Arvuti tarkvara (2)

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Arvutitarkvara ja piraatlus

Rakvere Ametikool x H09KÕ Arvuti tarkvara Referaat Juhendaja: Rakvere 2010 2 Arvutitarkvara ja piraatlus..............................................................................................4 Tarkvarapiraatluse negatiivne mõju .............................................................................. 6 Tarkvarapiraatlusega kaasnev vastutus.......................................................................... 8 2. Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus.......................

Arvutiõpetus

6

ppt

Arvuti tarkvara

Tarkvara · Tarkvara jagatakse kahte suurde rühma. · Süsteemtarkvara e. süsteemne tarkvara.  Süsteemtarkvara · Operatsioonisüsteem-tarkvara, mis vahendab arvutikasutaja käske ja korraldusi arvuti riistvaras · Utiliidi-abiprogrammid, mis aitavad arvuti tööd korrastada. · Draiverid-programmid, mis õpetavad arvutit tema lisaseadmeid kasutama.  Rakendustarkvara · Tekstitöötlustarkvara · Elektroonilised tabelid · Andmebaasisüsteemid · Graafikapaketid · Interneti tarkvara · Arvutimängud · Esitlustarkvara · Jne.

Arvuti õpetus

142

doc

Arvutite riistvara

a firmas MITS esimene arvuti Altair-8800. See arvuti maksis 500 USD. Selle arvuti võimalused olid piiratud (operatiivmälu 256 baiti), klaviatuuri ja ekraani ei olnud. Sai populaarseks. Hilisemad variandid varustati monitoride ja klaviatuuriga. P.Allen ja B.Gates (tulevane firma Microsoft asutaja) töötasid selle arvuti tarvis sisseehitatud Basic-u interpretaatori. Firma MITS edusammud innustasid ka teisi firmasid arvutite alal tegutsema. Alustati ka üldotstarbelise tarkvara väljatöötamisega, nagu näiteks tekstiredaktor WordStar (1978.a.) ja tabeliprotsessor VisiCalc (1979.a.). Need väljatöötlused aitasid kaasa mikroarvutite(siis neid nii ka nimetati) edasisele tormisele arengule. Suure panuse personaalarvutite arendamisel ja kasutamisele võtmisel andis firma Apple. Tollal maailma suurim suurte arvutite tootja firma IBM ei kiirustanud mikroarvutite loomisega. Kuid vastav väljatöötajate grupp siiski loodi. Nendele anti vabad käed, selles

Arvutid

46

doc

Arvuti tark- ja riistvara

Arvuti tark- ja riistvara Arvuti (PC, raal, kompuuter ...) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on: · tarkvara (software) kõik arvutis infot töötlevad programmid · riistvara (hardware) -nn. "käegakatsutav" osa : monitor, hiir, korpus jms ... Riistvara liigitakse otstarbe põhjal *sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon *väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed monitor/kuvar, printer, valjuhääldid *töötlusseadmeteks -> paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info

Arvuti õpetus

100

docx

Arvutite eksam

ka ketas kulub kiiremini. Vastupidamise suurendamisel peatatakse pöörlemine, kui kettalt ei loeta ega kirjutata. Striimer - Tape Drive Striimer on kassettmagnetofoni taoline seade suurte infohulkade säilitamiseks ja ülekandmiseks ühest arvutist teise. Striimer kasutab lindikassette, mis on sarnased laiatarbe kassettmagnetofonide kassettidele, kuid lint on kvaliteetsem. Ühele kassetile mahub 60300 MB informatsiooni. Striimerist on abi, kui on soovi säilitada oma hinnalisemat tarkvara ja andmeid võimalike rikete eest koopiatena või kui on soovi kogu kõvaketta sisu kanda üle teise arvutisse. Striimeri mõõtmed on samad, mis disketi- või kõvakettaseadmel. Võrreldes teiste andmekandjatega on lindiseadmete eelis odavus. Puuduseks aeglus, andmeid ei saa lugeda suvalisest kohast suvalisel ajahetkel nagu ketasseadmetel, vaid peab ootama, kuni lint on jõudnud ennast kerida soovitud kohani. HiFD - High Floppy Disk

Arvutid

17

doc

Arvuti lisatarvikud

graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. 1.6 Skanner Skanner on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja ­piltide sisestamiseks arvutisse, digitaalsele kujule viimiseks. Nimetus "skanner" tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab "silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama". Jaotades kujundi sadadeks eraldi punktideks, muundab skanner selle mõistetavaks arvuti jaoks, mis siis tarkvara abil esitab skaneeritava pildi arvuti ekraanil. Skanneril on funktsionaalne sarnasus koopiaaparaadi lugemisseadmega. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Teksti tuvastamiseks kasutab skanner optilist tärgituvastust. Seega saab skanneri kasutaja sisestada näiteks oma kirjatöö illustratsioonid ja valmiskirjutatud tekstid arvutisse, seal tekste töödelda, muuta

Arvutiõpetus

14

pptx

Arvuti riistvara

CDst järgmised põlvkonnad on DVD ja BLURAY ,mille mahutavused on CD plaadist mitu korda suuremad (vastavalt 4.7GB ja kuni 128GB)  Videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone. Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga.  Helikaart Helikaart on seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale.  Võrgukaart Võrgukaart on vajalik arvuti võrku ühendamiseks ning võimaluse korral internetis olemiseks. Võrgukaardid võimaldavad andmevahetust minimaalselt kahe seadme vahel

Ärieetika

5

odt

Arvuti riistvara

seotud. Pöörake tähelepanu, et iga mõõtühiku ees on kordaja 1024. See on seotud sellega, et 2 (ühel bitil võib olla kaks olekut) astmes 10 (prefiksi kilo väärtus) = 1024, MITTE 1000. 1 KB kilo 1024 B 1 MB mega 1024 KB 1 GB giga 1024 MB 1 TB tera 1024 GB 1 PB peta 1024 TB Tarkvara (i.k. Software) on arvuti mittefüüsilised komponendid ehk programmid, mis juhtivad arvuti tööd. Tinglikult tarkvara saab jagada süsteem- ja rakendustarkvaraks. Süsteemtarkvara Programmid, mida vajatakse erinevate arvuti osade töö korraldamiseks. Siia kuuluvad näiteks: · operatsioonisüsteemid - juhib tarkvara ja riistvara koostööd, teeb arvutile arusaadavaks kasutaja käske, haldab ressursse, alustab oma tööd arvuti käivitamisel, tuntuimaks operatsioonisüsteemideks on Microsoft Windows, Linux ja Mac OS (lisamaterjal); · seadmete draiverid; · serveritarkvara jt.

Algoritmid ja andmestruktuurid

Lisainfo

Meedia

Kommentaarid (2)