Dokumendid koostatakse ja vormistatakse vastavalt õigusaktides ja standardites ettenähtud nõuetele. 14. Millisele normile peab vastama eestikeelne dokument? Eestikeelne dokument peab vastama eesti kirjakeele normile. 15. Millised dokumendid vormistatakse üldjuhul dokumendiplankidele? 1)Kirjad; 2)protokollid ja aktid; 3)õigusaktid,dokumendid; 4)millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. 16. Kas asutusesiseses asjaajamises on kohustuslik kasutada planke? Asutusesiseses asjaajamises ei ole kohustuslik kasutada planke, välja arvatud õigusaktide puhul või kui plangi kasutamine on ette nähtud õigusaktides. 17. Millised elemendid kantakse üldplangile? Üldplangile kantakse asutuse või asutuse ja tema struktuuriüksuse nimetus või ametniku või töötaja ametinimetus (edaspidi dokumendi väljaandja) nimetavas käändes ning vapi kujutis või muu sümbol. 18. Millised võivad olla paberkandjal plangi turvaelemendid?
ja Venemaa kaubanduse vahendamisel. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise .Tänu soodsale asendile Vene piiri läheduses edenes 17.sajandil Narva kaubandus. Kui uued kaubandusolud lubasid sadamalinnadel areneda, siis sisemaa linnad jäid täielikult kiratsema. Vene ajal pakkusid Eesti sadamalinnadele konkurentsi lisaks Riiale Peterburg.. Teravili oli Eesti peamine eksportkaup. Lisaks teraviljale eksporditi ka lina, kanepit. Laevaehituskaupadest eksporditi mastipuitu, planke, laudu, tõrva ja tökatit. Suurem osa väljaveetavast kaubast läks Madalmaadesse, väiksem osa Saksamaale. Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, raud, vask, soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber ning koloniaalkaubad. Vilja kõrged ekspordihinnad hoidsid tollimakse kõrgel ja riik sai sellega endale rohkem raha. Sisekaubandus. Erinevalt väliskaubandusest jäid sisekaubanduses püsima keskajast pärit reglementatsioon ja kauplemispõhimõtted
- informatsioonilised dokumendid - ametkiri, iseloomustus, teade, akt, õiend, tõend, ettekanne, aruanne, teatis jne. - korraldavad dokumendid ehk haldusaktid - käskkiri, korraldus, otsus, juhend - organisatsioonilised dokumendid põhikiri, põhimäärus - kollegiaalse otsustusega dokument on protokoll Dokumendi plank Ametlikud dokumendid vormistatakse plankidel. Kehtib üks formaat A4 ( 210 x 297 mm) . Plangile trükitavate rekvisiitide järgi kasutatakse kahte liiki planke: 1 ) üldplank käskkirja, korralduse, otsuse, määruse, juhendi, tõendi, teatise, protokolli ja akti vormistamiseks 2) kirjaplank - ametikirja vormistamiseks. Dokumendiplangid kujundatakse käesolevale korrale lisatud näidisvormingute alusel (LISAD 1 2 ), mis vastavad Eesti Vabariigi haldusdokument ide vormistamise põhinõuetele (EV ST 3-92). Tänukirjade ja kutsete vormistamisel kasutatakse erivormistusega planke. Üldplangile trükitavad rekvisiidid on: · dokumendi autori nimi
Autor Kontaktandmed Kuupäev Pealkiri Tekst Allkiri- kohustuslik, kui see on sätestatud õigusaktides, ning kui kirjaga võetakse kohustusi või antakse õigusi. Logo- õigusaktis sätestatud juhtudel-kohustuslik 8. Dokumentide loomisel kasutatavad plangid, mille poolest erinevad? Plank on kindla formaadiga paberileht, millele on kantud koostatavate dokumentide püsielemendid. Planke eristab neile trükitavate rekvisiitide koosseis. Üldplangi alusel võib moodustada dokumendiliigi planke. Dokumendiplangid kujundatakse "Valitsusasutuste asjaajamiskorra alustes" toodud näidisvormingu alusel. Dokumendil on kohustuslikud ja vastavale dokumendiliigile omased rekvisiidid. Üldplangile vormistatakse käskkirjad, protokollid, aktid, esildised (dokumente mis ei adresseerita)
vorm viis, kuidas sisu on esitatud füüsiline vorm dokumendi välised tunnused intellektuaalne sisu väljendamise viis ( tekst, pilt, diagramm, jms. ) isikud võivad olla nii juriidilised kui füüsilised. Iga dokument nõuab kolme isiku osalust : väljaandja, adressaat, koostaja Dokumendid vormistatakse dokumendiplankidele. Igal asutusel on: Üldplank (nii paber- kui ka digitaalsel kandjal). Üldplangi alusel võib moodustada dokumendiliigi planke. Dokumendiplangid kujundatakse " Valitsusasutuste asjaajamiskorra alustes" toodud näidisvormingu alusel ( kuni vastavate standardite väljatöötamiseni ). Dokumendil on kohustuslikud ja vastavale dokumendiliigile omased rekvisiidid väljaandja nimi või nimetus dokumendi kuupäev tekst allkiri vormingu tüüp (digitaaldokumendi puhul) Valgamaa Kutseõppekeskuse direktorile Avaldus 13.09.2010
