal kehvad suurtükid
-Lõhkesid iseenesest, killud tabavad oma mehi
-Püssirohtu oli vähe
-September – oktoober oli otsas
-Raske tuua, maa oli porine ja pehme
- Ohvitserid olid sakslased , sõdurid venelased
-Sõdurid ei usaldanud ohvitsere
Oktoober 1700 jõudis Eestisse (Pärnusse) Karl XII oma peavägedega
*Pärnusse, sest oli plaan appi minna Riiale
-Kohale jõudes selgus, et Poola tegi piiramisele vahet
-Sest talv oli tulemas, taanduti
* Mindi hoopis Narva alla
-Siirduti Tallinnasse, seejärel Narva
-Sest seal olid postimaanteed, Kesk-Eestis ei olnud teid
Otsustav lahing Narva all oli 19. november 1700
*10 500 rootslast, 24 200 venelast
*Rootsi juht Karl XII, vene vägesid juhtis hertsog Croy (ülemjuhatajana)
*Rootslastele tuli kasuks, et puhkes lumetorm
-Rootslastele selja tagant, venelastele vastu
*Rootslased murdsid kaitseliinid, venelased taganesid
- Ajutised sillad varisesid kokku, kukuti Narva jõkke
*Sakslastest ohvitserid alistusid esimesena
-Seejärel andis ülejäänud vägi alla
*Vene suurtükivägi langes sõjasaagiks
*Venelastest suri 1/3
-Osa lahingus, osa jões, osa nälja pärast taganemisel
Kaotus andis Peeter I tõuke sõjaväe moderniseerimiseks
Karl XII jäi 1700 – 1701 talveks Eestisse
*Jäid Laiusele (asub Jõgevamaal, toona Põhja-Tartumaa)
-Seal oli kunagine orduaegne linnus
-Sellest sai selleks talveks Rootsi riigi keskus
*Tema nime seostatakse paljude puudega, käis ühe talupoja pulmas, tegi lumelahingu
-Kindlalt on teada, et istutas kiriku juurde pärna
-Enamus lugusid rahvasuust
1701. aasta kevadel lahkusid põhiväed Eestist
*Läksid Riia alla, seal oli uus poolakate piiramine
*Rootsi vägede tegevus kandus Poola aladele
-Eestis vaid väikesed üksused
*Järgnevatel aastatel asus ka Venemaa Ida-Eestit ründama
1704. aastaks kujunes olukord, kus Ida-Eesti oli Venemaa kontrolli all, Lääne-Eesti Rootsi all
Rootsi väed olid Poola vägedest tugevamad
*1706 sõlmis Poola Rootsiga Altranstädti rahu
-Selle tulemusena Poola väljus sõjast
*Venemaa jäi üksi sõdima
Venemaa tegi rahuettepaneku Rootsile
*Karl XII lükkas ettepaneku tagasi
*Venemaa kartis , et Rootsi toob väed tagasi Baltikumi
*Venemaa otsustas kasutada põletatud maa taktikat
-Mõningate linnade elanikud (sakslased) küüditati 1708 Venemaale
-Narva, Valga, Aluksne, Tartu
-Lisaks lasti Tartu linn õhku (selle tõttu ei ole säilinud keskaegset Tartut)
-Puhja kihelkonna kiriku köster kirjutas küüditamise kohta luuletuse
-Hans Kes või Käsu Hans
-“Käsu Hansu nutulaul “
-Peetakse esimeseks eestlase poolt kirjutatud luuletuseks
Rootsi väed suundusid Ukraina aladele
*Ukraina alad Venemaa omanduses
*Krimm ja Musta mere põhjarannik oli türklaste omanduses
* Lootsid türklastega Venemaa-vastase liidu sõlmida
*Sõjakäik sinna ebaõnnestus
-1709 aastal Poltaava lahing
-Rootsi väed purustati, Karl XII põgenes hädavaevu
-Põgenes Türgi aladele
-Koheldi kui külalist, hiljem aga kui vangi
-Oli seal viis aastat, siis pääses
Peeter I andis käsu piirata suuremaid Rootsi omanduses olevaid linnu
*Piiramine 1710
*Riia, Pärnu, Tallinn
-Riia kapituleerus juulis, Pärnu augustis, Tallinn septembris
*1710 tabas Eestit katk
-Ei olnud enam linna kaitsjaid
*Kapituleerumisakt lubas linnade, kiriku ja aadli eesõigused tagasi anda, tagasi anda reduktsiooniga ära võetud maad
*Eesti ja Läti aladel enam sõjategevust ei olnud
*1710 Eesti alad de facto Venemaa koosseisu
Põhjasõda ei olnud veel läbi
*Kolme riigi liit taastus
*Taani ja Poola asusid uuesti sõdima
*Vene väed tegutsesid Soomes
-Hõivasid selle, korraldasid sealt rüüsteretki Rootsi aladele
*Taani sõdis Norras
-Rootsi vastu sõdimine Norra kaudu
-Ühel sellisel sõjakäigul 1718. aastal sai Karl XII surma
1721 jõuti rahu sõlmimiseni – Uusikaupunki rahu
*Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa läksid Venemaale
-Venemaa ehitas juba Peterburi
*Soome aladest Venemaale Viiburi linn ja Karjala kannas
-Soome lahe ja Laadoga järve vaheline ala
-Ülejäänus Soome tagastati Rootsile
*Rootsi võis 50 000 rubla eest teravilja tollivabalt välja viia
-Rootsi ise ei suutnud end oma teraviljaga ära toita
-Said endiselt kasutada Eestit ja Lätit teravilja jaoks kasutada
-Baltisakslaste eesõigused jäeti alles
-Kui rootsi aja lõpus mõni eesõigus kadus , siis need taastati
-Küüditatud toodi tagasi
*Venemaa sai palju rohkem kui ta esialgu kavandanud oli
*Taani soovis Lõuna-Rootsit, aga seda ei saanud
*Poola ei saanud ei Eestimaad ega Liivimaad, sest Venemaa oli liitlastest kõige tugevam
*Eesti alad läksid de jure Venemaa koosseisu
1583 Pljussa -ro/vm
1629 Altmargi -
1645 Brömsebro
1721 Uusikaupunki
1632 TÜ
1680 Reduktsioon
1680
1684