ROOTSI AEG (0)

ROOTSI AEG
Põhja-Eesti kuulus Rootsile Pljussa lepinguga (1583) (vs Vene)
Lõuna-Eesti Rootsile Altmargi rahuga (1629) (Vs Poola)
Saaremaa Rootsile Brömsebro lepinguga (1645) (vs Taani)
Eesti oli rajatud haldusüksustest:

• Põhja-Eesti- Eestimaa kubermang (keskus- Tallinn)
  
  • Sinna kuulusid maakonnad:
    
    • Virumaa, Harjumaa, Järvamaa ja Läänemaa (+ Hiiumaa )
      
• Lõuna-Eesti + Põhja-Läti – Liivimaa kubermang (keskus Riia)
  
  • Sinna kuulusid kubermangud :
    
    • Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu.
      

Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid.
Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg .
Mis sai Saaremaast ? – Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana. Saaremaa arvestati Liivi kubermangu juurde, ent teda juhtis kuningale alluv maapealik. (Eristaatuses olev provints)
Ingerimaa kubermangu keskus oli Narva. Setumaa kuulus Venemaale. (Pljussa ja Võhandu jõe tagune maa).
( Kindral )kubernerid panid paika seadused ehk patendid . Nt Browni patent . Neid nimetati väljaandja järgi, + näiteks aastaarv (täpsustus).
Kõik patendid saadeti kihelkonna kirikutesse. Need, mis talupoegi puudutasid loeti kirikutes ette pärast jumalateenistusi .
Rahvastik
1550 1620 1695 1698 1710
~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000
~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ~ 330 000 ~ 170 000
Languse tingisid sõjad: U. 10% rootslasi, posi- Suur nälg (1696-97). Põhjasõda (1700-1721)
Liivi ja Rootsi-Poola sõda. tiivne iive, sisseränne: Ilmastikust tingitud Eesti aladel lõppes see
Tingis ka nälg 17.saj. soomlased (Soome ala- probleemid (sadas sõda 1710-ks aastaks.
alguses ( 1601 - 1603 ). delt võeti mehi sõjaväkke, palju  teravili ei kas- Katk (1709-1710)
Tulemused: 75% taludest Eesti aladelt mitte  nö. vanud ; samal ajal veeti
tühjaks jäänud, rohkem sõja põgenikud), lätlased vilja Rootsi, kus oli
kannatas Kesk-Eesti, sest (piisavalt vaba viljakat samuti nälg. Siinsed
seal oli tihedam asustus maad), venelased (17. saj. aadlikud siinsest rah-
ja viljakamad mullad. Venemaal kirikureform. vast ei hoolinud, olid
Selle vastaseid nim. vana- kasu peal väljas.
usulisteks, keda kiusati
taga. Üritasid Vene kesk-
võimu eest põgeneda –
Peipsi lääne kallas).
Kõik, v.a. venelased, su-
landusid siinse rahva sekka
(venelased säilitasid oma
Kultuuri ja kombed).
1550.a.
1620. a.
1695.a.
1698.a.
1710.a.
280 000- 300 000. Toimus langus: sõjad (Poola-Rootsi), nälg (1601-1603). 75% taludest tühjad; inimesed kolisid mandrile, kuna seal viljakam muld .
120 000- 170 000. Hakkas tõus: Iive kõrge, sisseränne (Soome (Võeti üle kultuur), Läti, Vene (kirikureformi eest ära. Lõid oma kogukonnad, vene vanausulised)).
350 000- 400 000. Langus: Suur nälg (1696-1697).
Vihm ei lasknud kasvada ja loomadel taud, kuna neil polnud süüa.
300 000- 330 000. Langus: Põhjasõda + katk
120 000- 170 000.
Aadli omavalitsus:

• Eestimaa rüütelkond
  
• Saaremaa rüütelkond
  
• Liivimaa rüütelkond
  

Rüütelkond – seisuslik omavalitsusorgan. Selle moodustasid maavaldajatest aadlikud. Kõikide rüütelkondade liikmed käisid koos Maapäeval. Maapäev käis koos iga 3 aasta tagant. Maapäev oli kõige kõrgem otsustusorgan. Maapäeva retsess : seal avaldati vastuvõetud otsused. (Kindral)kuberner kinnitas otsused – need avaldati patendina. Talupojad said seadustest teada kirikus. Loodi Maanõunike Kolleegiumid, mis käisid koos Maapäeva vahelisel ajal. MK tegutses kuberneri juures, aidates kuberneril antud alasid valitseda. Kuias maanõunikuks sai? Oli eluaegne. Esimesed maanõunikud valiti, hiljem hakati neid juurde nimetama nende endi poolt. Saaremaal ja Liivimaal maanõunikud valiti Maapäeval.
Kohtusüsteem:
Eri kohtud eri seisuslikele.
EESTIMAA
LIIVIMAA
Adrakohtunikud:

• Talupoegade tagaotsimine
  
• Talupoegadevahelised tülid
  

Sillakohtunikud
Maakohus : meeskohus

• Arutati rängemaid üleastumisi - tapmine
  
• Talpoegadevahelised tülid
  

Maakohus

• -„-
  

Kubermang: ülemmaakohus

• Edasikaebamine maameeskohtust.
  
• Aadlike omavahelised probleemid
  
• (Edasi- Eestimaa Maanõunike Kolleegium )
  

Liivimaa õuekohtu
Edasi: Stockholmi õuekohus
Linnaelanikud jäid kohtusüsteemist kõrvale; linnades oli kohtuvõimuorganiks raad , seal arutati põhiasju.
Põllumajandus:
Rootsi aja alguses oli 500 mõisa, lõpus 1000 (kuni maareformini)
Mõisamajandus lõppes Eesi aladel 1919, kui võeti vastu maaseadus. Peamine oli teraviljakasvatus – rukis, oder , nisu. Saak oli 3-4 seemet . Saagikamad olid talupõllud, seal rohkem loomi, kes andsid sõnnikut. Suur osa töödest tehti ära härgadega. Rootsi aega ei kuulu kartulikasvatus!!
1550a- 1:4 (mõisapõlde: talupõld)
1700a- 1: 2,5 (mõisap: talup). Mõisapõllud kasvasid talupõldude arvelt. Teotöö kasvas
Teotöö kasvamine:

• Korraline- teopäevad nädalas olid kindlaks määratud
  
  • Rakmetegu (härgadega)
    
  • Jalategu (inimene)
    
• Abitegu (kiired hooajatööd, kui vaja. Enamasti saadeti lapsi, sulaseid
  

50% talurahvast oli pererahvas. 25% olid vabadikud – ilma maata , tegid hooajalist palgatööd. 15% sulaseid ja teenijaid. 10% mõisateenijaid
Rootsis pärisorjust polnud, talupojad olid vabad (võrdlus Eesti omadega). Eestis pärisorjus kujunes keskajal. Eesti kubermangus 1645 Oxenstierna uuendatud maakorraldus; Liivi kub- 1668 /71 (võeti vastu/kehtis)- Totti maapolitsei korraldus. Talopoeg on sunnismaine – ei tohi lahkuda. Talle kehtib mõisniku politsei ja kohtuvõim. Em kub teostas seda see kohtunik , kes oli ka adrakohtunik .
Rootsi aja lõpp:
Reduktsioon - riigi poolt annetatud maade tagasivõtmine. Liiga palju maid oli antud mõisale, riigi enda sissetulek vähenes.
Kuningas Karl XI- reduktsioon, et maid tagasi saada, võttis kingitud maad tagasi. Maapäevad polnud eriti nõus. Eriti suur oli vastuseis Liivimaa kubermangus. Reduktsioon siiski toimus
Em: ½ maadest riigile ja ½ mõisnikule.Sm: ¼ riigile. Lm: 4/5 riigile ja 1/5 aadlikele. Mõisnikud muutusid rentnikeks. 2/3 tulust kuulus riigile, 1/3 jäi endale. Riigimaadel talupoegade elu paranes . Toimus maade hindamine ja koormised viidi vastavusse maa viljakusega. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Talupoeg sai mõisniku üle kaevata, sai pärandada talu kasutamisõigust.
Linnad. Käsitöö ja kaubandus.
Rootsi aja 10 linna:
Valga, Kuressaare, Pärnu, Tartu, Narva, Tallinn, Viljandi, Paide, Haapsalu ja Rakvere.
Mõned linnad sattusid mõisnikeperedele, kes kasutasid neid kui oma lääni.
Tartu- kaubateed kulgesid nüüd sealt mööda, seega osatähtsus kaubanduses vähenes.
Narva kaudu hakkas toimuma kaubavahetus Venemaaga. Rikkus barokkstiilis ehitised. Taheti Narvast 2. pealinn teha. (iga 4 aasta järel valitsetaks sealt).
( Pommitati puruks NL vägede poolt)
Sadamalinnad (Pärnu, Haapsalu) arenesid täu kaubaveole. Eestist veeti teravilja, lina ja kanepit ( viimased 2 Venemaalt toodud, vaja tekstiilis ja nt laevaehituses).
Sisse veeti metalli, soola, tubakat , alkoholi, paberit.
Talupoegadel olid linnades nn sõbrakaupmehed, kelle juures tema ja eellased- järglased ostlemas käisid. Ja müüsid talle ka. Tsunfte suleti, st uusi liikmeid vastu ei võetud. (eriti eestlasi). Eestlastel puudus linnas võimalus kõrgemale tõusta.
17saj- manufaktuuride teke. Eelkõige maal, kuna tsunftid ei lubanud linna. (tsunftiväline tootmine oli keelatud). Olulisim oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur (klaasnõus, aknaklaas, pudelid ). Narva lähedal vasemanufaktuur (vaskplaadid, katlad, vaskplekk).
Millega läksid ajalukku:
Joachim Jhering- aitas luteri kirikut Eestimaal taas üles ehitada. Aitas esimest eestikeelset aabitsat välja anda, töötas välja ajastule iseloomulike kirikukaristuse süsteemi (jalgade pakkupanemine, häbipink jms).
