Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse

Q: Mis on autoriõigus?

Vastus leiad õppematerjalist: Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse

Q: Kes kaitseks kirjanikku?

Vastus leiad õppematerjalist: Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse

Q: Kuidas käitud mõlemal juhul?

Vastus leiad õppematerjalist: Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse

Q: Mis on piraatlus?

Vastus leiad õppematerjalist: Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse

Naadel, Anneli

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse (2)

Sotsiaal-Humanitaarinstituut - Õigus - Õigus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on autoriõigus?
Kes kaitseks kirjanikku?
Kuidas käitud mõlemal juhul?
Mis on piraatlus?

AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE

1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis
Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand , ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus.
Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on:
1) intellektuaalse omandi üks liik;
2) iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja
3) selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused.
Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand tähendab õigusi mitmesugustele inimese loomeresultaatidele. Rahvusvaheliselt on tunnustatud liigitus, mille kohaselt intellektuaalsel omandil on kolm liiki: autoriõigus kirjandus-, kunsti ja teadusteostele, autoriõigusega kaasnevad õigused ehk teoste esitajate, fonogrammitootjate ja raadio- ning televisiooniorganisatsioonide õigused ja nn tööstusomand, mis hõlmab õigusi leiutistele, kasulikele mudelitele , kauba- ja teenindusmärkidele, tööstusdisainilahendustele, geograafilistele tähistele, kaitset nn kõlvatu konkurentsi vastu jms.2
Autoriõigus kui iseseisev normistik riigi õigussüsteemis moodustab eraõiguse ühe osa ehk instituudi .3
Autoriõigus kui loojatele garanteeritud õigused on üks inimõiguste liike, mis on tunnustatud rahvusvahelise õiguse normidega. Eestis on autori õigused samuti üks põhiseadusega garanteeritud põhiõiguste liike.Autoriõiguse moodustavad kaks autorile tagatud õiguste gruppi: isiklikud õigused ja varalised õigused.4
Eesti Vabariik on alates 01.05.2004 Euroopa Liidu liikmesriik ning sellest tulenevalt on Eesti õiguskorra lahutamatuks osaks ka Euroopa Liidu õigus. Intellektuaalse omandi valdkond kuulub Euroopa Ühenduse alla, seega siis Euroopa Liidu esimese samba alla5 ning on osaks Euroopa Ühenduse siseturu poliitikast.
Eesti siseriiklikus õiguses reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, võlaõigusseadus ja karistusseadustik . Õiguse rakendamise seisukohalt omavad Põhiseadus ja rahvusvahelised kokkulepped väiksemat tähtsust.
Eesti Vabariigi algusaastail, perioodil 1918-1940, kohaldati tsiviilõiguses ulatuslikult Vene Impeeriumi õigusakte.6 Autoriõigus ei olnud siinkohal erandiks. Tsiviilõiguse reformi käigus Vene tippjuristide poolt koostatud ning 20.03.1911a. vastu võetud Autoriõiguse seadus7 reguleeris autorõigusest tulenevaid õigussuhteid Eesti Vabariigis kuni 1940 aasta juunisündmusteni. 1927 aastal ühines Eesti Vabariik Berni kirjandus ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga ja taasühines 1994a.8
Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 16.06.1940 aastal kuni 1964 aastani reguleeris autoriõigusest tulenevaid õigussuhteid Vene Föderatsiooni vastavate õigusaktidega ning 1961 aastal vastu võetud NSV Liidu ja liiduvabariikide tsiviilõiguste alused.
Karistusõiguslikud sanktsioonid kehtestati 06.01.1961 aastal Eesti NSV Ülemnõukogu poolt kinnitatud Eesti NSV Kriminaalkoodeksiga, mis küll oluliste muudatustega autoriõiguse vallas, kehtis kuni 01.09.2002 aastani. Kriminaalkoodeksisse lisati 1995 aastal säte karistusõiguslike sanktsioonide rakendamiseks ka autoriõigusega kaitstava teose ebaseadusliku reprodutseerimise vastase kaitsevahendi kõrvaldamiseks mõeldud tehnilise vahendi või seadme tootmise või muul viisil ebaseadusliku kasutamise eest. Olulised muudatused viidi kriminaalkoodeksisse sisse 1999 aastal, mil kaotasid kehtivuse varasemad paragrahvid. Kriminaalkoodeksile lisati uus, 15. peatükk, mis sätestas kuriteod intellektuaalse omandi vastu.9
Seega võib öelda, et esmapilgul uudse instituudina tundunud autoriõigus on olnud Eesti Vabariigi praegusel territooriumil õiguslikult reguleeritud juba rohkem kui 177 aastat.10
Autoriõiguse nurgakiviks Eesti Vabariigis on Põhiseaduse § 39, mis sätestab autori võõrandamatu õiguse oma loomingule11 ja riigi kohustuse tagada autori õigustele kaitse. Seadusandja on autoriõigust pidanud oluliseks õiguse valdkonnaks, kuna tsiviilõiguse reformi käigus, mis päädis võlaõigusseaduse vastuvõtmisega, kehtestati juba 1992 aastal uus ja kaasaegne autoriõiguslik regulatsioon. Autoriõiguse seadus võeti vastu 11.11.1992 aastal ning see jõustus sama aasta 12. detsembril.
Autoriõiguse seadus oli vastu võtmisel üksmaailma moodsamaid ja edumeeldemaid seadusi selles valdkonnas.12 Autoriõiguse seaduse algset redaktsiooni on oluliselt täiendatud, seadusemuudatused olid tingitud nii seaduse moraalsest vananemisest kui Eesti Vabariigi poolt vastu võetud rahvusvahelistest kohustustest.13
1.2. Autori isiklikud ja varalised õigused
Autoriõiguse moodustavad autori isiklikud õigused ja varalised õigused.14 Isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. Isiklikke õigusi nimetatakse ka moraalseteks õigusteks. Mõningatel kaalutlustel kasutame seda terminit aeg-ajalt ka alljärgnevas arutluses, pidades silmas selle sünonüümiat seaduses sõnastatud „isiklike õigustega“.15
Isiklikud õigused kaitsevad autori vaimset, hingelist ja moraalset suhet tema loomingu tulemuse – teosega . Samas kaitsevad isiklikud õigused ka teost, selle isikuga seotud külge: teose autorsust ja puutumatust. Isiklike õiguste kehtestamise aluseks on asjaolu, et autor panustab ja väljendab oma loomingus isiklikke tundeid, mõtteid, oskusi, teadmisi. Need on inimlikud, inimeseks olemise omadused, sellest ka termin „ moraalsed õigused“.16
Isiklikud õigused on:17

Õigus autorsusele - esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel .
Õigus autorinimele - õigus otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi kasutamisel - kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega ehk pseudonüümiga või ilma nimeta ehk anonüümselt. Enamus laiatarbe programmide autoriõigusi omavad tarkvara tootjafirmad, s. t. autorinimena on märgitud tootjafirma nimi.
Õigus teose puutumatusele - õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi.
Õigus teose lisadele - õigus lubada oma teosele lisada teiste autorite teoseid, järelsõnasid, kommentaare.
Õigus autori au ja väärikuse kaitsele - õigus vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust.
Õigus teose avalikustamisele - õigus otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks . Enne teose avalikustamist on autori õigus teosele piiramatu. See tähendab, et autoril on esmane õigus otsustada enda loodud teose saatuse üle. Inimesel on võõrandamatu õigus kirjutada n-ö sahtlisse ning autori taolise otsuse korral saab teost avalikustada alles autoriõiguse kehtivuse lõppemise järel.
Õigus teose täiendamisele - õigus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada.
Õigus teos tagasi võtta - õigus nõuda teose kasutamise lõpetamist.
Õigus nõuda autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. See õigus ühtib enam-vähem õigusega teose puutumatusele.

Kolme viimase õiguse teostamine toimub autori kulu ja kirjadega ning selle juures on ta kohustatud kasutajatele hüvitama kahju, mis selle tagajärjel tekib.
Mõned isiklikud õigused – isiku olemine teose autoriks (teose autorsus), autori nimi, autori au ja väärikus ning teose pealkiri – on kaitstud tähtajatult, s.t need ei lõpe ega lähe üle pärijatele.18
Varalised õigused on üleantavad või litsentseeritavad, seda üksikute õigustena või õiguste kogumina, tasu eest või tasuta.
Varalised õigused:19

Õigus teose reprodutseerimisele. Autor võib teha oma teosest nii mitu koopiat kui ta heaks arvab .
Õigus teose levitamisele - õigus levitada oma teost ja selle koopiaid üldsusele kas müümise või muul viisil omandiõiguse üleandmise teel, s. o. teost laenutades, rentides, üürides jne.
Õigus importida oma välisriigis avaldatud teose koopiaid nende üldsusele levitamise eesmärgil.
Õigus teose tõlkimisele - õigus tõlkida oma teos suvalisse keelde.
Õigus teose töötlemisele - õigus teha teosest kohandusi, töötlusi.
Õigus koostada ja välja anda oma teoste kogumikke ning süstematiseerida oma teoseid.
Õigus avalikult esitamisele - õigus teost avalikult esitada.
Õigus teose eksponeerimisele - õigus teost või selle koopiat üldsusele näidata kas vahetult või mis tahes tehnilise vahendi kaasabil.
Õigus teose ülekandmisele - õigus kanda teos üle raadio, televisiooni, kaabelvõrgu, satelliidi või muude tehnikavahendite vahendusel.