· plangi number; · vesimärgiga või toonitud paber; · reljeefpitsatiga või muul viisil valmistatud element. Asutusesiseseks tarbeks võib dokumendiplanke valmistada ka arvutis või koopiamasinal. Plankide valmistamiseks kasutatav paber peab olema säilivuskindel. Plangile trükitud rekvisiidid sellise värvitumedusega, mis võimaldab neid paljundada. Vähese dokumentide hulgaga asutused võivad trükitehniliselt valmistatud plankide asemel kasutada templijäljendi abil valmistatud planke. Plangid on eesti keeles. Vajaduse korral lisatakse tõlge võõrkeelde või võõrkeeltesse. Kahes või enamas keeles plankidel paigutatakse esikohale dokumendiväljaandja nimetus eesti keeles, seejärel tähestikujärjekorras võõrkeeltes. Dokumendiplankide valmistamiseks kasutatakse paberi formaati A4 (210 x 297 mm). Olemas peab olema asjaajamiskorras kehtestatud vormi kohane üldplank nii paber- kui ka digitaalsel kandjal
Talupoja koormised olid sellised, et ta sai ka ise hakkama. Tööstuse areng, esimesed manufaktuurid, kus oli ka mehaniseeritud lubja ja tellise tööstus. Esimene uus ettevõte oli klaasikoda. (esimene Hiiumaa Hüti klaasikoda, tehti pudeleid, klaase ning aknaklaase) Hulk manufaktuure rajati Narva : · lina ja kanepi tööstuse manufaktuur. Lina toodi Venemaalt · vaseveskid. Toorvasest: 1) vaseplekk 2) vaseplaadid · suur hulk saeveskeid. Inglismaalt toodi. Tehti planke aga ka laudu 1664 hakati Tallinnas kaltsudest tootma paberit 1695-1697 suur näljahäda. Oletatavati suri nälga u 75 000 inimest. Kõigerohkem suri inimesi Lõuna- ja Kesk-Eestis. See oli suurim näljahäda, mis eestlasi senimaani tabanud, kuid nüüd hakati kasvatama kartulit. 15 oktoober 1632 avati Tartu Ülikool. 4 teaduskonda: 1) õigus 2) usk 3) arest 4) filosoofia õpetati ladina keeles, õpetati ainult mehi. Eesti kirjakeele arendamine- 1686- esimene piiblikonverents
Reduktsioon viidi läbi ja enamik adramaid läks kuningale. Tähtsaim tulemus oli riigi sissetulekute suurenemine rendi läbi. Et mitte kurnata ära talupoegi ja sellega laastada riigile kuuluvaid mõisu seati sisse vakuraamatud. Talupoegadele anti õigus mõisniku peale kaevata. Kaubandus Väliskaubanduse sõlmedeks olid Tallinn ja Narva. Välja veeti vilja (85 % Tallinast veetavast kaubast) ja lina ning kanep (Narva kaudu). Veeti ka tökatit, planke, mastipuid vene kaupadest loomanahku. Sisse veeti soola, kalevit, siidi ja muud riiet, Rootsist rauda, Hollandist vasest ja messingist esemeid. Inglismaalt tina ja seatina. Veine ja vürtse. Poekaubanduses oli suur tähtsus talurahvakaupmeestel. Müüdi soola, soolakala, rauda, vaskkatlaid jne. Enamik kaupmehi saksa päritoluga. Narvas ka venelased, hollandlased ja inglased. Käsitöölised kogunesid tsunftidesse sisekorra määras põhikiri e. Skraa. Tsunftide ühenduseks olid
samaväärselt muu osaga. KATUSEUUGID e. VINTSKAPID Katuseuugiks nimetatakse katuseküljele ehitatavat akna või uksega välhaehitist. Vintskapp ei tohik olla liialt suur. Eriti tuleb hoiduda liialt kõrgete uukide ehitamisest. Uugiakende normaalkõrgus on umbes 100cm. Samuti ei tohi uuk asuda liialt räästa lähedal, soovitatav on, et uugiakna ja räästaserva vahelise katuseriba laius oleks vähemalt 100cm. Uugi ehitamine *Uugi sõrestikuks on soovitatav kasutada planke 5x14cm- see on sama materjal, millest tavaliselt tehakse hoone sarikad ja katusekorruse seina sõrestik. *Kui uuk ehitatakse kaldelaega ruumi, toetatakse uugi kohal läbilõigatud sarikaotsad tegevale vekseltalale, mille otsad omakorda toetatakse sarikate sisekülgedele naelutatud planguotstele. * Kui aga uuk ehitatakse kaldlaeta ruumi, toetatakse läbilõigatud sarikad koos pennidega vahetult tugevdatud pärlinile- seinasõrestiku ülemisele vööle.
8. Dokumendi vormistamisel ja teabekandja valikul tuleb lähtuda: dokumendi liigist; sarjast, kuhu dokument kuulub, ja säilitustähtajast; nõudest tagada dokumendi ja tema tõestusväärtuse säilimine säilitustähtaja jooksul; võimalusest dokumenti nõuetekohaselt arhiveerida. 9. Kes või mis võib omada planki?(3) Valitsuskomisjonid või asutuses tegutsevad komisjonid ja nõukogud kasutavad komisjoni ja nõukogu teenindava asutuse planke, lisades asutuse nimele komisjoni või nõukogu nime. Seadusega ettenähtud komisjonidel või nõukogudel võivad olla oma plangid. 10. Dokumendi kohustuslikud elemendid on: dokumendi väljaandja nimi või nimetus; dokumendi kuupäev; tekst; allkiri või allkirjad. 11. Dokumendi kuupäevaks on: Õigusakti või akti allkirjastamise kuupäev;
Tom oli sõõnud vanamutikese moosi ja vanamutike tahtis teda karistada selle eest aga pois põgenes ära, vanamutike ja tädi Polli küsisid igasuguseid küsimusi Tomi käest. Vaidles ühe uhke poisiga, ja siis nad kaklesid, kumbki ei saanud kummagist jagu, aga teine poiss sai tappa ja läks nuuksudes minema ja virutas Tomile kiviga. 2.peatükk Kuulus planguvõõpaja Tom värvis planke ja tahtis Jimi asemel vett tuua kaevust. Tomi juurest möödus aurik. Ben tahtis ka aiaplanke värvida aga Tom ei lasknud niilihtsalt tal neid värvida. 3.peatükk Lahingumöll ja armukirg Tom oli aiaplangud niiilusti värvinud. Tom ja teine kutt mängisid sõda, Tom võitis ja nad vahetasid sõjavange lugesi surnud kokku. Tom nägi üht ilusat tüdrukut ja vana kadus ta peast. 4.peatükk
täismõõdus peale. Joonise järgi raiuti kaared välja. Viimased koosnesid mitmest tükist. Sealsamas aeti püsti ka plankude saagimis pukid. Tahmanööriga lasti palgile jooned ette ja töö läks lahti. Üks mees oli ülal ja teine, vahel ka kaks, all. Nii saeti valmis kõik laevaehituseks vajalikud plangud ja lauad. Kui palju see aega võtis ja kui raske see oli, ei tasu vist rääkida. Kuigi Pärnus Waldofi tehase juures hakati esimesena Eestis juba 1875. aastal laeva planke saekaatriga saagima, ehitati randades veel kaua esiisade moodi. Meestele maksti selle töö eest harilikult üks rubla päevas. Tööpäev laevaehitusel kestis 12-14 tundi ja seda varakevadest talve hakuni. Vanad saemehed rääkisid, et töö kestnud kuiest kuieni ning teisel päeval kuiest jälle uieni. 6 Ehitusplatsi läheduses asus ka sepikoda, kus sepistati laevaehituseks vajalikud raudosad. Laevameister P. Sepp hakkas 1911
1) kirjad; 2) protokollid ja aktid; 3) õigusaktid; 4) dokumendid, millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. (2) Plank on asutusel, asutuse struktuuriüksusel, kui see on ette nähtud asutuse või struktuuriüksuse põhimääruses, ja ametnikul või töötajal, kellel on õigusakti andmise õigus. (3) Valitsuskomisjonid või asutuses tegutsevad komisjonid ja nõukogud kasutavad komisjoni ja nõukogu teenindava asutuse planke, lisades asutuse nimele komisjoni või nõukogu nime. Seadusega ettenähtud komisjonidel või nõukogudel võivad olla oma plangid. (4) Asutusesiseses asjaajamises ei ole kohustuslik kasutada planke, välja arvatud õigusaktide puhul või kui plangi kasutamine on ette nähtud õigusaktides. § 12. Plankide vorminõuded (1) Asutusel, struktuuriüksusel, kui see on ette nähtud asutuse või struktuuriüksuse põhimääruses, ja ametnikul või
asjaajamiskorras: Kooli dokumendiplangid nende kasutamine ja vorminõuded. Kuhu on märgitud, et dokumendiplankidele vormistatakse haldusdokumendid, kirjad, protokollid, aktid ja käskkirjad; Koolis on kasutusel üldplank, kirjaplank ja direktori käskkirja plank, mida võib vormistada must-valgena või kasutada värvitrükki. Üldplanki ja kirjaplanki eristab plangile trükitavate elementide koosseis. Üldplangi alusel valmistatakse teisi konkreetse dokumendiliigi planke. Üldplank, kirjaplank ja direktori käskkirjaplank kujundatakse arvutis. Rekvisiitide paigutus kõikidel plankidel peab vastama näidisvormile. Kirja on pandud ka veeriste laiused, kasutatava paberi tingimused, kasutatavad elemendid ning keelenõuded, seega on plankide informatsioon väga hea ja põhjalik ning kõigile selgelt ja üheselt mõistetav. 4)Registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide
Nature 439 (7072): 603. Shellito, Cindy J.; Sloan, Lisa C.; Huber, Matthew (2003). "Climate model sensitivity to atmospheric CO2 levels in the Early-Middle Paleogene".Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology 193 (1): 113123. Sluijs, A., 14 others, & the Expedition 302 Scientists, 2006: Subtropical Arctic Ocean temperatures during the Paleocene/Eocene thermal maximum. Nature, 441, 610-613. 9 Svensen, H., Planke, S., and Corfu, F. (2010) Zircon dating ties North Atlantic gas eruptions to Eocene warming. Journal of the Geological Society 167, 433-436. Thomas, Ellen; Shackleton, Nicholas J. (1996). "The Paleocene-Eocene benthic foraminiferal extinction and stable isotope anomalies". Geological Society London Special Publications 101 (1): 401. Thomas, D. J. & Bralower, T. J. 2005 Sedimentary trace element constraints on the role
osaliselt kantseleis, osaliselt struktuuriüksustes. 4. Millised väljad (nimetused) kujundatakse kirjaplangil/üldplangil? Dokumendiplank on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. Üldplangile kujundatakse püsielemendina kirjapeaväli: riigivapi kujutis, logo, autor (asutuse või asutuse ja tema struktuuriüksuse või töötaja ametinimetus ehk dokumendi väljaandja). Planke eristab neile trükitavate elementide koosseis. Dokumendiliigi plank, nt ametikirja, käskkirja jt plangid moodustatakse üldplangi alusel. Kirjaplangile kujundatakse lisaks kirjapeaväljale (autor, logo/vapp) ka kontaktandmete väli (organisatsiooni aadress, e-posti aadress, telefon, faks, registrikood jm, näiteks veebiaadress, arvelduskonto number, käibemaksukohuslase number jt. 5. Millised dokumendid kuuluvad registreerimisele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste
Eesti sadamaid (eriti Narva oma) kasutati ka Vene kaupade väljaveoks. Välja veeti Sisse veeti Teravilja (17.sajandi lõpul ületas vilja Soola (eriti läbi Tallinna, kust seda viidi 4 väljavedu Liivi sõja eelse taseme ~2 edasi ka Soome ja Venemaale), korda); laevaehitusmaterjale (tõrva, metalltooteid, luksusesemeid, vürtse, tökatit, mastipuid, planke, laudu), lina, alkoholi, tubakat ja puuvilju. kanepit, nahku. 2. Käsitööndus 17.sajandil (õpik §22-23): Rootsi ajal olid linnad lisaks kaubandusele jätkuvalt käsitöö keskusteks. Tsunftikorraldus muutus 17.sajandil rangemaks: kutsealal tohtisid töötada ainult tsunfti kuuluvad meistrid; uue tsunfti loomiseks pidi olema vähemalt kolm meistrit; Tallinnas kaotati 1675 eestlastest käsitöölisi ühendanud Oleviste gild, sakslased
Tallinn säilitas oma iseseisvuse. Tuntava languse osaliseks oli saanud Viljandi linnaline ilme ja õiguslik seisund. Lääne-Euroopa majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajduse mitmete toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadmate kaudu. Kõrgelt hinnati siinset teravilja. Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Teiseks tähtsaks veetavaks kaubaks oli lina, veel veeti välja Vene päritolu kanepit. Eksporditi veel tõrva, mastipuid, planke, laudu. Vähenes karusnahkade tähtsus, aga kasvas jalanõude valmistamiseks vajaliku juhtnaha väljavedu. Sisseveos oli tähtsaim sool, mille peamiseks laopaigaks jäi Tallinn, kust seda veeti edasi Soome ja Venemaale. Linnades olid tähtsal kohal kindlale alale spetsialiseerunud poodnikud. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Linnades domineeris saksa kaupmeeskond. Tähelepanuväärselt võib esile tõsta Tartu eesti kaupmehe Pulli Hansu arvamise linna
Tallinn säilitas oma iseseisvuse. Tuntava languse osaliseks oli saanud Viljandi linnaline ilme ja õiguslik seisund. Lääne-Euroopa majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajduse mitmete toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadmate kaudu. Kõrgelt hinnati siinset teravilja. Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Teiseks tähtsaks veetavaks kaubaks oli lina, veel veeti välja Vene päritolu kanepit. Eksporditi veel tõrva, mastipuid, planke, laudu. Vähenes karusnahkade tähtsus, aga kasvas jalanõude valmistamiseks vajaliku juhtnaha väljavedu. Sisseveos oli tähtsaim sool, mille peamiseks laopaigaks jäi Tallinn, kust seda veeti edasi Soome ja Venemaale. Linnades olid tähtsal kohal kindlale alale spetsialiseerunud poodnikud. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Linnades domineeris saksa kaupmeeskond. Tähelepanuväärselt võib esile tõsta Tartu eesti kaupmehe Pulli Hansu arvamise linna
Arvutil kasutada reavahet Single, 1,5 Lines, Auto. Dokumentide eelnõude puhul reavahet Double. Dokumendi kõik rekvisiidid trükitakse plokkstiilis, st kõik read algavad samast vertikaalist. Kas on olemas asutuse dokumendiringluse kord või skeemid? Selgita. Missuguseid dokumendiliike antud asutus kasutab ja mis plangile neid vormistatakse ning kellel on õigus neid välja anda? Dokumendiliike asjaajamiskord välja ei too .Ülikoolis on kasutusel kahte liiki planke kirja- ja üldplank, mis erinevad neile trükitavate rekvisiitide poolest. Kus hoitakse ja kes peab hoidma dokumendiplanke ning kuidas käib nende kasutamise kord? Dokumendiplangid olgu kättesaadavad ainult selleks volitatud isikutele, kellele see kohustus on kinnitatud ametijuhendiga ja kes vastutavad hoidmise ja kasutamise eest. Missuguseid dokumendiliike registreeritakse ja missuguseid ei registreerita? Registreerimisele kuuluvad dokumendid:
o võib esineda korraga mitmes vormingus; o võib salvestada erinevatele andmekandjatele; o juurdepääsuks mitmeid viise (nt. monitor, kuvamine seinale); o sõltuv riist- ja tarkvarast Digitaaldokumendi eelised: o Lihtne leida infot ja dokumente mistahes tunnuste järgi. o Lihtne edastada. o Lihtne kopeerida. o Võtavad vähem ruumi. o Loomisel võimalik kasutada malle ja planke. o Lihtne taaskasutada. o Asjaajamisprotsesside automatiseerimine. 19. Millised on dokumendi peamised omadused dok.halduse seisukohast? Autentsus: o dokument on just see, mis ta olema peab; o dokumendi loojaks või saatjaks on isik, kes pidi selle looma või saatma; o dokument on loodud või saadetud ajal, mil see pidi loodama või saadetama. Usaldusväärsus:
Arvutil kasutada reavahet Single, 1,5 Lines, Auto. Dokumentide eelnõude puhul reavahet Double. Dokumendi kõik rekvisiidid trükitakse plokkstiilis, st kõik read algavad samast vertikaalist. Kas on olemas asutuse dokumendiringluse kord või skeemid? Selgita. Missuguseid dokumendiliike antud asutus kasutab ja mis plangile neid vormistatakse ning kellel on õigus neid välja anda? Dokumendiliike asjaajamiskord välja ei too .Ülikoolis on kasutusel kahte liiki planke kirja- ja üldplank, mis erinevad neile trükitavate rekvisiitide poolest. Kus hoitakse ja kes peab hoidma dokumendiplanke ning kuidas käib nende kasutamise kord? Dokumendiplangid olgu kättesaadavad ainult selleks volitatud isikutele, kellele see kohustus on kinnitatud ametijuhendiga ja kes vastutavad hoidmise ja kasutamise eest. Missuguseid dokumendiliike registreeritakse ja missuguseid ei registreerita? Registreerimisele kuuluvad dokumendid:
DOKUMENDIPLANK 1. Dokumendiplank on kindla formaadiga paberileht, millele on trükitud koostatavate dokumentide püsielemendid. 2. Planke võivad omada asutused, ettevõtted, firmad, kellel on õigusakti andmise õigus. 3. Plangi kohustuslikud elemendid: 1) dokumendi autor; 2) liigi nimetus; 3) kuupäev; 4) dokumendi number; 5) tekst; 6) allkiri. 4. Igal asutusel peab olema 2 plangiliiki: kirjaplank ja üldplank. 5. Üldplangile vormistatakse: 1) käskkirjad; 2) protokollid; 3) aktid; 4) esildised. 6
Valter klausson · Eesti valitsusjuht kuni aastani 1983 Balti soojuselektrijaam · Mõeldud oli Eesti ja Leningradi elektriga varustamiseks. Punane Kunda · Tsemendi tehas o Tsehhi keeles ,,Punane Vitt" Rahvamajandusnõukogud · Loodi 1960 aastate algul eesti majanduse juhtimiseks o Oli aeg kui peaaegu kogu eesti tööstust juhiti Eestist Vastupanuliikumine · Koolinoorte vastupanu rühmad o Noored pidid koguma relvi, planke, koolis kirjutati kirjandeid kindlatel teemadel, käekirja kontrolliks, korraldama vastupanu tähtpäevadel · 1970 aastatel avalik vastupanu o Paljud vangi pandud noored moodustasid korvpalli meeskondi Oktoobrilapsed: · Pidid kandma kindlaid märke · 7-10 aastased Poineerid: · 10-14 aastased o Kandsid lenini märki ja kaelas oli pioneeri rätt o Olid kindlad reeglid, kohustuslikum, rangem Kommunistlikud noored:
Iga dokument nõuab kolme isiku osalust : väljaandja, adressaat, koostaja Dokument omab tõestusväärtust, kui ta on usaldatav ja autentne · usaldatav dokument tõene, pole võltsitud · autentne päritolu võib usaldada Dokumendi vorminõuded Dokumendid vormistatakse dokumendiplankidele. Igal asutusel on: 1. üldplank (nii paber kui ka digitaalsel kandjal). Üldplangi alusel võib moodustada dokumendiliigi planke. Dokumendiplangid kujundatakse "Valitsusasutuste asjaajamiskorra alustes" toodud näidisvormingu alusel (kuni vastavate standardite väljatöötamiseni). 2. Dokumendil on kohustuslikud ja vastavale dokumendiliigile omased rekvisiidid. Kohustuslikud rekvisiidid: väljaandja nimi või nimetus dokumendi kuupäev tekst allkiri vormingu tüüp (digitaaldokumendi puhul) Dokumendiliigist lähtuvad lisarekvisiidid · asutuse sümbol (logo)
Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast. Peagi koliti uude majja ning esialgne elamu jäeti loomadele laudaks. III Iisak puhastas maapinda kividest ja kändudest ning laiendas heinamaad. Puid müüs ta külas maha. Kuldsarv (Ingeri lehm) tõi ilmale vasika, kellele sai nimeks Hõbesarv. Iisak vedas koju toidukraami, jahu, heeringaid, härgmullika, planke ja laudu. Kui ta kolmeks päevaks lahkus oli taga sündinud poeg. Külla tuli Ingeri kauge sugulane Oliine, kes kinnitas, et Kuldsarv on Ingeri oma. Iisak ostis veel hobuse, vankri ja põllutööriistu. Samuti asus ta vilja külvama. IV Inger õmbles pojale ristimiskleidi. Oodati millal Oliine tuleb, kelle hoolde saaks kodu jätta. Lõpuks Oliine tuligi ning Iisak ja Inger said laulatatud ning poeg ristitud Eleseuseks. Oli põud ning vihma ei tulnud
Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast. Peagi koliti uude majja ning esialgne elamu jäeti loomadele laudaks. III Iisak puhastas maapinda kividest ja kändudest ning laiendas heinamaad. Puid müüs ta külas maha. Kuldsarv (Ingeri lehm) tõi ilmale vasika, kellele sai nimeks Hõbesarv. Iisak vedas koju toidukraami, jahu, heeringaid, härgmullika, planke ja laudu. Kui ta kolmeks päevaks lahkus oli taga sündinud poeg. Külla tuli Ingeri kauge sugulane Oliine, kes kinnitas, et Kuldsarv on Ingeri oma. Iisak ostis veel hobuse, vankri ja põllutööriistu. Samuti asus ta vilja külvama. IV Inger õmbles pojale ristimiskleidi. Oodati millal Oliine tuleb, kelle hoolde saaks kodu jätta. Lõpuks Oliine tuligi ning Iisak ja Inger said laulatatud ning poeg ristitud Eleseuseks. Oli põud ning vihma ei tulnud
nendest säilinud ainult Narva raekoda. 17.saj lõpus oli isegi arutluse all, et Narvast saaks Rootsi teine pealinn, kus kuningas resideeruks igal neljandal aastal, reaalselt seda ei saavutatud, sest enne tuli peale Põhjasõda ja Eesti alad vahetasid omanikku. Peamine kaup, mida välja veeti, oli teravili, eeskätt Rootsi (III välde). Teine oli lina, mida kasvatati eelkõige L-Eestis, tähtsaimaks lina väljaveosadamaks oli Pärnu. Välja veeti ka planke, laudu, tõrva, need kõik laevaehituseks vajalikud materjalid. Siiski oli Eesti pigem transiitmaa, Venemaalt Lääne-Euroopasse lina, tehniline kanep. Sisse ja läbi Eesti Venemaale veeti soola, metalli, lisaks ka tubakas, kirjutuspaber. Käsitöölised olid linnades koondunud tsunftidesse, väljaspool tsunfti käsitööga tegelemine oli keelatud. RA-l toimus ka tsunftide sulgemine eestlaste eest, järelikult eestlane polnud enam ka linnakodanik. Tekkisid ka esimesed manufaktuurid
-Säilinud vaid Narva linna raekoda, teised on hävinud 1944. aastal NL vägede poolt *Narva oli Rootsile tähtis -17. sajandi lõpp Narvast võiks saada Rootsi teine pealinn -Kuningas oleks seal igal neljandal aastal -Enne tuli Põhjasõda, ei juhtunud kunagi *Eestist veeti välja teravilja -Rootsi *Veeti välja ka lina -Seda kasvatati Lõuna-Eestis -Veeti läbi Pärnu *Veel viidi planke, laudu, tõrva -Vajalikud laevaehituses *Eesti oli ka transiitmaa läbi Eesti Venemaalt Lääne-Euroopasse -Lina, tehniline kanep (köied) *Sisse toodi ja viidi ka Venemaale Lääne-Euroopast -Sool, metall, tubakas, kirjutuspaber Käsitöölised *Olid linnades koondunud tsunftidesse *Väljaspool tsunfti oli käsitööga tegelemine keelatud -Müügiks, mitte oma tarbeks *Rootsi aja eestlasi tsunftidesse ei võetud
4.), millega teostasid reise ümber Aafrika. Joon. 1.4. 2 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Ka viikingid saavutasid suure meisterlikkuse kaarte ja muude talastikuosadega laevade ehitamisel (Joon. 1.5.), kasutades talastiku katmiseks pikki planke vöörtäävist ahtritäävini paigutatud servaga üksteise peale. Oma laevadega jõudsid nad isegi Ameerikasse. Oma laevade juhtimiseks oskasid nii foiniiklased kui viikingid kasutada rooliaeru, mida tuleb lugeda järgmiseks tehniliseks saavutuseks laevaehituses. Joon. 1.5. Viikingite laev. Aer jäi kauaks ajaks laeva peamiseks liikuma panevaks jõuks vaatamata purje olemasolule (Joon. 1.6.). Kreeklaste ja roomlaste sõjalaevadel oli kuni 3 rida aere.
Õigusaktid on : käskkirjad, korraldused, määrused, otsused. Kohustuslikud elemendid : dokumendi autor (firma nimi) dokumendi liigi nimetus kuupäev number tekst allkiri Plangiliigid : üldplank, kirjaplank Plankide kasutamine : kirjaplangile vormistatakse ametikirjad. üldplangile vormistatakse käskkirjad, korraldused, aktid, esildised, protokollid, asutuse sisesed dokumendid. otstarbekas on kasutada valmistatud dokumendiliigi planke. planke eristab neile trükitavate elementide koosseis. valgele paberile vormistatakse käskkirjaga kinnitatavad dokumendid. Turvaelemendid : Kirjaplangid valmistatakse alati trükikojas, kus neile lisatakse turvaelement. See on vajalik, et a) tagada nende võltsimiskindlus b) lihtsustada dokumentide originaali eristamist koopiast Üldplangile võib valmistada koopiamasinal/arvutis, samuti on lubada trükikojas lisada turvaelemente. 3) Ärikohtumiste korraldamine.
plank, nt kirjaplank paberkandjal plankidele on soovitav kanda turvaelement planke eristab trükitavate elementide koosseis 5 Plangi vormindamine Üldplank Kirjaplank AS Tups AS Tups Paberiformaat A4
ja Venemaa kaubanduse vahendamisel. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise .Tänu soodsale asendile Vene piiri läheduses edenes 17.sajandil Narva kaubandus. Kui uued kaubandusolud lubasid sadamalinnadel areneda, siis sisemaa linnad jäid täielikult kiratsema. Vene ajal pakkusid Eestisadamalinnadele konkurentsi lisaks Riiale Peterburg.. Teravili oli Eesti peamine eksportkaup. Lisaks teraviljale eksporditi ka lina, kanepit. Laevaehituskaupadest eksporditi mastipuitu, planke, laudu, tõrva ja tökatit. Suurem osa väljaveetavast kaubast läks Madalmaadesse, väiksem osa Saksamaale. Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, raud, vask, soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber ning koloniaalkaubad. Vilja kõrged ekspordihinnad hoidsid tollimakse kõrgel ja riik sai sellega endale rohkem raha. Sisekaubandus. Erinevalt väliskaubandusest jäid sisekaubanduses püsima keskajast pärit reglementatsioon ja kauplemispõhimõtted
Ka asusid mitmed kaupmehed nii Inglismaalt, Hollandist kui ka Venemaalt elama Narva. Baltimaid on nimetatu Rootsi riigi viljaaidaks, sest siinsetest sadamatest väljaveetud teravili oli number üks välismaale veetavatest kaupadest. Teiseks tähtsamaks kaubaks oli lina. Eesti kasvatati seda vähe ja seda toodi Venemaalt. Vene päritolu oli ka väljaveetav kanep. Peamiseks väljaveosadamaks neile oli Narva. Kohalikest saadustest eksporditi ka tõrva, mastipuid, planke, laudu ja muudki laevaehituseks vajalikku. Sisseveost oli tähtsaim sool. Seda veeti edasi nii Venemaale kui Soome. Seda saadi vilja vastu vahetades. Jätkus ka alkoholi, vürtside ja luksuskaupade sissevedu. Uuteks sisseveo kaupadeks oli tubakas, kirjutuspaber ja mitmed puuviljad. Laiem ostjaskond oli talurahvakaupmehed, kes müüsid talurahvale lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saades põllumajandussaadusi. Kõigis linnades v.a. Narva, domineeris saksa kaupmeeskond
html;js essionid=3C58E47B635D3E62F501ECBFD010FA97 http://www.digitark.ee/?p=454 Asjaajamiskorra ühtsed alused Riigi Teataja 2001, 20, 112 https://www.riigiteataja.ee/akt/840660 Ametikirja kirjutamine Kui asutuse plangil tuuakse asutuse nimi nii eesti keeles kui võõrkeeles, siis esikohale (üles või vasakule) eestikeelne nimetus, seejärel võõrkeelsed ladina tähestiku järjekorra alusel Keeleseadus ei luba ainult võõrkeelseid planke kasutada! Välisriiki saadetava kirja kontaktandmetes peab leiduma Eesti nimetus ühes tuntud rahvusvahelises keeles ja sihtnumbri ees Eesti maatähis EE standardi EVS-ISO3166-1 järgi. Ametikirja kirjutamine Dokumendiplangi veeris (tekstita pind): vasak veeris 30 mm parem veeris - 15 mm ülemine veeris- 12 mm alumine veeris 12 mm Kui kirja tekst leidub ka pöördel, siis vasaku veerise laius 15 mm ja parema veerise laius 30 mm. Ametikirja kirjutamine
