Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti huvi EL Autoriõiguste kaitse küsimuses (0)

1 Hindamata
Punktid

Eesti huvi EL Autoriõiguste kaitse küsimuses


Erle Neeme
Tallinna Ülikool
2016
Sissejuhatus
Autorikaitse on kindlasti üks maailmas enam ühtlustatud õiguse valdkondi. Ometi võivad ka siin eri riikides tagatud õigused üksteisest tunduvalt erineda. Erinevused eri liikmesriikide autorikaitses tingisid ka püüdluse seadusandluse ühtlustamisele Euroopa Liidus (edaspidi EL). Sekkumist nimetatud valdkonda hakati EL võimude poolt planeerima alles mõned aastad tagasi, mil võeti vastu kaks dokumenti:
  • roheline raamat autoriõiguse ja tehnoloogia väljakutse kohta;
  • valge raamat autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta.
    1988. aastast pärinevas rohelises raamatus peatuti piraatluse, levitamisõiguse ning kopeerimise probleemidel.
    (Roheline raamat on komisjoni välja antud dokument, mis kajastab arutelu teatavas poliitikavaldkonnas. Eelkõige on need suunatud huvitatud pooltele, nii ettevõtjatele kui eraisikutele, keda kutsutakse üles osalema konsultatsioonides või mõttevahetuses. Teatavatel juhtudel võivad need arutelud viia õigusakti koostamiseni. Valge Raamat on dokument, mis sisaldab ettepanekuid ühenduse meetmeteks teatavas valdkonnas. Mõnikord antakse valge raamat välja rohelise raamatu järel eesmärgiga algatada mõttevahetus Euroopa tasandil.)
    Mõiste
    Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum ja autorite õigusi ja nende kaitset Eestis käsitleb autoriõiguse seadus. Euroopa Liidus käsitleb autorite õigusi EL Autoriõiguse Seadus, mis omakorda sisaldab mitmeid erinevaid direktiive . EL liikmesriigid on kohustatud järgima vastavaid direktiive, võtma need vastu oma siseriiklikku õigusesse ja arvestama Euroopa Kohtu ja Üldkohtu otsustega autoriõiguste küsimustes.
    Direktiive näiteks: Computer Programs Directive, Copyright Duration Directive, Copyright Directive
    Liidu institutsioonide või organite ametlike väljaannete puhul kuulub autoriõigus Euroopa Liidule tervikuna , mitte üksikule institutsioonile ega organile, välja arvatud juhul, kui tegemist on iseseisva juriidilise isikuga (Euroopa Keskpank , Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond).
    Autoriõiguse kaitsest on kinni peetud, kui kõigil trükise eksemplaridel on vastav märge, nn autoriõiguse märge, mille eesmärk on teavitada avalikkust, et kõnealuse teose autoriõigused on kaitstud.
    © Euroopa Liit, [aasta]
    Enne Lissaboni lepingu jõustumist, kuni 30.11.2009:
    © Euroopa ühendused, [aasta]
    Ajalugu
    Autoriõigus kui juriidiline valdkond sai Euroopas alguse 17. sajandil, kui Inglise parlament kehtestas 1662 . aastal trükikodade litsentsimise seadusega (Licensing of the Press Act 1662) litsentsitud raamatute registri. Briti ja Ameerika autoriõigus ("copyright") keskendub peamiselt teoste kirjastajate õiguste kaitsele, Mandri-Euroopa (kuhu kuulub ka Eesti) autoriõigus käsitleb õigusi ennekõike teose autori seisukohast .
    Autoriõigused annavad loojale algupärased ainuõigused intellektuaalse omandi kasutamiseks ja levitamiseks, reeglina piiratud ajaks.
    Autoriõigus Eestis:
    • Eestis kehtis 1940. aastani Venemaa 1911. aasta autoriõiguse seadus
    • Aastatel 1927-1940 kuulus Eesti Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni liikmete hulka
    • Aastal 1932 loodi Eestis Autorikaitse Ühing
    • Eesti NSV ajal eksisteeris NSV Liidu Riikliku Autoriõiguste Agentuuri ( VAAP ) Eesti Vabariiklik Osakond
    • Aastal 1991 loodi Eesti Autorite Ühing
    • 1992 võeti vastu Autoriõiguse Seadus

