Valitsemine, õigus (0)

Valitsemine
Demokraatia on piiratud valitsemine, sest võimu teostatakse ja piiratakse seadustega. Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus.
     Presidentalism/ Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko , Argentiina, Egiptus , Gruusia ) – president on riigipea ja valitsusjuht ( peaminister )
USA: on liitriik , mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus , parlament , valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi.
Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda – valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat – osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võtmiseks peavad mõlemad kojad olema poolt. Sõda saab kuulutada ainult Kongress . President   saab seadustele veto panna.
Täidesaatev võim kuulub presidendile . Presidendi valib rahvas valijameeste kaudu 4-ks aastaks. Valitsust nimetatakse administratsiooniks. Ta on nõuandev ja presidendi tahet elluviiv.
Kõrgeim kohus on riigis föderaalkohus ehk ülemkohus. Selle 9 liiget nimetab ametisse president eluks ajaks. Kontrollivad seaduste põhiseadusele vastavust kogu riigis. „USA põhiseadus on selline nagu ülemkohus parasjagu ütleb olevat.“
Erinevate võimuharude autonoomia ehk isesesivus on väga suur.
      Pikaajalised stabiilsed valitsused
      President ja Kongress võivad töötada üksteise vastu
     Poolpresidentalism (Prantsusmaa, Portugal , Austria, Venemaa) – president on riigipea, nimetab ametisse peaministri ja osaleb valitsuse töös.
Prantsusmaa: rahvas valib presidendi. Peaminister määrab ametisse ministrid , kuid president peab nendega nõus olema. President tegeleb peamiselt riigi välisasjade ja kaitseküsimustega. Presidendil on vetoõigus. Parlamendi valimised ei pruugi valitsuse koosseisu mõjutada.
Tugevaim positioon täidesaatval võimul, millega on tihedalt seotud ka president.
     Parlamentalism - Kõige levinum demokraatlik valitsemisvorm Euroopas. Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus. Võib olla:
vabariik – Eesti, Iirimaa                    parlamentaarne monarhia                                Taani, Hispaania ,
                                                               konstitutsiooniline monarhia          Rootsi, Norra
*** Suurbritania ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on parlamentaarne monarhia. Konstitutsioon ehk põhiseadus puutub.
Rahvas valib parlamendi ja parlament valib presidendi. President nimetab valitsustulemuste põhjal ametisse peaministri, kes koostab valitsuse. NB! Parlamentaarsetest monarhiates ei ole presidenti, sest on kuningas/kuninganna.
Riigipea (kuningas/kuninganna) on eraldi seisev võimu institutsioon , et tasakaalustada parlamendi ja valitsuse vahelisi suhteid. Nimetab ametisse kõrgeid ametnikke ja täidab esindusrolli (kõned, autasud , välisvisiidid).
Valitsus moodustatakse parlamendi valimiste tulemuste põhjal. Kestvus sõltub parlamendi toetusest (umbusaldamise võimalus). Enamus seaduseelnõusid koostab valitsus, kinnitab ehk võtab vastu riigikogu ja kuulutab president.
Parlament seadusandliku võimu esindajana
Parlamendid võivad olla ühe- või kahekojalised. Ühe kojalised (Eesti, Soome, Rootsi). Kahekojalised ( Suurbritannia , USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Norra). Nimetatakse alam- ja ülemkojaks, mis ei näita tähtsust. Mõlemad kojad peavad seadused heaks kiitma. Alamkoda on suurem ja moodustatakse üldvalimiste teel. Ülemkoda on väiksem ja võib olla seisuslik.
Parlamendi struktuur
1)     Formaalõiguslik – on fikseeritud seadustega, muutumatu.
Parlamendi juhatus
 
