50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 31 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
128 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anneli Naadel
Õppematerjali autor
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut AUTORIÕIGUSED JA NENDE RIKKUMINE INTERNETIS POPULAARSE VEEBIKANALI YOUTUBE.COM NÄITEL Teadusreferaat Tallinn 2013 Sissejuhatus Kõik me oleme autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid tihtipeale me lihtsalt ei oska seda endale teadvustada. Ükski raamat, film või muusikapala ei sünni ilma, et mõni või mõned inimesed selle kallal palju vaeva ei näeks. Sellise töö tulemust nimetatakse teoseks ja autor saab sellele autoriõigused. Kiri sõbrale või artikkel ajalehte, koolikirjand või joonistus, ülikooli referaat või kursusetöö kõik see igapäevase tegevuse tulemus on kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi
Võltsitud kaup on aga tööstusomandi kategooria. See on vaadeldav kui iseseisev intellektuaalse omandi rikkumine.4 Piraatlust saab liigitada ka valdkondade järgi, kus see toimub. Piraatluse liigid on audiopiraatlus, videopiraatlus, tarkvarapiraatlus (ehk arvutiprogrammide piraatlik reprodutseerimine) jms. 5 Kuna Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse § 3 lõike 3 punkti 3 järgi on arvutiprogrammid teosed, siis ka neile tekib autoriõigus, mida kaitstakse samuti nagu 6 kirjandusteoseid. 1 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 86, 2004 2 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 86, 2004 3 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 87, 2004 4 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 87, 2004 5 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 87, 2004
1.1 Teose kasutamine ilma autori nõusolekuta.................................................................................4 1.2 Teose vaba kasutamise võimalused............................................................................................6 2. Autoriõigustega rikkumisega kaasnev vastutus................................ 19 2.1 Autori õigused.......................................................................................................................... 19 2.2 Autoriõiguste rikkumisega kaasnev karistus- ja tsiviilõiguslik vastutus..................................22 Kokkuvõte.................................................................................................25 Kasutatud kirjanduse loetelu.................................................................. 26 2 Sissejuhatus Füüsilise omandi puhul, näiteks auto või jalgratas, peab võõra omandi kasutamisel olema omaniku luba
1 2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused 1. Autoriõiguse süsteemi ülesehitus. - slaid “autor” 2 lk 2. Autoriõiguse majanduslik tähtsus. - slaid “autor” 3 - 5 lk 3. Autoriõiguse mõiste, allikad ja ajalugu. - ajalugu - Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust
tähistega, · kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik 1994. aastal. Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1) autoriõigus, 2) autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused, 3) nn tööstusomand. Igal intellektuaalse omandi liigil on iseseisev tähendus. Autoriõigus Sõnal "autoriõigus" on kaks tähendust. Autoriõigus on: 1) iseseisev normistik Eesti õigussüsteemis, millega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid
jääb õiguste valdaja omandusse, ostja saab endale vaid selle kasutusõiguse ehk litsentsi. Tarkvara kasutuselevõtt tähendab nõustumist litsentsilepingu tingimustega, mis toob kaasa ka vastutuse lepingu rikkumise eest. Tarkvarapiraatlus on igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine ja müük, mis on keelatud Eesti ning rahvusvaheliste autoriõiguse ja muude õigusaktidega. Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 3 p 3 järgi on teosteks, millele tekib autoriõigus, ka arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. AutÕS § 46 lg 1 sätestab: "Teose kasutamist teiste isikute poolt ei 4 lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel...". Tarkvarapiraatluse tulemuseks on piraatkoopia, mille tegemisest või kasutamisest üldjuhul saadakse ka tulu - ebaseaduslikku tulu.
jääb õiguste valdaja omandusse, ostja saab endale vaid selle kasutusõiguse ehk litsentsi. Tarkvara kasutuselevõtt tähendab nõustumist litsentsilepingu tingimustega, mis toob kaasa ka vastutuse lepingu rikkumise eest. Tarkvarapiraatlus on igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine ja müük, mis on keelatud Eesti ning rahvusvaheliste autoriõiguse ja muude õigusaktidega. Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 3 p 3 järgi on teosteks, millele tekib autoriõigus, ka arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. AutÕS § 46 lg 1 sätestab: "Teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel...". Tarkvarapiraatluse tulemuseks on piraatkoopia, mille tegemisest või kasutamisest üldjuhul saadakse ka tulu - ebaseaduslikku tulu. Piraatkoopia on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis
) Mõiste Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum ja autorite õigusi ja nende kaitset Eestis käsitleb autoriõiguse seadus. Euroopa Liidus käsitleb autorite õigusi EL Autoriõiguse Seadus, mis omakorda sisaldab mitmeid erinevaid direktiive. EL liikmesriigid on kohustatud järgima vastavaid direktiive, võtma need vastu oma siseriiklikku õigusesse ja arvestama Euroopa Kohtu ja Üldkohtu otsustega autoriõiguste küsimustes. Direktiive näiteks: Computer Programs Directive, Copyright Duration Directive, Copyright Directive Liidu institutsioonide või organite ametlike väljaannete puhul kuulub autoriõigus Euroopa Liidule tervikuna, mitte üksikule institutsioonile ega organile, välja arvatud juhul, kui tegemist on iseseisva juriidilise isikuga (Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Tänan;)
Kõik kommentaarid