    Autori isiklikud õigused
    Autori isiklikud ehk  moraalsed õigused on autorist lahutamatud ja need tagavad autorile suure kontrolli oma teoste üle. Autori isiklikke õigusi ei ole võimalik müüa ega muul viisil võõrandada. Autori isiklikud õigused on järgmised:
    • õigus üldsuse ees esineda teose loojana ning nõuda teose kasutajatelt tema avalikku tunnistamist teose autoriks (õigus teose autorsusele);
    • õigus valida viis autorinime kasutamiseks, kas kodanikunimena, varjunimena vms (õigus autorinimele);
    • õigus teha ise või lubada või keelata teistel isikutel teha teoses, teose pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi (õigus teose puutumatusele);
    • õigus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid (õigus teose lisadele);
    • õigus vaidlustada mis tahes moonutusi või ebatäpsusi teoses, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ja õigus vaidlustada teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust (õigus autori aule ja väärikusele);
    • õigus ise otsustada, millal on teos üldsusele valmis esitamiseks (õigus teose avalikustamiseks);
    • õigus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada (õigus teose täiendamisele);
    • õigus nõuda teose kasutamise lõpetamist (õigus teos tagasi võtta);
    • õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt.

    Autori varalised õigused
    Autori varaline õigus võimaldab teose autorile loodud teose eest saada sissetulekut. Varaline õigus on äriobjekt ehk varalise õiguse rahalisel loovutamisel ehk litsentsi andmisel on õigus saada autoritasu. Varalised õigused jagunevad:
    • õigus teose reprodutseerimisele ehk kopeerimisele (hõlmab kõiki kopeerimisviise);
    • õigus teose levitamisele;
    • õigus teost avalikult esitada;
    • õigus teost tõlkida;
    • õigus teha teosest kohandusi;
    • õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke;
    • õigus teost üldsusele näidata või edastada ;
    • õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks.

    Juriidiline isik ja autoriõigused
    Advokaadibüroo Borenius hinnangul näitab Soome Riigikohtu lahend 3-2-1-155-11, et autoriõiguse mõistes saab autor olla vaid füüsiline isik, kes teose lõi. Kuid juriidilisele isikule kuuluvad varalised õigused juhul, kui autor lõi teose oma otseste töökohustuste täitmise käigus. Isiklikud ehk moraalsed õigused jäävad aga autorile. Kollektiivse teose autoriõigused kuuluvad füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle algatusel ja juhtimisel konkreetne teos loodi ning kes selle välja andis.
    Naaberõigused
    Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused on õigused, mis tekivad teose esitajal, fonogrammitootjal, raadio- ja televisiooniorganisatsioonil, filmi esmasalvestise tootjal, pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldaval isikul, või üldsusele varem avaldamata teose üldsusele suunaval isikul, autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande välja andval isikul.
    § 5. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei kohaldata
    Käesolevat seadust ei kohaldata:
    1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses;
    2) rahvaloominguteostele;
    3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele;
    4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele;
    5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne);
    6) päevauudistele;
    7) faktidele ja andmetele;
    8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted.

    Eesti ja EL Autoriõiguste kaitsel


    Euroopa raamistik ja koostöö
    Euroopa Liit on võtnud suuna kultuuri- ja loomemajanduse arenguks soodsate tingimuste loomisele. Võtmetähtsusega on autoriõiguse ajakohastamine. Kuigi autoriõigus on Euroopa Liidus osaliselt ühtlustatud, on säilinud siiski palju erisusi, mistõttu Euroopa Liidu elektrooniliste sisuteenuste turg on endiselt killustunud ja tarbijate jaoks on autoriõigusega kaitstud teoste või teenuste digitaalturul ostmine keeruline. Võrguteenuste ja digitaalse loomesisu kättesaadavuse parandamiseks on vaja autoriõiguste piiriülesele haldamisele luua Euroopa raamistik, mis aitaks kaasa uute teenuste arengule ja levikule. See on eriti oluline väikese tarbijate arvuga riikide jaoks, mille majanduslik atraktiivsus on maailma suurte ettevõtete jaoks tagasihoidlik ning kus litsentsimise lihtsustamine annaks võimaluse väiksemate kuludega uutele turgudele tulla.
    Eesti EL-i poliitika eesmärk on autoriõiguse võimalikult ulatuslik ühtlustamine siseturu parema toimimise huvides. Esmane samm selles suunas võib olla ka vabatahtliku ühtse Euroopa autoriõiguse loomine ja Euroopa raamistiku loomine autoriõiguse lihtsamaks üleeuroopaliseks
    litsentsimiseks. Sh on Eesti vajaduse korral avatud ka tihendatud koostöö kasutamisele.
    Peaks kindlasti juurde lisama , et kuidas siis tohib autoriõigusega kaitstud teost kasutada, selle eest tasumise kord ja tüüpilised rikkumised.
    Kasutatud allikad:
    Wikipedia, www.wikipedia.org
    Autoriõiguse seadus, www. riigiteataja .ee
    Eesti Euroopa Liidu poliitika 2011-2015, www. riigikantselei .ee
  • Vasakule Paremale
    Eesti huvi EL Autoriõiguste kaitse küsimuses #1 Eesti huvi EL Autoriõiguste kaitse küsimuses #2 Eesti huvi EL Autoriõiguste kaitse küsimuses #3 Eesti huvi EL Autoriõiguste kaitse küsimuses #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor birkke Õppematerjali autor
    Autorikaitse on üks maailmas enam ühtlustatud õiguse valdkondi. Ometi võivad ka siin eri riikides tagatud õigused üksteisest tunduvalt erineda. Erinevused eri liikmesriikide autorikaitses tingisid ka püüdluse seadusandluse ühtlustamisele Euroopa Liidus. Sekkumist nimetatud valdkonda hakati EL võimude poolt planeerima alles mõned aastad tagasi, mil võeti vastu kaks dokumenti: 1.roheline raamat autoriõiguse ja tehnoloogia väljakutse kohta; 2.valge raamat autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta.
    1988. aastast pärinevas rohelises raamatus peatuti piraatluse, levitamisõiguse ning kopeerimise probleemidel.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Autoriõigused-referaat
    10
    doc

    "Autoriõigused" referaat

    · teaduslike avastistega, · tööstusdisainilahendustega, · kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega, · kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik 1994. aastal. Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1) autoriõigus, 2) autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused, 3) nn tööstusomand. Igal intellektuaalse omandi liigil on iseseisev tähendus. Autoriõigus Sõnal "autoriõigus" on kaks tähendust. Autoriõigus on:

    Arvuti õpetus
    Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused
    26
    pdf

    Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused

    1 2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused 1. Autoriõiguse süsteemi ülesehitus. - slaid “autor” 2 lk 2. Autoriõiguse majanduslik tähtsus. - slaid “autor” 3 - 5 lk 3. Autoriõiguse mõiste, allikad ja ajalugu. - ajalugu - Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust

    Intellektuaalne omand ja andmekaitse
    IT õiguse kontrolltöö nr 2 2012
    28
    doc

    IT õiguse kontrolltöö nr 2 2012

    IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti  jm.  alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist  reguleerivad autoriõiguse,  avastus­ ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus.  kirjandus­,   kunsti­ ja   teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on:

    Isikuandme kaitse
    Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse
    31
    doc

    Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse

    1. AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on:

    Õigus
    Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏
    26
    doc

    Kursusetöö: Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏

    1.1 Teose kasutamine ilma autori nõusolekuta.................................................................................4 1.2 Teose vaba kasutamise võimalused............................................................................................6 2. Autoriõigustega rikkumisega kaasnev vastutus................................ 19 2.1 Autori õigused.......................................................................................................................... 19 2.2 Autoriõiguste rikkumisega kaasnev karistus- ja tsiviilõiguslik vastutus..................................22 Kokkuvõte.................................................................................................25 Kasutatud kirjanduse loetelu.................................................................. 26 2 Sissejuhatus Füüsilise omandi puhul, näiteks auto või jalgratas, peab võõra omandi kasutamisel olema omaniku luba

    Õigusteadus
    Teadusreferaat autoriõiguseseadus sündmuse kontekstis
    12
    docx

    Teadusreferaat autoriõiguseseadus sündmuse kontekstis

    AUTORIÕIGUSED JA NENDE RIKKUMINE PORT ARTURI JÕULUMAA NÄITEL Teadusreferaat Tartu 2021 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Autoriõigused..................................................................................................... 4 1.1 Kuidas on autoriõigused kaitstud Eesti Vabariigis.........................................5 1.2 Autoriõiguste levinumad rikkumised.............................................................5 2. Port Arturi kaubanduskeskuse jõulumaa............................................................7 2.1 Autoriõiguste rikkumine Port Arturi kaubanduskeskuse jõulumaal................7 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus.............

    Intellektuaalne omandi kaitse
    Õigusõpetuse kordamine
    44
    doc

    Õigusõpetuse kordamine

    1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus

    Õigusõpetus
    Õigusõpetus informaatikutele konspekt
    27
    docx

    Õigusõpetus informaatikutele konspekt

    Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. Maailma Kaubandusorganisatsioon (World Trade Organisatzion – WTO) – rahvusvaheline organ, mis tegeleb kaubanduseeskirjadega, Eesti sai liikmeks 1999.a., vaata lisaks http://www.europarl.europa.eu/ftu/pdf/et/FTU_6.2.2.pdf Ülemaailmse Intellektuaalse omandi organisatsioon (World Intellectual Property Organisation – WIPO) – on ÜRO asutus. Eesti sai liikmeks 1994.a. ning WIPO asutamise konventsioon on seega Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee

    Õigusõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun