Tarkvarapiraatluse referaat (0)

TARTU ÜLIKOOL
ERAÕIGUSE INSTITUUT

„ TARKVARAPIRAATLUS JA SELLE TAGAJÄRJED“

Referaat
Õppejõud:
Tallinn 2012
SISUKORD
SISUKORD………………….…………………………………………………………………2
1. SISSEJUHATUS………………………………………………………………………….…3
1.1 REFERAADI EESMÄRK JA AINESTIK…………………………………………………3
2. MIS ON PIRAATLUS ?....................…………………………………………………..……4
2.1 PIRAATLUSE LIIGID……………………………………………………………….……4
3. TARKVARAPIRAATLUS………………………………………………………..…………5
3.1 TARKVARAPIRAATLUSE LIIGID..……………………………………………….….…6
3.1.1 ARVUTIPROGRAMMIDE EBASEADUSLIK REPRODUTSEERIMINE……………6
3.1.2 TARKVARA VÕLTSIMINE……………………………………………………….……7
3.1.3 LITSENTITA PROGRAMMIDE INSTALLEERIMINE…………………………..……8
3.1.4 PIRAATKOOPIATE LEVITAMINE INTERNETIS JA SELLE VAHENDUSEL SAADUD PIRAATKOOPIATE KASUTAMINE……………...…………………………...…8
3.1.5 TARKVARA RENTIMINE VÕI LAENUTAMINE..………………………………..…10
4. TARKVARAPIRAATLUSE NEGATIIVSED KÜLJED..…………………………………11
5. VASTUTUS JA KAHJU HÜVITAMINE...………………………………………………..12
KOKKUVÕTE……………..…………………………………………………………………14
KASUTATUD ALLIKAD........………………………………………………………………15
1. Sissejuhatus
1.1 Referaadi eesmärk ja ainestik
Tänapäeval on üsna harjumatu, et hakkama saadakse ilma arvutita, kuna põhilised toimingud, nagu töö, meelelahutus, arvete maksmine ning isegi internetist ostmine käivad just arvutiga. Seega on üsna loomulik, et arvutit kasutades, on võimalik palju tööd ära teha ning sellega hoida kokku palju väärtuslikku aega.
Kuna ikka teadus areneb, leitakse uusi võimalusi, kuidas selle arvelt kasumit teenida ning seetõttu on paljud firmad loonud erinevaid tarkvarasid, et kaitsta nii arvutit ja muud sellega kaasnevaid. See hõlmab endast kõiki mittefüüsilisi arvuti töö jaoks vajalikke ja/või rakenduslikke komponente, eriti arvutiprogramme ja nendega seonduvaid andmeid nagu seaded, dokumentatsioon ning andmefailid.
Et tarkvara toimiks, on vaja riistvara , millele tarkvara talletatakse ja millel on võimalik funktsioone täita. Selle suure arenguga on ka suur negatiivne külg, mis tekitab kahjumit paljudele tootjatele, nimelt tarkvarapiraatlus. Kõik, mis on seotud piraatlusega, on vargus ning kahjuks paljud inimesed sellele ei mõtle või pole sellega kursis. Seetõttu seda otseselt vargusega ei seostata ja tegutsetakse edasi, olles teadlik või mitte teadlik, et see on siiski seadusega vastuolus . Siiski on ka inimesi, kes on võitlevad selle vastu ning loovad uusi võimalusi selle ärahoidmiseks. Antud referaadis käsitlengi tarkvarapiraatluse olemust, sellega kaasnevaid probleeme. Samuti analüüsin ka tarkvarapiraatlust kui kuritegu ehk millised on karistused.
2. MIS ON PIRAATLUS
Piraatlus on termin, mis on tänapäeval omaks võetud nii rahvusvahelise intellektuaalse omandi praktikas, kui ka riikide õigussüsteemides. Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni väljaantud põhimõisted seletavas sõnastikus on piraatlust määratletud kui „avaliku teoste või fonogrammide ilma vastava loata reprodutseerimine mistahes viisil avaliku levitamise eesmärgil, aga samuti ka teise isiku raadio- või telesaate loata taasedastamine“ 1
Piraatluse mõiste tuleb avada nende autori õiguste pinnal, mida rikutakse . Piraatluse puhul toimub teose ebaseaduslik reprodutseerimine. Seega rikutakse autori õigust teose reprodutseerimisele. Lisaks reprodutseerimisõigusele rikutakse tavaliselt ka õigust teose levitamisele. 2
2.1 Piraatluse liigid
Teose ebaseaduslik reprodutseerimine saab toimuda mitmel kujul. Nendeks on ebaseaduslik koopia tegemine (näiteks CD või arvutiprogrammi kopeerimine ärilisel eesmärgil) ja teose avaliku esituse ebaseaduslik salvestamine ehk bootlegging. Ka videosalvestise salajane tegemine kinos ekraanil jooksvast filmist kuulub tinglikult siia alla. 3
Sageli kantakse tavakeeles piraatluse alla ka võltsitud, järeletehtud või jäljendatud kaup. Võltsitud kaup on aga tööstusomandi kategooria. See on vaadeldav kui iseseisev intellektuaalse omandi rikkumine.4
Piraatlust saab liigitada ka valdkondade järgi, kus see toimub. Piraatluse liigid on audiopiraatlus, videopiraatlus, tarkvarapiraatlus (ehk arvutiprogrammide piraatlik reprodutseerimine) jms. 5 Kuna Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse § 3 lõike 3 punkti 3 järgi on arvutiprogrammid teosed, siis ka neile tekib autoriõigus, mida kaitstakse samuti nagu kirjandusteoseid. 6
3. TARKVARAPIRAATLUS
Piraatlus intellektuaalse omandi valdkonnas on kuum teema kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis. Kahjuks oleme siiski koos teiste postkommunistlike riikidega saanud üha enam tuntuks piirkonnana, kus muu kuritegevuse kõrval lokkab ka nn spetsiifiline kuritegevus . Hetkeline olukord on keeruline, kuna ligikaudu 90% meil kasutavast tarkvarast on illegaalne, audiovisuaalse toodangu müümisel ei järgita vastavaid seaduseid ning üha enam on turul maailmakuulsate firmade võltsitud kaubamärkidega toodanguid. Seda kõike kvalifitseeritakse kogu maailmas piraatluse ning võltskaubandusena, milles süüdi olevaid isikuid karistatakse suurte rahatrahvide või isegi vangistusega. 7
Tarkvarapiraatlus on kuriteoliik, mille käigus omandatakse ebaseaduslikult arvutitarkvara või faile. Kuigi see on enamiku kuriteoliikidega võrreldes üsna noor ning sai võimalikuks alles arvutite arenguga 20. sajandi keskpaigas, on tarkvarapiraatlus enamikus riikides tänapäeval karistatav. 8
Seega igasugune arvutitarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine ja müük on tarkvarapiraatlus ning see on keelatud Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguste ja muude seadustega. Kuna arvutite ja kõikide tarkvara ülikiire arengu ja äärmiselt laia levikuga, on piraatlus sellega kaasnev pahe . Selle osakaal on eri riikides erinev. Näiteks Ameerikas on kogu tarkvarast 35% ebaseaduslik, samas Euroopas on selle osakaal ligikaudu 60%. Eestis võib see olla aga ligikaudu 90-95% kasutatavast tarkvarast. 9
Autoriõiguse seaduses § 46 lõikes 1 on sätestatud: „Teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud .“ 10. Sellest lähtuvalt on iga tarkvara, mille kasutajal pole ette näidata litsentsilepingut, on karistatav ning tarkvarapiraatlus on lisaks sellele pahelisusele ka karistatav kuritegu. 11
3.1 Tarkvarapiraatluse liigid
Ühe liigituse kohaselt jaguneb tarkvarapiraatlus motivatsiooni alusel ebaseaduslikuks kopeerimiseks, tarkvara kõvakettale laadimiseks, võltsimiseks, BBS-piraatluseks, tarkvara rentimiseks, vaesuspiraatluseks, hobipiraatluseks, äripiraatluseks, tutvumispiraatluseks ja hoolimatuspiraatluseks. 12
Lähemalt kirjeldan aga arvutiprogrammide ebaseaduslik reprodutseerimist, tarkvara võltsimist ning selle turustamist ja kasutamist, litsentsita programmide installeerimist, piraatkoopiate levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopiate kasutamist ning tarkvara rentimist või laenutamist.
3.1.1 Arvutiprogrammide ebaseaduslik reprodutseerimine
Arvutiprogrammide ebaseaduslik kopeerimine jaguneb kaheks: ebaseaduslik reprodutseerimine ilma otsese tulu saamise eesmärgita ning ebaseaduslik reprodutseerimine otsese tulu saamise eesmärgil. 13
Arvutiprogrammide ebaseaduslikust reprodutseerimisest ilma otsese tulu saamise eesmärgita saab rääkida sellistel juhtudel,, kui arvutisse on reprodutseeritud arvutiprogramm ilma vastava tarkvaratoote õiguste valdaja loata või kui tarkvara on reprodutseeritud rohkematesse arvutitesse kui omandatud litsentside arv seda lubaks. Samuti saab rääkida arvutiprogrammide ebaseaduslikust reprodutseerimisest ja juhul kui tehakse tööl kasutuses olevast tarkvarapaketist koopiaid koduarvutitesse või laenatakse sõpradele. Selline tegevus on maailmas kõige enam levinum piraatluse vormiga , mis rahalises väljenduses moodustab rohkem kui poole tarkvaratööstusel igal aastal piraatluse tõttu saamata jäävatest summadest . 14
Arvutiprogrammide ebaseaduslik reprodutseerimine otsese tulu saamise eesmärgil hõlmab endas tegevust, kus kommertseesmärkidel tehakse kas originaalist või siis juba piraattarkvarast ebaseaduslikke koopiaid. Eesti turul võib vastavalt toote päritolule jaotada sellise tegevuse tulemusena loodud piraatkoopiad kahte rühma. Ka Eestis on sellega kokkupuuteid olnud: piraatkoopiate valmistamine toimub reeglina tellimuste alusel ning koopiate tegemine toimub tavalistele kirjutatavatele CD plaatidele, plaadiümbris ning plaat jäävad välisilmele puutumatuks, millega soovitakse lihtsalt pakkuda odavalt soovitatavaid arvutiprogramme. Originaaltarkvarale sarnane välimus pole üldse oluline.15 Tootmise ajal ei eksisteeri mingisugust kvaliteedikontrolli ning sellest tingituna võivad CD-d sisaldada viirusi, ka ei pruugi kõik programmid korralikult tööle hakata. Võltsinguid toodetakse suuremal või vähemal määral kõigis regioonides, probleem on aga eriti terav Vaikse ookeani riikides (Hiina, Hongkong, Taiwan), Ameerikas ning kasvavalt ka Venemaal.16
3.1.2 Tarkvara võltsimine
Võltsitud tarkvara all mõeldakse tarkvara, mis on oma välimuse tõttu identne või äravahetamiseni sarnane originaalse tarkvaraga. Erinevalt tavalisest piraatkoopiast on siin tegemist tootega , mille puhul on püütud saavutada originaaliga nii lähedane välisilme kui vähegi tehnika on seda lubanud. Sageli sisaldab võltsitud tarkvara lisaks originaaliga sarnasele pakendile veel käsiraamatuid, litsentse ja isegi turvaelemente. 17
Tarkvara võltsimine on originaaltarkvaraga identse või äravahetamiseni sarnase tarkvara ebaseaduslik tootmine ja turustamine kasu saamise eesmärgil. Teinekord on selliseid tooteid võimalik turult osta juba enne originaaltoote müüki jõudmist. Erinevalt originaaltarkvarast ei pakuta võltsitud tarkvara ostjale mingit toimivat garantiid ning samuti õigusest valdaja poolset abi tekkinud probleemide lahendamisel. 18
Tarkvara võltsimine rikub nii tarkvara autori varalisi õigusi (AutÕS § 13 lg 1 p 1), kui ka kaubamärgiseaduses sätestatud kaubamärgiomaniku õigusi (tihti on tarkvara õiguste valdaja ja kaubamärgi omanik sama isik) (kaubamärgiseadus, edaspidi KaMS § 5 lg 3 ja 4). Võltsitud tarkvaratoote kasutamine on samuti käsitletav õigusrikkumisena, sest puudub õiguste valdaja luba ( litsents ). Seega on võimalik kohaldada sanktsioone ka võltsitud tarkvaratoote ostja suhtes, juhul kui ta on asunud vastavat võltsitud programmi oma arvutis kasutama (st on installeerinud vastava võltsitud arvutiprogrammi oma arvutisse).19
3.1.3 Litsentsita programmide installeerimine
Tarkvara laadimine müüdavate arvutite kõvaketastele on tegevus, kus müüja installeerib litsentsita programmid arvutitesse, millega nad meelitavad kliente enda juurest ostma. Arvutikomplektide müüjate seas väga levinud piraatluse vorm. Ostja suhtes veel eriti ebasõbralik olukord on selline, kus arvutikomplekti müüjad võtavad ostjalt piraattarkvara eest veel raha ka. Üldjuhul on tegemist sulaselge arvutiostja petmisega, kus ostja osutub heauskseks piraattarkvara valdajaks, kellelt politsei tarkvara lihtsalt konfiskeerib.
Üks juhtum Eestis : 9. veebruaril 1999 kuulutas Tallinna Halduskohus välja kohtuotsuse, millega mõisteti süüdi arvutifirma RComputers’i välissuhete juht ja arvutispetsialist, autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumises. R-Computers välissuhete juht ja programmid installeerinud arvutispetsialist said mõlemad trahvi 50 päevapalga ulatuses ehk siis 2 050.- krooni. Tuleb küll tunnistada, et antud juhul oli trahv üsna mannetu võrreldes kasumiga, mis seaduserikkumisest saadi, aga juba nädal hiljem jõustus seadus, mille järgi oleks RComputers pidanud maksma trahvi kuni 500 000.- krooni ulatuses ja konkreetsed piraatlusega tegelevad isikud oleks võetud kriminaalvastutusele ning neid oleks saanud karistada kuni 3-aastase vabadusekaotusega.20
3.1.4 Piraatkoopiate levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopiate kasutamine
Interneti kasutamise tormakas kasv leiab kõige enam heakskiitu tarkvaratootjate seas, kes panustavad selle arengusse igal aastal tohutuid summasid. Samas aga on Internetist kujunenud üks suuremaid ohuallikaid tarkvaratööstuse majanduslikule seisundile. Tarkvaratööstus on juba pikka aega pidanud kannatama tavapäraste piraatlusvormide mõju tarkvaraturul. Interneti teel ilma autori nõusolekuta autoriõigusega kaitstud teoste levitamine on saamas tarkvaratootjatele suurimaks probleemiks. Tegemist on tarkvarapiraatluse ühe värskeima vormiga.
Piraatluse levikule Internetis aitavad kaasa kolm olulist tegurit:
1) plahvatuslik kasv Internetti kasutavate inimeste arvus. Nii kodus kui ka tööl on Internetist saanud asendamatu abiline;
2) kerge ligipääs Internetti on andnud tõuke ka sellealasele tehnoloogia arengule, mistõttu Interneti kasutamine on muutunud palju kiiremaks ja lihtsamaks. Seega võivad tänapäeval enamus Interneti juurde ligipääsu omavaid isikuid hankida enesele tasuta erinevaid arvutiprogramme;
3) piraatlusega Internetis saab tegeleda nii kodus kui ka tööl ilma suuremat vahelejäämisriski omamata.
Piraatlus levib Internetis peamiselt järgmiste kanalite kaudu:
1) E-mail. See hõlmab eneses elektronposti kaudu arvutiprogrammide vahetamist ning müüki. Elektronposti kasutuselevõtt kõrvaldab vajaduse arvutiprogrammide isiklikuks kohaletoomiseks ning samuti puudub vajadus neid eraldi andmekandjatele kopeerida;
2) Internet Relay Chat (IRC). See on jututubadega sarnane suhtlusvorm Internetis, kus levitatakse ajakohast informatsiooni serverite kohta, mis sisaldavad hulgaliselt piraatkoopiaid sh ka arvutiprogrammide täisversioone. Tihti luuakse selliseid servereid väga lühikeseks ajaks, et vältida jälitustegevust;
3) Fail Transport protocol (FTP). Siin on tegemist eraldi kataloogidega, mis on peidetud mõne suurema serveri sügavustesse, sisaldades hulgaliselt piraatkoopiaid. Ka Eestis on mitmete asutuste servereist avastatud Interneti kasutajatele väljapandud piraatkoopiaid. Sellist piraatkoopiate levitamist ei saa siiski seostada serveri omanike tegevusega , kuna reeglina on see eraisikute vaheline illegaalne tegevus, kes kasutavad ajutiselt teiste firmade legaalseid servereid mitmesuguste arvutiprogrammide vahendamiseks. Tihti levib sellealane info ka teistele Interneti kasutajatele ning legaalne server võib osutuda äärmiselt populaarseks piraatkoopiate levitamise kohaks. Sellised kohad eksisteerivad reeglina väga lühikest aega, sest selline info jõuab ka ükskord serveri ametlike pidajate kõrvu, misjärel need kohad kustutatakse;
4) Web sites . Erinevatelt kodulehekülgedelt on võimalik hankida erinevaid illegaalseid arvutiprogramme ja saada erinevaid vihjeid piraatkoopiatega tegelevate lehekülgede kohta. Samuti levitatakse kodulehekülgedel mitmesuguseid võtmekoode, mis on vajalikud illegaalseid arvutiprogramme omavatele isikutele programmi korrapäraseks käivitamiseks (tihti juba arvutiprogrammi installeerimisel on vaja teada võtmekoodi, mis legaalse arvutiprogrammi kasutajale tarkvara õiguste valdaja poolt kaasa antakse).
Piraatkoopiate levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopia(te) kasutamine rikub autori õigusi ja toob kaasa ka vastutuse.
Oluline on eristada piraatkoopiate levitamist Internetis jaosvara (shareware) või siis vabavara ( freeware ) levitamisest Interneti kaudu. Viimaste puhul on reeglina tegemist täiesti legaalse toiminguga. 21
3.1.5 Tarkvara rentimine või laenutamine
Tarkvara välja üürimine tundub loetletud piraatluse vormidest kõige süütumana. üüritava tarkvarapaketi omanik on selle võib-olla ausal teel omandanud . Tarkvaraga kaasas olev litsentsileping keelab paketi üürimise või laenamise ka siis, kui tegemist on originaalketastelt tehtud ainukese ( niisiis lubatud) koopiaga. Erinevalt riistvarast müüakse tarkvarapakett isikule või organisatsioonile, kes ennast tootja esindaja juures registreerides sisuliselt kirjutab alla lepingule tootjaga. Litsentsileping sätestabki mõlema poole kohustused, niihästi tootjapoolse garantii kui kasutaja õigused.22
4. TARKVARAPIRAATLUSE NEGATIIVSED KÜLJED
Ekslik on arvamus, et tarkvarapiraatlus on kahjulik üksnes nende toodete õiguste valdajale. Tegelikult ulatuvad tarkvarapiraatlusest tulenevad kahjud märksa kaugemale, avaldades mõju kogu ühiskonnale ja majandusele: piirab uute töökohtade loomise võimalusi, mõjutab negatiivselt investeeringute otsuseid ja kärbib tarkvaratoodete arendust. Eestis tähendab see tarkvaratoodete müügiga tegelevate firmade saamatajäänud tulusid, mis omakorda piirab uute töökohtade loomist. See kõik kokku avaldab küllalt negatiivset mõju riigi sissetulekule maksude näol. Seega kannatab riik lisaks tarkvarapiraatlusest tulenevale maine langusele küllaltki otseselt piraatluse all. Ka kultuuri arenemise seisukohalt avaldab piraatlus negatiivset mõju, sest legaalne tootmine külvab riikidesse ka ühtlasi uut kultuuri, piraat seevastu aga ainult kopeerib juba loodut.
Piraattarkvarast tulenevad ohud võivad seisneda järgmises:

• Suurem oht nakatada oma arvutit mitmesuguste arvutiviirustega, mis võivad häirida tööd või koguni hävitada selle täielikult
  
• Puudub tootjapoolne kasutajatugi, millest tulenevalt puudub võimalus saada vajadusel kiiresti asjakohast abi
  
• Erinevalt legaalse arvutitarkvara kasutajast, puudub piraattarkvara kasutajal võimalus soetada soodushinnaga tarkvaratoodete versiooniuuendusi
  
• Puuduvad legaalse tarkvaratootega kaasaskäivad kasutusjuhendid, millest tulenevalt võivad jääda kasutamata vastava arvutiprogrammi kasulikud omadused, mis omakorda võivad mõjutada tehtava töö tulemust
  
• Olles vastuolus kehtiva õiguskorraga, võib tekkida enesele võimalikust vahelejäämisest tulenevaid mõttetuid pingeid, mis võib avaldada negatiivset mõju tervisele
  
• Tarkvarapiraatlusega kaasnevad karmid karistused võivad saada saatuslikuks nii enda heaolule kui ka äritegevusele 23
  

5. VASTUTUS JA KAHJU HÜVITAMINE
Tarkvarapiraatluse eest on ettenähtud nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele karistusõiguslik ja tsiviilvastutus.
Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus
Juriidilise isiku poolt arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil on  ettenähtud rahaline karistus ( KarS § 2221 lg 2).
Arvutiprogrammi reprodutseerimise (kopeerimise) eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega (KarS § 222 lg 2). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (Kars § 222 lg 3).
Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse juriidilist isikut rahalise (KarS § 224 lg 2). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (KarS § 224 lg 3).
Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine, müügile pakkumine või rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine, hoidmine või edasitoimetamine ärilisel eesmärgil (AutÕS § 802).
Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamise, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine (KarS § 46).
Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus
Füüsilise isiku arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil on  ettenähtud rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus (KarS § 2221 lg 1). Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,2 eurot. (KarS § 44 lg 2)
Arvutiprogrammi reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse füüsilist isikut rahalise karistusega 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 222 lg 1). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (Kars § 222 lg 3).
Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse füüsilist isikut rahalise karistusega 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 224 lg 1). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (KarS § 224 lg 3).
Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine, müügile pakkumine või rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine, hoidmine või edasitoimetamine ärilisel eesmärgil (AutÕS § 802).
Tsiviilvastutus
Õigustatud isikul (programmi autor või õiguste valdaja) on õigus nõuda kohustatud isikult (programmi kasutajalt):

• kohustuse täitmist;
  
• kahju hüvitamist;
  
• rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. (VÕS § 101 lg 1) 24
  

Piraatkoopiate puhul konfiskeeritakse koopia sõltumata sellest, millist õiguskaitsevahendit kohaldatakse või milline karistus määratakse, samuti sõltumata asjaolust, kellele konkreetne piraatkoopia kuulus. Konfiskeeritud piraatkoopia enamasti hävitatakse, väljaarvatud kriminaalmenetluses konfiskeeritud arvutisüsteem, mis antakse menetlusseaduses toodud korra kohaselt üle haridus - ja teadusministeeriumile, kes omakorda võib tiigrihüppe sihtprogrammi raames anda arvutisüsteemi üle õppeasutustele. Loomulikult on eeltoodu lubatud alles pärast seda, kui arvutisüsteemi osaks olevast arvutist on kõrvaldatud sinna autoriõigust rikkudes installeeritud arvutiprogrammid või muude teoste piraatkoopiad. 25
KOKKUVÕTE
Kuna tehnoloogia arenguga ning üleüldse üleminekuga infotehnoloogiasse , kaasnevad sellega uued probleemid. Nagu antud referaadis öeldud, on sellega eriti tihedalt kokkupuuted just intellektuaalse omandiga, täpsemalt tarkvara illegaalse omandamisega.
Eks ole palju võimalusi, et seda probleemi ennetada, tehes muudatusi nii tarkvara hankimisega kui ka kasutamisega. Ajakirja Digi peatoimetaja Henrik Roonemaa sõnul ei ole netipiraatluse ohjeldamiseks vaja välja mõelda karme karistusi, piisaks sellest, kui inimestel oleks legaalne kanal, kust mõistliku hinna eest värsket muusikat ja filme saab alla laadida. Kui inimesed saaksid osta väikese tasu eest muusikapala, siis nad ei salvestaks kahtlaselt veebilehtedelt muusikat, vaid ostaks selle. Senini aga Eestis selline võimalus puudub. iTunesi muusikapoe edu näitab, et inimesed on nõus selle eest maksma, kui nad saavad head muusikat osta – normaalse hinnaga ja laias valikus. Sama olukord on Roonemaa sõnul ka filmide ja digitaalsete filmilaenutustega – legaalseid võimalusi lihtsalt pole.26
Samuti võiks pärata tähelepanu inimeste harimisele ning teadvustamine , et tarkvara legaalne hankimine ning kasutamine on tuleviku mõttes perspektiivikam. Ilmselgelt on see mitmeaastane projekt ning küberpiraatlus ei kao ilmselt kunagi.
KASUTATUD ALLIKAD
Autoriõiguse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/810714?leiaKehtiv (10.10 2012)
Pisuke , H. „Autor ja ülikool: autoriõiguse alused“
Koitel, H. Piraatlusele ja võltskaubandusele intellektuaalse omandi valdkonnas lüüakse hingekella . Juridica
Tarkvarapiraatlus - http://et.wikipedia.org/wiki/Tarkvarapiraatlus (12.10 2012)
Krevald, T. Tarkvarapiraatlus – kas pahe või kuritegu? - http://www.epl.ee/news/majandus/tarkvarapiraatlus-kas-pahe-voi-kuritegu.d?id=50725542 (15.10 2012)
Tarkvarapiraatluse liigid - http://et.wikipedia.org/wiki/Tarkvarapiraatlus (15.10 2012)
Tarkvarapiraatlus 2 - http://www.vorusoo.werro.ee/urmas/tarkvarapiraatlus.ht m (15.10 2012)
Suurjaak, E. Eksamitöö „Tarkvara ja piraatlus“ 1999. http://www.lap.ttu.ee/erki/failid/konspekt/intellektuaalse_omandi_oiguskaitse_tto3331/tto3331_minu_referaat.pdf (16.10 2012)
Ohutunõuded arvuti komplekteerimisel ja hooldusel http://et.scribd.com/doc/6921617/too-nr-1 (16.10 2012)
Tarkvarapiraatlusega vastutus - http://www.tarkvaraliit.ee/et/Arvutikasutajale/Tarkvarapiraatlusega-kaasnev-vastutus (16.10 2012)
Kurisoo , K., Kaur, V., Ant P. „ intellektuaalne omand“ lk 166-167, 2009
Roonemaa, H. „Piraatlus väheneks iTunes ’i poe Eestisse saabumisega“ saadaval: http://www.e24.ee/95334/print/henrik-roonemaa-piraatlus-vaheneks-itunesi-poe-eestisse-saabumisega/ (16.10 2012)
1 Pisuke, H. „Autor ja ülikool: autoriõiguse alused“ lk 86, 2004
2 Pisuke, H. „Autor ja ülikool: autoriõiguse alused“ lk 86, 2004
3 Pisuke, H. „Autor ja ülikool: autoriõiguse alused“ lk 87, 2004
4 Pisuke, H. „Autor ja ülikool: autoriõiguse alused“ lk 87, 2004
5 Pisuke, H. „Autor ja ülikool: autoriõiguse alused“ lk 87, 2004
6 Autoriõiguse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/810714?leiaKehtiv (10.10 2012)
7 Koitel, H. Piraatlusele ja võltskaubandusele intellektuaalse omandi valdkonnas lüüakse hingekella. Juridica 1999, lk 124
8 Tarkvarapiraatlus - http://et.wikipedia.org/wiki/Tarkvarapiraatlus (12.10 2012)
9 Krevald, T. Tarkvarapiraatlus – kas pahe või kuritegu? - http://www.epl.ee/news/majandus/tarkvarapiraatlus-kas-pahe-voi-kuritegu.d?id=50725542 (15.10 2012)
10 Autoriõiguse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/810714?leiaKehtiv (12.10 2012)
11 Krevald, T. Tarkvarapiraatlus – kas pahe või kuritegu? - http://www.epl.ee/news/majandus/tarkvarapiraatlus-kas-pahe-voi-kuritegu.d?id=50725542 (12.10 2012)
12 Tarkvarapiraatluse liigid - http://et.wikipedia.org/wiki/Tarkvarapiraatlus (15.10 2012)
13 Tarkvarapiraatlus 2 - http://www.vorusoo.werro.ee/urmas/tarkvarapiraatlus.ht m (15.10 2012)
14 Tarkvarapiraatlus 2 - http://www.vorusoo.werro.ee/urmas/tarkvarapiraatlus.ht m (15.10 2012)
15 Tarkvarapiraatlus 2 - http://www.vorusoo.werro.ee/urmas/tarkvarapiraatlus.ht m (15.10 2012)
16-19 Krevald, T. Tarkvarapiraatlus – kas pahe või kuritegu? - http://www.epl.ee/news/majandus/tarkvarapiraatlus-kas-pahe-voi-kuritegu.d?id=50725542 (15.10 2012)
17 Tarkvarapiraatlus 2 - http://www.vorusoo.werro.ee/urmas/tarkvarapiraatlus.ht m (15.10 2012)
18
19
20 Suurjaak, E. Eksamitöö „Tarkvara ja piraatlus“ 1999. Saadaval: http://www.lap.ttu.ee/erki/failid/konspekt/intellektuaalse_omandi_oiguskaitse_tto3331/tto3331_minu_referaat.pdf (16.10 2012)
21 Tarkvarapiraatlus 2 - http://www.vorusoo.werro.ee/urmas/tarkvarapiraatlus.ht m (15.10 2012)
22 Krevald, T. Tarkvarapiraatlus – kas pahe või kuritegu? - http://www.epl.ee/news/majandus/tarkvarapiraatlus-kas-pahe-voi-kuritegu.d?id=50725542 (15.10 2012)
23 Ohutunõuded arvuti komplekteerimisel ja hooldusel http://et.scribd.com/doc/6921617/too-nr-1 (16.10 2012)
24 Tarkvarapiraatlusega vastutus - http://www.tarkvaraliit.ee/et/Arvutikasutajale/Tarkvarapiraatlusega-kaasnev-vastutus (16.10 2012)
25 Kurisoo, K., Kaur, V., Ant P. „intellektuaalne omand“ lk 166-167, 2009
26 Roonemaa, H. „Piraatlus väheneks iTunes’i poe Eestisse saabumisega“ saadaval: http://www.e24.ee/95334/print/henrik-roonemaa-piraatlus-vaheneks-itunesi-poe-eestisse-saabumisega/ (16.10 2012)