Ühiskonna valitsemine (1)

Presidentalism - president on keskne poliitiline figuur . Täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud.

• President juhib riigi valitust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Otsustab ka ministrite tagandamise .
  

Seadusandliku võimu unstitutsiooniks on USA’s kahekojalione parlament e. Kongress .

• Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega.
  
• Presidendile kuulub vetoõigus- õigus lükata parlamendis vastuvõetud seadus tagasi.
  
• President vajab suurte kuluprogrammide kinnitmaiseks Kongressi heakskiitu.
  
• Riigieelarve võetakse vastu Esindajatekoja ja Senati poolt. Senat kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud .
  
• Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt.
  
• Kongressil pole õigust avaldada administratsioonile umbusaldust.
  

Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim.
USA, Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia aga ka mehhiko , Argentiina ,Tšiili,Egiptus , Gruusia .
Poolpresidentalism – president peab parlamendiga rohkem arvestama, tal tuleb ka valitsusjuhi rolli peaministriga jagada.

• President osaleb valitsuse tööd või sekkub sellesse teatud küsimuste lahendamiseks, valitsuse töö eest vastutab aga peaminister .
  

Prantsusmaa, Island , Portugal, Austria, Venemaa, Leedu.

• President valitakse rahva poolt.
  
• Presidendivalimised toovad kaasa valitsuse kosseisu muutumise.
  
• President nimetab ametisse peaministri,peab saama parlamendi heakskiidu.
  
• President vastutab välis-,kaitse –ja majanduspoliitika eest , peaminister aga sotsiaal –ning majandusküsimuste eest.
  
• Suhetes parlamendiga on tal õigus panna seaduseelnõule veto .
  

Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimuga.
Parlamentalism – põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtustamine. Mudeliks on Suurbritannia, kehtib ka Skandinaavias, itaalias, Saksamaal, Sveitsis , Iirimaal, Eestis.

• Rahvas valib otse ainult parlamendi, presidendi valib parlament.
  
• Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid.
  
• Riigipea nimetab ametisse kõrged ametnikud, kelle töö nõuab parteilist erapooletust.
  
• Riigipea täidab ka tseremooniaalseid kohustusi ( peab kõnesid, autasustab, võtab vastu diplomaate ja välisriikide poliitikuid).
  

Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal.
Valitsust saavad juhtida vaid need parteid , kellel on arvukas esindus parlamendis.
Parlamentaalse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevda vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi.
Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ.
Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel .
Ülemkojal on 2 erinevat põhimõtet:

nt Suurbritannias kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Valimisi sellisel juhul ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud või omandatud tiitliga.

juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve.
Formaalõiguslik struktuur- fikseeritud seadusega (parlamendi juhatus-esimees ja aseesimehed)
Poliitiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust kosseisust ja muutub alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. (fraktsioonid,koalitsioon ja opositsioon )
Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees e spiiker , kelle valivad parlamendisaadikud.
Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ka päevakorra täitmine.

• Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös, mis tähendab et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale.
  
• Erakorralistes oludes muutub spiiker tähtsaks poliitiliseks figuuriks-riigipea kohusetäitjaks.
  

Koalitsioon – moodustavad need parteid , kes kuuluvad valitsusse.
Opositsioon – kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Kohuseks on kritiseerida valituse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive.
Fraktsioon – e saadikurühm – ühe fraktsiooni liikmed on pärit ühest parteist, mistõttu fraktsioon kannab vastava erakonna nimetust . Neis arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada.
Peamine parlamendi e seadusandliku võimu ülesanne :

algatada,menetleda ja võtta vastu seadusi.

Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse.

Järelvalve valitsuse üle.
Lobism e kuluaaripoliitika- katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu.
Otsese kontrolli vormid :

• Parlament võib umbusaldust avaldada ministrile aga ka peaministrile.
  
• Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel .
  
• Õigus võtta vastu seadusi,mis on valitsusele kohustuslikud.
  
• Rahakotivõim e parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve,mille otsusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha.
  
• Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi.
  

Kaudse valitsemise vormid :

• Parlamendi kuuluvad valitsusparteide juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt.
  
• Ministrid , kes varem olnud parlamendisaadikuks toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili.
  
• Valijaskonna hääl kõlab parlamendiseisukohavõttudes tugevamalt kui valitsuse tegevuses.
  

Parlament on kõvem kui valitsus.
Seaduseelnõu menetlemine :
Menetlemine – parlamendi töö seaduse kallal.
Seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja üksiksaadikul.
Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Selleks saab see alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub. Ta annab esimese hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud.
I lugemine : kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkata või saata see teisele lugemisele.
I ja II lugemise vahe – 3 kuud.
II lugemine : toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele,arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu 3ndale lugemisele.
Lõpphääletus tähendab, et parlamendiliikmed hääletavad kas poolt või vastu. Tavaliselt piisab lihthäälteenamusest, kaalukamate seaduste puhul on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid, mis tulevad jällegi täiskogu hääletamisele.
III lugemisele suunatud eelnõusse saavad parandusi ja muudatusi esitada aint fraktsioonid ja alatised komisjonid, mitte enam üksikud saadikud.
Kolmas lugemine peab aset leidma hiljemalt 1 kuu jooksul pärast teist lugemist.
Olulised otsused nagu riigieelarve seadus võetakse vastu kolme lugemise järel.
Täidesaatev võim :
Minister – poliitiline figuur, kes peab valitsuses kaitsma oma erakonna seisukohti. Tal on õigus nimetada ametisse mitmeid tippametnikke ning nõunikke, kes sageli kuuluvad temaga ühte parteisse.
Kantsler – peab tagama ministeeriumi igapäevatöö ning kindlustama järjepidevuse ministrite vahetumise puhul.
Bürokraatia ja ülesanded :
Bürokraatia-ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus.
Ülesanded: poliitika elluviimine , süsteemi stabiliseerija ja vahekohtunik , iseenda taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine,
Ametnike hierarhia :
Riigiteenuste ametikohad :

Kõrgemad ametnikud : Valitsusametnikud,Juhid, Nõunikud

Vanemametnikud

Nooremametnikud
Bürokraatia kontroll :
Formaalsed : poliitiline järelvalve, juriidiline järelvalve, administratiivne järelvalve.
Mitteformaalsed : ametkondlik järelvalve, avalik järelvalve.
Õiguse harud :

Eraõigus : Majandusõigus
Tsiviilõigus : võlaõigus,asjaõigus,perekonnaõigus,tööõigus.
Kaubandusõigus

Avalikõigus : Rahvusvaheline õigus, Riigiõigus, Kirikuõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Protsessiõigus, Kriminaalõigus.
Eesti kohtusüsteem, erinevus USA omast :
I astme kohtud : maakohus( tsiviilasjad , väärteod ja kriminaalasjad), halduskohtud (haldusasjad) Tallinn, Tartu
II astme kohtud : ringkonnakohtud ( I astme apellatsioonid) Tallinn, Tartu , Jõhvi
III astme kohus : riigikohus (põhiseaduslikud)
USA’s pole omaette konstitutsioonikohust. Kogu kohtusüsteem on ühtne,tipnedes ülemkohtuga. USA’s võidakse kohtunik valida valimiste teel ka rahva poolt. USA’s on vandekohus ja vandekohtunikud, kes võtavad otsuse vastu.
Miks on kohut vaja :
Õiguskorra tagamiseks ja kodanike õiguste kaitseks.
Täidab konstitutsioonilisi e põhiseaduslikke funktsioone.
Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve.
Erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustaja roll.
Kehtiva valitsemisspsteemi toetamine ja stabiliseerimine .
Eesti 2 tasandiline haldussüsteem :
Riiklik tasand : sinna kuulub Riik ja Maakond. Riigi esindusorganiks on Riigikogu. Maakonnal esindusorgan puudub. Riigil on täidesaatvaks organiks EV valitsus ja maakonnal maavalitsus .
Kohalik tasand: sinna kuulub Linn ja Vald , esindusorganiks on volikogu , mille valib rahvas 4 aastaks. Täidesaatev organ on linna või vallavalitsus , mida juhib nt linnapea.
Kohaliku omavalitsuse ülesanded :
Kultuur, kohalik majandus, sotsiaalhoolekanne , kohalike elanike heaolu , infrastruktuur .
Euroopa Liidu valitsuskorraldus:
Euroopa komisjon on pm . nagu valitsus. Seal on igast liikmesriigist üks esindaja. Ministrite nõukogu ja parlament jagavad seadusandliku organi kohuseid. Nõukogus on üks esindaja igast riigist; parlamendis aga vastavalt riigi rahvaarvule ( Eesil 6) . Euroopa kohus tegeleb seadustega ning jälgib et neid järgitaks. 1 kohtunik igast liikmesriigist.
Riigid , kes ei kuulu EL’i :
Norra, Šveits , Türgi, Kosovo , Montenegro, Albaania , Valgevene , Ukraina .