Johann Fischer- kirikuelu edendaja, Liivimaa kindralsuperintendent. Tema initsiatiivil asutati 1684 Tartu lähedale õpetajate seminar , kuhu võeti Tartumaalt pärit talupoisse. Lisaks võttis sihiks anda välja esimene eesti keelne piibel. + lätikeelne.
Hermann Samson- kõrgeim vaimulik Liivimaal. Luterluse aluste tugevaim esindaja. Andis välja juhendi, kuidas nõidu kindlaks teha, mis andis hoogu uutele protsessidele.
Bengt Gottfried Forselius - korraldas õpetajate seminari praktilist tööd. Õpetas nt lugemise selgeks 3 kuuga .
Heinrich Stahl- koostas 1637. a esimese eesti keele grammatika. (Tallinna toomkiriku õpetaja). Sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga, see aga jäi rahvakeelest kaugele. Avaldas veel ka usuõpetuse raudvara (Luteri väike katekismus , lauluraamat, evangeeliumid, palved jt kristlikud tekstid).
Johann Hornung- avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika, mis arvestas rohkem kui Stahli oma eesti keele eripärasid.
Andreas ja Adrian Virginius - tõlkisid ja toimetasid esimese eestikeelse piibli. (1686)
Johann Skytte- Liivimaa kindralkuberner , kes tegi ära ülikooli asutamise tegeliku töö.
Mis toimus:
1632.a- Tartu ülikooli rajamine. Tartusse eelkõige linna geogr hea asendi tõttu. (Rootsi Baltikumi valduste keskpunkt). + Poola ajal olid seal jesuiidid olnud.
1637.a- Stahl koostas esimese eesti keel grammatika
1684.a- J. Fischeri algatusel ehitati Tartu lähedale Piiskopmõisasse õpetajate seminar, et anda haridust tulevastele koolmeistritele. Õpetati lugemist, usuõpetust, aga ka rehkendamist ja saksa keelt.
1686.a- Forselius käis kahe õpilasega Stockholmis kuninga jutul, kelle teadmistega viimane rahule jäi. Samal a ilmus ka esimene eestikeelne piibliväljaanne (lõunaeestikeelne Uus Testament )
1687.a- Liivimaa maapäev võttis vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ja seada ametisse koolmeister.
1693.a- ilmus Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika, mis arvestas Stahlist rohkem eesti keele eripära. Tema reeglistikku tuntakse kui vana kirjaviisi, mis oli kasutusel 19s keskpaigani.
Rootsi aega nim ka vanaks heaks Rootsi ajaks. See omane vaid eestlastele ja lätlastele. Rootsi aja lõpus oli eeskätt riigitalupoegadele tehtud teatud soodustusi, nende olukord oli paranenud . 18s algusel nende olukord aga halvendus jälle. Seetõttu nimetat nt Rootsi aega heaks. Idealiseerimine , et see oli hea aeg, algas alles 19s teisel poolel, kui Eestis algas rahvuslik liikumine ning oma ajalugu hakati rohkem uurima. Oli vaja leida midagi positiivset varasemast perioodist. Vene aeg oli tol momendil , eelmised kas liiga lühikesed või liiga kauged. Seega oli endine, mida mäletati ja pärimused olid, oligi Rootsi aeg. Eriti just lõpu poolt.
Tuleb ka arvestada, et enamiku Rootsi ajast olid talupojad pärisorjad. Talupojad ühest rahvusest (eestlased) ja mõisnikud teisest rahvusest ( sakslased ). Keskvõimu kandjateks üldsegi rootslased , seega kolme eri võimu põimumine.
Rootsi aja +

Rahvahariduse algus (Tartu ülikool nt + üldse koole rohkem kihelkondadesse). Pandi alus talurahva koolidevõrgule.

Eesti kirjakeele arendamine (Stahli grammatika) + Uus testament

Riigitalupoegade olukorra paranemine seoses reduktsiooniga

Siinsetelt aladelt ei võetud talupoegi sõjaväkke

Tartu ülikooli avamine (kuigi eestlasi endid otseselt ei mõjuta)
Rootsi aja –

Nõiaprotsessid

Ei sallitud ühtegi teist usuvoolu peale luterluse – puudus usuvabadus .

Kaubandus – Eesti resursse kasutati keskvõimu huvides. (nt näljahäda ajal veeti siinsetelt aladelt ikka vilja välja, mitte ei aidatud nälgivaid talupoegi).

Mõisade arv suurenes, talupoegadele rohkem teotööd.

Tsunftide sulgemine eestlaste ees, seega puudus võimalus ühiskonnas kõrgemale tasemele tõusta, kui sa olid talupoeg.
Põhjasõjast
Hoolimata kahest rahulepingust puudutas sõda endiselt kaudselt Eestit. Nt saadeti eestlasi Brandenburgi. 1699- Rootsi vastane liit, kus Poola ja Taani kunnid + Vene tsaar . Et tagasi saada alad, mille Rootsi nagu neilt võtnud. Venemaa tahtis endale esialgu Ingerimaad (Narva jõest itta jääv ala. Kus hiljem rajati Peterburi linn). Poola- Liivimaad ja Eestimaad . Taani- Skandinaavia poolsaare lõunaosa. Enne oligi Taani oma olnud, nüüd Rootsil. Arvati, et uus Rootsi kunn Karl XII oli noor ja kogenematu, ent tal palju raha ja hea armee .
12.veebruar 1700 algasid sõja sündmused. Rünnati Riiat poolakate poolt. Pmst ründasid Liivimaad. Lõunaläti ja Kuramaa olid Poolakate omad. Nende piirid ühtisid. Seega lihtne läbida ja jõuda Liivimaale. Samaaegselt Rootsi valdusi ka Põhja-Saksamaal. Taani tõrjuti sõjast välja (Traventali rahu rootslastega), vene ründas Narvat. Neid juhtis alguses Peeter I. Suurtükitorud lõhkesid- ebakvaliteetne materjal. Lõpu võidukas algus- Rootsi võitis lahingu, ent kaotas Põhjasõja. Karl otsustas venekad välja ajada ja siis Riiat päästa. Kuna saadi teada, et poolakad viisid oma väed ära talve tõttu, siirdutigi peavägedega Narva alla. Mindi läbi Tallinna- polnud läbitavaid otseteid Pärnust Narvasse, Tallinnast sinna aga oli.  see maa käidi...
10 500 rootslast u 24 000 venelase vastu. Vene vägedele oli kõik negatiivne. Kui tulid rootslaste väed, siis oli lumetorm otse neile vastu. Ja pmst taganesid, osad läksid Rootsi poolele üle. Aeti välja Eestist ja siia jäid vaid väiksed valvelsalgad. Edasi Poola ja Leedu aladel. Kindlalt aitasid võidule kaasa lumetorm venekate vastu + Peeter I lahkumine.
Rootsi riigi keskpunktiks jäi talvel Laiuse , sest seal olid nende väed + kuningas.
Liivimaa majandusreglement- ja Laiuse on seotud- kui Rootsi kunn oli Eesti aladel, kasutati reaalselt võimalust ja mindi kaebama . Oma muresid ????!!??
1701 lahkusid rootslaste väed pmst igaveseks Eestist. Arvati et venekad ei tee enam katseid siinseid alasid vallutada.
Lüüasaamine andis venelastele aga indu ja uute ümberkorraldustega mindi uuesti sõdima ja edukalt. Vallutati Narva ja Tartu. (1704) (ida-eesti). Muudel aladel venelastel väga ei vedanud . Suurem sõjategevus tol ajal Poola aladel. Seal oli Rootsi väga edukas. 1706- Poola oli sunnitud Rootsile alistuma. Sõlmiti Altranstädti rahu. Sellega jäi Rootsi vastu ainsana sõdima Venemaa. Venekate idee oli võimalikult palju hävitada, et rootslased enam seda maad ei tahaks v et neil poleks ühtegi pidepunkti vms. Nt 1708 lasti Tartu linn õhku. (puudub seetõttu keskaegne keskus). Inimesed küüditati Venemaale Vologda linna. Sama saatus ka Narva ja Valga elanikke. Lätist Alusne. [Käsu-Hans kirjutas „Oh, ma vaene, Tartu linn“, kus räägib, mis toimus, ja kurab linna kurva saatuse üle. Luuletus . Pigem nagu nutulaul . Seda peetakse ka esimeseks eestlase kirjutatud luuletuseks.] Rootsi viis väes Ukraina aladele ja loodeti abi Türgilt, et liit Vene vastu. See osutus aga valeks käiguks- 1709 võit venelastel Poltaava lahingus, pööras sõjaõnne nende poole. KarlXII koheldi Türgis kui vangi, alles 5a pärast sai pääsema. Vene võit seal andis võimaluse olukorda enda kasuks pöörata ka Eesti ja Läti aladel. Piirati Riiat ja Pärnut ja Tallinnat , e suuremad tugipunktid rootslastel. 1710 alistusid ka Pärnu ja Tallinn ja Riia. Tallinnaga otsene sõjategevus lõppes. Oli katk, see aitas sõdijatele kaasa. Linnas katkusuremus oli suurem kui maal, kuna elanikkond rohkem koos tihedalt ja ei saanud ka lahkuda piiramise ajal.
Rootsivastane liit taastus- selle vastu asusid uuesti sõdima ka Taani ja Poola. Sõjategevus veel u 11a. Eesti alasid ei puudutanud, see toimus Soome aladel, Norras (kuulus toona Taani koosseisu) ja Põhja-Saksamaal. + meri ka. Sõjategevuse käigus sai Karl XII surma. Seda peetakse kahtlaseks- kas vaenlase kuul v omade poolt. (omade poolt, sest osad rootslased pidasid tema poolt jätkatavat sõda ja rahulepingutest keeldumist vastumeelseks).
Lõppes ametlikult 1721 Uusikaupunkki rahuga. Venemaa sai lisaks Ingerimaale ka Eestimaa ja Liivimaa. Rootsile jäi veel Soome. Aga Rootsi sain venelt 2 miljonit riigitaalrit (vallutatud alade eest kompensatsiooniks). + võimaluse tollivabalt 50 000 rubla eest teravilja välja vedada. See väiksem kui see, mida varem oli välja vedanud. Poola ei saanud midagi. Sest jõudude vahekord oli Poola kahjuks, Venemaa oli sõjaliselt tugevam ja suutis need alad hõivata. Ja Taani ei saanud Skandinaavia ps lõunaosa tagasi. Nende kahe jaoks oli sõda edutu. Venemaa lootused ja soovid täitusid mitmekordselt.