,,Parem on armastada ja kaotada, kui mitte üldse armastada." (Augustinus) Armastus on valatud paljudesse maailma romaanidesse, ooperitesse, näidenditesse ja meloodiatesse. Võibolla just läbi kunsti on saanud alguse inimeste alateadlik nägemus armastusest kui millestki igavikulisest. Oma hiilguse ja kujuteldamatu jõuga, millega armastus mõjutab inimelusid, võib see tunne olla nii loov kui ka purustav. Armastusel on kombeks tihti meie teedelt kaduda, jättes maha üksnes valu, kurbuse ja pisarad. Milleks meile siis üldse armastus? Niipea kui armume, muutume kergesti haavatavateks ja iseäranis kaitsetuks armastuse kaotuse ees. Keskaja Euroopas peeti armuvalu koguni kehaliseks või vaimseks tõveks, mida saab ravida üksnes armastatu vahetu kohalolek. Tänapäeval näeme samuti, et hirm kallimast ilma jääda kutsub inimestes sageli esile armukadedust ja omandiinstinkti, see omakorda ajendab inimesi süüdistama ning kasutama emotsionaalset santa...
Minu Eesti Eesti on minu armas väike kodumaa, kus ma olen sündinud ja kasvanud. Olen põline eestlane ja selle üle uhke. Eestlastel ja Eesti riigil on küll palju puudujääke, kuid teist nii ilusat maad ei ole. Meil on palju ilusat metsa, reostamata loodus, puhas õhk ja neli aastaaega. Eesti riik on väga noor. Viimasest iseseisvumisest on möödas vaid 22 aastat. Mina sündisin vabasse Eestisse, kuid minu vanemad ja vanavanemad on mulle palju rääkinud ajast, mil võimul oli veel Nõukogude Venemaa. Minu ema oli pioneer ja vanaema töötas kolhoosis. Vanaisa tegi koostööd Vene miilitsaga ja isa oli Vene sõjaväes. Nemad said osa sellest ajast, millest meie räägime praegu kui Eesti ajaloost. Võib öelda, et minu juured on kinnitunud eesti mulda, sest minu esivanemad on just siin elanud ja tänu neile oskan ma väärtustada elu vabas Eestis. Minu kodumaa on väga ilus. Sügisel on teeääred täis värvilisi lehti, t...
Süda muretseb Olid ajad, kui Eestil puudus iseseisvus. Olime Poola koosseisus ja viimati olime viiskümmend aastat liidetud Venemaaga, kuid nüüdseks on meie kodumaa vaba olnud ühtekokku üheksakümmend üks aastat. 1992. aastal toimus rahareform, millega Eesti riik sai oma raha. See oli suureks väärtuseks, sest tõestasime, et Eesti riik on suuteline olema iseseisev. Nüüd räägime palju sellest, et Eesti riik võiks minna üle eurorahale. Leian, et see on hea idee, mille nimel võiks pingutada. Olles Euroopa Liidu liikmesriik, saame piiride ületamisel kasutada ühist raha, nii kaob vajadus välisriikides reisides raha vahetamiseks. Meie riigis valitseb demokraatia, rahval on õigus ise otsustada kes juhivad riiki ja kohalikke omavalitsusi. Samas on sellel ka oma varjuküljed, sest paljud parteid kutsuvad endaga ühinema kuulsaid ja tuntuid inimesi, keda siis valimisvõitluses enda huvides ära kasutada. Hilise...
Inimene-mässaja ja alistuja Vigu teha on loomulik, kuid vähestel on julgust neid tunnistada. Parema meelega jäävad inimesed enda uskumustele kindlaks, isegi kui vahel võivad need hukatusse juhtida.Kas järjekindlus viib sihile või hoopis sunnib meid kõigest loobuma? Läbi ajaloo oleme näinud, et naist on nii jõu kui ka tähtsuse poolest mehe alamaks või temast vähemaks peetud. 19. sajandil tekkis USAs ja Lääne-Euroopas naisõiguslaste liikumise tulemusena feminism. Naised olid väsinud kodus olemisest ning tundsid, et suudavad ühiskonnale pakkuda enamat kui puhas kodu ja viisakad lapsed. Nüüdisaegse feminismi alustalaks on Mary Wollstonecrafti teos ,, A Vindication of the Rights of Women." Autor uskus, et sotsiaalseteks muutusteks on vaja nii meeste kui ka naiste vaimset arengut, kuid viimase progress pole võimalik kitsa silmaringi tõttu. Ehkki praeguseks on sugudevaheline lõhe oluliselt vähenenud, pole võitlus veel läbi ja ammugi mitte võid...
COM NÄITEL Teadusreferaat Tallinn 2013 Sissejuhatus Kõik me oleme autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid tihtipeale me lihtsalt ei oska seda endale teadvustada. Ükski raamat, film või muusikapala ei sünni ilma, et mõni või mõned inimesed selle kallal palju vaeva ei näeks. Sellise töö tulemust nimetatakse teoseks ja autor saab sellele autoriõigused. Kiri sõbrale või artikkel ajalehte, koolikirjand või joonistus, ülikooli referaat või kursusetöö kõik see igapäevase tegevuse tulemus on kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus1. Käesolev referaat keskendub autoriõiguste rikkumisele internetis, kus vohab massiliselt piraattarkvara, heli- ja videosalvestisi. Töö eesmärgiks on anda lugejale ülevaade, mis on
1. AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on: 1) intellektuaalse omandi üks liik; 2) iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
