Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Valitsemine ja avalik haldus (16)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas valitsus moodustatakse?
Vasakule Paremale
Valitsemine ja avalik haldus #1 Valitsemine ja avalik haldus #2 Valitsemine ja avalik haldus #3 Valitsemine ja avalik haldus #4 Valitsemine ja avalik haldus #5 Valitsemine ja avalik haldus #6 Valitsemine ja avalik haldus #7 Valitsemine ja avalik haldus #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 343 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 16 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liinab Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Valitsemine ja avalik haldus

...............................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10 Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................11 1 Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenud. Tänapäeval hõlmab valitsemine riigi ja rahva seotust, kohalikku valitsemist ja poliitikate teostamist. Valitsemisele lisandub avalik haldus ehk poliitiliste otsuste elluviimine. Küsimusele ,,Kes valitseb?'' peame üpris tihti vastama erinevalt, sest erakondade ja huvigruppide populaarsus muutub. Vastus teisele olulisele küsimusele ,, Kuidas valitsetakse?'' on enamvähem püsiv, sest valitsemise põhimõtted määratakse valitsemisvormi ehk ­reziimiga. Kolmandaks seondub valitsemisega probleem ,,Mida otsustatakse?''. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks ongi poliitilise protsessi esimese etapi sisu.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
9
doc

Valitsemine ja avalik haldus

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Kujunes välja kodanlike revolutsioonide käigus. · Sümboliseerib üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. · Kuldajaks 20. sajandi keskpaik. · Esimene Inglismaal. · Seadusandja ülesanne. · Oluline osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. · Ligi pooled parlamentidest on tänapäeval kahekojalised (nt. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa) · Ühekojalised parlamendid on iseloomulikud Skandinaaviale (v.a. Norra) ja Balti riikidele. Ülem- ja alamkojad: · On seaduse järgi võrdsed. · Riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. · Õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud (on erandeid). Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: · Komplekteerimise viisis: Alamkoda moodustatakse kõ

Inimese õpetus
thumbnail
48
ppt

Valitsemine ja avalik haldus

Järjestage sammud valitsuse moodustamisel, alustades parlamendi valimisega ja lõpetades valitsuse ametisse astumisega. Valitsused Enamusvalitsus Vähemusvalitsus JOONIS - ÕPIK, lk 113 Valitsuse eluiga 1 Sõltub põhiseaduslikust ülesehitusest 2. Parlamendi erakondlikust jaotusest 3. Ministrikohtade jaotusest erakondade vahel 4. Kas enamus- või vähemusvalitsus? 5. Opositsiooniparteide koostööst 6. Vaatame tabelit õpik, lk 114 AVALIK HALDUS JA BÜROKRAATIA 1. Bürokraatiat seostatakse negatiivse mõttega ­ ebaefektiivsus, jäikus, pikad ja tülikad protsessid. 2. Kuid ilma bürokraatiata ei ole võimalik saada 3. Bürokraatia tekkis seadustele tuginev võimuideaal, heaoluriik, ametnikkond 4. Avalik haldus ­ ametnikkond tegeleb iga päevaselt riigivõimu otsustega. Seda iseloomustab püsivus, professionaalsus. 5. Arvukus ­ avaliku sektoriga riikides moodustub

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
7
rtf

Valitsemine ja avalik haldus

1. Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel. 2. Regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut.(peab vähendama seda ebavõrdsust, mis tuleneb loomulikust majandusarengust). 3. Nüüdisriigi iseloom ja ülesanded on muutunud.(Varasemate saj. võrreldes on riigi välis- ja kaitsepoliitiliste funktsioonide tähtsus kahanenud. Selle asemel pälvivad üha enam tähelepanu heaolu ja avalik haldus. Tõhusa tasakaalu ning koostöö saavutamine keskvõimu, regionaaltasandi ja kohaliku omavalitsuse vahel on ka nüüdisaegse avaliku halduse põhiprobleeme) 16) Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivmudelid üksteisest? Millise mudeliga riik on Eesti? Tsentraliseeritud mudeli puhul luuakse haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest. Kohalikule omavalitsusele jab vastutus

