AUTORIÕIGUSED JA NENDE RIKKUMINE INTERNETIS POPULAARSE VEEBIKANALI YOUTUBE.COM NÄITEL (1)

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
Eraõiguse instituut
AUTORIÕIGUSED JA NENDE RIKKUMINE INTERNETIS POPULAARSE VEEBIKANALI YOUTUBE.COM NÄITEL
Teadusreferaat
Tallinn 2013

Sisukord

Sissejuhatus 3
Autoriõigused 5
Autoriõiguse sisu 5
Rahvusvahelised autoriõigused 6
Autoriõiguste rikkumine 7
Populaarne meelelahutusportaal – YouTube.com 8
Rikkumiste tuvastamine ja regulatsioonid 8
Autoriõiguste rikkumine portaalis YouTube 9
Creative Commons litsents 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud allikate loetelu 12

Sissejuhatus

Kõik me oleme autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid tihtipeale me lihtsalt ei oska seda endale teadvustada. Ükski raamat, film või muusikapala ei sünni ilma, et mõni või mõned inimesed selle kallal palju vaeva ei näeks. Sellise töö tulemust nimetatakse teoseks ja autor saab sellele autoriõigused.
Kiri sõbrale või artikkel ajalehte, koolikirjand või joonistus , ülikooli referaat või kursusetöö – kõik see igapäevase tegevuse tulemus on kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse . Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus1.
Käesolev referaat keskendub autoriõiguste rikkumisele internetis, kus vohab massiliselt piraattarkvara, heli- ja videosalvestisi. Töö eesmärgiks on anda lugejale ülevaade, mis on autoriõigused, kuidas on nad kaitstud nii siseriiklikult kui ka rahvusevaheliselt ning millised on autoriõiguste levinuimad rikkumised internetis.
Uurimisobjektiks valisin maailma ühe populaarseima videote vaatamise ja jagamise veebikanali YouTube.com, mille näitel selgitan, kuidas nemad võitlevad autoriõiguste rikkumistega, millist praktikat nad kasutavad rikkumiste tuvastamisel ning millised on kasutaja enda võimalused autoriõiguste rikkumiste vastu võitlemisel.
Olles ise rohkem kui 10 aastat töötanud IT valdkonnas koolitajana, soovin ma püstitada hüpoteesi, et internetis autoriõiguste rikkumistele vastu võitlemiseks on oluline levitaja ja autori aga samuti teose tarbija vaheline koostöö ning väga tähtsal kohal on levitaja poolt loodud võimalused rikkumiste tuvastamiseks, nendest teatamiseks ning nende kõrvaldamiseks.
Samuti on rikkumiste ära hoidmiseks oluline pidevalt internetikasutajaid informeerida sellest, mis on autoriõigused, kuidas on need kaitstud ning millised on tagajärjed nende rikkumisel.

Autoriõigused

Sõnal autoriõigus võib olla mitu tähendust. Autoriõigus on üks intellektuaalse omandi liik aga samuti on ta iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused.
Eesti siseriiklikus õiguses reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, võlaõigusseadus, karistusseadustik aga samuti Põhiseadus.
Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Autoriõiguse seaduse § 7 järgi tekib autoriõigus teosele teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis2.
Nimetatud seaduse tähenduses loetakse teoseks mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.
Autoriõigus kui iseseisev normistik riigi õigussüsteemis moodustab eraõiguse ühe osa ehk instituudi . Autoriõigused kui loojatele garanteeritud õigused on samuti üks inimõiguste liike, mis on tunnustatud ka rahvusvaheliste õiguse normidega. Eestis on autori õigused Põhiseadusega garanteeritud. Põhiseaduse § 39 sätestab: “Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.”

Autoriõiguse sisu

Autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused. Isiklike ja varaliste õiguste sisuks on omakorda autorile seadusega antud käitumisvõimalused – teha midagi ise, lubada seda teha teistel isikutel või keelata mingid teod teosega3.
Autori isiklikud õiguse on lahutamatult autori isikuga seotud ning neid ei saa teistele isikutele loovutada. Sellisteks õigusteks on näiteks õigus autorinimele, teose puutumatusele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele (AutÕS § 12). Samuti keelavad autori isiklikud õigused muuhulgas autori teost plagieerida, moonutada või kasutada seda autorile solvaval viisil. Teose avaliku kasutamisega seoses tuleb alati mainida autori nime4.
Autori varaliste õiguste tähtsamateks aspektideks on see, et teose autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist ning saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud seaduses ettenähtud juhud . Samuti tohib ainult autori nõusolekul teost reprodutseerida, levitada, tõlkida, teha teosest kohandusi, töötlusi, koostada oma teoste kogumikke, teost avalikult esitada, üldsusele näidata ja edastada.

Rahvusvahelised autoriõigused

Lisaks Eesti seadustele reguleerivad autoriõiguse valdkonda ka Euroopa Liidu aluslepingud ja direktiivid, mis on ületoodud ka kohalikku seadusandlusse ning rahvusvahelised lepingud .
Eesti Vabariik on alates 01.05.2004 Euroopa Liidu liikmesriik ning sellest tulenevalt on Eesti õiguskorra lahutamatuks osaks ka Euroopa Liidu õigus. Intellektuaalse omandi valdkond kuulub Euroopa Ühenduse alla, seega siis Euroopa Liidu esimese samba alla 5ning on osaks Euroopa Ühenduse siseturu poliitikast .
Samuti reguleerivad autoriõigusi mitmed rahvusvahelised lepingud, näiteks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu lisa 1C - Intellektuaalse omandi õiguste kaubandusaspektide leping  ehk lühendina TRIPS-leping (Agreement on Trade Related Aspects of Intellectual Property Rights6) ja WIPO autoriõiguse leping.

Autoriõiguste rikkumine

Autoriõiguse rikkumine leiab aset siis, kui autoriõigusega kaitstud teost kasutatakse (reprodutseeritakse, tõlgitakse, töödeldakse, eksponeeritakse, esitatakse avalikult, levitatakse, edastatakse või suunatakse üldsusele) ilma õiguste omajate nõusolekuta või vastuolus kasutusõiguse ulatusega. Sellisel juhul on tegemist autoriõiguste rikkumisega.
Tänapäevases infoühiskonnas, kus on väga laialt levinud interneti kasutamine on autoriõiguste rikkumine omandanud hoopis uue tähenduse. Internetis on väga palju erinevaid meelelahutus - ja failide jagamise portaale aga samuti ka väga palju igapäevaseid interneti kasutajaid.
Nimetatud portaalid ja laiemalt terve internet pakuvad oma kasutajatele näiliselt palju anonüümsust ning seetõttu on ka erinevate teoste ( filmide , muusika , e-raamatute, arvutimängude, tarkvara jne) jagamine muutunud lihtsamaks ja kellegi autoriõiguste rikkumine on väga tavaline.
Üks levinumaid autoriõiguste rikkumise vorme on nn peer to peer failivahetus, kus inimesed jagavad omavahel oma koduarvutites olevaid video-ja heliteoseid teiste samalaadsete kasutajatega ning kuna tegemist on kahe arvuti vahelise suhtlusega, siis on seda võimalike rikkumiste tuvastamiseks väga raske monitoorida või on see eraelu puutumatuse põhimõttest kantuna lausa keelatud7.
IT valdkonna spetsialistina olen seisukohal, et tihtipeale toimuvad autoriõiguste rikkumised internetis ka teadmatusest. Interneti alaseid koolitusi läbiviies olen väga tihti kohanud väärarvamust, et internetist filmide alla laadimine oma arvutisse ei ole kuritegu ega autoriõiguste rikkumine, kui sa seda teost edasi ei levita ja kasutad ainult isiklikuks otstarbeks.
Olukord, kus põhimõtteliselt igaüks võib avada internetis oma veebilehekülje või mingil muul moel oma arvutis olevad failid laiemale avalikkusele mugavalt kätte saadavaks teha on meid viinud olukorrani, kus autoriõigustega teoste piraatluse teel levimist on väga keeruline, kui isegi mitte võimatu takistada. Oluliseks muutub võimalike levitajate ja ausate internetikasutajate koostöö.

Populaarne meelelahutusportaal – YouTube.com

YouTube on maailma üks populaarseim veebiportaal, kuhu kasutajad saavad videoid üles laadida , jagada ja vaadata. YouTube'is on võimalik leida laias valikus videosisu, sealhulgas filmilõigud, erinevate telesaadete katked, muusikavideod, amatööride videoblogid jms.
Enamiku YouTube'i sisust on üles laadinud eraisikud, ehkki YouTube'i partnerluse kaudu pakuvad oma materjale ka suured meediakorporatsioonid. Registreerimata kasutajad saavad üksnes videoid vaadata, registreeritud kasutajad võivad ka piiramatus koguses videoid üles laadida. Ohtliku sisuga videod on kättesaadavad üksnes vähemalt 18 aasta vanustele registreeritud kasutajatele.
YouTube portaalil külastab hetkel rohkem kui üks miljard unikaalset kasutajat päevas. Igas minutis postitatakse portaali rohkem kui 100 tundi videomaterjali ja seda tehakse nii tavapärase arvuti kui ka kaasas kantavate tahvelarvutite või nutitelefonide vahendusel8. 2010. aasta detsembri seisuga oli YouTube maailmas külastatavuselt 3. veebisait9.
Youtube.com veebiportaali võib üles laadida ainult selliseid teoseid, mis mõeldud avalikus esitamiseks või mille autoriõigused kuuluvad ülespanijale endale.