Varaliste õiguste aluseks on autorsus kui moraalne kategooria, mis toetub kahele alussambale: loovusele kui üksikisiku põhiomadusele ning kultuurile kui inimeste ühise loova tegevuse kasvulavale, tulemusele ja kaitsjale. Teose loomine on inimese loomulik tegevus, mitte õiguslik protsess. Sellest tuleneb näiteks õiguslik põhimõte, et avalikustamata teose suhtes on autori keeluõigus ja kasutusõigus absoluutsed ning sellele ei laiene ükski seadusega ettenähtud piirang. See tähendab, et avalikustamata teosega ei või autori loata mitte midagi teha, seda ei tohi isegi mitte tsiteerida ega sellele viidata. Tinglikult öeldes: teose avalikustamise eelses seisundis langevad autori moraalsed ja varalised õigused kokku. Alles siis, kui teos on autori loal avalikustatud või teise isiku kasutusse antud ehk autor on teostanud oma õiguslikku volitust, astuvad jõusse seadusest ja lepingust tulenevad autori keelu- ja kasutusõiguse piirangud ning autori varalised õigused eralduvad tema moraalsest põhiõigusest. Autori algsed, n-ö loomulikud õigustused on siiski tagatud kehtiva seadusega. Autoriõigus tagab ühelt poolt, et autoril on reaalne õigustus ja volitus määrata oma teose kasutamise viisi ja ulatust, ning teiselt poolt, et teose kasutajad saaksid teost lubatud viisil ja ulatuses kasutada, sõltumata autori hilisemast meelevallast.20
1.3. Autoriõigusekaitse
Ideaalses ühiskonnas toimub kogu kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste loomise ja kasutamise protsess tõrgeteta.Kõiki loomingulisi teoseid kaitstakse ja keegi ei vaidlusta seda. Autor, tööandja ja teised teose õiguspärased kasutajad naudivad neile kuuluvaid autoriõigusi ja autorilepinguid täidetakse täpselt. Kuna me ei ela ideaalses ühiskonnas, tuleb küllaltki sageli ette vaidlusi, lepingute mittetäitmist ja õiguste rikkumisi.21
Autorikaitse tegeleb autoriõiguste tagamisega ja selle eesmärk on loomingu õiguskuuleka kasutamise soodustamine, mitte tulu teenimine. Näiteks Eesti Autorikaitse Organisatsiooni põhikirjaline eesmärk on autoriõiguse seadusega kaitstavate objektide ebaseadusliku kasutamise avastamine ja tõkestamine Eesti Vabariigis. Läbi loomingu õiguskuuleka kasutamise teenivad tulu autorid ja õiguste omajad. Autori õiguste tagamine ei pidurda innovatsiooni ja selle arengut, vaid vastupidi tagab seda. Õiguste kaitsetus pärsib innovatiivset ja kogu loometöö arengut.
Mittetulundusühing Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon (EAKO) alustas tegevust 1999. aastal võitluseks autoriõiguse rikkumistega Eestis. EAKO tegevuse peaeesmärk on autoriõiguse seadusega kaitstavate objektide ebaseadusliku kasutamise avastamine ja tõkestamine Eesti Vabariigis. Organisatsiooni tegevus keskendub peamiselt filmi, muusika ja interaktiivsete mängude autoriõiguste kaitsele.22
EAKO-l on tugev koostöö politsei ja tolliga autoriõiguse rikkumiste avastamisel, tõkestamisel ja menetlemisel. EAKO annab kohtutele ja riiklikele juurdlusasutustele autoriõiguste rikkumise kohta eksperthinnanguid. Võitluses internetipiraatluse vastu teeb EAKO tihedat koostööd kohalike internetiteenuse pakkujatega.23
Põhiseaduse § 39 kohaselt “Riik kaitseb autori õigusi”. See kaitse hõlmab:24

kaitset laiemas tähenduses ehk vastava autoriõiguse normistiku kehtestamist ja selle kohaldamise tagamist, rikkumiste ennetamist, vastavate õiguste kaitse institutsioonide loomist jms;

kaitset kitsamas tähenduses ehk toimunud õiguserikkumisele reageerimist, tagajärgede kõrvaldamist, õiguskaitsevahendite ja sanktsioonide rakendamist. Käesolevas osas käsitletakse just seda õiguskaitse juhtu.
Riik kaitseb autori õigusi, sõltumata sellest, kellele need õigused kuuluvad. Kaitse hõlmab ka teose enda, esmajoones selle puutumatuse kaitset.
Oluline tähtsus rikutud õiguste kaitsmisel on põhiseaduse §-l 25:25 “Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.”
Autoriõigusi kaitstakse nende õiguste kehtivuse tähtaja jooksul (üldreeglina autori elu ja 70 aastat pärast surma, kuid on ka lühemaid ja pikemaid tähtaegu). Pärast autoriõiguste kehtivuse lõppemist kaitstakse teatud hüvesid (AutÕS § 44):26
a) autorsust;
b) autorinime;
c) autori au ja väärikust;
d) teose pealkirja.
Autori õiguste rikkumisele järgneb rikutud õiguste kaitse. Alati tuleb kõigepealt kindlaks teha, milliseid konkreetseid autori õigusi on rikutud ja kellele need õigused kuuluvad. Rikutud õiguste iseloomust sõltub kaitsevahendite valik, õigustatud subjektist aga see, kes praktikas kaitset taotleb. Üldjuhul on vaid õiguste omaja reeglina õigustatud tarvitusele võtma abinõusid õiguste kaitseks.27
Rikutud õiguste kaitsevahendid sõltuvad rikkumiste liigist. Kõige tõsisemate tagajärgedega õigusrikkuja suhtes on karistusõiguslik kaitse, karistusseadustiku ( KarS ) 14. ptk. Intellektuaalse omandi vastased süüteod näeb ette kuritegude koosseisud ja karistused autori isiklike ning varaliste õiguste rikkumiste eest nii füüsiliste kui ka juriidilistele isikutele. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks.28
Õiguste tsiviilõiguslik kaitse on reguleeritud võlaõigusseaduses (VÕS) ja autoriõiguse seaduses (AutÕS § 81²). Õigustatud isik saab nõuda järgmiste peamiste tsiviilõigusliku kaitse vahendite kohaldamist, kuid see ei ole ammendav nimekiri:29
1) varalise ja mittevaralise kahju hüvitamine;
2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamine;
3) edasisest rikkumisest hoidumine;
4) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu väljanõudmine;
5) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti taastamine esialgsel kujul;
6) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti koopia muutmine spetsiifiliste õiguslike vahenditega;
7) piraatkoopia konfiskeerimine ja hävitamine.
Igasugune õiguste kaitse on võimalik riigi kehtestatud spetsiaalse menetluse ehk protsessi käigus. Tsiviilkohtumenetlust, kriminaalmenetlust ja väärteomenetlust reguleerivad eraldi seadused. Ka autoriõiguse seaduse paragrahvid 85 ja 86 sisaldavad sätteid protsessuaalsete meetmete kohta (piraatkoopia konfiskeerimine ja hävitamine, konfiskeeritud arvutisüsteemi tasuta üleandmine Haridus - ja Teadusministeeriumile jms).
Kui autoriõigusi on rikutud, siis on esmajoones soovitatav pöörduda rikkuja poole ja püüda temaga kokku leppida. Võimalus rikkujaga kokku leppida on kõige odavam ja vähem aega nõudev õiguste kaitse viis. Enda jaoks peaks eelnevalt läbi mõtlema mida taotleda ja milles kokku leppida. Soovitatav on nõu küsida õigusharidusega isikult, advokaadilt või juristilt.30
Autoreid abistavad rikutud õiguste kaitsel ka autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate organisatsioonid .31
Kui kokkuleppe teel õiguste kaitse ei õnnestu, siis on põhimõtteliselt võimalik valida kolme võimaluse vahel: kohus, Kultuuriministeeriumi autoriõiguse komisjon ja pressinõukogu.32
Kõige kindlama ja kõrgemal tasemel õiguste kaitse tagab kohus. Samas on see kõige kallim ja aeganõudvam õiguste kaitse viis, mis praktikas võib võtta aastaid. Kuna tsiviilmenetlus on võistlev ning kohtu otsus sõltub sellest, kumb pool suudab kohtunikule oma argumente paremini tõestada.33
Kultuuriministeeriumi juurde on moodustatud valitsuskomisjon nimetusega autoriõiguse asjatundjate komisjon (edaspidi autoriõiguse komisjon). Vabariigi Valitsus nimetab komisjoni liikmed viieaastaseks perioodiks selle valdkonnaga tegelevate institutsioonide ja autorite organisatsioonide spetsialistide hulgast (AutÕS § 87).34
Komisjoni üheks ülesandeks on lahendada vaidlevate poolte taotluse alusel autoriõigusega ja autoriõigusega kaasnevate õigustega seotud vaidlusi poolte lepitamise teel. Tegemist on tõepoolest vaid lepitusmenetlusega, kus valdkonna tippspetsialistide kaasabil püütakse saavutada kompromiss vaidlevate poolte vahel. Selle eelduseks on, et kumbki vaidlev pool on valmis vabatahtlikult tulema komisjoni ette omavahelist vaidlust lahendama .35
Senise praktika kohaselt moodustatakse iga vaidluse lahendamiseks autoriõiguse komisjoni liikmetest omakorda komisjon, mis on tavaliselt kolmeliikmeline. Väike komisjon lahendab vaidluse oma otsusega, milles teeb pooltele konkreetsed ettepanekud vaidluse lahendamiseks.36
Erijuhtudel on võimalik rikutud autoriõigusi kaitsta ka pressinõukogu kaudu. Vastavalt pressinõukogu statuudile võib sinna pöörduda iga füüsiline või juriidiline isik, kellel on kaebusi tema kohta ajakirjanduses ilmunud materjalide peale, välja arvatud reklaam . Kuid praktikas on seda sätet tõlgendatud laiendavalt ja menetlusse võetud ka teisi kaebusi.37
Pressinõukogu menetleb kaebusi, mis on esitatud kirjalikult ja millele on lisatud artikli koopia ja vajadusel selgitavad dokumendid . Tingimuseks on, et vaieldava materjali ilmumisest ei tohi olla möödunud üle kolme kuu.38
2. PIRAATLUS JA SELLE LIIGID
2.1. Piraatlus ja selle tekkimise põhjused
Esimesena tulevad paljudele kindlasti meelde piraadid merel laostamas, röövimas ja uputamas teisi laevu, ajamas kokku võõrast vara, et end sellega rikastada. Ja kui võrdlema hakata, siis ega tegelikult ei erinegi kunagine piraatlus tänapäeva piraatlusest filmi-, muusika- ja tarkvaraturul. Ka tänapäeva piraadid ehivad ennast võõraste sulgedega ning üritavad rikastuda võõra vara arvelt.
Piraatluse peamisteks ja levinuimateks vormideks on kindlasti piraatplaatide (muusika, tarkvara, filmid) ja – videote valmistamine ning nendega kauplemine – turul, poodides jne., aga samuti tarkvara ebaseaduslik kasutamine arvutites.
Intellektuaalse omandi valdkonda kuuluvad nii autoriõigusega kaitstavad objektid (kirjandus-, kunsti- ja muusikateosed , arvutitarkvara jms) kui ka tööstusomandi seadustega kaitstavad objektid ( leiutised , kasulikud mudelid, kaubamärgid, tööstusdisainilahendused). Seega kuuluvad õiguskaitse alla võrdselt näiteks nii maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi populaarne teos „De Deum “ kui ka mõne leiutaja patendiga kaitstud leiutis, kaubamärk jms. Kõiki neid objekte kaitstakse vastavate seadusega.39
Analüüsides piraatlusparadiisi tekkimise põhjuseid Eestis, tuleb kõigepealt märkida üldist rasket majanduslikku olukorda, mis on tingitud sõdadest ja võõrvõimu pikaajalisest koloniaalpoliitikast. Eeltoodust tingituna ei ole paljud inimesed majandusliku surutuse tõttu võimelised ostma kalleid legaalplaate ja õigete kaubamärkidega markeeritud toodangut. Samas ei teadvusta paljud inimesed seda, et intellektuaalse omandi vargus on samasugune vargus, nagu näiteks autovargus. Seda oleks vaja avalikkusele rohkem selgitada. Teiselt poolt võiksid ka legaalplaatide ja tarkvara omanikud loobuda ülisuure kasumi jahist ning alandada hindu, et muuta oma toodang ausale ostjale taskukohasemaks.40
Üks väga levinud argument on raha — tarkvarahinnad on meil peaaegu maailmatasemel, kui spetsiaalsed soodustused välja arvata, elatustase ja palgad aga mitte. Siinkohal tulekski ehk täpsustada, et piraatluse vastu võitlejate soovunelm ei ole iga majanduslikult kitsastes oludes vaevlev tudeng , kes kodus huvi pärast mingit programmi uurib, trellide taha pista, vaid vältida tarkvara ebaseaduslikku kasutamist ärilistel eesmärkidel ja raha tegemiseks.
2.2. Muusikateoste-, audiovisuaalsete teoste- ning televisiooni ja raadio piraatlus
Muusikamaailmas kasutatakase piraatluse mõistega mitut väljendust:
a) pirate copy — lubamatu koopia helisalvestusest, mis ei pruugi originaali imiteerida ning on sageli halva kvaliteediga.
Kõige lihtsam piraatluse vorm, kus originaalfonogrammi on kommertseesmärkidel kopeeritud ilma selle autoriõiguse ja autoriõigustega kaasnevate õiguste valdajate (autorite ja produtsendi) või nende esindajate loata. Niisugune piraatkoopia erineb tavaliselt originaalist juba välimuselt. Kassetti või plaati tutvustavad ümbris- ja sisekaardid on halvema kvaliteediga: pildid hägused, värvid hajutatud, suur osa tutvustavast tekstist on üldse ära jäetud. Tihti näeme selles kategoorias piraatkassette, mille sisekaardid kujutavad endast paberilehte, millele on trükimasinaga kirjutatud kasseti või sellel esineva artisti nimi. Tavaliselt on sellised piraatkoopiad oma hinnalt tunduvalt odavamad kui originaalid.41
b) counterfeit — täpne koopia heli- või videokassetist, millel on sageli sama kvaliteet ja pakend kui originaalil. Hind tihti samal tasemel kui seaduslikulgi.
Teise kategooriasse kuuluvad võltskoopiad, mille valmistamisel on püütud saavutada nii suurt originaalilähedust kui võimalik, kuid jällegi ilma autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdajate või nende esindajate loata. Plaadil või kassetil on ära toodud andmed originaalkasseti või plaadi produtsendi kohta, et ostjale jääks mulje originaalkoopiast. Kuid ka siin võib lähemal vaatlemisel märgata erinevusi. Näiteks originaalhelisalvestise siseümbris kujutab endast tihti üle 10 leheküljelist bukletti, kus on toodud nii esitajate fotod, laulude sõnad jm antud plaati või kassetti tutvustav materjal. Võltskoopia siseümbris võib aga sisaldada sellest ainult mõnda lehekülge. Ka sellisel juhul on hinnavahe piraatkoopia ja originaali vahel tavaliselt tuntav.42
c) bootleg — koopia elava esitluse või ülekande salvestusest kui salvestus tehti ilma õiguste omaniku loata.
Kolmas piraatluse vorm on tuntud ingliske nimetuse bootlegging all ja ta kujutab endast mõne ansambli või artisti esinemise ajal tehtud ebaseaduslikku salvestust ning selle salvestise ebaseaduslikku kopeerimist ja levitamist ilma selle artisti, tema poolt esitatud laulude autorite või nende esindajate loata.43
Tavaliselt tunneb piraathelisalvestised ära nende madalast hinnast, halvast heli- ja ümbrise kvaliteedist. Sageli panevad piraadid ühele kassetile või plaadile kokku ühe või mitme artisti oma maitse järgi valitud paremad lood. Sellisel juhul samasugust originaalplaati olemas ei ole. Kui piraatkassetil on helikvaliteedi vahe originaaliga võrreldes tihti kõrvaga tajutav, siis CD-plaatide puhul on seda vahet ilma spetsiaalsete mõõteriistadeta sageli võimatu teha. Arvatakse, et ülemaailmse muusikatööstuse kahjum tänu piraatlusele on aastas umbes 2 miljardit USD. Maades, kus piraatlus on väga levinud, ületavad piraatide poolt teenitud tulud mitmeid kordi kohalike plaadikompaniide tulusid.44
AV-teoste piraatlus (autorite õiguste eest Eestis seisab Eesti Autorite Ühing). Videokassetid, mis on lindistatud kinodes, promo -kassetid (tutvumiseks enne filmi ametlikku avalikustamist).
Arvo Valton on mitme aasta vältel osalenud audiovisuaalsete teoste kaitse organisatsiooni käivitamisel ning teab, et see on piisavalt keeruline protsess – ja seda enamasti põhjusel, et teose kasutajad enamasti ei taha ju vabatahtlikult autoritele maksta. Filmiloomingu puhul on asjad muidugi keerulisemad kui kirjanduse puhul, kuivõrd film on kollektiivne looming, autorikaitse subjekte on filmis vähemalt viis (mõnikord ka rohkem), ühe või teise kunstniku panus tervikteose loomisel raskesti mõõdetav. Siiski on audiovisuaalsete teoste kaitse käivitunud, kuigi mitmete kasutajatega käivad visad läbirääkimised edasi.45
TV- ja raadiopiraatlus. Saateid levitatakse kaableid pidi küsimata luba omanikelt.
Satelliidid on tõenäoliselt üks 20. sajandi suuremaid leiutisi. Satelliidi kaudu teostatavad ülekanded on andnud televisiooniülekannetele ulatuse , mis on pretsedenditu . Satelliitülekanded on loonud teoste levitamisele ja teadmistele ligipääsemisele uued dimensioonid, tuues samal ajal mängu märkimisväärsed majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised huvid.46
Sellegipoolest on satelliitülekanded toonud kaasa probleeme, mis olid traditsiooniliste ülekannete puhul tundmatud. Erinevate maade vaatajad on võimelised vastu võtma signaale teistest maadest ning seega vaatama programme , mis ei olnud neile määratud. Põhjuseks on siin nn spillover ehk üle riigpiiri ulatuv satelliitsignaalide vastuvõtu ala.47
Enamik satelliite kannab programme üle otse nende allikast, näiteks mõnest televisioonikeskusest, tulenevalt. Maal baseeruv jaam on otseselt seotud satelliidiga. Hetkel, mil signaalid jõuavad satelliidini, on nad juba avalikkusele kättesaadavad. Vastuvõtt on momentaalne ja selles aspektis täidabki satelliit lihtsalt saatejaama rolli.48
Võrreldes elektromagnetiliste lainete abil teostatava ülekandega, ei muuda satelliitülekanne intellektuaalse omandi õiguste olemust. Ainus, mis satelliitülekande puhul muutub, on teose leviku territoriaalsus .49
2.3. Tarkvara – ja kirjandusteoste piraatlus
Tarkvarapiraatlus on igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine ja müük, mis on keelatud Eesti ning rahvusvaheliste autoriõiguse ja muude õigusaktidega.
Tarkvarapiraatluse liigid:
Ebaseaduslik kopeerimine hõlmab tegevusi, mille eesmärgiks ei ole otsese kasu saamine tarkvara ebaseaduslikust levitamisest. Nii kasutatakse tarkvara firmades korraga suuremas hulgas arvutites kui omandatud litsents lubaks. Samuti tehakse tööl kasutatavast paketist koopiaid koduarvutisse või laenatakse paketti sõpradele. Oma tarbeks kopeerimine on maailmas kõige rohkem levinud piraatluse vorm.50
Võltsimine on tarkvara ebaseaduslik tootmine ja turustamine kasu saamise eesmärgil. Selle võib omakorda jaotada alamkategooriateks. Esimesel juhul on võltsitud tarkvarapaketid tihtipeale originaaliga äravahetamiseni sarnased. Võltsitakse kõiki paketi komponente käsiraamatutest ja diskettidest registreerimiskaartide ja turvaelementideni välja.51
Litsentsita programmide müüjapoolne installeerimine kõvakettale on levinud arvutimüüjate seas. Müüjad meelitavad kliente nii enda juurest ostma. Sellisel moel kõvakettale laetud tarkvara erineb arvutifirmade poolt kõvakettale installeeritavast originaalist selle poolest, et ebaseadusliku koopiaga ei tule kaasa litsentsilepingut, originaaldiskette ega käsiraamatuid.52
Autoriõigusega kaitstud tarkvara omandamine internetist aetakse tihti segamini nn priivara omandamisega. Esimest võib pidada varguste kilda kuuluvaks, teine on täiesti normaalne nähtus, mis oma toodete tasuta jagamise kaudu võimaldab paljudel väikestel tootjatel end turul tutvustada.53
Tarkvara välja üürimine tundub loetletud piraatluse vormidest kõige süütumana. Üüritava tarkvarapaketi omanik on selle võib-olla ausal teel omandanud . Tarkvaraga kaasas olev litsentsileping keelab paketi üürimise või laenamise ka siis, kui tegemist on originaalketastelt tehtud ainukese ( niisiis lubatud) koopiaga.54
Kirjandusteoste piraatlus
Ajakirjade ja eriti ajalehtede toimetused käivad autorite artiklitega ümber nagu just heaks arvavad : lühendavad, muudavad teksti ja pealkirju, paigutavad ümber lõike ja nõnda edasi. Seda valdavalt autoritele isegi teatamata. Autorikaitse seisukohalt on artiklis isegi kahe sõna mahatõmbamine autoriga kooskõlastamata seaduse rikkumine , kuivõrd mis tahes muudatus tekstis muudab selle algset mõtet. Arvo Valton võib omaenda praktikast öelda, et loobus artiklite kirjutamisest nimelt pärast seda, kui ikka ja jälle oldi tema tekstidega vabalt ümber käidud ning ühel juhul pandud tema artiklile uus pealkiri, mis rääkis artikli sisule otse vastu.55
Interneti kui infovahetamiseks mõeldud keskkonna puhul unustatakse tihtipeale elementaarsemadki autoriõiguse reeglid, kuna võõraste kätega loodud materjali on väga lihtne kopeerida ja edasi juba oma nime all levitada – nii teksti, pilte kui multimeediaelemente saab Internetist kopeerida vaid mõne hiireklõpsuga.
Pille Juurikas uuringus intellektuaalse omandi kasutamise kohta selgus, et õpilased viitavad suhteliselt vähe oma töödes autorile ja algallikale.
Plagiaat on võõraste mõtete, ideede või andmete kasutamine ilma korrektse viitamiseta. Plagiaat
on karistatav nii tahtliku tegevusena kui ka viitamisreeglite mittetundmise tõttu.56
Viidata tuleb kahel põhjusel:57
1. selleks, et välistada autorikaitset käsitlevate õigusaktidega vastuollu sattumist;
2. töö lugeja peab saama võimaluse kontrollida andmete õigsust ja jälgida autori arutluskäiku
3. PIRAATLUSEGA VÕITLEMINE JA PIRAATLUSEGA KAASNEV VASTUTUS
3.1. Uuringud intellektuaalse omandi kasutamise kohta
Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kasutamist on viimastel aastakümnetel mõjutanud kõige enam Internet . Uuringud näitavad, et aastal 2008 kasutab üle maailma 290% rohem inimesi Internetti, kui kasutas 2000. aastal. 2008. aasta märtsis kasutas Internetti ligi poolteist miljardit inimest üle maailma, s.o 21,1% kogu elanikkonnast. Interneti kasutajate arv kasvab iga päevaga, mis omakorda tähendab, et iga päevaga tehakse Interneti kaudu üha rohkem informatsiooni avalikkusele kättesaadavaks.58
Pille Juurikas on oma lõputöös „Intellektuaalse omandi probleemid õpilaste pilgu läbi“ viinud läbi uuringu Valga Gümnaasiumis 2009. aasta kevadel. Anketeerimine viidi läbi kahes vanusegrupis: 10-15 aastased ja 16-18 aastased, kokku 220 õpilast. Poisse ja tüdrukuid oli küsitletavate hulgas peaaegu võrdselt. Mõlemas vanusegrupis vastas ankeetküsitlusele 110 õpilast.
Ankeetküsitluse tulemused:
Muusikafailid on Internetist kergesti ja kiiresti kättesaadavad, nende valik on laialdane ning rahuldab õpilaste vajadusi. Poiste ja tüdrukute käitumist võrreldes selgus, et poisid laadivad rohkem muusikafaile oma arvutisse kui tüdrukud. See on mõlemale sugupoolele loomuomane käitumine. Muusika ja filmide osas mängis rolli vanusevahe. Vanem grupp vastas meelsamini ja põhjalikumalt muusikat ja filme puudutatavatele küsimustele, nooremad seevastu mänge ja filme sisaldatavatele küsimustele.59
Nooremas vanusegrupis:60

57% tõmbab Internetist omale lemmikmuusika
34% laenab sõbra käest plaadi ja teeb endale sellest koopia
23% ostab poest plaadi
2% ostab internetipoest plaadi.

Vanemas vanusegrupis:61

60% tõmbab Internetist omale lemmikmuusika
50% laenab sõbra käest plaadi ja teeb endale sellest koopia
2% ostab poest plaadi
2% ostab internetipoest plaadi.

Arvutimängude kohta käivatele küsimustele vastasid enamasti noorema vanusegrupi poisid. Tüdrukud mängivad vähem arvutimänge, nemad ei tegele ka nii aktiivselt muusika kuulamisega.62
Küsimustiku tulemused mängude kohta:63

44% laadib Internetist omale mängu
39% laenab sõbra käest plaadi ja teeb omale sellest koopia
15% ostab poest mängu
4% ostab internetipoest mängu.

Noored eelistavad Internetist kopeeritavaid filme sealse laia valiku ja kerge allalaetavuse tõttu. Filmide puhul toodi välja seisukoht, et neid pole mõttekas endale koju muretseda, kuna filme tavaliselt vaadatakse vaid korra. Kui soovitakse filmi uuesti vaadata, siis laenatakse see lihtsalt sõbralt uuesti. 21 juhul pakuti arvamustes, et film laenutatakse videolaenutusest. Paaril juhul väideti, et käiakse kinos filmi vaatamas.64
Küsimustiku tulemused filmide kohta:65

45% laenab sõbralt plaadi ja kopeerib selle endale
12% ostab endale filmi poest
48% läheb Internetti ja laadib endale filmi
1 õpilane vastas, et ostab internetipoest filmi.

Arvutiprogrami küsimusele vastati vähem. Põhjuseks võib tuua teadmatust ja ebakindlust, ei teatud kuidas vastata.66
Küsitluse tulemustest selgub, et:67

29% laadib Internetist endale programmi
31% laenab sõbra käest plaadi ja teeb endale sellest koopia
9% ostab poest programmi
2% ostab internetipoest programmi.

Tänapäeval kasutavad inimesed oma töös ja õpinguis väga palju Internetis leiduvaid materjale. Lisaks tekstile on võimalus otsida pilte, graafikafaile jne. Õpilased pidid vastama küsimusele: „Kui sa leidsid Internetist ja raamatust sobiva teksti ja soovid seda kasutada oma töös (veebilehel, referaadis jne), kuidas käitud mõlemal juhul?“ Õpilaste vastustest selgus, et nad viitavad suhteliselt vähe oma töödes autorile ja algallikale.68
Internetimaterjalile viitab :69

26% noorematest õpilastest
46% vanematest õpilastest.

Raamatumaterjalidele viitab:70

35% noorematest õpilastest
25% vanematest õpilastest.

Küsimusele, kuidas käitud, kui leiad Internetist hea foto ja soovid seda kasutada oma töös (veebilehel, referaadis jne), vastasid õpilased järgmiselt:71
Lihtsalt lisab foto oma tööle:

44% vanematest õpilastest
56% noorematest õpilastest.

Lisab foto ja viitab autorile:

61% vanematest õpilastest
39% noorematest õpilastest

2% vanematest õpilastest muudab ka fotot, aga ei viita , nooremad ei muuda fotot.
Küsitlustulemustest selgub, et enamus vastanutest ei tunne eriti huvi autoriõiguste vastu. Noored toetuvad vanemate eeskujule, ühiskonna hoiakutele. Noortel tekib küsimus, miks peaks tema maksma, kui sõbrad ja tuttavad saavad muusikat tasuta. Tuleb teha selgitustööd ja tõmmata kindlad piirid, mida tohib ja mida mitte. Mitmed vastanud õpilased arvasid, et nad soovivad, et nende töid keegi ei kasutaks neile kui autoreile viitamata.72
Küsimusele, kas teatakse , mis on Internetis seaduslik ja mis ei ole, vastati enamuses , et päris täpselt ei teata. Küsimusele, mida teha, et inimesed autoriõigustest enam hooliksid, toodi välja kõige enam teavitamise vajadust.73
3.2. Piraatluse vastu võitlemine Eesti Vabariigis
Ajakirjanduses on viimastel aastatel väga palju poleemikat intellektuaalomandi teema üle. Arvamusi on selles valdkonnas ühest äärmusest teise.
Ajakirja Digi peatoimetaja Henrik Roonemaa sõnul ei ole netipiraatluse ohjeldamiseks vaja välja mõelda karme karistusi, piisaks sellest, kui inimestel oleks legaalne kanal, kust mõistliku hinna eest värsket muusikat ja filme saab alla laadida. Kui inimesed saaksid osta väikese tasu eest muusikapala, siis nad ei salvestaks kahtlaselt veebilehtedelt muusikat, vaid ostaks selle. Senini aga Eestis selline võimalus puudub. iTunesi muusikapoe edu näitab, et inimesed on nõus selle eest maksma, kui nad saavad head muusikat osta – normaalse hinnaga ja laias valikus . Sama olukord on Roonemaa sõnul ka filmide ja digitaalsete filmilaenutustega – legaalseid võimalusi lihtsalt pole. 74
Autoriõiguste kaitse organisatsiooni tegevdirektor Erik Mandre sõnul on piraatlus süvenev probleem, mille ohjeldamiseks on kindlasti vaja tõhustada nii autoriõiguse kui ka karistusõiguse norme. Tähtis on seejuures ühiskonna teadlikkuse tõstmine probleemi tõsidusest.75
Mõned näited tänastest probleemidest:

2009. aastal on juba mõne kuuga autorikaitse nõudel YouTube`ist maha võetud arvukalt Eesti muusikute videosid. Oma loo kadumine populaarsest veebikeskkonnast tuleb teinekord üllatusena ka muusikutele endile. YouTube pole aga Eesti Autorite Ühinguga sõlminud vastavat lepingut nii, et peaaegu kõik Eesti muusikute lood on sinna ülesse pandud ilma vastava loata. Samas on YouTube Eesti artisti parim võimalus pääseda globaalsele turule.76

Tekkinud on palju veebilehti, kes vahendavad YouTube sisu. Kuna tegu on vaieldava valdkonnaga, siis on Autoriõiguste kaitse organisatsiooni tegevdirektori Erik Mandre arvates mõttekas tegeleda eelkõige algallikatega. Olukord on keeruline, kuna üks autoriõiguste omaja võib soovida, et lugu oleks veebis väljas, kuna see on hea reklaam. Teine osapool on selle vastu ja kolmandal on täiesti ükskõik. Muusikavideo puhul on autoriõigused nii fonogrammi tootjal, esitajal kui ka autoril ja piisab sellest, kui üks neist on selle vastu.77

Prantsuse võimud püüavad läbi suruda plaani, mille kohaselt jäävad korduvalt muusika, filmide ja mängude illegaalse allalaadimisega vahele jäänud kasutajad selle ühendusest aastaks ilma. Kava näeb ette, et esimesele rikkumisele järgneb hoiatus e-posti teel, teisele kiri postiga ja kolmanda sammuna lülitab internetipakkuja ühenduse aastaks välja. Eesti Andmekaitse Inspektsiooni kontrolliosakonna vaneminspektor Indrek Jürgensoni sõnul on prantslaste idee õilis, kuid sarnase süsteemi rakendamine näiteks Eestis oleks äärmiselt keeruline. Piraatlusega tegelevad eraisikud ju kodudes. Nii peaks tegema suuri pingutusi , et luua andmebaas autoriõigusi rikkunud isikutest ja nende aadressidest.78