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
3
docx

Valitsemine & avalik haldus

Presidentaalne: *Riigipea keskne poliitiline figuur, täidab nii valitsusjuhi kui riigipea ülesandeid *Kodanikud valivad presidendi ja parlamendisaadikud *Pres. Juhib riigivalitsust, täites ka peaministri ülesandeid(nim. Ametisse ministrid). * Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendi-, mitte parlamendivalimisi. *Seadusandliku võimu institutsiooniks parlament *President tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. *Võimuharude autonoomia suurim Parlamentaarne: *Rahvas valib parlamendi, kes omakorda valib presidendi *Riigipea on erapooletu, iseseisev võimuinstitutsioon, kes tasakaalustab parlamendi&valitsuse suhteid *President nim ametisse kõrged ametnikud, täidab tseremoniaalseid kohustusi *Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal *Seaduseelnõusid koostab valitsus& saadab parlamendile menetlemiseks *Seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses seoses Ühe- ja kahekojalisus Seaduse järgi on parlamendi kojad võrdsed. Kahekojalised: Sb, Pr, It, S

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
doc

Valitsemine ja avalik haldus

1. Presidentalism- president täidab nii riigipea kui valtsusjuhi ülesandeid. Kuid ka tema võimu piiratakse. Presidentaalse vormi puhul valivad kosdanikud nii presidenti kui paralmendisaadiukud. President juhib riigi valitsust ja täidab peaministri ülesandeid. Valitsuse koosseis vahetusb pätst presidendivalimisi. Seadusandliku võimu instituudiks on parlment ehk kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel. Seadusandiku kogu ,õku täidesaatvale võimuharule on suhteliselt nõrk. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. Seeon enam levinud lõuna-am, põhja- aafrikas, kaukaasias ja kesk-aasias Parlamentalism- Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatsia põhimõtete tähtsustamine. Selle puhul valib rahvas otse ainult parlamendi, parlament presidendi. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstituuti, mi

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
doc

Valitsemina ja avalik haldus

1. Valitsemissüsteem ­ parlamentaarne: · Rahvas valib parlamendi ­ populaarsemad erakonnad moodustavad VALITSUSE ­ aruande kohustuslik parlamendi ees. · Kui moodustub uus parlament, siis moodustub ka uus valitsus. · Näited ­ Eesti, Läti, Norra, Rootsi, Saksamaa, Suurb, Holland. 2. Presidentaalne: · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Kõige tähtsam on president ­ valitsuse moodustamine (ei pea arvestama parlamendis olevate erakondadega). · Uus president ­ uus valitsus. · Presidendi tähtsus: on peaminister(juhib valitsust), rahvusvaheline Esindamine, sõjavägede ülemjuhataja. · Näited ­ USA, Prantsusmaa, Venemaa, Soome. 3. Võimude lahusus ­ seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu tasa- kaalustatus, mis on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. 1)Seadusandlik ­ on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Täidesaatva võimu järelvalve ja kontroll(Riigik

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
3
doc

Valitsemine ja avalik haldus

Ühiskonna kontrolltöö Villu Valitsemine ja avalik haldus Võimude kolmikjaotus Vabariik: presidentaarne ja parlamentaarne. Võim: · Seadusandlik võim- parlament (1 või 2-kojaline), mis jaguneb komisjonideks ja fraktsiooniks. · Täidesaatev võim valitsus peaminister ministrid [ministeeriumid (kansler)] · Kohtuvõim- linnakogus, ringkonnakohus ja riigikohus. Parlamendi ülesanne on seaduste menetlemine. Valitsuse tööülesanne on seaduste elluviimine.

Ühiskonnaõpetus



Lisainfo

12. klassi õpiku neljanda osa kokkuvõte

Kommentaarid (16)

Sookas1 profiilipilt
Sookas1: Väga väga sisukas, oli abiks, aitäh :)!
22:01 21-02-2011
emmy profiilipilt
emmy: Väga asjalik ja abistav materjal!
12:13 30-03-2011
kessu090 profiilipilt
kessu090: Väga hea ja põhjalik konspekt!
16:24 20-12-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun