Rootsi aeg Eestis (0)

Rootsi aeg
Kairi Laak
Halduskorraldus
Eestimaa kubermang: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa,
Ruhnu saar.
Liivimaa kubermang: Lõuna-Eesti(Pärnu, Tartu), Saaremaa.
Kindralkuberner- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim
valitsusametnik.
Kindralkuberneri ülesanded:
· Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine.
· Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine.
· Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus.
· Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest
hoolitsemine.
Rüütelkonnad
1. Eestimaa rüütelkond
2. Liivimaa rüütelkond
3. Saaremaa rüütelkond
Rüütelkonna ülesanded:
Maavaldajate aadlike koondamine.
Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest.
Kohalike küsimuste lahendamine.
Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis
toimusid iga kolme aasta tagant.
Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud.
Liivimaa maamarssal lahendas igapäevaseid küsimusi.
Kohtuvõim
Avaliku korra tagamiseks seati ametisse Eestimaal
adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud.
Nende ülesanded:
Pagenud talupoegade kinnivõtmine jatagasisaatmine.
Talupoegade kuritegude uurimine.
Süüdlaste karistamine.
Meeskohtud(Eesti- ja Saaremaal) ja maakohtud(Liivimaal)
arutasid maakonna elanike(v.a. aadlike) süüasju.
Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus lahendati
suuremad kuriteod.
Viimane sõna jäi Rootsi kuningale!
Rootsi riigivõim ja balti aadel
Alad, mis olid Rootsi võimu alla tulnud vabatahtlikult, said
leebema suhtumise osaliseks.
Johan Skytte- 1629. aastal Riias ametisse seatud
kindralkuberner, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiire
rootsistamine.
1632. aastal kehtestati Liivimaal aristokraatia.
Aadli omavalitsust hakati kutsuma Landesstaatiks, mis
iseloomustab siinsete rüütelkondade poolt endile kätte
võidetud õigusi ja vabadusi.
Rahvastik
1629- aastaks oli rahvaarv katastroofiliselt kahanenud, seda
tänu rohketele sõdadele.
1620- ndatel aastatel oli talurahva arv vähem kui 100 000.
1630- ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma.
Mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades
ümberasujad kolmeks aastaks maksudest.
Saaremaa elanikkond moodustas neljandiku eestlastest, osa
neist asus elama mandrile.
XVII sajandil hakkas Eestisse tulema hulgaliselt teisi rahvaid:
venelased
soomlased
lätlased
Rahvaarv kasvas kiiresti, 1695. aastaks oli üle 350 000 inimese.
Reduktsioon
Reduktsioon- Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine.
Reduktsiooni algatas 1660. aastal Rootsi troonile saanud Karl XI.
1680. aastal laiendati reduktsiooni ka Eesti- ja Liivimaale ning see
tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu.
Tänu sellele hakkas kuningas võtma tagasi ka neid maid, mis olid
erakätesse läinud enne Rootsi aega.
Liivimaal langes reduktsiooni alla 4/5 maadest, Eestimaal 54% ja
Saaremaal 30%. Peale seda kasvasid riigitulud märgatavalt.
Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle.
Johann Reinhold Patkul- haritud, kuid jõhkra iseloomuga Liivimaa
aadlipositsiooni juht avaldas pahameelt Rootsi riigivõimu vastu.
Seetõttu mõisteti ta surma koos tema varanduste
konfiskeerimisega.
Talurahva olukord
Reduktsioon muutis talurahva olukorda oluliselt.
1645. aastal kinnitati Põhja-Eestis sunnismaisus ja
pärisorjus.
Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes ja nii said
talupojad vaid kuninga alamateks.
Reduktsiooniga kaasnes ka maade põhjalik hindamine ja
kaardidtamine.
Vakuraamatutesse pandi kirja kõik talupoegade
kohustused ja võlad.
Liivimaal määrati sillakohtunike asemele ametisse
kreisifoogtid.
Talupojad said õiguse kaevata mõisarentnike ja ­
valitsejate peale, kui need seadusi rikkusid.
Põllumajandus
XVII-XX sajandil oli Eestis üle 1000 mõisa.
Mõisnikud panid rõhku teravilja kasvatamisele, kuna see
andis suurt kasumit.
Kõige enam kasvatati rukist.
Põllud jagati siiludeks ja tööloomadeks olid härjad.
Kuna mõisates peeti loomi vähem, oli talupõldudel saagikus
suurem.
Vastukaaluks laiendas mõis külvipinda, kuna seda haris
talupoeg.
Kui enne Liivi sõda oli talupõlde 4x rohkem kui mõisapõlde,
siis XVII sajandi lõpuks oli see suhe 1:2,5.
See tõi kaasa talupoegade teokoormise suurenemise.
Talupoegade kohustused
Tähtsaim kohustus oli teotöö, mis jagunes:
Rakmetegu(3-6 päeva nädalas, härjaga).
Jalategu
Muud kohustused olid:
Abitegu(hooajatöö)
Mõisavooris
Osa talu põllu ­ja kõsitöötoodangu mõisnikele andmine.
Ei tohtinud küttida põtru, metssigu ja metskitsi.
Osalemine suurtel ajujahtidel ajajatena.
Linnad ja kaubandus
Tähtsaks muutusid üksnes sadamalinnad.
Narva majanduslik õitseng, Tartu majanduslik langus.
Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema- linnade
iseseisvus langes(v.a. Tallinn).
Raha vermiti Liivimaal nüüd ainult Riias.
Linlased moodustasid vaid 6% Eesti elanikkonnast.
Narva liigub palju Hollandi ja Briti kaupmehi.
Kõige suurem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel.
Pulli Hans- Tähtis eestlasest kaupmees, üks vähestest.
Kaubateed:
Arhangelski sadam ­ Valge meri
Pihkva ­ Vatseliina ­ Marienburg ­ Riia
Narva ­ Soome laht
Kaubad
Baltimaid hakati kutsuma Rootsi riigi viljaaidaks.
Välja veeti: Sisse veeti:
Teravili Sool
Lina Metallitooted
Kanep
Luksusesemed
Tõrv
Tökat Vürtsid
Mastipuit Alkohol
Plangud Tubakas
Lauad Paber
Muu laevaehituseks vajalik Erinevad puuviljad
Juhtnahk
Tööndus
Oluliseks tegevusalaks jäi käsitöö.
Meistrite, sellide ja õpipoiste suhted olid täpelt korraldatud.
Tsunftikord muutus rangemaks, tsunfte tekkis juurde.
1675. aastal kaotati Tallinna Oleviste gild, selle käsitöölised arvati
nüüd lihtrahva hulka, kellel ei olnud kodanikuõigusi.
Eestlaste roll linnaelus tõusis.
Manufaktuurid olid tunftidest järgmisel kohal.
Uut tüüpi ettevõte oli Glashütte- klaasimanufaktuur Hiiumaal.
Manufaktuuritootmise põhikeskus oli Narva.
Narvas olid vaseveski ja saeveski.
Lutheri kirik Eestis
Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse:
Kirikuhooned olid rüüstatud ja purustatud
Enamik kogudusi oli õpetajateta
Taas võtsid võimu muinasaja kombed
Pastorite haridus jättis soovida
Armulaual pakuti veini asemel õlut
Piiskop Joachim Jhering suutis lutheri kiriku Eestis kindlustada.
Ka Liivimaale loodi konsistoorium. Vaimulikkonna ees seisis
kindralsuperintendent.
Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer.
Lutheri kirik aitas kaasa "rootsistumisele" ja aitas vastu seista
uute usuvoolude tulekule.
Rootsi võimu ajal muutus lutheri usk valitsevaks usuks Eestis.
Lutheri kirik Eestis, võitlus väärusuga
Kiriku aineline olukord paranes:
Paranes pastorite haridustase(enamus oli
ülikooliharidusega)
Jutlusi peeti ka eesti keeles
Talurahva suhtumine kirikusse paranes
Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse
vöörmündrid ja see lähendas talupoegi kirikule.
Kuid muinasusundist võõrandamine ei olnud kerge, seega
hävitasid pastorid sõdade ajajärgul ohverdamispaiku.
1642. aastal toimus suur talurahva rahutus Pühajõe mäss.
Läbi hakati viima nõiaprotsesse, mille käigus pidi teada
saama,
kas tegemist on nõiaga või mitte; nõid tapeti(tuleriit, mõõk)
Viimane selline surmanuhtlus viidi Eestis läbi 1699. aastal.
Bengt Gottfried Forselius
Sündis 1660. aasta paiku Harjumaal.
Valdas hästi eesti ja saksa keelt.
Õppis Tallina Gümnaasiumis ja Saksamaal ülikoolis.
Asus talupoisse tasuta õpetama.
Kui 1684. aastal Piiskopmõisa seminar asutati, õpetas ta
ainsana välja koolmeistreid ja köstreid.
Õpiaeg kestis 2 aastat.
Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaule, raamatuköitmist,
saksa keelt ja arvutamist.
1686. aastal ilmus tema enda koostatud aabits.
1688. aastal määrati ta Stockholmis Eesti- ja Liivimaa
talurahvakoolide inspektoriks, kuid tagasiteel hukkus ta
Läänemere sügistormis.
Koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse.
Eestikeelne kirjasõna
Olulist tähtsust omas piibli tõlkimine rahvuskeelde.
Piibli tõlkimine eeldas väga head eesti keele oskust.
Raskusi tekitas eesti keele jagamine põhjaeesti ja lõunaeesti
keeleks.
1637. aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele
grammatika, mis oli veel saksa keele reeglistikuga.
Forselius tegi ettepaneku kasutada foneetilist kirjaviisi, kuid
see ei leidnud toetamist.
1686. aastal vaieldi kirjaviisi üle piiblikonverentsidel, kuid
üksmeelele ei jõutud.
1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele
grammatika, kus olid põhjaeesti õigekirja reeglid.
1686. aastal anti välja ka lõunaeestikeelne Uus Testament,
mille tõlkis Andreas Virginius.
Tartu ülikool
Poola aegne hoogne koolielu sundis ka Rootsi võime
pingutama.
Johan Skytte eestvõttel loodi 1630. aastal Tartus nn.
Akadeemiline gümnaasium.
Aasta hiljem esitas Skytte kuningale palve muuta
gümnaasium ülikooliks, mida järgmise aasta juunis ka tehti.
Ülikool avati pidulikult 15. oktoobril 1632 ja teda nimetati
Academia Gustavianaks.
Öeldi, et ülikooli võivad õppima asuda kõik, kuid talupoegadel
seda võimalust siiski ei olnud.
Ülikool tegutses Tartus 1656. aastani.
1690. aastal avati see uuesti ja 1699. aastal kolis see Pärnu.
Pärnu kapituleerumisega Vene vägede ees 1710. aastal
lõpetas ülikool oma töö.
Õppetöö Tartu ülikoolis
Oli 4 teaduskonda:
Filosoofiateaduskond
Usuteaduskond
Õigusteaduskond
Arstiteaduskond
Õpiaeg kestis 9 aastat.
Õppekeeleks oli ladina keel.
Ülikooli astumiseks ei olnud vaja eelnevalt koolis käia.
Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid.
Eduka õppetöö puhul oli võimalik saada stipendiumi.
Tartu ülikoolis õppis palju rootslasi, soomlasi ja sakslasi.
Eestlastest õppis seal Johannes Freyer.
Põhjasõda (1700-1721)
Põhjused:
Taani, Poola, Venemaa liit Rootsi vastu.
Rootsi soov muuta Läänemeri sisemereks,kaitsta oma
valdusi.
Poola soov saada tagasi oma kaotatud alad.
Taani soov saada ülemvõim Läänemerel.
Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja saada
tagasi kaotatud alad.
Sõja käik 1700. a
Sõda algas 12. veebruaril 1700. aastal, kui August II Saksi
väed Riiat ründasid, ent edutult.
1700. aasta suvel vallutas Taani rootslaste valdusi
Saksamaal, kuid Rootsi väed sundisid Taanit kohe rahu
sõlmima.
Sügisel koondusid Vene väed Narva alla, oktoobris asuti linna
pommitama.
Samal ajal tungis Boriss Seremetjev ratsaväega Virumaale,
seda armutult laastades.
Kui Rootsi vägi Pärnust Rakverre liikus, oli neil venelastega
mitu kokkupõrget, kuid rootslased lõid kõik kiiresti minema.
19. novembril Narvas Vene kindlusliinide juures oli rootslastel
venelastega lahing, mille nad võitsid, saades endale
vaenlaste lahinguvarustuse.
Talve hakul jäid rootslased Laiusele talvituma ja 1701. aastal
lahkusid nad Eestist.
Võitlused Eestis 1701- 1704.
1701. aastal tungisid venelased Kagu-Eestis üle piiri;
Esimesel korral sunniti nad taganema, kuid teisel korral
Erastvere mõisa juures saavutasid nad esimese olulise
võidu.
1702. aastal said rootslased venelastelt lüüa Hummuli
mõisa juures.
1703. aastal rüüstasid venelased kogu idapoolset Eestit.
1704. aasta mais sattus Rootsi lahingukorda seatud
laevastik Kastre juures venelaste seatud lõksu ja nii
kaotasid nad ka selle lahingu.
1704. aasta juunis alustas Peeter I Narva ja Tartu piiramist.
12. juulil algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu
kapituleerus.
9. augustil vallutati tormijooksuga ka Narva.
Võitlused Eestis 1708- 1710
1708. aastal toimus Vinni mõisas võitlus, kus rootslased
jällegi lüüa said.
1708. aasta talvel küüditati kõik Tartu ja Narva
linnakodanikud Venemaale.
1708. aasta suvel lasti õhku peaaegu kogu Tartu linn.
1709. aastal Ukrainas toimunud Poltaava lahingus
purustati rootslaste vägi täielikult.
1710. aastal kapituleerus Riia, Kuressaare, Pärnu ning
Tallinn.
29. septembril 1710 kirjutati Harku mõisas alla
kapitulatsioonile, millega Rootsi alistus ning Eestimaa
rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid.
Sõja lõpp
Rootsi sõjaväes levima hakanud katk hävitas astatel 1710- 1711
üle poole sõjas ellujäänud talurahvast. Tallinnas suri katku ¾
elanikest. Rahvaarv langes 120000- 140000 inimeseni.
Peale Tallinna langemist kestis Põhjasõda veel kümmekond
aastat.
1720. aastal langes ka rootslaste merevägi.
1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal
Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-
Soomest koos Viiburiga.
Rootsi sai süjas hõivanud Soome alad ja 2 miljonit taalrit
kahjutasu. Samuti sai ta õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja
vedada 50000 rubla eest teravilja.