Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

ROOTSI AEG (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis sai Saaremaast ?
 
Säutsu twitteris
ROOTSI AEG
Põhja-Eesti kuulus Rootsile Pljussa lepinguga (1583) (vs Vene)
Lõuna-Eesti Rootsile Altmargi rahuga (1629) (Vs Poola)
Saaremaa Rootsile Brömsebro lepinguga (1645) (vs Taani)
Eesti oli rajatud haldusüksustest:
  • Põhja-Eesti- Eestimaa kubermang (keskus- Tallinn)
    • Sinna kuulusid maakonnad:
      • Virumaa, Harjumaa, Järvamaa ja Läänemaa (+ Hiiumaa )
  • Lõuna-Eesti + Põhja-Läti – Liivimaa kubermang (keskus Riia)
    • Sinna kuulusid kubermangud :
      • Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu.

Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid.
Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg .
Mis sai Saaremaast ? – Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana. Saaremaa arvestati Liivi kubermangu juurde, ent teda juhtis kuningale alluv maapealik. (Eristaatuses olev provints)
Ingerimaa kubermangu keskus oli Narva. Setumaa kuulus Venemaale. (Pljussa ja Võhandu jõe tagune maa).
( Kindral )kubernerid panid paika seadused ehk patendid . Nt Browni patent . Neid nimetati väljaandja järgi, + näiteks aastaarv (täpsustus).
Kõik patendid saadeti kihelkonna kirikutesse. Need, mis talupoegi puudutasid loeti kirikutes ette pärast jumalateenistusi .
Rahvastik
1550 1620 1695 1698 1710
~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000
~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ~ 330 000 ~ 170 000
Languse tingisid sõjad: U. 10% rootslasi, posi- Suur nälg (1696-97). Põhjasõda (1700-1721)
Liivi ja Rootsi-Poola sõda. tiivne iive, sisseränne: Ilmastikust tingitud Eesti aladel lõppes see
Tingis ka nälg 17.saj. soomlased (Soome ala- probleemid (sadas sõda 1710-ks aastaks.
alguses ( 1601 - 1603 ). delt võeti mehi sõjaväkke, palju  teravili ei kas- Katk (1709-1710)
Tulemused: 75% taludest Eesti aladelt mitte  nö. vanud ; samal ajal veeti
tühjaks jäänud, rohkem sõja põgenikud), lätlased vilja Rootsi, kus oli
kannatas Kesk-Eesti, sest (piisavalt vaba viljakat samuti nälg. Siinsed
seal oli tihedam asustus maad), venelased (17. saj. aadlikud siinsest rah-
ja viljakamad mullad. Venemaal kirikureform. vast ei hoolinud, olid
Selle vastaseid nim. vana- kasu peal väljas.
usulisteks, keda kiusati
taga. Üritasid Vene kesk-
võimu eest põgeneda –
Peipsi lääne kallas).
Kõik, v.a. venelased, su-
landusid siinse rahva sekka
(venelased säilitasid oma
Kultuuri ja kombed).
1550.a.
1620. a.
1695.a.
1698.a.
1710.a.
280 000- 300 000. Toimus langus: sõjad (Poola-Rootsi), nälg (1601-1603). 75% taludest tühjad; inimesed kolisid mandrile, kuna seal viljakam muld .
120 000- 170 000. Hakkas tõus: Iive kõrge, sisseränne (Soome (Võeti üle kultuur), Läti, Vene (kirikureformi eest ära. Lõid oma kogukonnad, vene vanausulised)).
350 000- 400 000. Langus: Suur nälg (1696-1697).
Vihm ei lasknud kasvada ja loomadel taud, kuna neil polnud süüa.
300 000- 330 000. Langus: Põhjasõda + katk
120 000- 170 000.
Aadli omavalitsus:
  • Eestimaa rüütelkond
  • Saaremaa rüütelkond
  • Liivimaa rüütelkond
Rüütelkond – seisuslik omavalitsusorgan. Selle moodustasid maavaldajatest aadlikud. Kõikide rüütelkondade liikmed käisid koos Maapäeval. Maapäev käis koos iga 3 aasta tagant. Maapäev oli kõige kõrgem otsustusorgan. Maapäeva retsess : seal avaldati vastuvõetud otsused. (Kindral)kuberner
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
ROOTSI AEG #1 ROOTSI AEG #2 ROOTSI AEG #3 ROOTSI AEG #4 ROOTSI AEG #5 ROOTSI AEG #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eeva23 Õppematerjali autor

Lisainfo

Brömsebro, Pljussa, Altmargi leping. Rahvaarvu tõusu ja kahanemise põhjused. Aadli omavalitsus. Kohtusüsteem. Põllumajandus. Reduktsioon. Linnad, käsitöö ja kaubandus. Isikud. Aastaarvud. Uusikaupunkki leping
liivimaa , maapäev , kuberner , kubermangu , nälg , maapäeva , rüütelkond , rootsi aeg , venelase , sõjategevus , rootslaste

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

16
docx
Rootsi aeg
19
doc
Rootsiaeg
7
doc
Rootsi aeg
3
docx
Rootsi aeg
5
doc
Rootsi aeg
17
pdf
17-sajand Rootsi aeg
4
docx
Rootsi aeg
2
doc
Rootsi aeg



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun