Kursusetöö: Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏

Q: Kuidas mõista mõistet päevakajaline?

Vastus leiad õppematerjalist: Kursusetöö: Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏

Kaalikas, E

Kursusetöö: Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ (1)

Kutsekool - Õigus - Õigusteadus

3 KEHV

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Kuidas mõista mõistet päevakajaline?

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Sekretäri- ja ametnikutöö
osakond
xxxxxx
xxxxx
Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus
Kursusetöö
Juhendaja :
xxxxxxx
Tallinn 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Teose vaba kasutamise olemus 4
1.1 Teose kasutamine ilma autori nõusolekuta 4
1.2 Teose vaba kasutamise võimalused 6
2. Autoriõigustega rikkumisega kaasnev vastutus 19
2.1 Autori õigused 19
2.2 Autoriõiguste rikkumisega kaasnev karistus - ja tsiviilõiguslik vastutus 22
Kokkuvõte 25
Kasutatud kirjanduse loetelu 26

Sissejuhatus

Füüsilise omandi puhul, näiteks auto või jalgratas, peab võõra omandi kasutamisel olema omaniku luba. Samuti on ka üldiselt autoriõiguse seadusega kaitstavate teoste puhul, kus peaks olema autori nõusolek teose kasutamiseks. Teos ei vaja iga kord autori nõusolekut ning seda võib kasutada ilma e eelneva nõusolekuta. Kursusetöö autor peab oluliseks välja selgitada, millisel juhul on teose kasutamine õiguspärane ja millisel juhul on vastuolus teose tavapärase kasutamisega ning kahjustab põhjendamatult autori seaduslikke huve. Tänapäeva infoühiskonnas on igapäevase elu toimimise eelduseks informatsiooni kättesaadavus. Infoallikaid on palju ja teosed on kergesti kättesaadavad ning inimesed oskavad neid võimalusi hästi ära kasutada. Paraku ei ole isikud teadlikud autoriõigustest ning mil määral ja kus nad võivad teiste autorite teoseid vabalt ilma nõusolekuta kasutada. Kursusetöö autor otsustas selle teema kitsaskohti uurida.
Kursusetöö eesmärgiks on anda ülevaade teose vaba kasutamise võimalustest ning teadvustada autoriõiguste rikkumisega kaasnevat vastutust.
Käesolev töö koosneb kahest peatükist. Kaks peatükki jagunevad omakorda kaheks alapeatükiks.
Töö esmane ülesanne on välja selgitada, millisel juhul võib isik teost ilma autori nõusolekuta kasutada. Kursusetöö autor peab oluliseks jõuda selgusele, millisel juhul on teose kasutamine õiguspärane ja millisel juhul on see vastuolus teose tavapärase kasutamisega ning kahjustab põhjendamatult autori seaduslikke huve.
Töö teises peatükis peab autor oluliseks käsitleda autoriõiguste olemust. Uurida autoriõiguste rikkumise suhtes kohaldatavaid õiguskatsevahendeid kui ka tsiviilõiguslikku ning karistusõiguslikku vastutust. Kursusetöö viimases alapeatükis ilmneb asjaolu, et autoriõiguste rikkumisse ei saa suhtuda kergekäeliselt, sest karistused rikkumiste suhtes on karmid . Autori arvates on see oluline, kuna tänapäeva ühiskonnas on väga palju infoallikaid ning informatsioon on kergesti kättesaadav ning on oluline, et inimesed oskaksid seda õieti kasutada ilma, et kahjustataks autori isiklikke kui ka varalisi õigusi.

1. Teose vaba kasutamise olemus

1.1 Teose kasutamine ilma autori nõusolekuta

Enamasti on õigus teoseid kasutada vaid autori eelneval nõusolekul, kuid eranditena teatud juhtudel ja mahus on võimalik teoseid kasutada ka autori nõusolekuta. 1
Berni konventsiooni artikli 9 kohaselt kuulub konventsiooni järgi kaitstavate kirjandus- ja kunstiteoste autoritele ainuõigus lubada teoste reprodutseerimist igal viisil ja igas vormis, kuid liitu kuuluvad riigid võivad otsustada, kas lubada selliste teoste reprodutseerimist teatud erijuhtudel.2
Eelviidatud erijuhtude kehtestamise võimalusele tuginedes on ka Eesti autoriõiguse seaduses sätestatud erandid, millal tohib teost vabalt kasutada. Teose vaba kasutamise võimalused tulenevad otseselt ja ammendavalt seadusest ning seaduse vaba ja laiendav tõlgendamine ei ole lubatud.3
Esiteks teose vaba kasutamine ei tohi olla vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega tohi kahjustada põhjendamatult autori seaduslikke huve. Mida mõista tavapärase kasutamise ja autori seaduslike huvide võimaliku kahjustamise all, oleneb konkreetsetest faktilistest asjaoludest ja nende tõlgendamisest. Näiteks kui perioodilises väljaandes avaldatud artiklis kajastatakse uudisromaani või teadusajakirjas ilmunud teadusteostes tutvustatakse seejuures romaani terviklikku süžeed koos lõpplahendusega või teaduslikke lõppjäreldusi, siis võib see vähendada lugejate huvi romaani ja teadusajakirja ostmise vastu. Sellest väheneks ja jääks saamata autori poolt põhjendatult loodetud autoritasu, mis on hinnatav autori huvide kahjustamisena.4
Teiseks teose vaba kasutamise juhtumid seonduvad vaid autori varaliste õigustega. Autori isiklike õiguste järgimise kohustuste täitmisest kasutaja vaba ei ole. Sellega seonduvalt nõuab seadus üldjuhul ka vaba kasutuse juhtude korral teose nime ning avaldamisallika äranäitamist.5
Autori huvide ja ainuõiguste kaitse garantii on nn kolmeastmeline test (three step test) , millele peab vastama iga teose vabakasutamise soov.6
Kolmeastmeline test tuleneb Berni konventsiooni artiklist 9 lg 2. Berni konventsiooni artikkel 9 lg 2 kohaselt liitu kuuluvate riikide seadusandlus otsustab, kas lubada teoste reprodutseerimist teatud erijuhtudel, kuid vaid tingimusel, et selline reprodutseerimine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ja ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve.7
Teose vaba kasutamine võib toimuda ainult juhul, kui:

selline vaba kasutamise võimalus on autoriõiguse seaduse IV peatükis sõnaselgelt ettenähtud;

selline kasutamine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega;

selline kasutamine ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huvisid.
Viimased kaks tunnust ei ole seaduses ja Berni konventsioonis avatud. Järelikult tuleb neid igal üksikul juhul ise tõlgendada. Eestis puudub veel vastav kohtupraktika ja kogemus nende tunnuste kohaldamiseks, seega tuleb silmas pidada, et autor või isik, kes kasutab autori õigusi seaduse või lepingu alusel, võib alati vaidlustada teose vaba kasutamise juhul, kui ta väidab, et eespool toodud tingimusteest on vähemalt ühte rikutud.8

1.2 Teose vaba kasutamise võimalused

Füüsilise omandi puhul, näiteks auto või jalgratas, peab võõra omandi kasutamisel olema omaniku luba. Samuti on ka autoriõiguse seadusega kaitstavate teoste puhul, kus peaks olema autori nõusolek teose kasutamiseks. Siiski ei vaja teose kasutamisel iga kord autori nõusolekut ning seda võib kasutada ilma autori eelneva nõusolekuta. Autoriõiguse seadus lubab ainul füüsilisel isikul teost vabalt kasutada seaduses sätestatud juhtudel. Teose autoril on isiklikud ja varalised õigused, teose kasutamine kuulub varaliste õiguste alla. Seega seadusandja piirab teose autori varalisi õigusi lubades teost kasutada isiklikeks vajadusteks .

Teose reprodutseerimine - Autoriõiguse seaduse kohaselt: “Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud teise isiku õiguspäraselt avaldatud teose füüsilise isiku poolt reprodutseerimine isiklikeks vajadusteks. Selline reprodutseerimine ei tohi taodelda mis tahes ärilisi eesmärke. ”9 .

Heiki Pisuke leiab oma raamatus „Autoriõiguse alused“, et seadus ei defineeri mõistet isiklikud vajadused ka töö autori arvates vajaks see mõiste piiritlemist.

Teose tsiteerimine ja refereerimine - Akadeemilise elu kõige iseloomulikumaks tegevuseks on teiste autorite teoste tsiteerimine ja refereerimine. Tsiteerimine ja refereerimine tagavad eelneva loomingu järjepidevuse kultuuris ja garanteerivad autoritele nende isiklike õiguste järgimise. Tsiteerimine on teise autori loodud teose osa üks ühele kordamine oma teoses. Refereerimine on teise autori sisu ja vormi autorilähedane edasiandmine.10

Tsiteerimise puhul tuleb jälgida AutÕS § 19 p 1 sätestatut. Autoriõiguse seaduse kohaselt on tsiteerimine lubatud ainult juhul kui teos on ennem õiguspäraselt avaldatud. AutÕS § 9 lg 1 kohaselt on teos avaldatud õiguspäraselt siis, kui teos ise või selle koopiad on autori nõusolekul avaldatud üldsusele kasutamiseks sellises koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda ja seda omandada . Tsiteerida tohib ainult motiveeritud mahus mis on iga teose puhul fakti küsimus. See oleneb konkreetse teose pikkusest. Motiveeritud mahu ületamisel on tegemist ebaseadusliku reprodutseerimisega.
Tsiteerimisel või refereeringul tuleb ära märkida järgmised rekvisiidid :

autori nimi (kui see on teosel näidatud)

teose pealkiri (nimetus)

teose avaldamise allikas (ajalehe, ajakirja, raamatu jms nimetus, kirjastaja, domeen (interneti aadress), intervjuu andmise viis, aeg, koht jms sõltuvalt teose liigist.
Tsiteerimisel on oluline järgida teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust, et vältida autori teksti mõtte moonutamist.11

T eose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel - Autoriseaduses § 29 p 2 on kehtestatud reeglid teose õppe-eesmärkidel kasutamise juhtudel on järgmised:

teos või selle osa peab olema õiguspäraselt avaldatud;

teost või selle osa kasutatakse vaid illustreeriva materjalina ja ainult õppe- või teaduslikel eesmärkidel.
Seaduse sättes kasutatavad mõisted „illustreeriv materjal“ ja „õppe- või teaduslikud eesmärgid“ vajavad iga kord tõlgendamist sõltuvalt kujunenud praktikast ja konkreetsest kaasusest . Seaduses neid mõisteid ei avata .

Teost või selle osa võib kasutada ainult motiveeritud mahus. Illustreerimise puhul tuleb järgida, et see ei muutuks reprodutseerimiseks. Illustreerimine tähendab vaid konkreetse näitena väljatoomist käsitluse kontekstist. Seadus jätab siin võimaluse illustreeriva materjalina kasutada nii tervet teost kui ka teose. Illustreeriva materjali kasutamise puhul tuleb olla ettevaatlik. Autor võib väita, et tema stiili illustreerib vaid katkend muusikalisest suurvormist, lõik või osa romaanist , loengutekstist või esseest . Teose tervikuna esitamine vajab autori nõusolekut kui teose reprodutseerimine. Näiteks luuletus on teos, mille reprodutseerimine tervikuna vastab motiveeritud mahu nõuetele, aga samas terve luulekogu esitamine mitte.

Kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke

Tuleb ära märkida järgmised rekvisiidid
autori nimi (kui teosel näidatud);
teose pealkiri (nimetus);
teose avaldamise allikas.12

Teose reprograafiline reprodutseerimine õppe ja teaduslikel eesmärkidel

Koopiate tegemine artiklitest, raamatukatkenditest, keeleõpikutest ja muudest kirjalikest materjalidest ja jaotamine mitmesugustele õppeüritustel on levinud praktika.
Autoriõiguse seisukohalt on tegemist teose reprograafilise reprodutseerimisega. Reprograafiline reprodutseerimine on AutÕS § 271 lg 1 kohaselt fotokopeerimine või muul analoogsel meetodil teose kopeerimine.
Reprograafilise reprodutseerimisel tuleb järgida autoriõiguse seaduse § 19 p 3 sätestatud reegleid:

võib fotokopeerida artiklit , mis on õiguspäraselt avaldatud ajalehes või mõnes muus perioodilises väljaandes, mille alla käivad ka ülikooli või teadusasutuse toimetised, mida antakse välja perioodiliselt;

võib paljundada vaid katkendit avaldatud teosest. Noote sellisel viisil ilma autori nõusolekuta kopeerida ei tohi;

koopiat tohib kasutada ainult õppe- ja teaduslikel eesmärkidel (loeng , seminar );

tasuta võib kasutada ainult haridus - ja teadusasutuses, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.
See klausel on väga oluline kuna piirab ja välistab teoste kasutamise kõigis nendes asutustes, mis ei kvalifitseeru haridus - ja teadusasutustena;

tuleb ära märkida järgmised rekvisiidid
autori nimi (kui see on teosel näidatud);
teose pealkiri (nimetus);
teose avaldamise allikas.
Koopiate tegemine haridus- ja teadusasutustes ja isiklikeks vajadusteks riivab autorite varalisi huve. Sellepärast on õigusega kehtestatud kompensatsioonimehhanism.13
Vaadeldaval viisil paljundamise eest peavad autor ja kirjastaja saama õiglast tasu. Sihtasutus Autorihüvitusfond loodi 2004. a. jaanuaris Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kirjastuste Liidu ja Eesti Kujundusgraafikute Liidu poolt. Autorihüvitusfondi eesmärk on hüvitise maksmine autoritele ja autoriõiguste omajatele avalikest raamatukogudest teoste laenutamise ja reprograafilise reprodutseerimise eest.14
Rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstav tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja maksmise kord tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest nr 29. Mille kohaselt makstakse tasu välja üks kord aastas. Tasu maksmise määrad tulenevad määruse § 3.15

Teose vaba avalik esitamine õppeasutustes – Teose avaliku esitamise õigus on autori üks varalisi õigusi. Muusika -, draama - ja muu kirjadusteose avalikuks esitamiseks on vaja autori või tema õiguste omaja eelnevat nõusolekut.

Hariduslikel eesmärkidel on autori õigusi selles osas piiratud.
Tõenäoliselt on siin silmas peetud esmajoones üldhariduskoole, kuid nimetatud säte võib olla kohaldatav ka kõrgkoolides. Seadusandja on eeskätt silmas pidanud muusikateoste, draamateoste jm. Teoste avalikku esitamist , kuid sätte lai ulatus võimaldab siia alla kanda ka teiste kirjandusteose liikide esitamist.
AutÕS § 22 lubab autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta teost avalikult esitada:

õppeasutustes selle vahetus õppeprotsessis (näiteks tundides , loengutes, õppetöövälises tegevuses, mis toetab õppeprotsessi);

õppeasutuse õpetava personali ja õpilaste enda poolt;

kui on kuulajaid ja vaatajaid, siis tingimusel, et kuulajaskonna või vaatajaskonna moodustavad vaid õpetav personal ja õpilased või teised isikud, kes otseselt on seotud õppeasutusega kus teost avalikult esitatakse.

Tuleb teadustada või muul viisil teatavaks teha autori nimi, kui see on teosel näidatud.
Kõigil teistel juhtudel, mis pole hõlmatud selle erandiga võib teose avalik esitamine toimuda vaid autori nõusolekul, mille annab muusikateoste osas Eesti Autorite Ühing.

Perioodilistes väljaannetes avaldatud päevakajaliste artiklite reprodutseerimine, eetrisseantud raadio- ja televisioonisaadete edastamine

Autori varalisi õigusi on piiratud ühiskonna kasuks informatsiooni levitamise eesmärgil. Piirang hõlmab ajalehtedes, ajakirjades jm perioodilistes väljaannetes avaldatud artikleid ja ringhäälingusaateid. Autori õiguste selline piiramine pole absoluutne ja õiguste omaja saab end selle eest kaitsta.16
AutÕS § 19 p3 sätestab reeglid mida tuleb järgida:

ajakirjanduses võib ümber trükkida päevakajalisel majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal avaldatud artiklit. Sõna päevakajaline käib kolme temaatika majanduse, poliitika ja religiooni – kohta. Seega ei kehti säte kultuuri-, spordi-, teaduse-, tehnika-, moe-. Ja ilmatemaatiliste artiklite kohta. Mida peetakse päevakajaliseks on jälle igakord tõlgendamise küsimus;

raadio, televisiooni või satelliidi vahendusel võib edastada ja kaabellevivõrgus taasedastada päevakajalisel majanduslikul poliitilisel või religioossel teemal eetrisse antud raadio- ja televisioonisaadet;

kuid kõike seda võib teha siis, kui autoriõiguse omaja ei ole teinud selget klauslit, et ta on sellise reprodutseerimise õiguse endale jätnud;

märkida tuleb järgmised rekvisiidid:
autori nimi (kui see on teosel näidatud);
teose pealkiri (nimetus);
teose avaldamise allikas.17
Riigikohus 02.03.2005 otsuses nr 3-2-1-167-04, Eesti Autorite Ühing vs Eesti Päevalehe AS on täheldanud, et päevasündmuse mõistet ei saa siduda kellajaliselt ööpäeva ehk 24 tunniga ja eelmise ajalehe ilmumisega ning päevasündmuseks võib olla näiteks ajalooline sündmus, kui selle kohta on ilmnenud mõni uus asjaolu. Autor nõustub Ringkonnakohtu seisukohaga, et ühe või teise sündmuse tunnistamine päevasündmuseks jääks ajalehe väljaandja otsustada.18

Kirjandus- ja kunstiteoste reprodutseerimine ja üldsusele edastamine päevasündmuste kajastamisel

Kunstinäituste avamisel, teadusaruande, õpiku või kirjaniku uue teose presenteerimisel on harilikult kohal ka meedia esindajad. Üldsuse informeerimise eesmärgil on autori õigusi selliste meediasündmuste kajastamisel piiratud. Seadus sätestab „päevasünduste kajastamisel nende sündmuste käigus nähtud või kuuldud kirjandus- ja kunstiteoste osaline reprodutseerimine ja üldsusele suunamine raadio, televisiooni, fotograafia , kino või satelliidi vahendusel või taasedastamine kaabelvõrgus.19 See hõlmab näiteks uudistesaateid.
Autori nõusolekuta ja ilma tasu maksmata võib teost kasutada juhul kui järgitakse järgnevaid nõudeid. Päevasündmuste kajastamisel ning nende sündmuste käigus nähtud või kuuldud kirjandus- ja kunstiteost võib reprodutseerida ning üldsusele suunata osaliselt. See tähendab, et uudistes ei tohi kõlada näiteks mõni laul või muusikapala algusest lõpuni. Kujutava kunsti teose ja fotograafiateoste kasutamine ajakirjanduses käib seadusesätte tõlgendusel praktikas aga veidi teisiti.
Eesti Autorite Ühing (EAÜ) ja Eesti Ajalehtede Liit (EALL) sõlmisid 18.11.2004. a „Hea tava kokkuleppe“ kunstiteoste reprodutseerimise kohta ajalehtedes. Mille kohaselt on oluline reprodutseerimise üldine maht ning ebaolulisem reprodutseerimise „osalisus“. Kokkuleppes täpsustatakse veel teose vaba kasutamise piire :

päevasündmuste käigus nähtud teosest võib tasu maksmata avaldada vaid ühe foto (teose reproduktsiooni) igas erine päevasündmuse kohta avaldatud artiklis;
foto ei tohi ületada artikli mahtu ega olla suurem ¼ ajalehe leheküljest;
ajalehe esiküljel või teiste lehekülgede ülaservades võib teost kujutada siis kui viidatakse artiklile mille juures teost on reprodutseeritud ja artikkel asub mitmel järgneval leheküljel.20

Kui soovitakse reprodutseerida teost suuremas mahus, tuleb selle eest maksta autoritasu.
Kokkulepe kehtib nende autorite puhul, kes on EAÜ liikmed või keda esindatakse EAÜ poolt muul moel.
Kuidas mõista mõistet päevakajaline?
EAÜ ja EALi vahel sõlmitud „Hea tava kokkuleppes“ on öeldud, et „päevasündmusena saab vaadelda sündmust, mis on päevakajaline“ ja „sündmust, mis on hetkel moes või inimestele huvipakkuv, sündmus mis leidis aset minevikus, ei saa käsitleda päevasündmusena“. Kokkuleppe lisas on ära toodud EAL välja toonud päevakajaliste sündmuste näidisloetelu.
Heiki Pisuke oma raamatus „Autoriõiguse alused“ 2006 on välja toonud riigikohtu 2.03.2005 otsusest järeldused mis paneb EAÜ ja EALi kokkulepet vaatama uues valguses:

sündmuse tunnistamine päevasündmuseks jääb ajalehe väljaandja otsustada;

päevasündmuse mõistet ei saa siduda ööpäeva ehk 24 tunniga;

seadus sätestab ajalise piirangu selles mõttes, et lubamatu on avaldada teoste reproduktsioone, milliseid artikli autor ei tajunud vahetult artiklis kajastatava sündmuse käigus;

päevasündmuseks võib olla ka ajalooline sündmus juhul kui selle kohta on ilmnenud uusi asjaolusid.21

Avalikult peetud kõnede, ettekannete, jutluste, kohtukõnede jms suuliste teoste reprodutseerimine

Sellist sorti teose vaba kasutamise võimalus hõlmab endas näiteks avalikke loenguid, kõnesid, jumalateenistusi, advokaadi või prokuröri kohtus peetud kõnesid, Riigikogu või kohaliku omavalitsuse organite istungitel peetud ettekandeid, kõnesid jms. Üritus ise peab olema kõigile huvilistele külastamiseks avatud kas siis vahetult või interneti ülekande vahendusel. Autori õiguseid on piiratud jällegi informatsiooni andmise eesmärgil.
Reeglid AutÕS § 19 p 7 lähtudes on järgmised. Selliseid avalikke esinemisi võib kasutada vabalt vaid järgmistel juhtudel:

ajakirjanduses, raadios, televisioonis, kino(filmi)s ja kaabellevivõrgu vahendusel;

päevasündmuse kohta informatsiooni edastamiseks;

ulatuses, mis vastab sellise info edasiandmise vajadusele. Järelikult võib tervet kõnet, ettekannet, jutlust jms reprodutseerida vaid autori nõusolekul.
Poliitilise sisuga kõnesid võib täies mahus vabalt kasutada. Kõigile autoritele jääb alles täies mahus õigus teoste kogumikele.22
Seega ei ole kellelgi ilma autori eelneva nõusolekuta õigust kõnede kogumiku väljaandmiseks. Märkida tuleb ära autori nimi, teose pealkiri, teose allikas ehk kus ettekanne peetud.

Üldsusele avatud kohtades asuvate teoste fotografeerimine ja muu reprodutseerimine

Linnaruumi sisaldab hooneid , rajatisi ja muid arhitektuuriteoseid, skulptuure dekoratiivkunsti- ja fotograafiateoseid, aga ka üldsusele avatud muuseume ja näitusesaale, milles on eksponeeritud kujutava kunsti ja fotograafiateosed.
Üldsuse huvides on autorite õiguseid linnades ja muudes asulates piiratud. Piirangud tulenevad AutÕS § 201 mis sätestavad:

kõik võivad üldsusele avatud kohas asuvat arhitektuuriteost pildistada, maalida. Mehhaaniline kontaktkopeerimine näiteks detailse kipsmudeli tegemine mõnest pargis asuvast skulptuurist pole lubatud.

Fotot või reproduktsiooni võib üldsusele edastada

juhul kui autori nimi on teosel nimetatud tuleb see teose üldsusele suunamisel välja tuua. Juhul kui autor ei ole välja toodud ei ole tema esiletoomine kohustuslik. Kuid see on omakorda vastuolus AutÕS sätetega mis nõuab autori identifitseerimist.

Seega on soovita püüda välja selgitada näiteks tänaval asuva skulptuuri jm kujutava kunsti teoste autorid enne kui fotosid avaldatakse;

oluline üldreeglitest erinev erand on järgmine: ilma autori nõusolekuta ei tohi reprodutseerida ja üldsusele avalikustada teost siis kui teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Samuti siis kui kujutava kunsti teose foto avaldamine ajalehes kannab endas ärilist eesmärki, seega on selleks vajalik luba. Eestis esindab kujutavkunstnikke ja väljastab vastavaid lubasid Eesti Autorite Ühing.
EAÜ ja EAL on „Hea tava kokkuleppes“ leidnud , et teos ei moodusta foto põhimotiivi juhul, kui see asub tagaplaanil ja on väiksem kui ¼ fotost .23

Teose reprodutseerimine avaliku raamatukogu , arhiivi või muuseumi poolt

Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata on lubatud teha üks koopia arhiivi, avaliku muuseumi või avalikus raamatukogus olevast teosest siis kui see ei kanna endas ärilisi eesmärke.
AutÕS § 20 sätestab juhud millal on autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata koopia tegemine lubatud:

koopia tegemine on esmalt lubatud selleks, et asendada avaliku muuseumi, arhiivi või raamatukogu hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud teost või selle koopiat. Samuti on lubatud teost asendada kui on tõenäoline selle kadumise, hävimise või kasutamiskõlbmatuks muutumine, sel juhul on lubatud teha koopia et tagada teose säilimist. Seaduses on öeldud, et oht on siis kui teos või selle koopia on raamatukogus, arhiivis või muuseumis ainueksemplarina ning selle laenutamise või eksponeerimise lõpetamine on vastuolus raamatukogu, arhiivi või muuseumi põhikirjaliste ülesannetega;

võib asendada mõne teise arhiivi, muuseumi või raamatukogu kollektsiooni kuulunud teos või selle koopia siis kui see on kadunud, hävinud või muutunud kasutamiskõlbmatuks;

ühe koopia tegemine on lubatud siis kui arhiiv, muuseum või raamatukogu ei taotle ärilisi eesmärke ja hävinud, kahjustatud või kasutamiskõlbmatuks muutunud teose uut eksemplari.24
Aga kuidas on õigustatud näiteks raamatukogu külastaja tellimusel tehtud koopia tegemine mõnest kogusse kuuluvast teosest? AutÕS § 20 lg 3 sätestab, et külastajal kui füüsilisel isikul on õigus tellida arhiivilt, muuseumilt või raamatukogult koopia tegemist juhul kui koopia tegemine ei kanna endas ärilisi eesmärke. Koopia tegemisele tehtavaid kulutusi ei saa võtta ärilise eesmärgina näiteks paberi ostmiseks tehtavad kulutused.

Teose vaba kasutamine haldustegevuse või õigusmõistmise käigus, sotsiaalsetel ja kultuurilistel eesmärkidel

Ilma autoritasu maksmata võib autoriõiguse seaduse kohaselt teost reprodutseerida haldustegevuse ja õigusmõistmise käigus ning avaliku julgeoleku tagamise eesmärgil. 25Teosest võib teha koopia siis kui riigi- ja kohaliku omavalitsuse seadusest tulenevate otseste ülesannete täitmiseks, kohtu ja politsei poolt õigusmõistmise, tõendite kogumise või tagamise käigus.
Seadus seab siingi autorile ja autoriõiguste omajate huvides klausli, mille sätestatu kohaselt tohib vabalt reprodutseerida ulatuses, mis vastab õigusemõistmise või haldus funktsioonide teostamise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärkidele. Avalikust teosest võib teha tasuta koopia ning levitada seda nägemispuudega inimeste jaoks reljeefses punktkirjas või muul tehnilisel viisil. AutÕS § 19 p 9 teeb aga kaks erandit, mille alusel ei tohi tasuta reprodutseerida teoseid mis on spetsiaalselt loodud pimedate jaoks ja teose reprodutseerimisel ei tohi olla ärilisi eesmärke.
Raadio- ning telejaam võib teha eetrisseantavast teosest ajutise salvestise, mis tuleb teha oma vahenditega ning enda poolt kasutamiseks ja tuleb hävitada 30 päeva möödumisel. Salvestis ei kuulu hävitammisele siis kui autoriga jõutakse kokkuleppele ja saadakse luba koopia säilitamiseks ning kui salvestisel on suur kultuuriline väärtus. Hinnangu sellele kas tegemist on kultuuriloolise väärtusega annab raadio-ja teleorganisatsioon ise, kui peaks tekkima vaidlus siis viimane sõna kuulub riigiarhivaarile. Organisatsiooni arhiivis ja teose eetrisse laskmine võib toimuda ainult autori või tema õiguste omaja loa olemasolul .26

Arvutiprogrammi ja andmebaasi vaba kasutamine

Arvutiprogrammid on autoriõigustega kaitstavate teoste eriliik, mille suhtes kohaldatakse kirjandusteoste kaitsega ühiseid sätteid. Garanteeritakse kõik autoriõiguse seaduses sätestatud isiklikud ja varalised õigused.
Autoriõiguse seaduse § 24 tulenevad reeglid mis piiritleb võimalused mida on õiguspärasele kasutajal lubatud ilma programmi autori või õiguste omaja nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta teha:

õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist varukoopia juhul kui see on vajalik kadunud või kulunud ja hävinud programmi taastamiseks;

programmi on õigus tõlkida, kohandada ning muul viisil ümber töödelda. Programmi õiguspärasel kasutajal on õigus jälgida, uurida või katsetada arvutiprogrammi toimimist, et selgitada välja programmelemendi aluseks olnud ideed ja põhimõtted juhul kui kasutaja teeb seda programmi laadimise , esitamise ,käitamise, ülekandmise või talletamise käigus mille tegemiseks ta on litsentsi alusel õigustatud;

programmi õiguspärasel kasutajal on õigus jälgida, uurida või katsetada arvutiprogrammi toimimist, et selgitada välja programmelemendi aluseks olnud ideed ja põhimõtted juhul kui kasutaja teeb seda programmi laadimise, esitamise ,käitamise, ülekandmise või talletamise käigus mille tegemiseks ta on litsentsi alusel õigustatud;

saadud tulemusi reprodutseerida, kuid tingimusel, et see eelnev on vajalik programmi kasutamiseks seadmel või seadmetel, ulatuses ja eesmärkidel milleks programm omandati, programmis esinevate vigade parandamiseks ning kui vastava litsentsiga ei ole sellised tegevused keelatud.
Euroopa Liidu direktiiv 91/250/EMÜ ja AutÕS § 25 näeb ette veel ühte arvutiprogrammi kasutamise erijuhtu , mida nimetatakse arvutiprogrammi vabaks pöördprojekteerimiseks ehk dekompileerimiseks. Arvutiprogrammi õiguspärasel kasutjal on õigus programmist teha koopia ning seda tõlkida siis kui see on hädavajalik informatsiooni saamiseks algsest programmist sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks teiste programmidega siis kui:

programmi õiguspärasel kasutajal või tema ülesandel tegutsev isik omab selleks vastavat luba;

programmide ühilduvust tagav informatsioon ei olnud isikule eelnevalt kättesaadav;

selline tegevus piirdub algse programmi osadega, mis on vajalikud ühilduvuse tagamiseks.
Arvuti programmi „lahtimuukimisel“ saadud informatsiooni mille isik on saanud ei tohi:

kasutada muuks otstarbeks kui sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks;

üle anda kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui see on vajalik sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks;

kasutada olemuselt sarnase programmi arendamiseks , tootmiseks või muude algse programmi autori autoriõigusi rikkuvate tegude sooritamiseks.27
Andmebaasid jagunevad autoriõigustega kaitstavateks ja iseseisvate õigustega kaitstavateks. Euroopa Liidu direktiivile 96/9/EÜ(Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.03.1996. a direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta. EÜT L77, 27.3.1996) tuginevad Eesti autoriõiguse seaduse andmebaaside kohta käivad sätted.
Autoriõigustega kaitstavate andmebaaside puhul on seadusega lubatud nende kasutamine ilma autori nõusolekuta ja täiendavat tasu maksmata nii AutÕS §19 kui ka erijuhtudel.
Vaba kasutamisega on ka hõlmatud nii internetis kättesaadavad kui ka nn tavalised andmebaasid juhul kui andmebaasid on õiguspäraselt avalikustatud. 28
Isik kes õiguspäraselt kasutab autoriõigusega kaitstavat andmebaasi või selle koopiat siis võib autori nõusolekuta ja täiendavat tasu maksmata teha kõiki selliseid toiminguid , mis on vajalikud juurdepääsuks andmebaasi sisule ja selle sisu tavapäraseks kasutamiseks. Isikul, kellel on õigus kasutada andmebaasi ainult osaliselt, saab seda vaba kasutamise klauslit realiseerida ainult andmebaasi või selle koopia vastavuse suhtes29 Need sätted on mõeldud enamasti digitaalsete andmebaaside kasutamiseks juhul kui andmebaas ei ole üldsusele kättesaadav. Võib teha andmebaasi osast väljatrüki või salvestada see oma arvuti kõvakettale.30
Autoriõigusega mittekaitstava, kuid iseseisvat õiguskaitset omava andmebaasi tegija õigused on autoriõiguse seaduse § 251 piiratud. Sellise andmebaasi õiguspärane kasutaja võib andmebaasi tegija nõusolekuta ja tasu maksmata teha väljavõtteid andmebaasi sisu olulisest osast või seda andmebaasi taaskasutada.
Sellise andmebaasi õiguspärasel kasutajal on lubatud teha väljavõte mitteelektroonilise andmebaasi sisust, teha andmebaasist väljavõte illustreeriva materjalina kasutamiseks näiteks õppetöös ning teha väljavõte või taaskasutada andmebaasi avaliku julgeoleku, haldustegevuse või õigusmõistmise käigus. Ühelgi juhul ei tohi selline kasutamine kanda endas ärilisi eesmärke.31

Teose vaba kasutamine autori nõusolekuta, kuid õiglase tasu eest

Iga füüsiline isik võib enda tarbeks salvestada raadiost ja telerist muusikat või saateid. Sellise salvestamise eest saavad autor, teose esitaja ja helisalvestise tootja õiglast tasu. Tasu makstakse salvestusseadmete näiteks videomakkide või tühjade kassettide pealt, tasu maksavad tootjad ja müüjad.
Tasu kogub ja maksab välja kultuuriministri poolt määratud Eesti Autorite Ühing.
Samuti peaks eelnevaga sarnaselt saama õiglast tasu autorid ja kirjastajad, kelle teoseid fotokopeeritakse. AutÕS § 271 üks järgi on tegemist tasuga kirjandus-, teadus ja kunstiteoste reprograafilise reprodutseerimise eest.32

2. Autoriõigustega rikkumisega kaasnev vastutus

2.1 Autori õigused

Eesti Vabariigi Põhiseaduse sätestab, et autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule ning riik kaitseb autori õigusi. Käesolevas peatükis soovib kursusetöö autor anda ülevaate autoriõigustest.33
Autoriõigus tekib alates teose loomise hetkest. Autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused. Nende õigustega on autorile seadusega antud käitumisvõimalused teha midagi ise, lubada seda teha teistel isikutel või keelata teistel isikutel mingid teod oma teostega. Autori isiklikud õigused kuuluvad alati autorile, sõltumata sellest, kellele kuuluvad varalised õigused.
Varalised õigused võivad kuuluda autorile, samuti võivad varalised õigused lepingu või seaduse alusel üle minna teisele isikule näiteks produtsendile.
Berni konventsiooni artikkel 6bis sätestab, et kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad tagama oma õigusaktidega autorile võimaluse nõuda autorsust oma teostele ja vaidlustada teose mis tahes moonutamine, lühendamine või muutmine või teose väärtust kahandav muu tegevus, mis haavab autori au ja väärikust. Need on isiklike ehk moraalsete õiguste miinimumstandardid, millele võib Eesti autor loota kõigis Berni konventsiooniga liitunud riikides. Eesti autoriõiguse seadus sisaldab ühe maailmapraktikas pikima isiklike õiguste loetelu.34
Autori isiklikud õigused on välja toodud AutÕS § 12 lg 1:

õigus teose autorsusele on autori õigus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel ehk autoril on õigus nõuda enda teoste kasutamisel autori nime välja toomist ;

autoril on õigus autorinimele mis tähendab seda, et autoril on õigus otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel - kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või ilma nimeta;

autoril on õigus teose puutumatusele õigus teha ise, lubada või keelata teha teistel isikutel teoses või teose pealkirjas või autorinime tähistuses mingeid muudatusi;

autoril on õigus teose lisadele ehk autoril on õigus lubada oma teosele illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid jms;

autoril on õigus au ja väärikuse kaitsele vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust;

autoril on õigus teose avalikustamisele see on õigus autori õigus otsustada milla on teos valmis esitamiseks;

autoril on õigus teose täiendamise ehk õigus juba avaldatud teost täiendada ja parandada;

autori õigus teost tagasi võtta ehk õigus nõuda teose kasutamise lõpetamist;

autoril on õigus nõuda autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt.35
Kolme viimase õiguse puhul kehtib põhimõte, et nende õiguste teostamine toimub autori kulul ning autor on kohustatud hüvitama vastavate õiguste teostamisega seoses teose kasutajale tekkiva kahju. Näiteks kui fotograaf on nõustunud oma foto avaldamisega reklaamis, kuid soovib enne, kui reklaammaterjalid klientidele laiali saadetakse , teose tagasi võtta, on ta kohustatud hüvitama kõik sellega seoses kantud kahjud.36
Kui isiklikud õigused peavad tagama autorile au ja kuulsuse, siis varalised õigused peavad kindlustama äraelamise ja materiaalse heaolu. Sellise võimaluse annavad autoriõiguse seadusega kehtestatud autori varalised õigused. Autori varalisi õiguseid võib nii loovutada (sisuliselt müüa) või anda luba ehk litsents nende õiguste kasutamiseks teiste isikute poolt. Autoriõiguse seadus sisaldab varaliste õiguste loetulu, selles loetelus on üksteist autori varalist õigust, kuid see loetelu pole ammendav , sest AutÕS §13 lg 1 sõnastus on järgmine: „Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest...“.37
Autori varalised õigused on sätestatud AutÕS § 13:

Autoril on õigus teose reprodutseerimisele ehk õigus teha koopia teosest või teose osast mis tahes vormis ja mis tahes viisil. Autoril on õigus lubada või keelata oma teose kopeerimist;

autoril on õigus levitada oma teost või selle koopiat;

õigus teost avalikult esitada

autoril on õigus teha teosest kohandusi.

Kui eesti või Berni konventsiooni liikmeks oleva välisriigi autori mis tahes žanris kirjandus-, draama-, muusika -, või teadusteost soovitakse muuta ja muudetud kujul üldsusele edastada, tohib teose töötlemine toimuda vaid autori eelneval nõusolekul;

õigus teost üldsusele edastada näiteks kui soovitakse kontserdil esitatavat muusikat raadios või televisiooni kaudu üle kanda või teose salvestist CD-l või DVD-l raadios või televisioonis edastada, nõuab sellisel viisil edastamine autori eelnevat nõusolekut;38

autoril on õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saaksid teoseid kasutada individuaalselt valitud kohas ja ajal ehk õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemine on nn interneti-keskkonna õigus. See kirjutati Eest autoriõiguse seadusesse alles 2005. a Euroopa Liidu direktiivi 2001/29/EÜ alusel (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22.5.2001.a direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja autoriõigustega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas. Uue õiguse mõte on reguleerida teose kasutamist digitaalkeskkonnas. Mistahes teost võib internetis levitada vaid siis kui autor või tema õiguste omaja on selleks selgesõnaliselt oma loa andnud; 39

õigus teose tõlkimisele on kirjandusteose autori põhilisi õigusi. Kui soovitakse tõlkida mõne näiteks Soome kirjaniku teost eesti keelde, on selle jaoks vaja autori eelnevat nõusolekut;

õigus koostata ja välja anda teoste kogumikke kuulub ainult teose autorile. Kogumiku võib välja anda kogumiku autorid või siis nende nõusolekul keegi kolmas isik;

õigus teost üldsusele näidata on iseseisev autori õigus. Õigus teost või selle koopiat näidata kas vahetult või filmi, slaidi või mis tahes muu tehnilise vahendi või protsessi abil.
Lisaks eelnimetatutele sisaldab AutÕSi § 13 veel kahte spetsiifilist valdkonnaõigust:

õigus teostada arhitektuurne projekt seaduses ettenähtud korras;

õigus teostada oma disaini-, tarbekunstiteose jms projekte.
Kui isiklikke õigusi kasutatakse eelkõige selleks, et need väljendavad autori isiksust ja tema eneseväljendusvabadust, siis autori varaliste õiguste kaitsel on majanduslikud põhjused. Autor ei saa tasu ja teost on lubatud kasutada autori nõusolekuta ja tasu maksmata seaduses sätestatud juhtudel mida kursusetöö autor on käsitlenud esimeses peatükis.

2.2 Autoriõiguste rikkumisega kaasnev karistus- ja tsiviilõiguslik vastutus

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 39 järgi on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule ning riigi poolsele kaitsele õiguste rikkumise korral. Oluline tähtsus rikutud õiguste kaitsmisel on põhiseaduse §-l 25: „Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.“
Autoriõiguste rikkumisele järgneb rikutud õiguste kaitse. Olenevalt rikutud õiguste iseloomust sõltub kaitsevahendite valik.
Intellektuaalomandi valdkonna seadused sätestavad autoritele võimaluse taotleda enda õiguste kaitseks seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist. Õigusrikkumisel võib järgneda õigusrikkuja suhtes nii tsiviilõiguslik kui ka karistusõiguslik vastutus. Kaitstakse nii autori isiklikke kui ka varalisi õiguseid.40
Õiguste tsiviilõiguslik kaitse on reguleeritud võlaõigusseaduses ega kaasnevate õiguste objekti koopia muutmine spetsiifiliste õiguslike vahenditega;

teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamine;

edasisest rikkumisest hoidumine;

teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu väljanõudmine;

teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti taastamise esialgsel kujul (v.a arhidektuuriteoste puhul);

teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti koopia muutmine spetsiifiliste õiguslike vahenditega;

piraatkoopia konfiskeerimine ja hävitamine.
Punktis üks toodud varalise või mittevaralise kahju hüvitamise eesmärk on isiku asetamine olukorda mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles isik oleks olnud, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Varaline kahju võib seisneda otseses varalises kahjus ja saamata jäänud tulus . Mittevaraline kahju tekib tavaliselt autori isiklike õiguste rikkumise tagajärjel ( nt märkimata on jäetud autori nimi, kahjustatud on autori au ja väärikust). Varalise kahju puhul on kõige suurem vaidluse ese kahju ulatuse kindlaks määramine, kahju suuruse tõendamiskoormus on autoril. Olukorras kus, kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju suurust ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata ,sealhulgas ka mittevaralise kahju puhul, otsustab kahjuhüvitise suuruse kohus.41
Kõige tõsisemate tagajärgedega õigusrikkuja suhtes on karistusõiguslik kaitse, karistusseadustiku 14. peatükk.
Intellektuaalse omandi vastu suunatud rikkumiste eest on võimalik õiguste rikkujat karistusõiguslikult vastutusele võtta väärteo või kuriteo toimepanemise eest.
Intellektuaalse omandi vastased väärteod sisalduvad autoriõiguse seaduses. Autoriõiguse seaduse § 813 on sätestatud, et autori või teose esitaja isiklike õiguste rikkumise eest võib karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ning juriidilist isikut sama rikkumise eest rahatrahviga kuni 500000 krooni. AutÕS § 814 käsitleb autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja varaliste õiguste rikkumisi kus on sätestatud, et autori või teose esitaja varaliste õiguste rikkumise eest võib karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ning juriidilist isikut sama rikkumise eest rahatrahviga kuni 500000 krooni.
Intellektuaalse omandi vastased kuriteo on sätestatud karistusseadustikus. Vastavate kuritegude eest karistatakse füüsilisi isikuid rahalise karistusega või vangistusega ning juriidilisi isikuid rahalise karistusega.
Juriidilisi isikuid karistatakse kuriteo toimepanemise eest üksnes juhul, kui juriidilise isiku vastutus on konkreetse kuriteokoosseisu juures seaduses märgitud. Kuriteo asjaolude ilmnemisel toimetavad kriminaalmenetlust vastavalt oma pädevusele uurimisasutused (nt politseiamet ning maksu- ja tolliamet) ja prokuratuur , viimane juhib ka kohtueelset menetlust.
Kohus võib kuriteo eest mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta tulumaksuga maksustavast tulust millest arvutatakse maha tulumaks . Päeva määr ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Rahalist karistust võib mõista koos vangistusega, väljaarvatud siis kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 50 000 kuni 250 000 000 krooni. Rahalise karistuse võib mõista lisakaristusena koos juriidilise isiku sundlõpetamisega.42

Kokkuvõte

Kursusetöö analüüsis teose vaba kasutamise võimalusi ning autoriõiguste rikkumisega kaasnevat vastutust. Teose vaba kasutamise võimalused on tänapäeva infoühiskonnas väga aktuaalne teema. Infoallikaid on palju ning teosed on kergesti kättesaadavad. Sageli ei ole inimesed teadlikud teose vaba kasutamise võimalustest ning rikutakse autoriõigusi. Autoriõiguseid kaitse on reguleeritud siseriiklike kui ka rahvusvaheliste õigusaktidega.
Teost võib kasutada ilma autori nõusolekuta järgides täpselt autoriõiguse seaduses sätestatud tingimusi ning neid tuleb arvestada teose kasutamisel. Kokkuvõtlikult võib öelda, et autori nõusolekuta võib kasutada nende riikide autorite teoseid mis ei ole Berni konventsiooni liikmed, teoseid mille autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud ning teoseid mille autori õiguseid on piiratud ühiskonna huvides (nt kultuuri või hariduse hüvanguks).
Teose vaba kasutamise võimalusi on palju kuid nende kõigi puhul kehtib reegel, et teose kasutamine ei tohi kanda endas ärilisi eesmärke. Teose vaba kasutamine ei tohi kahjustada autori isiklikke- ega varalisi huve. Eesti Vabariigi Põhiseaduse sätestab, et autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule ning riik kaitseb autori õigusi. Nende õigustega on autorile seadusega antud käitumisvõimalused teha midagi ise, lubada seda teha teistel isikutel või keelata teistel isikutel mingid teod oma teostega. Autori isiklikud õigused kuuluvad alati autorile, sõltumata sellest, kellele kuuluvad varalised õigused. Varalised õigused võivad kuuluda autorile, samuti võivad varalised õigused lepingu või seaduse alusel üle minna teisele isikule. Autoriõiguste rikkumise korral saab rakendada õiguskaitsevahendeid. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 39 järgi on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule ning riigi poolsele kaitsele õiguste rikkumise korral. § 25 ütleb, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Õiguste tsiviilõiguslik kaitse on reguleeritud võlaõigusseaduses ja autoriõiguse seaduses. Kõige tõsisemate tagajärgedega õigusrikkuja suhtes on karistusõiguslik kaitse, mida reguleerib karistusseadustiku 14. peatükk.
Riik on teinud kompromissi autori ainuõiguste ja ühiskonna huvide ja vajaduste vahel. Seadus lubab teatud juhtudel teost kasutada ilma autori nõusolekuta ning autoritasu maksmiseta. Sellega piiratakse autori varalisi õiguseid. Seepärast tuleks erilise tähelepanelikkusega suhtuda teose õiguspärasesse kasutamisse.

Kasutatud kirjanduse loetelu

Kasutatud normatiivmaterjalid:

Eesti Vabariigi Põhiseadus. 28. juuni 1992. - RT 1992, 26, 349; RT I 2007, 33, 210.

Autoriõiguse seadus 11. november 1992. - RT 1992, 49, 615; RT I 2008, 59, 330.

Vabariigi Valitsuse määrusest nr 29, 20.02.2005 RTI , 17.02.2005, 11, 46

Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon. Kättesaadav http://www.kul.ee/index.php?path=0x714 .
Kasutatud kohtulahendid:

Riigikohtu otsus nr 3-2-1-167-04, 02.03.2005.
Kasutatud kirjandus:

Kurisoo , K, Kaur , V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009.

Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006.

Pisuke, H. Autor ja ülikool. TÜ Kirjastus, 2004.
Elektroonilised allikad:

Hea tava kokkulepe kunstiteoste reprodutseerimise kohta ajalehtedes. Kättesaadav http://www.eall.ee/uritused/2004/autorioiguse_hea_tava.html

Autorihüvitusfondi kodulehekülg www.ahf.ee
1 Kurisoo, K, Kaur, V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009, lk 56.
2 Ibid.
3 Kurisoo, K, Kaur, V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009, lk 56-57
4 Kurisoo, K, Kaur, V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009, lk 57.
5 Kurisoo, K, Kaur, V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009, lk 57-58
6 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 79.
7 Kultuuriministeeriumi koduleht . http://www.kul.ee/index.php?path=0x714 .
8 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 79-80.
9 Autoriõiguse seadus, § 18 lg 1.
10 Pisuke, H. Autor ja ülikool. TÜ Kirjastus, 2004, lk 46.
11 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 84.
12 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 85-86
13 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 87-88.
14 Autorihüvitusfond www.ahf.ee.
15 Vabariigi Valitsuse määrusest nr 29, 20.02.2005 RTI , 17.02.2005, 11, 46.
16 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 89-90
17 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 87-88.
18 Riigikohtu otsus nr 3-2-1-167-04, 02.03.2005.
19 Autoriõiguse seadus, § 19 p3.
20 Eesti Ajalehtede Liit http://www.eall.ee/uritused/2004/autorioiguse_hea_tava.html .
21 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 93-94.
22 Autoriõiguse seadus, § 13 lg 1 p 6.
23 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 95-96.
24 Autoriõiguse seadus, § 20.
25 Autoriõiguse seadus §19 p 8.
26 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 97-98.
27 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 98-99
28 Pisuke, H. Autor ja ülikool. TÜ Kirjastus, 2004, lk 78
29 Autoriõiguse seadus § 21prim 1
30 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 100
31 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 101
32 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 102-103.
33 Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 39.
34 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 35.
35 Autoriõiguse seadus § 12 lg 1.
36 Kurisoo, K, Kaur, V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009, lk 30.
37 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 39.
38 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 39.
39 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 41-42.
40 Kurisoo, K, Kaur, V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009, lk 161.
41 Kurisoo, K, Kaur, V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009, lk 163-165.
42 Kurisoo, K, Kaur, V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009, lk 169-171.
2

.DOC Laadi alla originaalfail 26 lk · .doc · 105 allalaadimist

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #1

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #2

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #3

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #4

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #5

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #6

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #7

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #8

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #9

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #10

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #11

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #12

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #13

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #14

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #15

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #16

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #17

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #18

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #19

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #20

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #21

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #22

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #23

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #24

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #25

Kursusetöö-Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏ #26

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

105 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

E Kaalikas Õppematerjali autor

Sissejuhatus 3
1. Teose vaba kasutamise olemus 4
1.1 Teose kasutamine ilma autori nõusolekuta 4
1.2 Teose vaba kasutamise võimalused 6
2. Autoriõigustega rikkumisega kaasnev vastutus 19
2.1 Autori õigused 19
2.2 Autoriõiguste rikkumisega kaasnev karistus- ja tsiviilõiguslik vastutus 22
Kokkuvõte 25
Kasutatud kirjanduse loetelu 26

autoriõigused õigus seadus kasutamine teos autori nõusolek

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused

• valitsuse õigusaktid. 4. Autoriõigusega kaitstavad teosed. - slaidid 6 - 7 lk 4.1 Fotograafiateosed. - slaid 8; 4.2. Koreograafiateosed. - slaid 8; 4.3. Tuletatud teosed. - slaid 8; 4.4. Andmebaasid, teoste ja informatsiooni kogumikud. - slaid 8; 4.5. Arvutiprogramm ja kaasmaterjalid. - slaid 8; 4.6.Formaat. - slaid 8; 4.7 Standard. - slaid 8. Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Kaitstava teose suhtes tekivad spetsiifilised õigused, mida nimetatakse autoriõiguseks. Teose õiguslik määratlus on antud AutÕS §-s 4 lg 2. Selle sätte kohaselt on autoriõigusega kaitstava teose tunnused järgmised: 1) originaalsus (teos peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus); 2) teos on kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas, seega tehnika valdkond on välistatud; 3) teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis. See vorm (käsikiri, audio- või

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

doc

"Autoriõigused" referaat

Hiljem lisandusid ka teised õigused, näiteks õigus teost avalikult esitada, õigus teost raadio teel edastada jt. Inglismaal tekkinud ja sealt USA-sse ja teistesse sama õigussüsteemiga (nn Common Law) maadesse levinud uus õigus oli tegelikult oma olemuselt ettevõtja õigus. Prantsusmaalt sai 18. sajandi lõpus alguse Mandri-Euroopale iseloomulik autoriõigus. See oli üles ehitatud teose autorist lähtudes, mida tõendab ka kasutatav termin droit d'auteur autoriõigus. Eesti kehtis kuni 1940. aastani Venemaa 1911. a. autoriõiguse seadus. Edasi kehtisid Nõukogude Liidu ja Eesti NSV õigusaktid, sealhulgas 1964. a. tsiviilkoodeksi IV osa "Autoriõigus". Eesti Vabariigi esimene päris oma autoriõiguse seadus võeti vastu 1992. a. Autoriõigusega kaitstakse kirjandus-, kunsti-, muusika- ja teadusteoseid.

Arvuti õpetus

doc

IT õiguse kontrolltöö nr 2 2012

alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus.  kirjandus,  kunsti ja  teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed; 2) teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms);

Isikuandme kaitse

doc

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse

1. AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on: 1) intellektuaalse omandi üks liik; 2) iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja

Õigus

docx

AUTORIÕIGUSED JA NENDE RIKKUMINE INTERNETIS POPULAARSE VEEBIKANALI YOUTUBE.COM NÄITEL

ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut AUTORIÕIGUSED JA NENDE RIKKUMINE INTERNETIS POPULAARSE VEEBIKANALI YOUTUBE.COM NÄITEL Teadusreferaat Tallinn 2013 Sissejuhatus Kõik me oleme autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid tihtipeale me lihtsalt ei oska seda endale teadvustada. Ükski raamat, film või muusikapala ei sünni ilma, et mõni või mõned inimesed selle kallal palju vaeva ei näeks. Sellise töö tulemust nimetatakse teoseks ja autor saab sellele autoriõigused. Kiri sõbrale või artikkel ajalehte, koolikirjand või joonistus, ülikooli referaat või kursusetöö kõik see igapäevase tegevuse tulemus on kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus1.

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

pdf

Intellektuaalne omand ja andmekaitse (konspekt)

Põhiseaduse järgi on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule ning riik kaitseb neid õigusi. Inimõiguste ülddeklaratsiooni (1948) kohaselt on igal inimesel õigus oma moraalsete ja materiaalsete huvide kaitsele, mis tulenevad tema mis tahes teaduslikust, kirjanduslikust ja kunstilisest tulemusest, mille autoriks ta on. Inimese loometegevuse tulemused on väga mitmekesised, ulatudes traditsioonilisest kirjanike, kunstnike ja heliloojate loomingust erinevate teaduste ja tehnoloogiateni. Selle mitmekesisuse tõttu on ka intellektuaalomandi kaitseks loodud erinevaid võimalusi. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda eelkõige: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. Sageli aetakse segamini asjaõiguslik omand ja intellektuaalne omand. Nende kahe peamine vahe

Õigus

docx

Teadusreferaat autoriõiguseseadus sündmuse kontekstis

...............7 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 12 2 Sissejuhatus Tehes lapseeas oma esimesed kritseldused paberile, ollakse juba täisväärtuslik autor. Kritselduse ehk teose edasimüümisel aga on autoril õigus saada tasu. Tsiteerides Pisukest (2004) „Kõik inimesed on autorid. Suurem osa nendest ainult ei tea seda. Enamus ülikooli töötajatest ja üliõpilastest teab, et nad on autorid, kuid suur osa ei tea oma õigusi. Ja osa nendest, kes teabki oma õigusi, ei pruugi sageli osata neid õigusi kaitsta.“ (Pisuke 2004: 9) Seega kirjutades ülikooli referaati, artiklit või luues, mis tahes teos, on see kaitstav autoriõigustega.

Intellektuaalne omandi kaitse

doc

Intellektuaalomand

1. Intellektuaalomand  Sissejuhatus Inimene on suuteline oma intellekti ehk arukuse abil looma midagi uut. Selles on nähtud inimese jumalanäolisuse märki. Oma bioloogiliste eelduste poolest on inimene sarnane loomale, kes ei loo, vaid kopeerib juba olemasolevat, kohandades seda oma vajadustele. See loomulik käitumine vastandub inimeses teadvustatud püüdlusele hea, ilu ja tõe poole, mis väljendub oma elukeskkonna paremaks muutmises (leiutised), selle kaunistamises (kujutav kunst, muusika, kirjandus) ja teadusega tegelemises. Loomulik käitumine tähendab ka tugevama võimu, oma egoistlike huvide kaitsmist jõuga. Sellele vastandub ühiskonna liikmete välise vabaduse vastastikune piiramine õiguse (Evgenij Nikolaevich Trubeckoj määratlus) vahenditega, millega esiteks tagatakse võimalus kõigi ühisonnaliikmete kooseksisteerimiseks ja teiseks luuakse eeldused

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

Canizares: päris hästi

18:23 16-11-2012

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 26 lk