Rikkumiste tuvastamine ja regulatsioonid

Videote üleslaadimise ja jagamise portaal YouTube.com on oma kasutajatele paika pannud väga kindlad reeglid, mida tohib üles laadida ja millised on sanktsioonid ning tagajärjed, juhul kui sa oma lisatud teosega kellegi autoriõigusi rikud. Samuti on portaali lehel kergesti leitavad juhendid ja hoiatused, aga samuti selgitused selle kohta, mis on autoriõigused ja kuidas neid kaitstakse10.
Samuti on YouTube.com portaal oma veebilehel loonud mugava võimaluse teatada autoriõiguste rikkumisest, juhul kui keegi portaali kasutajates peaks midagi sellist märkama. Viidatud videomaterjal, mis rikub autoriõigusi eemaldatakse. Samas olukorras, kus portaali laetakse igapäevaselt üles kümneid tuhandeid uusi videoid, on võimalike rikkumiste monitoorimine väga keeruline. Portaalis ei kontrollita videote sisu ega autoriõigusi enne nende avalikku postitamist.

Autoriõiguste rikkumine portaalis YouTube

Vastavalt AutÕS on autoril ainuõigus keelata või lubada teose edastamist erinevate tehnikavahendite vahendusel. Ka internetis toimub andmete edastamine just tehnikavahendi vahendusel, sest ilma arvutiprogrammita ja arvutita ei ole võimalik internetis toimida. Seega on internetis teose või tema koopia edastamiseks vaja autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja luba.
Juhuks, kui kellegi autoriõigustega kaitstud töö postitati YouTube.com veebiportaali omamata selleks õigust, siis võimaldab portaal kiirelt ja mugavalt esitada portaalile autoriõiguste rikkumise teatise. Taotlusi saab esitada ainult autoriõiguste omanik või tema nimel tegutsema volitatud agent . Selle jaoks on YouTube ´is loodus vastav veebivorm, mille kaudu saab portaali teavitada väidetavast autoriõiguste rikkumisest.
Juhul, kui mõni kasutaja avastab autoriõiguste rikkumise ja soovib esitada taotluse postitatud video eemaldamiseks, siis selleks et vältida alusetuid ja kiuslike kaebusi on portaal lisanud kaebuse esitamise vormile ka hoiatuse , et juhul kui otsustate taotleda videote eemaldamist, siis selle protsessi väärkasutamine võib kaasa tuua teie konto peatamise või muud juriidilised tagajärjed.
Juhul kui siiski portaal eemaldab ekslikult lisatud video, on portaali kasutajale loodud võimalus seda otsust vaidlustada. Selle jaoks tuleb portaalile esitada nn vastuteatis, mis on õiguslik taotlus YouTube'ile taastada video, mis on eemaldatud väidetava autoriõiguste rikkumise pärast. Seda protsessi saab algatada ainult siis, kui üleslaaditud töö eemaldati või keelati vea tõttu või eemaldatava või keelatava materjali väära tuvastamise tõttu, nt õiglane kasutamine. Muudel tingimustel ei tohi protsessi algatada.

Creative Commons litsents

Creative Commonsi litsentsid on standardvõimalus sisuloojatele anda luba teistele oma töö kasutamiseks. YouTube lubab kasutajatel oma videoid märkida Creative Commonsi CC BY litsentsiga. Need videod on seejärel saadaval YouTube'i kasutajatele, kes võivad neid kasutada (sh ärilistel eesmärkidel) oma videotes YouTube'i videoredigeerija kaudu.
Creative Commonsi (CC) näol on tegemist autoriõigusega kaitstavate teoste, v.a tarkvara, litsentseerimiseks mõeldud litsentsidega. CC litsentsi alusel oma teost litsentseerides on litsentsiandjaks autor või autoriõiguste vastav omaja, litsentsisaajaks aga üldsus11.
Creative Commons pakub võimalust oma teosele lisa alljärgnevaid litsentse:

• Autorile viitamine – teose kasutamisel peab viitama teose autorile samal kujul, nagu seda on teinud autor või litsentsiandja.
  