fraase, saab hakkama igapäevases suhtluses, mille teemad on talle tuttavad. Isik oskab rääkida oma perekonnast, endast, tööst jne. (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsiooni keskus 2014) Seda taset peab valdama isik, kelle teenistuskohustused või tööülesanded on kindlalt piiritletud, kelle keelekasutusolukorrad on rutiinsed ning isik, kes peab koostama tüüpdokumente ja täidab planke (Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded 2014); - kesktaseme märgistus on B. Isik valdab keelt sellel tasemel, kui oskab rääkida ladusalt ja spontaanselt, mõistab keerukamaid lauseid ja nende varjatud mõtet, oskab kirjutada selget ja üksikasjalikku teksti ning põhjendada oma seisukohti (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus 2014). Vaadeldav keeletase laieneb
võivad sisaldada korraga erinevaid andmetüüpe (nt. pilt, video jne); võimaldab kiiret otsingut; võib esineda korraga mitmes vormingus; võib salvestada erinevatele andmekandjatele; juurdepääsuks mitmeid viise (nt. monitor, kuvamine seinale); sõltuv riist- ja tarkvarast. Digitaaldokumendi eelised · Lihtne leida infot ja dokumente mistahes tunnuste järgi. · Lihtne edastada. · Lihtne kopeerida. · Võtavad vähem ruumi. · Loomisel võimalik kasutada malle ja planke. · Lihtne taaskasutada. · Asjaajamisprotsesside automatiseerimine. Asjaajamiskord Asutuse asjaajamine peab tagama: 1) asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise vähemalt õigusaktidega ettenähtud ulatuses; 2) dokumentide vastavuse õigusaktides ja standardites kehtestatud vorminõuetele; 3) dokumentide kiire ringluse; 4) dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile;
aus Holz, der für Geduld stehe, sowohl symbolisch als auch im Prozess seiner Entstehung.[2] Die Figuren der Geschichte sind Typen ohne Namen und Individualität. Sie reden Alltagssprache, bleiben auf ihre Funktion reduziert und könnten Jedermann sein. Das Kind wird nur über sein stets durch Adjektive begleitetes ,,Gesicht" angesprochen, seine Reaktionen bleiben beschränkt auf Schlafen und Schreien. Dagegen werden die Dinge personifiziert: das Pflaster erschrickt, die Planke seufzt, die Tür weint. [3] Nacheinander treten Mann, Frau und Kind auf, wird die Familie in die Geschichte eingeführt. Insbesondere im ersten Abschnitt bleiben die beschriebenen Handlungen isoliert, unterstreichen durch ihre Zerstückelung die Trümmerlandschaft der Stadt. Den Handlungsablauf muss sich der Leser selbst erst zusammenfügen. Immer wieder werden Gegensätze gesetzt: das
väljatoomine. tunneb kirjutamisprotsessi põhietappe; Tekstiloome kirjutab eesmärgipäraselt loovtöid ja kirju (ka e-kirju Protsesskirjutamine: suuline eeltöö, kava ja ja sõnumeid), oskab leida ja mõttekaardi koostamine, teksti kirjutamine, täita lihtsamaid planke ja viimistlemine, toimetamine, avaldamine, tagasiside vorme; saamine. avaldab viisakalt ja olukohaselt oma arvamust ja Kirjandi ülesehitus. Sissejuhatus, teemaarendus, seisukohta sündmuse, lõpetus. Mustand. Oma vigade leidmine ja nähtuse või teksti kohta nii parandamine. suulises kui ka kirjalikus
Lava sõiduomadused olenesid meistri oskustest ja kogemusest. -Ehituskunsti hoiti saladuses (anti edasi isalt pojale) -Vanad meistrid käisid kogemusi hankimas suurlinnade sadamais, kus liikus palju välislaevu. -Uskumustest seoses laevaehitusega. -Laeva emapuu ehk kiil pandi maha kaldal kõige sobivamasse paika. See koht pidi olema natukene merepoole kaldu ja kalda ligidal. -Pärast kiilu mahapanemist pandi paika kaared ja seejärel muljuti kohale plangud. Enne kohalepanekut aurutati planke 2-3 tundi aurukastis Valitud laudadest tehti tekk. -Naadid triiviti tõrvanööriga ja valati pealt pigi täis. Kui laev oli valmis ,lasti ta vette. Põhjarannikul, kus meri läks järsku sügavaks tehti seda kevadel või suvel Lausrannikul aga veeti laev varakevadel, kui jää veel kandis vette. -Laeva vettelaskmine oli suursündmus (pidu,toit,) -Vettelaskmiseks oli kiilu alla kinnitatud valekiil ja kimmingu alla ehitatud kelk. Need jooksid mööda rasvatatud renne nn. vaake.
annaabi.ee 