Esmajärjekorras tuleb tarbijatel anda endale aru sellest, kuidas käituda. Valida on seaduskuuleka ja õigustrikkuva käitumise vahel. Kumb valida, on kindlasti igaühe südametunnistuse asi. Küsimus on selles, kas tarbija tahab olla samasugune varas nagu seda on piraatkoopiate valmistaja ja müüja.79
Päris kindlasti on vaja suurendada ühiskonna teadlikkust piraatluse alal ja selles osas, kuidas tarbija saab teha vahet teose piraatkoopia ja legaalse koopia vahel. Samas ei ole see keeruline, sest piraatplaate ja -videoid iseloomustab üldjuhul madal kvaliteet ning madal hind. Tarkvara kasutamise puhul on oluline teada, et tarkvaraga käib kaasas litsentsileping, mis on õiguslikuks aluseks selle konkreetse tarkvara kasutamiseks litsentsilepingus märgitud ulatuses ja tingimustel. Ilma vastava loata on tarkvara kasutamine ebaseaduslik.80
Eesti Vabariigi liitumisel Euroopa Liiduga, aga samuti peale liitumist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO, mille liige on Eesti alates 13. novembrist 1999) on riigi ees mitmeid ülesandeid ja kohustusi seoses kogu intellektuaalse omandi kaitset puudutava seadusandluse vastavusse viimisega Euroopa Liidu direktiividega ning rahvusvaheliste lepingute
tingimustega nagu ka seaduste täitmise kontrollimise ja tagamisega. Esimesed sammud sellel teel on juba tehtud. On muudetud oluliselt autoriõiguse seadust, haldusõiguserikkumiste seadustikku, kriminaalkoodeksit, tarbijakaitseseadust ja tolliseadust, eesmärgiga oluliselt kergendada piraatluse vastase võitluse läbiviimist Eestis.81
Seadused on aga loodud selle jaoks, et neid rakendada. Viimastel kuudel on ka sellest tulenevalt olnud märgata õiguskaitseorganite tegevuse aktiviseerumist ning politsei ja toll on tõsiselt asunud võitlusse autoriõiguste rikkujatega. Politsei on kogu vabariigis teostanud reide nii autoriõiguste kui ka teiste intellektuaalse omandiga seotud õiguste rikkumise kindlaks tegemiseks. Tolliametnikud omakorda on tugevdanud kontrolli intellektuaalse omandiga seotud õiguste rikkumiste tuvastamiseks piiril . Esimesed tulemused on juba näha ning päris paljudele õiguserikkujatele on määratud sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvad trahvid.82
Sellega on Eesti astunud ka esimesed sammud ühiskonna suunas, kus intellektuaalset omandit hinnatakse ja autorite õigusi austatakse ning ka tegelikkuses kaitstakse. Eesti on käesoleval hetkel mitmesuguste muudatuste keerises. Üheks olulisemaks on intellektuaalse omandiga seotud probleemide märkamine, nendest aru saamine ja nende lahendamine. Riik on võtnud suuna õigele teele. Sama võimalus on aga ka kõigil teistel.83
3.3. Piraatlusega kaasnev vastutus
Eestis kehtiva õiguse kohaselt eeldatakse, et isik, kes tekitas teisele isikule õigusvastaselt kahju, on kahju tekitamises süüdi (süü presumptsioon). Kui tuvastatakse isiku teo ja kahju vaheline põhjuslik seos ning selgitatakse välja, et kahju tekitamine oli õigusvastane, siis eeldatakse, et isik on rikkumises süüdi. See reegel kehtib ka olukorras, kus rikutakse autori, esitaja või fonogrammitootja ainuõigusi, sh reprodutseerimisõigust.84
K. J. Koelman ja J. Litman on tõdenud, et kui isik kopeerib autoriõigusega kaitstud teost, siis rikub ta autoriõigust selle vaatamata, kas ta teadvustab seda endale või mitte. Iga inimene peab järgima seadust. Õiguse üldpõhimõtte järgi ei vabanda seaduse mittetundmine selle täitmata jätmist. Isiku teadmatus sellest, et ta rikkus autoriõigust või autoriõigusega kaasnevat õigust, ei vabasta isikut vastutusest. Vastutusest võib vabaneda ainult juhul, kui seaduses on sätestatud õigusvastasust välistav asjaolu.85
Juriidilise isiku haldusvastutus
Juriidilise isiku poolt autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumise eest on üldalusena ettenähtud rahatrahv kuni 50 000 krooni (AutÕS § 81¹ lg 2; § 81² lg 2).86
Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 50 000 krooni.(AutÕS § 81¹ lg 2). Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine , müügile pakkumine või rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine, hoidmine või edasitoimetamine ärilisel eesmärgil (AutÕS § 80²).87
Autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja õiguste teostamist käsitleva elektroonilise teabe muutmise või kõrvaldamise eest; samuti teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti või andmebaasi, millelt on loata kõrvaldatud õiguste teostamist käsitlev teave või on seda muudetud, levitamise, edastamise , üldsusele suunamise, üldsusele kättesaadavaks tegemise eest – karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 50 000 krooni (AutÕS § 81² lg 2).88
Karistusseadustiku 14 peatükk §§ 219- 230 käsitlevad intellektuaalse omandi vastaseid süütegusid. Kui süüteod on toimepannud juriidiline isik on teda võimalik karistada rahalise karistusega.89
Füüsilise isiku kriminaalvastutus

Võõra teose, teose esituse, leiutise , tööstusdisainilahenduse või mikrolülituse topoloogia oma nimel üldsusele teatavaks tegemise või autori või teose esitaja isiklike õiguste muu rikkumise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 219 lg 1).90
Teose, leiutise, tööstusdisainilahenduse või mikrolülituse topoloogia autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 220 lg 1).91
Kujutava kunsti teose originaali edasimüümise või audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise eest, hoidudes kõrvale seadusega ettenähtud tasu maksmisest, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega (KarS § 221 lg 1).92
Teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 222 lg 1).93
Teose avaliku esitamise, üldsusele näitamise või üldsusele ülekandmise eest, kui selleks on kasutatud piraatkoopiat, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega (KarS § 223 lg 1).94
Piraatkoopiaga kauplemise eest, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega (karS § 224 lg 1).95
Teose ebaseadusliku reprodutseerimise vastase kaitsevahendi või satelliidi või kaabli vahendusel ülekantava signaali ebaseadusliku vastuvõtmise vastase kaitsevahendi kõrvaldamiseks mõeldud tehnilise vahendi või seadme valmistamise, omandamise, hoidmise, kasutamise, edasitoimetamise, müümise või üleandmise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 225 lg 1).96
Patendi , kasuliku mudeli, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või mikrolülituse topoloogia omaniku ainuõiguse teadva rikkumise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 226 lg 1).97
Kaubamärgiomaniku loata samade või sarnaste kaupade õiguskaitset omava kaubamärgiga identse või äravahetamiseni sarnase tähisega kaubaga kauplemise eest, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 227 lg 1).98
Leiutise või tööstusdisainilahenduse avalikustamise eest ilma patendile, kasulikule mudelile või tööstusdisainilahendusele õigust omava isiku loata enne selle isiku poolt leiutise või tööstusdisainilahenduse avalikustamist või avaldamist seaduses ettenähtud korras - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega (KarS § 228).99
Kaitsealuse sordi aretajale või omanikule kuuluvate õiguste omastamise või kaitsealuse sordi kasutamise eest ilma omaniku väljastatud litsentsita - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 229).100
Registreeritud geograafilise tähise ebaseadusliku kasutamise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega (KarS § 230 lg 1).101

Tsiviilvastutus
Tsiviilõiguslikult kaitstakse rikutud õigusi järgmistel viisidel:102
1)teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043;
2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055;
3) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037 ja 1039 .
Kui teos on autoriõigusakte rikkudes avalikustatud, salvestatud, reprodutseeritud, levitatud, imporditud, muudetud jne, võib õigustatud isik nõuda:
1) teose taastamist esialgsel kujul või
2) teose koopia muutmist spetsiifiliste vahenditega või
3) piraatkoopia hävitamist.
Piraatkoopia üleandmine autorile, autoriõigusega kaasnevate õiguste valdajale või nende esindajale ei ole lubatud.
AutÕS §-des 811 ja 812 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:103
1) politseiprefektuur;
2) Tarbijakaitseamet .
Politseiprefektuur või kohus konfiskeerib väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.
Riigi Tarbijakaitseametil on õigus teha ja tellida analüüse ning ekspertiise kaupade ja teenuste kohta, mille tulemustest vajadusel teavitatakse tarbijaid. Tarbijakaitseametil on juriidilise isiku tarbijakaitsealase õiguserikkumise asja menetlusse võtmise ja karistamise õigus vastavalt kehtivale seadusandlusele .
KOKKUVÕTE
Kursusetöö eesmärgiks oli uurida autoriõigust, autoriõiguskaitset, piraatlust ja piraatlusega kaasnevat vastutust.
Autoriõiguse seadus on Eestis kehtinud juba üle kümne aasta ning selle aja jooksul on ühiskonna teadvusesse jõudnud teadmine, et autoril on õigused, mille olemasoluga peavad arvestama kõik ühiskonna liikmed. Autoriõigus on iga interneti kasutaja, iga ajalehe kirjasaatja või teadustööd kirjutava üliõpilase probleem.
Käesolevas kursusetöös olen andnud ülevaate autoriõigusekaitse ja piraatluse olukorrast Eesti Vabariigis. Sellest, milline on olemasolev õiguslik baas ning millised on võimalused saada riigi poolt tagatud õiguskaitset juhul, kui teised ühiskonna liikmed ei austa autorile seadusega garanteeritud õigusi.
Kui autoriõigusi on rikutud, siis on esmajoones soovitatav pöörduda rikkuja poole ja püüda temaga kokku leppida. Kui kokkuleppe teel õiguste kaitse ei õnnestu, siis on põhimõtteliselt võimalik valida kolme võimaluse vahel: kohus, Kultuuriministeeriumi autoriõiguse komisjon ja pressinõukogu.
Intellektuaalse omandi kasutamise uuringutest nähtub, et õpilased ei tea täpselt, mida tohib ja mida mitte. Veebikeskkonnas, kus kopeerimine on väga lihtne, unustatakse autoriõiguse reeglid, unustatakse, et keegi on selle loonud ning et kellelegi kuuluvad õigused.
Noored eelistavad Internetist kopeeritavaid filme sealse laia valiku ja kerge allalaaditavuse tõttu. Filmide puhul toodi välja seisukoht, et neid pole mõttekas endale koju muretseda, kuna filme tavaliselt vaadatakse vaid kord. Kui soovitakse filmi uuesti vaadata, siis laenatakse see lihtsalt sõbralt uuesti. Arvutiprogrammide puhul avaldati arvmust, et kui arvutisse on vaja konkreetset programmi, siis lasevad nad sõbral või tuttaval vajaliku programmi arvutisse salvestada ja nad ei tunne huvi programmi päritolu kohta.
Leian, et autoritel ja eelkõige riigil on raskusi õigusrikkumiste lõpetamisel, nende edasisel ärahoidmisel ning süüdlaste vastutusele võtmisel.
KASUTATUD KIRJANDUS
Raamatud ja teadusartiklid

Hussar , A.(1997) Piraatlus heliplaaditööstuses, Juridica I

Laffranque, J. (1999) Euroopa Liit. Euroopa Ühendus: institutsioonid ja õigus, Sisekaitseakadeemia .

Koitel, H. (1999) Piraatlusele ja võltskaubandusele intellektuaalse omandi valdkonnas lüüakse hingekella , Juridica III

Pisuke , H.(2002) Eesti autoriõiguse kujunemine ja areng aastani 2002, Juridica X

Rosentau , M. (2007) Intelllektuaalse omandi õigused infotehnoloogias, Autori isiklikud õigused, Juridica, VII

Tohvri , E. (2008) Interneti-teenuse vahendaja vastutus reprodutseerimisõiguse rikkumise näitel, Juridica, VI

(1997) Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused satelliitülekannete puhul. Õiguse valik, Juridica I

Hell , K. (1991) Autorite õiguslik kaitse Eesti Vabariigis aastatel 1918-1940. Diplomitöö. Juhendaja dots . H. Pisuke, Tartu Ülikool.

Juurikas, P. (2009) Intellektuaalse omandi probleemid õpilaste pilgu läbi, lõputöö, juhendaja Andre Sääsk, Viljandi

Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon MTÜ, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.eako.ee/index3.ht m

Pisuke, H. Eesti ja Euroopa Liit, Autoriõiguse põhimõtted, Mis on autoriõigus?: arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikantselei.ee/failid/Autori_guse_p_him_tted.pdf

Autori õiguste kaitse, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.autor.ee/est/vasak/oigustekaitse

Valton, A. Kes kaitseks kirjanikku?, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3235:kes-kaitseks-kirjanikku&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3110

Krevald, T. Tarkvarapiraatlus- kas pahe või kuritegu? Ärileht.ee, 17.04.1996, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.arileht.ee/artikkel/5344

TÜ Filosoofiateaduskonna üliüpilastöödes viitamise ja allikate kasutamise metoodiline juhend, arvutivõrgus kättesaadav : http://www.fl.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=221726/Viitamine.doc

Roonemaa, H. Piraatlus väheneks iTunesi poe Eestisse saabumisega, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.tarbija24.ee/?id=95334&print=1

Erala, S. Piraatfailide allalaadijad aastaks netist ilma?, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.tarbija24.ee/?id=93847

Uduste , K. Mis on piraatlus?, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikantselei.ee/failid/MisOnPiraatlusVoldik.pdf
Muud allikad

Autoriõiguse seadus – RT 1992, 49, 615.

Karistusseadustik – RT I 2001, 61, 364.

Eesti Vabariigi Põhiseadus – RT 1992, 26, 349

Kriminaalkoodeks – RT I 2002, 84, 492
SUMMARY
Piracy and protection of copyright in the Republic of Estonia. Present course work is prepared independently by Janek Prits . Course work is written in Estonian.
All other authors ’ works , principal views , also data from literature and other sources, which were used in preparing present course work, have been referred. The course work consists of three chapters . The first chapter speaks about the development of copyright in Estonia, about author ’s personal and proprietary rights . The author of the course work expatiates on protection of copyright. The second chapter speaks about the reasons why piracy arises and about types of piracy. Third chapter speaks about intellectual property using studies , fighting against piracy and responsibility associating with piracy.
The content part of course work consists of twenty eight pages, plus the part of used literature sources on two pages.
The necessity to study the subject of present course work and its actuality comes foremost from the fact , that many people are not conscious , that the theft of intellectual property is the same theft as, for example, stealing a car. And also from the fact, that a few academic studies about piracy and protection of copyright have been published in Estonia.
The aim of course work is to study copyright, protection of copyright, piracy and responsibility associated with piracy.
A conclusion has been drawn at the end of the course work, that the authors and first of all the governments face difficulties in stopping the copyright violations, also such violations prevention in future and prosecuting the culprits. Intellectual property using studies show that, that pupils do not know exactly what is allowed and what is not. In the web environment, where coping is very easy , the rules of copyright are forgotten . The fact, that somebody has made it and owns the rights does not come to one’s mind.
Young people prefer the films , which can be copied from the Internet due to their wide range and easy way of downloading. A following viewpoint concerning the films was brought out – it is not wise to obtain the films to home as films are usually watched only once. If one wants to watch the film again, then the film is borrowed from a friend or acquainted again. As for computer programs, an opinion was expressed, that if a particular program is needed in the computer, then a friend is asked to save the program to the computer and there is no interest in origin of the program.
2 H. Pisuke, Eesti ja Euroopa Liit, Autoriõiguse põhimõtted, Mis on autoriõigus?: arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikantselei.ee/failid/Autori_guse_p_him_tted.pdf (12.10.2009)
3 Samas
4 Samas
5 J. Laffranque, Euroopa Liit. Euroopa Ühendus: institutsioonid ja õigus, Sisekaitseakadeemia, 1999, lk. 25.
6 H. Pisuke, Eesti autoriõiguse kujunemine ja areng aastani 2002, Juridica 10/2002, lk. 647.
7 K. Hell, Autorite õiguslik kaitse Eesti Vabariigis aastatel 1918-1940. Diplomitöö. Juhendaja dots. H. Pisuke, Tartu Ülikool, 1991, lk. 3.
8 H. Pisuke, Eesti ja Euroopa Liit, Autoriõiguse põhimõtted, Mis on autoriõigus?: arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikantselei.ee/failid/Autori_guse_p_him_tted.pdf (12.10.2009)
9 Eesti Kriminaalkoodeks, alates 21.01.1999a. kehtinud redaktsioon .
10 H. Pisuke, Eesti autoriõiguse kujunemine ja areng aastani 2002, Juridica 10/2002, lk. 647.
11 EV Põhiseadus, arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12846827
12 H. Pisuke, Eesti autoriõiguse kujunemine ja areng aastani 2002, Juridica 10/2002, lk. 653.
13 Samas, lk. 652.
14 Autoriõiguse seadus, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=810714
15 Rosentau, M., Intelllektuaalse omandi õigused infotehnoloogias, Autori isiklikud õigused, Juridica, 8/2007, lk. 651.
16 Samas, lk. 655.
17 Autoriõiguse seadus, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=810714
18 Autoriõiguse seadus, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=810714
19 Samas
20 Rosentau, M., Intelllektuaalse omandi õigused infotehnoloogias, Autori isiklikud õigused, Juridica, 8/2007, lk. 651.
21 Autori õiguste kaitse, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.autor.ee/est/vasak/oigustekaitse (16.10.2009)
22 Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon MTÜ, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.eako.ee/index3.ht m
23 Samas
24 Eesti Vabariigi Põhiseadus, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=633949
25 Samas
26 Autoriõiguse seadus, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=810714
27 Autori õiguste kaitse, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.autor.ee/est/vasak/oigustekaitse
28 Karistusseadustik, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=184411
29 Autoriõiguse seadus, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=810714
30 Autori õiguste kaitse, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.autor.ee/est/vasak/oigustekaitse
31 Samas
32 Samas
33 Samas
34 Samas
35 Samas
36 Samas
37 Samas
38 Samas

39Koitel, H. Piraatlusele ja võltskaubandusele intellektuaalse omandi valdkonnas lüüakse hingekella, Juridica, 3/1999, lk. 124-129.

40 Samas, lk. 124-129.
41 Hussar, A. Piraatlus heliplaaditööstuses, Juridica 1/1997, lk. 4-6.
42 Samas, lk. 4-6.
43 Samas, lk. 4-6.
44 Samas, lk. 4-6.
45 Valton, A. Kes kaitseks kirjanikku?, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3235:kes-kaitseks-kirjanikku&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3110 (20.10.2009)
46Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused satelliitülekannete puhul. Õiguse valik, Juridica, 1/1997, lk. 12-19.
47 Samas, lk. 12-19.
48 Samas, lk. 12-19.
49 Samas, lk. 12-19.
50 Krevald, T. Tarkvarapiraatlus- kas pahe või kuritegu? Ärileht.ee, 17.04.1996, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.arileht.ee/artikkel/5344 (20.10.2009)
51 Samas
52 Samas
53 Samas
54 Samas
55 Valton, A. Kes kaitseks kirjanikku?, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3235:kes-kaitseks-kirjanikku&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3110 (20.10.2009)
56 TÜ Filosoofiateaduskonna üliüpilastöödes viitamise ja allikate kasutamise metoodiline juhend,
http://www.fl.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=221726/Viitamine.doc (26.10.2009)
57 Samas
58 Tohvri, E. Interneti-teenuse vahendaja vastutus reprodutseerimisõiguse rikkumise näitel, Juridica, 4/2008, lk. 240.
59 Juurikas, P. Intellektuaalse omandi probleemid õpilaste pilgu läbi, lõputöö, juhendaja Andre Sääsk, Viljandi 2009, lk. 31-33.
60 Samas, lk. 31-33
61 Samas, lk. 31-33
62 Samas, lk. 33
63 Samas, lk. 33
64 Samas, lk. 33.
65 Samas, lk. 33-34.
66 Samas, lk. 34.
67 Samas, lk. 34.
68 Samas, lk. 35-36.
69 Samas, lk. 35-36.
70 Samas, lk. 35-36.
71 Samas, lk. 36-37.
72 Samas, lk. 40.
73 Samas, lk. 40.
74 Roonemaa, H. Piraatlus väheneks iTunesi poe Eestisse saabumisega, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.tarbija24.ee/?id=95334&print=1 (26.10.2009)
75 Juurikas, P. Intellektuaalse omandi probleemid õpilaste pilgu läbi, lõputöö, juhendaja Andre Sääsk, Viljandi 2009, lk. 16.
76 Samas, lk. 16.
77 Samas, lk. 16.
78 Erala, S. Piraatfailide allalaadijad aastaks netist ilma?, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.tarbija24.ee/?id=93847 (27.10.2009)
79 Uduste, K. Mis on piraatlus?, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikantselei.ee/failid/MisOnPiraatlusVoldik.pdf (27.10.2009)
80 Samas
81 Samas
82 Samas
83 Samas
84 Tohvri, E. Interneti-teenuse vahendaja vastutus reprodutseerimisõiguse rikkumise näitel, Juridica, 4/2008, lk. 243.
85 Samas, lk. 243.
86 Autoriõiguse seadus, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=810714
87 Samas
88 Samas
89 Karistusseadustik, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=184411
90 Samas
91 Samas
92 Samas
93 Samas
94 Samas
95 Samas
96 Samas
97 Samas
98 Samas
99 Samas
100 Samas
101 Samas
102 Autoriõiguse seadus, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=810714
103 Samas
35

.DOC Laadi alla originaalfail 31 lk · .doc · 131 allalaadimist

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #1

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #2

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #3

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #4

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #5

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #6

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #7

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #8

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #9

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #10

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #11

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #12

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #13

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #14

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #15

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #16

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #17

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #18

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #19

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #20

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #21

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #22

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #23

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #24

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #25

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #26

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #27

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #28

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #29

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #30

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse #31

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

131 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Anneli Naadel Õppematerjali autor

Kursusetöös uuritakse autoriõigusekaitse ja piraatluse hetkeolukorda Eesti Vabariigis. Kursusetöö keskendub autoriõiguse olemusele, autoriõigusekaitsele, piraatluse liikidele ja piraatlusega kaasnevale vastutusele.

autoriõigus autoriõigusekaitse piraatlus piraatluse liigid salakaup plagiaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

AUTORIÕIGUSED JA NENDE RIKKUMINE INTERNETIS POPULAARSE VEEBIKANALI YOUTUBE.COM NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut AUTORIÕIGUSED JA NENDE RIKKUMINE INTERNETIS POPULAARSE VEEBIKANALI YOUTUBE.COM NÄITEL Teadusreferaat Tallinn 2013 Sissejuhatus Kõik me oleme autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid tihtipeale me lihtsalt ei oska seda endale teadvustada. Ükski raamat, film või muusikapala ei sünni ilma, et mõni või mõned inimesed selle kallal palju vaeva ei näeks. Sellise töö tulemust nimetatakse teoseks ja autor saab sellele autoriõigused. Kiri sõbrale või artikkel ajalehte, koolikirjand või joonistus, ülikooli referaat või kursusetöö kõik see igapäevase tegevuse tulemus on kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

docx

Tarkvarapiraatluse referaat

Võltsitud kaup on aga tööstusomandi kategooria. See on vaadeldav kui iseseisev intellektuaalse omandi rikkumine.4 Piraatlust saab liigitada ka valdkondade järgi, kus see toimub. Piraatluse liigid on audiopiraatlus, videopiraatlus, tarkvarapiraatlus (ehk arvutiprogrammide piraatlik reprodutseerimine) jms. 5 Kuna Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse § 3 lõike 3 punkti 3 järgi on arvutiprogrammid teosed, siis ka neile tekib autoriõigus, mida kaitstakse samuti nagu 6 kirjandusteoseid. 1 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 86, 2004 2 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 86, 2004 3 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 87, 2004 4 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 87, 2004 5 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 87, 2004

Intellektuaalse omandi õiguskaitse

doc

Kursusetöö: Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏

1.1 Teose kasutamine ilma autori nõusolekuta.................................................................................4 1.2 Teose vaba kasutamise võimalused............................................................................................6 2. Autoriõigustega rikkumisega kaasnev vastutus................................ 19 2.1 Autori õigused.......................................................................................................................... 19 2.2 Autoriõiguste rikkumisega kaasnev karistus- ja tsiviilõiguslik vastutus..................................22 Kokkuvõte.................................................................................................25 Kasutatud kirjanduse loetelu.................................................................. 26 2 Sissejuhatus Füüsilise omandi puhul, näiteks auto või jalgratas, peab võõra omandi kasutamisel olema omaniku luba

Õigusteadus

pdf

Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused

1 2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused 1. Autoriõiguse süsteemi ülesehitus. - slaid “autor” 2 lk 2. Autoriõiguse majanduslik tähtsus. - slaid “autor” 3 - 5 lk 3. Autoriõiguse mõiste, allikad ja ajalugu. - ajalugu - Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

doc

"Autoriõigused" referaat

tähistega, · kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik 1994. aastal. Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1) autoriõigus, 2) autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused, 3) nn tööstusomand. Igal intellektuaalse omandi liigil on iseseisev tähendus. Autoriõigus Sõnal "autoriõigus" on kaks tähendust. Autoriõigus on: 1) iseseisev normistik Eesti õigussüsteemis, millega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid

Arvuti õpetus

doc

Arvutitarkvara ja piraatlus

jääb õiguste valdaja omandusse, ostja saab endale vaid selle kasutusõiguse ehk litsentsi. Tarkvara kasutuselevõtt tähendab nõustumist litsentsilepingu tingimustega, mis toob kaasa ka vastutuse lepingu rikkumise eest. Tarkvarapiraatlus on igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine ja müük, mis on keelatud Eesti ning rahvusvaheliste autoriõiguse ja muude õigusaktidega. Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 3 p 3 järgi on teosteks, millele tekib autoriõigus, ka arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. AutÕS § 46 lg 1 sätestab: "Teose kasutamist teiste isikute poolt ei 4 lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel...". Tarkvarapiraatluse tulemuseks on piraatkoopia, mille tegemisest või kasutamisest üldjuhul saadakse ka tulu - ebaseaduslikku tulu.

Arvutiõpetus

doc

Arvuti tarkvara

jääb õiguste valdaja omandusse, ostja saab endale vaid selle kasutusõiguse ehk litsentsi. Tarkvara kasutuselevõtt tähendab nõustumist litsentsilepingu tingimustega, mis toob kaasa ka vastutuse lepingu rikkumise eest. Tarkvarapiraatlus on igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine ja müük, mis on keelatud Eesti ning rahvusvaheliste autoriõiguse ja muude õigusaktidega. Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 3 p 3 järgi on teosteks, millele tekib autoriõigus, ka arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. AutÕS § 46 lg 1 sätestab: "Teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel...". Tarkvarapiraatluse tulemuseks on piraatkoopia, mille tegemisest või kasutamisest üldjuhul saadakse ka tulu - ebaseaduslikku tulu. Piraatkoopia on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis

Arvutiõpetus

docx

Eesti huvi EL Autoriõiguste kaitse küsimuses

) Mõiste Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum ja autorite õigusi ja nende kaitset Eestis käsitleb autoriõiguse seadus. Euroopa Liidus käsitleb autorite õigusi EL Autoriõiguse Seadus, mis omakorda sisaldab mitmeid erinevaid direktiive. EL liikmesriigid on kohustatud järgima vastavaid direktiive, võtma need vastu oma siseriiklikku õigusesse ja arvestama Euroopa Kohtu ja Üldkohtu otsustega autoriõiguste küsimustes. Direktiive näiteks: Computer Programs Directive, Copyright Duration Directive, Copyright Directive Liidu institutsioonide või organite ametlike väljaannete puhul kuulub autoriõigus Euroopa Liidule tervikuna, mitte üksikule institutsioonile ega organile, välja arvatud juhul, kui tegemist on iseseisva juriidilise isikuga (Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond).

Autoriõigus

Rohkem sarnaseid