• Jagamine samadel tingimustel - teose muutmisel või töötlemisel või juhul kui tuletatud teose loomisel võib levitada tuletatud teost üksnes sama, samalaadse või ühilduva litsentsi alusel
  
• Tuletatud teoste keeld - teost ei tohi muuta, ümber kujundada ega selle alusel luua tuletatud teoseid
  
• Mitteäriline eesmärk - teost ei või kasutada ärilistel eesmärkidel12
  

See on heavõimalus sisuloojatel ja kasutajatel omavahelisi suhteid juba eos reguleerida ning seeläbi ka vähendada internetipiraatlust.

Kokkuvõte

Hetkeolukord on selline, et autoriõiguste rikkumine internetis vohab massiliselt ning tänaseks ei ole suudetud välja mõelda ka selliseid mehhanisme , mis suudaksid sellistele rikkumisele piiri panna. Autoriõiguste rikkumist soodustavad mitmed videote jagamise portaalid, sotsiaalsed võrgustikud ja failide jagamise süsteemid ( näiteks piratebay.se) jne. Samuti failivahetus peer to peer põhimõttel ehk siis kahe arvuti omavaheline suhtlus üle arvutivõrgu.
Autoriõiguste kaitsmine internetis on keeruline, kuna tihtipeale on levitaja isikut võimatu kindlaks teha ja rikkumisi pannakse toime sellistes portaalides/serverites, mida sulgeda ei õnnestu, kuna nad asuvad kolmandates riikides, kuhu üldiselt õiguskaitseorganid ligipääsu ei oma ning samuti puuduvad kontaktid kohapealsete organitega.
Autori hinnangul on YouTube.com portaal võtnud kasutusele praktiliselt kõik mõistlikud meetodid ja võimalused, et vältida autoriõiguste rikkumisi nende portaalis niipalju kui võimalik ja sellisel moel, et see ei hakkaks ebaproportsionaalselt segama igapäevast äritegevust. Tänases olukorras tundubki kõige mõistlikum internetipiraatluse vastu võitlemise vahendiks olevat koostöö selliste suurte portaalide ja seaduskuulekate kasutajate vahel. Internetikasutajaid tuleb YouTube portaali näitel rohkem informeerida, selgitada õigus ja kohustusi.

Kasutatud allikate loetelu

Laffranque, J. (1999) Euroopa Liit. Euroopa Ühendus: institutsioonid ja õigus, Sisekaitseakadeemia .

Koitel, H. (1999) Piraatlusele ja võltskaubandusele intellektuaalse omandi valdkonnas lüüakse hingekella, Juridica III

Pisuke , H.(2002) Eesti autoriõiguse kujunemine ja areng aastani 2002, Juridica X

Rosentau , M. (2007) Intelllektuaalse omandi õigused infotehnoloogias, Autori isiklikud õigused, Juridica, VII

Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon MTÜ, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.eako.ee/index3.ht m

Tohvri , E. (2008) Interneti-teenuse vahendaja vastutus reprodutseerimisõiguse rikkumise näitel, Juridica, VI

Autoriõigusseadus. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005?leiaKehtiv

Eesti Vabariigi Põhiseadus. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/127042011002

Creative Commons litsentsid. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.creativecommons.ee/litsentsid/

Teave autoriõiguste kohta. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.youtube.com/yt/copyright/et/what-is-copyright.html
1 H. Pisuke, Eesti ja Euroopa Liit, Autoriõiguse põhimõtted, Mis on autoriõigus? Arvutivõrgus kättesaadav: http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/euroopa/kuidas-saab-infot-euroopa-liidu/olulisemad-infomaterjalid/majandus-ja-rahandus/Autori_guse_p_him_tted.pdf (20.11.2013)
2 Autoriõigusseadus (vastu võetud 11.11.1992). Arvutivõrgus kättesaadav: www. riigiteataja .ee/akt/810714
3 H. Pisuke, Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 36
4 L. Kaira, Põhiteadmisi autoriõigusest. Arvutivõrgus kättesaadav: https://kule.kul.ee/avalik/meedia/Autorioigus/Autorioigus_kaitseb_loomingulist.pdf
5 J. Laffranque, Euroopa Liit. Euroopa Ühendus: institutsioonid ja õigus, Sisekaitseakadeemia, 1999, lk. 25.
6 Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.kul.ee/index.php?path=0x707
7 Rosentau, M. (2007) Intelllektuaalse omandi õigused infotehnoloogias, Autori isiklikud õigused, Juridica, VII
8 YouTube statistics. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.youtube.com/yt/press/statistics.html
9 Arvutivõrgus: http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1262578/YouTube
10 Teave autoriõiguste kohta. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.youtube.com/yt/copyright/et/what-is-copyright.html
11 Creative Commons koduleht. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.creativecommons.ee/
12 Creative Commons litsentsid. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.creativecommons.ee/litsentsid/