Esimees ehk spiiker
 
Asespiiker            Asespiiker
 
101 parlamendisaadikut, kes jagunevad Riigikogu tööorganisatsioonidesse ehk komisjonidesse
2)     Poliitiline struktuur, mis oleneb valimistulemustest.
     Koalitsioon
     Opositsioon – ülesandeks on vaielda koalitsioonile vastu ja teha kriitikat
     Fraktsioonid – ühe partei saadikute esindus Riigikogus
Spiiker (Ene Ergma ) – juhib parlamendi igapäevatööd. Tagab korra. Valitakse parlamendi poolt. Ei osale ühegi komisjoni töös. Vajadusel täidab presidendi kohustusi.
Komisjonid – parlamendi tööorganid.
     Alatised – iga komisjon tegeleb ühe valitsemisalaga. Eestis kattuvad ministeeriumitega. Iga saadik peab kuuluma vähemalt ühte komisjoni.
     Ajutised – probleemipõhised. Komisjoni uurib, esitab raporti ja läheb laiali.
Parlamendi ülesanded:
     Algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi
     Esindada erinevaid huvisi ja neid seadustesse viia
     Võtta vastu riigi eelarve
     Järelevalve valitsuse tegevuse üle
     Õigus avaldada umbusaldust
     Valitsuse koostamisel tuleb arvestada parlamendi koosseisu
     Riigi eelarvega eraldatakse raha ka valitsuse tööks
     Parlamendi saadikud esitavad ministritele arupärimisi
     Parlamendi fraktsiooni liikmed kutsuvad oma ministreid korrale
Seaduseelnõu menetlemine
Algatamise õigus on:
     Valitsusel
     Riigikogu komisjonil
     Riigikogu fraktsioonil
     Üksik saadikul
1)     Algataja edastab eelnõu riigikogu juhatusele
2)     Eelnõud hakkab menetlema vastava valdkonna komisjon (juhtiv komisjon)
3)     Väljatöötatud seaduseelnõud hakatakse arutama riigikogus. Toimub vähemalt kaks lugemist ja muudatuste hääletamine (väga tähtsate seaduste puhul toimub ka kolmas lugemine – nt. riigi eelarve)
4)     Riigikogus toimub lõpphääletus
a)     Lihthäälte enamusega – kohal olevate saadikute enamusega
b)    Koosseisu häälte enamusega – vähemalt 51 saadikut peab hääletama kas siis poolt või vastu
Selleks, et parlamendi saalis läheks töö kiiremini, kasutatakse lobismi ehk kuluaaripoliitikat – asjad lepitakse varem kokku.
Täidesaatev võim ehk valitsus
     Vabariigi President määrab 14 päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise.
     Peaministrikandidaat esitab Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab läbirääkimata hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise.
     Peaministrikandidaat esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nim. 3 päeva jooksul valitsuse ametisse.
     Valitsus annab Riigikogu ees ametivande.
Enamusvalitsus – parlamendi kohtade enamus.
Vähemusvalitsus – valitsus, millel on parlamendis vähemus.
Koalitsioonivalitsus – valitsus, mis koosneb vähemalt 2 parteist. Esindab rohkem huve.
Üheparteiline enamusvalitsus – valitsus, mis koosneb 1 parteist, millel on parlamendis enamus. Stabiilne, kerge oma poliitikat ellu viia. Kaitseb kitsa huvigrupi huve.
Üheparteiline vähemusvalitsus – valitsus, mis koosneb 1 parteist, millel on parlamendis vähemus. Otsuseid on raske vastu võtta, sest toetajaid on vähe. Edukas, kui opositsioon on tülis.
Valitsuse ülesanded:
     Viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat
     Suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust
     Korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist
     Esitab Riigikogule seaduseelnõusid ja välislepinguid
     Koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule
     Annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi, käskkirju
     Kuulutab välja eriolukordi riigis
     Korraldab suhtlemist teiste riikidega
Valitsus teostab täidesaatvat võimu seaduste ja valitsusasutuste kaudu. Valitsus koosneb:
     Peaminister ehk valitsusjuht – on tipp poliitik , ei juhi ministeeriumi.
     Minister – Eestis võib olla kuni 15 ministrit. On poliiik, kes peab kaitsma valitsuses oma erakonna huve ja oma valdkonna huve. Nimetab ametisse oma valdkonna tippametnikke ja juhib ministeeriumi. Alates 2005. aastast on igal ministril õigus võtta tööle abiminister.
     Portfellita minister – tal ei ole oma ministeeriumi. Ministrikoht on ajutine ja luuakse mingi kriitilise valdkonna probleemide lahendamiseks. Regionaalminister (Siim-Valmar Kiisler) – Eesti üks portfellita minister.
     Kantsler – juhib ministeeriumi igapäevatööd, on ministri asetäitja. Peaks tagama valdkonna juhtimise stabiilsuse. Ei tohiks vahetuda koos ministritega.
     Riigisekretär (Heiki Loot ) – juhib valitsuse juures asuvat riigikantseleid. Korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist.
     Riigikontroll (Mihel Oviir ) – juhib riigi majandustegevuse kontrollimist.
     Õiguskantsler (Indrek Teder) – on vahelülik riigi ja kodaniku vahel. Tema poole saab pöörduda iga inimene, kellel on probleeme riigiasutustega suhtlemisel ( ombudsman ). Kontrollib seaduste vastavust põhiseadusele.
Regionaalne ja kohalik valitsemine
Piirkondlik areng Eestis on ebaühtlane. Regionaalpoliitika peaks ebavõrdsust vähendama ( haldusreform ). Inimeste sotsiaalse heaolu korraldamine on kõige edukam kohalikul tasemel (vallas, linnas). Regionaalne tasand (maakond) ja kohalik omavalitsus peaksid tegema koostööd.
Eestis on 15 maakonda , mis jagunevad kohaliku omavalitsuse üksusteks: 33 linna ja 194 valda.
I regionaalne ehk riiklik tasand – maakond – juhib maavanem , kes määratakse ametisse valitsuse poolt 5 aastaks. Riigi täitevõimuasutus on maavalitsus . VALITAV ORGAN PUUDUB! Tegevust finantseeritakse riigi eelarvest. Ülesanded:
     Korraldada riiklikku haldust – riigiasutuste juhtimine
     Käsutada riigivara
     Planeerida piirkonna arengut
     Korraldada tervishoidu , kultuuri ja haridust
II kohaliku omavalitsuse üksused – vald ja linn – valitav esindusorgan on volikogu (4 aastat). Valib linnapea/ vallavanema . Nimetab ametisse linna-/ vallavalitsuse . On oma eelarve, kuhu laekub tulu:
     56% tulust tuleb tulumaksust (riik annab 11,6% tulumaksu tagasi omavalitsusele nende inimeste eest, kelle elukoht on rahvastikuregistris selles omavalitsuses)
     Umbes 20% erinevad eraldised riigilt
     Umbes 5% kohalikud maksud
     Laenamine, rentimine , varamüük jne.
Ülesanded:
     Korraldada kohaliku transporti
     Hoolitseda heakorra ja keskkonna eest
     Osutada sotsiaalabi ja –teenuseid
     Korraldada elamu- ja kommunaalmajandust (koristajad, prügivedu, veetrassid jne.)
     Korraldada koolide, lasteaedade, raamatukogude ja meditsiiniasutuste tööd
Riigikorralduse vormid
Föderatsioon ehk föderaalriik – liitriik, kus piirkondadel on suur iseotsustusõigus. Nt: USA osariigid , Venemaa oblastid , Saksamaa liidumaad .
Unitaarriik – ühtne juhtimine ehk keskvõim ja ühtne seadusandlus. Riik on jagatud väiksemateks haldusüksusteks, kuid neil puudub suur otsustusõigus. Nt: Eesti.
Konföderatsioon ehk riikide liik – sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Ühine riigipea puudub. ~  Euroopa Liit
Ühiskonnakorralduse vormid
Demokraatia
Diktatuur
Riigivalitsemise vormid
Vabariik – riigipea valitakse teatud ajaks seaduse järgi.
Monarhia – riigipead ei valita. Selleks saab sünnipäraste õigustega isik.
Kohtuvõim
On demokraatliku poliitilise süsteemi üks osa. Kindlustab õigusriigi põhimõtteid. Ei allu täidesaatva ega seadusandliku võimu kontrollile .
ÕIGUS
 
 Eraõigus = tsiviilasi
Reguleerib eraisikute vahelisi suhteid. Majandus-, tsiviilõigus (võlaõigus, perekonnaõigus, tööõigus)
 
Avalikõigus = kriminaalasi
Reguleerib riigi tegevust ning riigi ja inimese vahelisi suhteid. Kriminaal -, haldus-, finants -, riigiõigus.
Kohtusüsteemid:
     Anglo-Ameerika (USA) – ühtne kohtusüsteem, mis tipneb ülemkohtuga. Kohtunikud valitakse kodanike poolt ega pea omama juriidilist haridust. On pretsedenti põhine ehk lähtutakse varasematest sarnastest kohtuotsustest. Kriminaalkohtus on tähtsad vandemehed , kes valitakse kodanike hulgast. Süüdimõistev otsus peab tulema konsensuslikult. Karistuse määrab kohtunik .
     Mandri-Euroopa – mitmetasandiline kohtusüsteem, mille kõrgeim aste on konstitutsiooniline kohus (Eestis riigikohtu ülesanne). Kohtunikud nimetab ametisse valitsus eluks ajaks, vajalik juriidiline kõrgharidus. Lähtutakse mahukatest seaduskoodeksitest.
     Islamiõigus ehk šariaat (põhineb koraanil ja on arhailine) – varastel käe maha raiumine . Abielurikkujate kividega surnuks loopimine. Pisikuritegude eest piitsutamine. Veritasu . Omakohus.
Eesti kohtusüsteem
I Maa- ja halduskohtud – maakohtud arutavad kõiki tsiviil ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja –isikute vastu.
II Ringkonnkohtud (3 tk: Tallinn, Tartu, Viru) – on apellatsioonikohtud, kuhu saab edasi kaevata I astme kohtu otsuseid.
III Riigikohus (Tartus)
1)     On kassatsioonikohus, otsuseid vaadatakse läbi olemasoleva materjali põhjal, uut uurimist ei toimu. Kontrollitakse protseduuri reeglite järgimist.
2)     On konstitutsioonilise järelevalve kohus
Kohtusüsteemi ülesanded:
     Õiguskorra ja kodanikuõiguste kaitse
     Seaduste põhiseadusele vastavuse järelevalve
     Võimude tasakaalustamine
     Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine
Kohtunik – eluaegne amet
Advokaat – kaitsja
Prokurör – riiklik süüdistaja
Tsiviilprotsessi osapooled on hageja ja kostja. Hageja – esitab kaebuse ehk hagi . Kostja – vastab hagile, põhjendab oma tegevust.
Õiguskantsler – ametiaeg 7 aastat, president esitab ja riigikogu kinnitab. Üledanded: seaduslikkuse järelevalve riigis, on ombudsman, juhib õiguskantsleri kantseleid.