Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused (2)

1
2.  Autoriõigus  ja autoriõigusega kaasnevad õigused 
1. Autoriõiguse süsteemi ülesehitus. -  slaid “autor” 2 lk 
2.  Autoriõiguse majanduslik tähtsus. - slaid “autor” 3 - 5 lk 
3.  Autoriõiguse mõiste, allikad ja ajalugu.  -  
ajalugu - Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu 
esimene  seadus,  mis  käsitles  trükiteoste  kopeerimist.  Inglise  keeles  autoriõigust  tähistav  mõiste 
copyright  tähendabki  otsetõlkes  kopeerimise  õigust.  Tänapäeval  kaitseb  autoriõigus  kirjandus-, 
kunsti- ja teadusteoseid.  
mõiste  - Autoriõigus  on  intellektuaalse  omandi  üks  liik. Autoriõigus  on:  iseseisev  õigusnormistik 
Eesti  õigussüsteemis  ja  autorile  kuuluvate  isiklike  ja  varaliste  õiguste  kogum.  Seega  tähistab  üks 
sõna autoriõigus kahte erinevat mõistet. Nende kahe mõiste selgituseks on järgmised  laused : “Eesti 
autoriõigus kaitseb arvutiprogramme. Arvutiprogrammi looja autoriõigus on sätestatud autoriõiguse 
seaduses”. Autoriõigus on eraõiguse osa ja seda nimetatakse eraõiguse instituudiks. Autoriõigus on 
autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum.  
allikad -  
• PS § 39: “Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi”; 
• autoriõiguse seadus (AutÕS), mis võeti vastu 11.11.1992 ja kehtib 12.12.1992; 
•  Berni  kirjandus- ja kunstiteoste kaitse  konventsioon , millega Eesti taasühines 26.10.1994;  
• WTO TRIPS-leping 
• WIPO autoriõiguse leping (WCT); 
• mõned autoriõigust reguleerivad üksikud sätted on ka teistes  seadustes ; 
• valitsuse  õigusaktid . 
4.   Autoriõigusega  kaitstavad  teosed.  -  slaidid  6  -  7  lk  4.1  Fotograafiateosed.  -  slaid  8;  4.2. 
Koreograafiateosed.  -  slaid  8;  4.3.   Tuletatud   teosed.  -  slaid  8;  4.4.   Andmebaasid ,  teoste  ja 
informatsiooni  kogumikud.  -  slaid  8;  4.5.   Arvutiprogramm   ja  kaasmaterjalid.  -  slaid    8; 
4.6. Formaat . - slaid 8; 4.7 Standard. - slaid 8.  
Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Kaitstava teose suhtes tekivad  spetsiifilised  
õigused, mida nimetatakse autoriõiguseks.  
Teose õiguslik määratlus on antud AutÕS §-s 4 lg 2. Selle sätte kohaselt on autoriõigusega kaitstava 
teose  tunnused  järgmised:  1)  originaalsus  (teos  peab  olema  autori  enda  intellektuaalse  loomingu 
tulemus); 2) teos on kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas, seega tehnika  valdkond  on välistatud; 
3)  teos  peab  olema  väljendatud  mingisuguses  objektiivses  vormis.  See  vorm  ( käsikiri ,   audio -  või 
videosalvestis)  on  eelduseks,  et  teost  saaks  üldse  kaitsta;  4)  teos  peab  olem  sellises  objektiivses 
vormis,  mis  annab  võimaluse  teost  selle  vormi  kaudu  tajuda  ja   reprodutseerida   kas  vahetult  või 
mingi tehnilise vahendi abil.  
AutÕS § 4 lg 3 sätestab teoseid, millele tekib autoriõigus.  (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 
 1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed; 
 2) teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, 
artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid , maketid, mudelid, testid jms); 
 3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse  laieneb arvutiprogrammi mis 
tahes väljendusvormile; 
 4) kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud 
suuliselt (suulised teosed); 
 5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod; 
 6) draama - ja muusikalised draamateosed; 
 7) muusikateosed tekstiga  ja ilma tekstita; 
2
 8) koreograafiateosed ja pantomiimid; 
 9) audiovisuaalsed teosed (§ 33); 
 10) [ kehtetu - RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000]  
 11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid; 
 12) lavastused ja lavakujunduslikud teosed; 
 13) skulptuuriteosed; 
 14) arhitektuurne   graafika  (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti 
sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid , arhitektuursed plastikateosed (mudelid, 
maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), 
linnaehitusansamblid ja kompleksid; 
 15) tarbekunstiteosed; 
 16) disaini- ja moekunstiteosed; 
 17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid; 
 18) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid); 
 19) õigusaktide projektid; 
 191) standardid ja standardite kavandid; 
 20) arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms; 
 21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja 
teose muu töötlus; 
 22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid). 
Andmebaas käesoleva seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud 
iseseisvate  teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav 
elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega 
käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi. Käesoleva seaduse alusel kaitstakse autoriõigusega 
andmebaasi, mis oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda intellektuaalse loomingu 
tulemus, ning ei kohaldata mingit muud kriteeriumi; 
 23) muud teosed.  
See on teoste näidisloetelu. Kui huvitavat teost loetelus pole, kuid see vastab eelmises alapunktis 
toodud tunnustele, on teos ikkagi autoriõigusega kaitstav. Loetelu hulka kuuluvad fotograafiateosed, 
koreograafiateosed, tuletatud teosed, andmebaasid, teoste ja informatsiooni kogumikud, 
arvutiprogramm ja kaasmaterjalid, formaat ja standard.  
5. AÕ-ga  mittekaitstav  intellektuaalse  tegevuse  tulemus  (ideed,  faktid,  andmed,  päevauudised, 
scène à  faire ). - slaid 9; AutÕS §-s 5 on loetletud need intellektuaalse tegevuse tulemused, mida 
autoriõigus  ei  kaitse.  Autoriõigusega  mittekaitstavate  objektide  loetelusse  kuuluvad  nii  teose 
tunnustele vastavad loometulemused (õigusaktid, kohtulahendid, rahvaloominguteosed jms) kui 
ka sellised inimtegevuse tulemused, mis teoseks ei ole (faktid, andmed, päevauudised jms).  
Vastavalt AutÕS  §-le  5  ei  kaitsta  autoriõigusega:  ideid,  fakte  ja  andmeid,  päevauudiseid,   scene   a 
faira (“scene to be made” or “scene that must be  done ”).   
See, et nimetatud objekte ei kaitsta autoriõigusega, ei tähenda, et nad on üldse õigusliku kaitse alt 
väljas.  Näiteks  riigi  ametlike  sümbolite  kaitse  on  ette  nähtud  avaliku  õiguse  normidega  ja  teatud 
juhtudel võib faktide ja andmete moonutamine kaasa tuua kriminaalvastutuse.  
6. Autoriõiguse tekkimine. - slaid 10; AutÕS § 7 Autoriõiguse tekkemoment: § 7.   Autoriõiguse 
tekkemoment 
 (1) Autoriõigus  teosele  tekib teose  loomisega . 
  (2)  Teos  loetakse  looduks  hetkel,  mil  see  on  väljendatud  mingis  objektiivses,  tajumist  ja 
reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. 
  (3) Autoriõiguse  tekkimiseks  ning  teostamiseks  ei  nõuta  teose  registreerimist,  deponeerimist  või 
muude formaalsuste täitmist. 
3
[RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] 
Autoriõigus  tekib  teose  loomisega.  Teose  loomise  momendiks  on  oma  loometulemuse  mingis 
objektiivses,  tajumist  ja  reprodutseerimist  võimaldavas  vormis  fikseerimise  hetk.  Kas  teos 
fikseeritakse  paberile,  arvuti  kõvakettale,  magnetlindile  või  majaseinale  (grafit),  pole  oluline. 
Teoreetiliselt saab oma teost fikseerida ka teise inimese mällu.  
7. Autorile  kuuluvad  õigused.  -  slaid  11  ;  7.1.  Autoriõiguse  aluseks  olevad   põhiõigused .  7.2. 
Autori  isiklikud  ( moraalsed )  õigused  -  slaid  12;  7.3. Autori   varalised   õigused  -  slaid  13;  7.4. 
Isiklike ja varaliste õiguste suhe - slaid 14; 7.5. Autori õigus saada tasu. -                       Autorile 
kuuluvad õigused - autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused. Need 
on  teose  loomisest  tulenevalt  autorile  seadusega  tagatud  ainuõigused.  Isikul,  kellele  vastavad 
õigused kas seaduse või lepingu alusel kuuluvad, on monopoolne õigus nimetatud õigusi kas ise 
teostada  või  lubada  nende  teostamist  teistel  isikutel.  Autori  isiklike  ja  varaliste  õiguste 
teostamine  ilma õiguste  omaja   nõusolekuta  on üldjuhul keelatud ning seda loetakse autoriõiguse 
rikkumiseks.                       Autoriõiguse  aluseks  olevad  põhiõigused: Autori  õigustel  on  Eestis 
põhiseaduslik  alus.  PS  §  39  sätestab:  “Autoril  on  võõrandamatu  õigus  oma  loomingule.  Riik 
kaitseb  autori  õigust.”  Teose  loomise  momendist  tekib  sellele  autoriõigus.  Autoriõiguse  sisu 
moodustavad  isiklikud  ja  varalised  õigused.  Põhiõigused  -  teha  midagi  ise,  lubada  seda  teha 
teistel  isikutel  või  keelata  mingid  teod  oma   teosega .  Ajaloos  on  autori  õigusi  nimetatud  ka 
ainuõigusteks,  sest  need  tagavad  autorile  erakordselt  suure  kontrolli  oma  teose  üle.  
Autori isiklikud (moraalsed) õigused: AutÕS vastavalt § 12.  Isiklikud õigused:  
 (1) Teose autoril on õigus: 
 1) õigus teose autorsusele ehk võimalus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise 
fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes  kasutamisel  
(õigus autorsusele); 
  2)  õigus  autorinimele  ehk  võimalus  otsustada,  millisel  viisil  peab  olema  tähistatud  autori  nimi 
teose kasutamisel – kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või 
ilma nimeta (anonüümselt) (õigus autorinimele); 
 3) õigus teose puutumatusele ehk võimalus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, 
tema  pealkirjas  (nimetuses)  või  autorinime  tähistuses  mis  tahes  muudatusi  ning  õigus  vaidlustada 
ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi (õigus teose puutumatusele); 
  4)  õigus  teose  lisadele  ehk  võimalus  lubada  lisada  oma  teosele  teiste   autorite   teoseid 
(illustratsioone,  eessõnasid,  järelsõnasid,  kommentaare,  selgitusi,  uusi  osasid  jms)  (õigus  teose 
lisadele); 
 5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele ehk võimalus vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi 
ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele 
antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust (õigus autori au ja väärikuse kaitsele); 
  6)  õigus  teose  avalikustamisele  ehk  võimalus  otsustada,  millal  teos  on  valmis  üldsusele 
esitamiseks (õigus teose avalikustamisele); 
 7) õigus teose täiendamisele ehk võimalus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada (õigus 
teose täiendamisele); 
  8)  õigus  teos  tagasi  võtta  ehk  võimalus  nõuda  teose  kasutamise  lõpetamist  (õigus  teos  tagasi 
võtta); 
 9) õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist ehk võimalus nõuda oma autorinime kõrvaldamist 
kasutatavalt teoselt.  
Autori  varalised  õigused:  õiguse  teose  reprodutseerimisele-  tähendab   koopiat   tegemist.  Seega  on 
tegemist õigusega lubada või keelata teha oma teosest koopiat või  koopiaid . See on põhiline autorile 
majanduslikku kasu tagav õigus.  
4
Õigus  teose  levitamisele  -  teost  ei  kopeerita  reeglina  lihtsalt  niisama,  vaid  selleks,  et  selle  teose 
koopiaid kommertseesmärkidel või lihtsalt niisama levitada. Levitamine on teose või selle koopia 
müümine,   rentimine ,  laenutamine,  kinkimine  vms.  Selline  teose  levitamine  saab  toimuda  autori 
eelneval nõusolekul.  
Õigus teost avalikult esitada - on kolmas klassikaline autori õigus. Selleks, et esitada avalikult teise 
autori  loengut,  attekannet,  luuletust,  näidendit,  katkendit  monograafiast  jms,  peab  olema  autori 
eelnev  nõusolek.  See  õigus  hõlmab  nii  teose  elavat  ettekandmist  publikule  kui  ka  tehniliselt 
vahendatud ettekandmist.  
Vaid autori nõusolekul on lubatud Vastavalt AutÕS § 13.  Varalised õigused 
  (1)  Autorile  kuulub  ainuõigus  igal  moel  ise  oma  teost  kasutada,  lubada  ja  keelata  oma  teose 
samaviisilist  kasutamist  teiste  isikute  poolt  ja  saada  tulu  oma  teose  sellisest  kasutamisest,  välja 
arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja 
keelata: 
  1)  reprodutseerida  oma  teost  (õigus  teose  reprodutseerimisele).  Reprodutseerimiseks  loetakse 
teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes 
vormis või mis tahes viisil; 
 2) levitada oma teost või selle koopiaid (õigus teose levitamisele). Levitamiseks loetakse teose või 
selle  koopia  omandiõiguse  üleandmist  või  üldsusele  kasutada  andmist  mis  tahes  viisil,  sealhulgas 
rentimist  ja  laenutamist,  välja  arvatud  arhitektuuriteose  ja  tarbekunstiteose  rentimine  ja 
laenutamine.  Pärast  autori  poolt  või  tema  loal  teose  koopia  esmamüüki  või  omandiõiguse  muul 
viisil üleandmist Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud 
riigis  lõpeb  käesolevas  punktis  nimetatud  õigus  ja  teose  koopiat  võib  Euroopa  Liidu  liikmesriigis 
või  Euroopa  Majanduspiirkonna  lepinguga  ühinenud  riigis  edasi  levitada  autori  nõusolekuta. 
Autorile kuulub ainuõigus lubada või keelata oma teose koopia rentimist ja laenutamist üldsusele ka 
juhul, kui õigus teose levitamisele on lõppenud, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 133 sätestatud 
juhud; 
 4) tõlkida oma teos (õigus teose tõlkimisele); 
  5)  teha  teosest  kohandusi  (adaptsioone),  töötlusi  (arranžeeringuid)  ja  teisi  töötlusi  (õigus  teose 
töötlemisele); 
 6) koostada ja välja anda oma teoste kogumikke ja süstematiseerida oma teoseid (õigus teoste 
kogumikele); 
  7)  teost  avalikult  esitada  kas  elavas  või  tehniliselt  vahendatud  ettekandes  (õigus  avalikule 
esitamisele); 
 8) teost üldsusele näidata (õigus teose eksponeerimisele). Teose eksponeerimine tähendab teose 
või  tema  koopia  näitamist  kas  vahetult  või  filmi,  slaidi,  televisiooni  või  mis  tahes  muu  tehnilise 
vahendi või protsessi abil; 
  9)    teost  üldsusele   edastada   -  edastada  teos  raadio,  televisiooni  ja  satelliidi  kaudu  ning 
taasedastada  kaabellevivõrgu  kaudu,  samuti  suunata  teos  üldsusele  muude  tehnikavahendite 
vahendusel,  välja  arvatud  käesoleva  paragrahvi  punktis  91  nimetatud  viisil  (õigus  teose 
edastamisele); 
  91)  teha  teos  üldsusele  kättesaadavaks  sellisel  viisil,  et  isikud  saavad  teoseid  kasutada  nende 
poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal (õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele); 
 10) teostada oma arhitektuurne projekt seaduses ettenähtud korras; 
 11) teostada oma disaini-, tarbekunstiteose jms projekt. 
§ 14.   Autori õigus saada autoritasu (selle eest, et ta lubab teistel isikutel nimetatud õigusi kas 
üksikult või oma kogumis kasutada). 
 (1) Autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu)  
isiklike ja varaliste õiguste suhe - slaid 14.  
5
8. Autoriõigus  ja   omandiõigus .    -  Tuleb  teha  selget  vahet  autoriõiguse  ja  omandiõiguse  kui 
asjaõiguse  ühe  liigi  vahel.  Monograafia  algne  käsikiri,  joonis  või  kaart  võivad  olla  annetatud 
ülikooli muuseumile. Muuseumil on küll omandiõigus, kuid mitte autoriõigus sellele teosele.  
Autoriõigust eristab omandiõigusest mitu fundamentaalset tunnust: 1) kaitse territoriaalne iseloom. 
Teoseid  kaitstakse  autoriõigusega  põhimõtteliselt  ainult  Eesti  territooriumil.  Kaitse  territooriumi 
saab  laiendada  rahvusvahelise  lepinguga,  näiteks  Berni  konventsiooniga.  Omandiõigus  on 
eksterritoriaalne ehk kehtib kogu maailmas; 2) tähtajalisus. Autoriõigus teosele kehtib  üldreeglina  
autori  eluajal  ja  70  a  pärast  autori  surma.  Omandiõigus  on  tähtajatu;  3)  õiguste  erinev  iseloom. 
Autoril  on  nii  isiklikud  kui  ka  varalised  õigused.  Omanikul  on  õigus  asja   vallata ,  kasutada  ja 
käsutada; isiklikud õigused asjale puuduvad.  
Autor  jääb   autoriks   ja  autoriõiguse  omajaks  ka  juhul,  kui  see  konkreetne  objekt,  milles  teos  on 
väljendatud,  kuulub  omandiõiguse  alusel  teisele  isikule.  Näiteks  käsikirja  või  maali  kuulumine 
erakogusse ei mõjuta autori autoriõigust oma teosele. Seadus püüab arvestada nii autori kui ka teose 
omaniku huvisid.  
9. Autorile  kuuluvate  õiguste  piiramine.  -  slaid  18.  AutÕS  alusel  võib  autori  varaliste  õiguste 
teostamise piiramine toimuda. See tähendab teose vaba kasutamine. Siis võib teose kasutamine 
autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta toimuda; teose kasutamine autori nõusolekuta, kuid tasu 
maksmisega;    orbteose  kasutamine  (Orbteose  mõiste  on  tuletatud  ingliskeelsest  väljendist 
„orphan   works ”,  millega  tähistatakse  Euroopa  Liidu  õiguses  teoseid,  mille  autor  ei  ole  teada. 
Euroopa  arhiivides  on   miljoneid   ühikuid  selliseid  teoseid  ning  otsitakse  võimalust,  kuidas 
selline  olukord  paigutada    autoriõiguse  süsteemi.  Kultuuriministeeriumis  ette  valmistatud 
eelnõus  on  pakutud  lahendus,  et   mäluasutus ,  kelle  kogus  on  selline  teos,  saaks  õiguse  seda 
kasutada, ilma et see tooks kaasa autoriõiguse rikkumise).  
10.  Kolme astmeline test (three  step  test).   - said 17. AutÕS § 17 - nn. kolmeastmeline test (three 
step test), mis tuleneb Berni konv-st ja on autori heaved ja ainuõiguste kaitse garantiiks.  
Teose  vaba  kasutamine  võib  toimuda  juhul,  kui:  1)  selline  vaba  kasutamise  võimalus  on 
autoriõiguse seaduse IV ptk-s otseselt ette nähtud; 2) kui selline kasutamine ei ole  vastuolus  teose 
tavapärase  kasutamisega;  või  3)  selline  kasutamine  ei  kahjusta  põhjendamatult  autori  seaduslikke 
huvisid.  
11. Teose kasutamine autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta.: teose vaba kasutamine. Enamasti on 
õigus teoseid kasutada vaid autori eelneval nõusolekul, on eranditena teatud juhtudel ja  mahus  
võimalik  teoseid  kasutada  ka  autori  nõusolekuta  (Berni  konventsiooni  artikli  9  järgi). 
Eelnimetatud erijuhtude kehtestamine võimalusele tuginedes on ka Eesti autoriõiguse seaduses 
sätestatud erandid, millal on lubatud teoste kasutada autori nõusolekuta. Teose vaba kasutamise 
juhud  on  seaduses  otseselt  ja  ammendavalt  sätestatud  ning  seaduse  vaba  ja   laiendab  
tõlgendamine  ei  ole  lubatud.  Teose  vaba  kasutamise  võimalused  ja  nende  puhul  järgimist 
vajavad  olulisemad  põhimõtted  on  järgmised.  Esiteks  ei  tohi  teose  vaba  kasutamine  olla 
vastuolus  teose  tavapärase  kasutamisega  ega  kahjustada  põhjendamatult  autori  seaduslikke 
huve.  Mida  mõista  tavapärase  kasutamise  ja  autori  seaduslike  huvide  võimaliku  kahjustamise 
all,  oleneb  konkreetsetest  faktilistest  asjaoludest  ja  nende  tõlgendamisest. Teiseks,  teose  vaba 
kasutamise  juhtumid  seonduvad vaid autori varaliste õigustega. Autori isiklike õiguste järgimise 
kohustuse  täitmisest  teose  kasutaja  vaba  ei  ole.  Sellega  seonduvalt  nõuab  seadus  üldjuhul  ka 
vaba kasutuse juhtude korral teose autori nime (kui see on teosel näidatud) ning avaldamisallika 
äranäitamist.  Teose  kasutamine  autori  nõusolekuta  ja  tasu  maksmiseta:  autoriõiguse  seadus 
6
lubab füüsilisel isikul autori nõusolekuta ja tasu maksmata reprodutseerida ja tõlkida teost, mis 
on õiguspäraselt avaldatud, tingimusel, et see toimub isikliku kasutamise eesmärkidel ja selline 
tegevus  ei  taotle  ärilisi  eesmärke.  Oluline  on  rõhutada,  et  nimetatud  õigus  kuulub  vaid 
füüsilisele  isikule  ning  teose  isiklikust  kasutamisest  juriidilise  isiku  puhul  rääkida  ei  saa  ning 
ühelgi juriidilisel isikul nimetatud vaba kasutamise alusele tugineda ei ole võimalik. Füüsilistele 
isikutele tagatud teose isiklikel eesmärkidel vaba kasutamise õigus on teatud teoste puhul siiski 
piiratud.  Nii  ei  ole  lubatud  autori  nõusolekuta  ja  autoritasu  maksmiseta  isikliku  kasutamise 
eesmärgil  arhitektuuri-  ja  maastikuarhitektuuriteoste  reprodutseerimine,  kujutava  kunsti  teoste 
reprodutseerimine;  elektrooniliste  andmebaaside  reprodutseerimine;  arvutiprogrammide 
reprodutseerimine;  samuti  nootide  reprograafilisel  viisil  reprodutseerimine.  Lisaks  eeltoodule 
on  praktikas  väga  sageli  rakendatavaks  autori  nõusolekuta  ja  tasu  maksmiseta  teose  vaba 
kasutamise  aluseks  autoriõiguse  seaduse  §  19,  mis  sätestab   seitse   erinevate  teose  vaba 
kasutamise  võimalust,  mis  kõik  on  seotud  teaduslike,  hariduslike,  informatsiooniliste  ja 
õigusemõistmise  vajaduste  ning  eesmärkidega.   Viidatud   paragrahvist  tulenevalt  on  autori 
nõusolekuta  ja  autoritasu  maksmiseta,  kuid  kasutatud  teose  autori  nime,  kui  see  on  teosel 
näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega lubatud. AutÕS  
12.  Teose  kasutamine  autori  nõusolekuta,  kuid  tasu  maksmisega.:  teose  vaba  kasutamine. Autori 
nõusolekuta võib küll kasutada audiovisaalset teost ja teose helisalvestist isiklikeks  vajadusteks , 
kuid  autoritel,  samuti  esitajatel  ja  fonogrammitootjatel  on  õigus  saada  sellise  kasutamise  eest 
tasu.  Oluline  on  arvestada,  et  nimetatud  vaba  kasutamine  on  õiguspärane  taas  vaid  füüsiliste 
isikute puhul ja erand juriidilistele isikutele ei  laiene . Füüsiline isik on kohustatud tasu maksma 
vaid  siis,  kui  tema  impordib  salvestusseadmeid  ja  -  kandjaid  või  toob  nimetatud  tooteid 
Euroope  Ühenduse  tolliterritooriumilt  Eestisse  kaubanduslikul  eesmärgil.  Autori  nõusolekuta 
võib  füüsiline  isik  teoseid  isiklikul  otstarbel  ka  reprograafiliselt  reprodutseerida,  samut  on 
reprodutseerimine  lubatud  õppe-  ja  teaduslikel  eesmärkidel   haridus -  ja  teadusasutustes.  Nii 
autoritel kui ka kirjastajatel on õigus saada sellise reprodutseerimise eest tasu, mida makstakse 
riigieelarve  vahenditest.  Käsitletud  mõlemal juhul on tasu maksjad, maksmise kord, tasu suurus 
ja tasu jaotamise määrad kehtestatud Eesti Vabariigi valitsuse määrustega ning teose kasutajalt 
üldjuhul tasu nõuda ei ole alust. AutÕS  
13. Teose  kasutamine  kui  õiguste  omaja  ei  ole  teada.:  teose  vaba  kasutamine.  4.  ORBTEOSE 
KASUTAMINE 
§ 272.  Orbteos 
 (1) Käesolevas jaos nimetatud tingimustel on lubatud vabalt kasutada alljärgnevaid autoriõiguse ja 
autoriõigusega  kaasnevate  õiguste  objekte,  mis  avaldati  esmakordselt  Euroopa  Liidu  liikmesriigis 
või  Euroopa  Majanduspiirkonna  lepinguga  ühinenud  riigis  või,  kui  neid  ei  ole  avaldatud,  mis 
edastati  esmakordselt  Euroopa  Liidu  liikmesriigis  või  Euroopa  Majanduspiirkonna  lepinguga 
ühinenud riigis: 
  1)  raamat,  ajakiri,  ajaleht  või  muu  kirjutisena  avaldatud  teos,  mida   talletatakse   avaliku  arhiivi, 
muuseumi,  raamatukogu,  teadus-  ja  haridusasutuse  või  filmi-  või  audiopärandi  säilitamisega 
tegeleva asutuse (edaspidi avalik mäluasutus) kogus; 
 2) audiovisuaalne  teos või fonogramm, mida talletatakse avaliku mäluasutuse kogus; 
  3)  audiovisuaalne  teos  või  fonogramm,  mis  on  toodetud  Eesti  Rahvusringhäälingu  poolt  kuni 
2002.  aasta  31.  detsembrini  (kaasa  arvatud)  ja  mida  talletatakse  Eesti  Rahvusringhäälingu 
arhiivides; 
  4)  õiguste  objekt,  mis  sisaldub  punktides  1–3  nimetatud  teoses  või  fonogrammis  või  moodustab 
selle  lahutamatu osa. 
7
  (2)  Käesoleva  jao  sätteid  kohaldatakse  samuti  käesoleva  paragrahvi  1.  lõike  punktides  1–3 
nimetatud teosele või fonogrammile, mida ei ole kunagi avaldatud või mida ei ole kunagi edastatud, 
kuid  millele  on  1.  lõikes  nimetatud  asutus  võimaldanud  autori  või  autoriõigusega  kaasnevate 
õiguste omaja nõusolekul üldsusele juurdepääsu, kui on põhjust eeldada, et autor või autoriõigusega 
kaasnevate õiguste omaja ei ole vastu käesoleva seaduse § 276 1. lõikes nimetatud kasutusviisidele. 
 (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud teos või fonogramm on orbteos, kui hoolimata 
sellest, et käesoleva seaduse § 273 kohaselt on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega 
kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi 
omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud. 
  (4)  Kui  õigus  teosele  või  fonogrammile  on  mitmel  isikul  ja  neist  kõiki  ei  ole  tuvastatud  või 
tuvastamisest hoolimata leitud pärast käesoleva seaduse § 273 kohaselt tehtud ja dokumenteeritud 
hoolikat otsingut, võib teost või fonogrammi kasutada käesoleva jao kohaselt tingimusel, et õiguste 
omaja, kes on tuvastatud ja leitud, on talle kuuluvate õiguste suhtes andnud avalikule mäluasutusele 
või  Eesti  Rahvusringhäälingule  loa  teose  või  fonogrammi  reprodutseerimiseks  ja  üldsusele 
kättesaadavaks tegemiseks. 
 (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõige ei piira tuvastatud ja leitud autori ja autoriõigusega kaasnevate 
õiguste omaja õigusi teosele või fonogrammile. 
  (6) Anonüümselt  või  pseudonüümi  all  loodud  teose  ja  autoriõigusega  kaasnevate  õiguste  objekti 
suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 29 2. ja 3. lõiget ning § 621 3. lõiget. 
§ 273.  Hoolikas otsing 
 (1) Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, mida avalik mäluasutus või Eesti  Rahvusringhääling  
soovib kasutada, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus 
hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu 
tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist. 
 (2) Teose või fonogrammi orbteoseks tunnistamisele eelneva hoolika otsingu tegemiseks kohased 
allikad kehtestab valdkonna eest  vastutav minister määrusega. 
 (3) Hoolikas otsing tehakse Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga 
ühinenud riigis, kus teos esmakordselt avaldati või, kui seda ei ole avaldatud, kus see edastati, välja 
arvatud  sellise  audiovisuaalse  teose  puhul,  mille  produtsendi   peakorter   või  peamine  elukoht  asub 
Euroopa  Liidu  liikmesriigis  või  Euroopa  Majanduspiirkonna  lepinguga  ühinenud  riigis.  Sellisel 
juhul  tehakse  hoolikas  otsing  Euroopa  Liidu  liikmesriigis  või  Euroopa  Majanduspiirkonna 
lepinguga  ühinenud  riigis,  kus  asub  audiovisuaalse  teose  produtsendi  peakorter  või  peamine 
elukoht. 
  (4)  Käesoleva  seaduse  §  272  2.  lõikes  nimetatud  juhul  tehakse  hoolikas  otsing  Euroopa  Liidu 
liikmesriigis  või  Euroopa  Majanduspiirkonna  lepinguga  ühinenud  riigis,  kus  on  selle 
organisatsiooni  asukoht,  kes  autori  või  autoriõigusega  kaasnevate  õiguste  omaja  nõusolekul 
võimaldas teosele või fonogrammile üldsuse juurdepääsu. 
  (5)  Kui  tõendite  põhjal  on  alust  arvata,  et  Euroopa  Liiduga  või  Euroopa  Majanduspiirkonna 
lepinguga  mitteühinenud  riigis  leidub  olulist  teavet  õiguste  omaja  kohta,  kontrollitakse  ka  selles 
riigis kättesaadavaid teabeallikaid. 
§ 274.  Pädev asutus 
 (1) Pädevaks asutuseks orbteose staatust käsitleva info vahendajana on Eestis Justiitsministeerium. 
§ 275.  Orbteose staatuse vastastikune tunnustamine 
    Teost  või  fonogrammi,  mida  ühes  Euroopa  Liidu  liikmesriigis  või  Euroopa  Majanduspiirkonna 
lepinguga  ühinenud  riigis  käsitatakse  orbteosena,  käsitatakse  orbteosena  kõikides  Euroopa  Liidu 
liikmesriikides või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riikides. 
§ 276.  Orbteose vaba kasutamine 
8
 (1) Avalikul mäluasutusel ja Eesti Rahvusringhäälingul on lubatud kasutada orbteoseks  tunnistatud  
ning orbteoste andmebaasi edastatud oma kogusse kuuluvat teost või fonogrammi üksnes  avalikes  
huvides ja kõigi tuvastatud õiguste omajate nimede näitamise korral järgnevatel juhtudel: 
 1) üldsusele kättesaadavaks tegemine kultuurilistel ja hariduslikel eesmärkidel; 
  2)  reprodutseerimine  digiteerimise,  üldsusele  kättesaadavaks  tegemise,  indekseerimise, 
kataloogimise, säilitamise või taastamise eesmärgil. 
 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asutus võib lubatud vaba kasutamise käigus teenida 
tulu vaid orbteose digiteerimise ning üldsusele kättesaadavaks tegemise kulude katmise eesmärgil. 
§ 278.  Tasu orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi kasutamise eest 
 (1) Kui orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi staatus on osaliselt või täielikult tühistatud, 
on õiguste omajal õigus saada tasu teose või fonogrammi kasutamise eest. 
  (2)  Autorile  või  fonogrammitootjale  väljamakstava  tasu  suuruse  määramiseks  kinnitatakse 
kolmeaastaseks  perioodiks   komisjon ,  kuhu  kuuluvad   autoreid ,  esitajaid,  fonogrammitootjaid  ja 
audiovisuaalsete  teoste  produtsente  esindavate  organisatsioonide,  Kultuuriministeeriumi  ning 
Justiitsministeeriumi esindajad. 
  (3)   Komisjon   kinnitatakse  valdkonna  eest  vastutava  ministri  käskkirjaga,  kelle  juhitava 
ministeeriumi ülesandeks põhimääruse kohaselt on tasu maksmine orbteoseks tunnistatud teose või 
fonogrammi kasutamise eest. 
  (4)  Käesoleva  paragrahvi  2.  lõikes  nimetatud  komisjon  otsustab  osaliselt  või  täielikult  tühistatud 
staatusega  orbteose  õiguste  omajale  makstava  tasu  suuruse,  võttes  arvesse  nii  õiguse  omajale 
tekkinud kahju kui ka orbteose senise kasutamise eesmärke ja olemust. 
  (5)  Käesoleva  paragrahvi  3.  lõikes  nimetatud  minister  kinnitab  käskkirjaga   hiljemalt   kolm  kuud 
pärast  eelarveaasta  lõppu käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel moodustatud komisjoni otsuse põhjal 
makstavate tasude suuruse õiguste omajate kaupa. 
 (6) Õiguste omajale käesoleva paragrahvi alusel määratud tasu maksab välja käesoleva paragrahvi 
3.  lõikes  nimetatud  ministeerium  hiljemalt  üheksa  kuud  pärast  eelarveaasta  lõppu.  Makstavate 
tasude kogusumma eelarveaastas ei ületa 2000 eurot. 
14.  Isikud, kellele kuulub autoriõigus. - slaid lk 20 14.1. Teose autor. 14.2. Ühine autorsus.14.3. 
Autoriõigus tuletatud teosele. 14.4. Autoriõigus töökohustuste täitmise korras loodud teosele. lk 
47 
14.  Isikud,  kellele  kuulub  autoriõigus:   Autoriõigused   tekivad  küll  teose  loojal,  kuid  and  võivad 
mitmetel  õiguslikel  alustel   kuuluda   väga  erinevatele  isikutele.  Sellisteks  õiguslikeks  alusteks  on 
seadus, leping ja pärimine.  
Isikud, kellele võivad kuuluda autoriõigus (kui autori isiklikud ja varalised õigused oma kogumis) 
või üksikud autoriõigused, on järgmised:  
1) autor - § 28 
2) mitu autorid ühiselt - § 30 
3)  tööandja  - § 32 
4) audiovisuaalse teose  produtsent  - § 33 
5) füüsiline või juriidiline isik, kelle initsiatiivil ja juhtimisel loodi kollektiivne teos - § 31  
6) pärija - § 36 
7) isik, kellele autor autorilepingu alusel - a) loovutab (annab üle) oma õigused, b) annab loa ehk 
litsentsi: kas litsentsi või ainulitsentsi- § 46 
8) riik, seaduses otseselt ettenähtud juhtudel (avalikus teenistuses loodud teostele, pärimisel). 
14.1. teose autor: Teose autoriks peetakse Eestis ainult füüsilist isikut või füüsilisi isikuid. Järelikult 
juriidiline isik ei saa Eestis kanda autori kõlavat tiitlit.  
Eesti  seadus  kehtestab  põhimõtte,  et  isik,  kelle  nimi  on  fikseeritud  teosel,  loetakse  selle  teose 
autoriks. Seda nimetatakse autorsuse eeldamiseks või presumptsiooniks.  
9
Anonüümselt,  pseudonüümi  või  autorimärgi  all  avalikustatud  teose  autoril  on  nimetatud  teosele 
kõik  autoriõigused.  Selliste  õiguste  tähtaeg  on  aga  piiratud.  Sel  ajal,  mil  autor  hoiab  oma 
anonüümsust, teostab tema varalisi õigusi see isik, kes õiguspäraselt avaldas teose.  
14.2.  Ühine  autorsus:  teose  võib  luua  üks  isik  või  mitu  isikut  ühiselt.  Mitme  isiku  ühine 
panustamine teose loomisse toob kaasa ühise autorsuse.  
Ühisel autorsusel on kaks liiki - ühisautorsus ja kaasautorsus: 
1)ühisautorsus tekib juhul, kui teos moodustab ühe jagamatu terviku.  
2) kaasautorsus tekib juhul, kui teos koosneb iseseisva tähendusega osadest, mille loojad on igaüks 
eraldi identifitseeritavad. Iseseisev tähendus on sellisel teose osal, mida saab kasutada sõltumatult 
teose teistest osadest.  
Kaasautorsuse  puhul  on  eriline  tähtsus  vastastikusel  usaldusel.  Asi  on  nimelt  selles,  et  igale 
kaasautorile  kuulub  autoriõigus  nii  teosele   tervikuna   kui  ka  tema  poolt  loodud  teose  osale.  Iga 
kaasautor võib enda loodud osi kasutada iseseisvalt ka väljaspool ühist teost.  
Üldreeglina  kuuluvad  nii  isiklikud  (moraalsed)  kui  ka  varalised  õigused  teose  vahetule  loojale  - 
autorile.  Autor  teostab  neid  varalisi  ja  isiklikke  õigusi  kas  ise  (näiteks  sõlmides  lepingu 
kirjastusega) või autorite organistasiooni (näiteks Eesti Autorite Ühingu) kaudu kollektiivselt.  
14.3. autoriõigus tuletatud teosele: AutÕS § 4 lg 3 p 21: “tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse 
teose  kohandus  (adaptsioon),  töötlus  (arranžeering)  ja  teose  muu  töötlus”.  §  35.    Autoriõigus 
tuletatud teosele 
 (1) Teise autori teosest tuletatud teose autoril tekib autoriõigus oma teosele. 
  (2)  Tuletatud  teose  loomine,  sealhulgas  jutustava  teose  ümbertöötamine  draamateoseks  või 
stsenaariumiks,  draamateose  või  stsenaariumi  ümbertöötamine  jutustavaks  teoseks,  draamateose 
ümbertöötamine  stsenaariumiks  ja  stsenaariumi  ümbertöötamine  draamateoseks,  võib  toimuda 
ainult käesoleva seaduse VII peatükis ettenähtud korras ja algse teose looja autoriõigusi  järgides . 
  (3)  Isikul,  kes  on  loonud  teise  autori  teose  (algse  teose)  alusel  uue,  loominguliselt  iseseisva  ja 
algsest  teosest  sõltumatu  teose,  tekib  autoriõigus  sellele  teosele.  Sellisel  juhul  tuleb  ära  näidata 
algse teose autori nimi, teose pealkiri (nimetus) ja allikas, kus teos on avaldatud. 
  (4)  Käesoleva  paragrahvi  1.  lõike  sätteid  kohaldatakse  ka  teostele,  mille  autorid  ei  ole  teada 
(rahvaloominguteosed, anonüümsed teosed jms), teostele, mille autoriõigusega kaitsmise tähtaeg on 
möödunud, ja intellektuaalse tegevuse tulemustele, millele käesolevat seadust ei kohaldata (§ 5). 
14.4.  autoriõigus  töökohustuste  täitmise  korras  loodud  teosele:  Vastavalt AutÕS  §-le  32  lähevad 
varalised õigused oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teosele üle tööandjale. Tööandja 
ja  töötaja  vahelise lepinguga võib aga ette näha, et varalised õigused ei lähe üle tööandjale.  
Samasugune  säte  kehtib ka avalikus teenistuses loodud teoste kohta, kus varalised õigused lähevad 
üle  riigile.  Riigi  nimel  teostab  selliseid  üleläinud  varalisi  autoriõigusi  see  riigiasutus,  kelle 
ülesandel, tellimusel või juhendamisel teos loodi.  
Autori  isiklike  õiguste  osas  tuleb  kokku  leppida  eraldi.  Kui  tööandja  ja   töötaja   vahel  mingit 
kokkulepet  ei  ole,  siis  eeldatakse,  et  kõik  isiklikud  õigused  kuuluvad  autorile.  Tööandjal  on 
võimalus sõlmida töötajaga eraldi kokkulepe, millega töötaja annab tööandjale kas kõigi või osade 
isiklike õiguste kasutamiseks ainulitsentsi. 
15. Autoriõiguse ajaline kehtivus. - slaid 21;  
Autoriõiguse  kehtivuse  tähtaeg  nii  maailmas  kui  ka  Eestis  on  pidevalt  pikenenud.  Berni 
konventsioon  näeb  üldreeglina  ette  autori  eluaja  ja  50  aastat  pärast  tema  surma.  Euroopa  Liidu 
tähtaegne   direktiiv   pikendas  aga  EL  liikmesmaades  seda   tähtaega   -  autori   eluaeg   +70  a.  Eesti 
seadusesse viidi eluaeg + 70a reegel sisse alates 2000. a  jaanuarist .  
Oluline  on  teada,  et  seadusele  anti  tagasiulatuv  toime  varem  loodud  teoste  suhtes.  Enne  2000.  a 
jaanuari  olid  autoriõiguse  kaitse  tähtajad  Eestis  autori  eluaeg  +  25  a  (1973  kuni  1992)  ja  autori 
10
eluaeg  +  50  a  pärast  surma  (1992  kuni  seadusmuudatuse  jõustumiseni  06.01.2000.  a).  Järelikult 
langes osa teoseid selle tähtaja  möödudes  kaitse alt välja.  
Tähtaja möödumise tagajärjeks on see, et kõik isikud võivad teost vabalt kasutada. Sellist olukorda 
iseloomustatakse väljendiga, et teos on üldises kasutuses. Teose vaba kasutamine eeldab aga siiski 
autorsuse, autori nime, au ja väärikuse ning pealkirja kaitse reeglitest kinnipidamist.  
Erandid - ühise autorsuse puhul arvestatakse 70-aastast tähtaega viimase, teisi autoreid üle elanud 
ühise autori surmast.  
-  autoriõiguse  kehtivus  vähem  kui  autori  eluaeg  +  70  a:  autoriõigus  on  lühem  järgmistel  juhtudel 
1)tööandja  autoriõigus  töökohustuste  täitmise  korras  loodud  teosele  kehtib  70  a  pärast  teose 
õiguspärast  avalikustamist.  Kui  teos  jääb  aga  sahtlisse  või  riiulile  ja  see  pole  avalikustatud  70  a 
jooksul, siis arvutatakse 70 a teose loomisest. Viimati  mainitud  sättel võib olla tähtsus nende teoste 
puhul, mis tulevad päevavalgele arhiividest või raamatukogu fondidest.  
16. Autoriõigusega  kaasnevad  õigused.  -  slaid  22  ehk  naaberõigused.  Need  on  teose  esitaja, 
helisalvestise  ehk  fonogrammi  tootja  ja  ringhäälinguorganisatsiooni  õigused  ja  nn  uued  EL 
direktiividest tulenevad õigused (näiteks andmebaasi tegija õigused).  
17. Õiguste kollektiivne teostamine. - slaid 23-25 
AutÕS IX. peatükk 
ÕIGUSTE KOLLEKTIIVNE TEOSTAMINE  
§ 76.  Kollektiivse esindamise  organisatsioon  
  (1) Autoritel,  esitajatel,  fonogrammitootjatel,  televisiooni-  ja  raadioteenuse  osutajatel  ning  teistel 
autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatel on õigus asutada kollektiivse esindamise 
organisatsioone. 
  (2)  Kollektiivse  esindamise  organisatsioon  peab  olema   mittetulundusühing ,  mille  asutamise, 
tegevuse  ja  lõpetamise  suhtes  kohaldatakse  mittetulundusühingute  seadust  käesolevast  seadusest 
tulenevate erisustega. 
  (3)  Õiguste  teostamine  kollektiivse  esindamise  organisatsiooni  kaudu  on  kohustuslik  teose  ja 
autoriõigusega kaasneva õiguse objekti taasedastamisel kaabellevivõrgus ja käesoleva seaduse § 133 
7. lõikes, § 14 6. ja 7. lõikes, §-des 15, 27 ja 671 ning § 68 4. lõikes nimetatud juhtudel. 
  (4)  Käesoleva  paragrahvi  3.  lõiget  ei  kohaldata  teose  ja  autoriõigusega  kaasneva  õiguse  objekti 
taasedastamisel kaabellevivõrgus, kui õiguste omaja on televisiooni- ja raadioteenuse  osutaja . 
  (5)  Kollektiivse  esindamise  organisatsioonil  on  õigus  saada  kõikidelt  avalik-õiguslikelt  ja 
eraõiguslikelt  isikutelt  vajalikku  teavet  teoste  ja  autoriõigusega  kaasnevate  õiguste  objektide 
kasutamise kohta. 
§ 77.  Kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse  printsiibid  ja viisid 
  (1)  Kollektiivse  esindamise   organisatsioonid   teostavad  ja   kaitsevad   oma  liikmete  varalisi  ja 
isiklikke õigusi organisatsiooni põhikirjas ja liikmelepingus ettenähtud korras, sealhulgas: 
  1)  annavad  nõusoleku  teose  või  autoriõigusega  kaasnevate  õiguste  objekti  (esituse,  fonogrammi, 
raadio-  ja  televisioonisaate  või  -programmi)  kasutamiseks,  sõlmides  selleks  kasutajaga  vastava 
lepingu; 
  2)  otsustavad  autoritasu,  litsentsitasu,  esitajatasu  või  muu  tasu  suuruse,  pidades  vajaduse  korral 
sellealaseid läbirääkimisi; 
  3)  koguvad  ja  maksavad  välja  tasu  teoste  või  autoriõigusega  kaasnevate  õiguste  objektide 
kasutamise eest; 
  4)  loovad  ja  käsutavad  sihtasutusi  Eesti  autorite  ning  teose  esitajate  loometingimuste 
parandamiseks ja sotsiaalseks kindlustamiseks ning nende teoste tutvustamiseks välismaal; 
 5) kaitsevad ja teostavad autorite ning autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate õigusi kohtus ja 
muudes institutsioonides; 
11
  6)  arendavad  muud  tegevust  autoriõiguste  ja  autoriõigusega  kaasnevate  õiguste  teostamise  alal 
vastavalt autoritelt või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatelt saadud volitustele. 
 (2) Kollektiivse esindamise organisatsioonid võivad vastava lepingu alusel või seaduses sätestatud 
juhtudel  esindada  ka  oma  liikmeks  mitteolevaid  autoreid  ja  autoriõigustega  kaasnevate  õiguste 
omajaid. 
  (3)  Ajal,  mil  autorite  või  autoriõigusega  kaasnevate  õiguste  omajate  esindamise  õigus  on 
kollektiivse  esindamise  organisatsioonil  kas  vastavalt  seadusele  või  lepingule,  ei  saa  autor  või 
autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja oma sellekohaseid õigusi ise teostada. 
  (4) Autorite  ja  autoriõigusega  kaasnevate  õiguste  omajate  õiguste  ning  seaduslike  huvide  ilmse 
rikkumise  juhtudel  on  kollektiivse  esindamise  organisatsioonidel  õigus  esindada  kõiki  autoreid  ja 
autoriõigusega kaasnevate õiguste omajaid ilma volituseta. 
  (41)  Käesoleva  paragrahvi  4.  lõige  ei  kehti  kaabellevivõrgus  toime  pandud  televisiooni-  ja 
raadioteenuse osutaja taasedastamisõiguse rikkumise menetlemisel. 
  (5)  Kollektiivse  esindamise  organisatsioonid  esindavad  välisriigi  autoreid  ja  autoriõigusega 
kaasnevate  õiguste  omajaid  kas  nendega  vahetult  sõlmitud  lepingu,  välisriikide  kollektiivse 
esindamise  organisatsioonidega  sõlmitud  kahepoolsete  või  mitmepoolsete  kokkulepete  või 
liikmelisuse alusel. 
§ 78.  Kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmete garantiid 
   Autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste ebaseaduslike või põhjendamatute piirangute 
ärahoidmiseks: 
  1)  tuleb  kõik  otsused  tasu  (autoritasu,  litsentsitasu,  esitajatasu  või  muu  tasu)  ja  sellest  tasust 
organisatsiooni  halduskulude  katteks  mahaarvatava  protsendi  (vahendustasu)  suuruse,  tasu 
kogumise,  jaotamise  ja  väljamaksmise  viiside,  samuti  kogutud  tasu  sotsiaalsetel,  kultuurilistel, 
sihtasutuste  loomise  või  muudel  organisatsiooni  liikmete  ühishuvisid  puudutavatel  eesmärkidel 
kasutamise  kohta  võtta  vastu  organisatsiooni  liikmete  üldkoosolekul  või  nende  poolt  volitatud 
liikmete poolt (volinike või juhatuse koosolekul); 
  2)  tuleb  kogutud  tasu  autorite  ja  autoriõigusega  kaasnevate  õigustega  valdajate  vahel  jaotada 
võimalikult  proportsionaalselt,  sõltuvalt  teose  tegelikust  kasutamisest,  arvestades  sellest  maha 
organisatsiooni  liikmete  poolt  ühiselt  otsustatud  protsendi  halduskulude  katteks  ja  muudeks 
käesoleva paragrahvi punktis 1 ettenähtud eesmärkideks; 
  3)  peab  organisatsiooni  liikmetel  olema  võimalus  saada  regulaarset  ja  täielikku  informatsiooni 
organisatsiooni kogu tegevuse ja oma teose kasutamise ning selle eest saada oleva tasu kohta; 
 4) tuleb välisriikide autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate suhtes  kohaldada  samu 
eeskirju, mis Eesti autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate suhtes; 
 5) tuleb välisriikide kollektiivse esindamise organisatsioonidele, kellega on sõlmitud kahepoolsed 
või  mitmepoolsed  kokkulepped,  anda  nende  nõudmisel  kogu  vajalik  informatsioon  nende  riikide 
autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate õiguste teostamise kohta Eestis. 
§ 79.  Kaabellevivõrgu kaudu taasedastamise õiguse teostamine 
 (1) Kui kaabellevivõrgu kaudu taasedastamise õiguse teostamiseks ei ole õiguse omaja sõlminud 
lepingut  kollektiivse  esindamise  organisatsiooniga,  on  õiguste  omajat  volitatud  esindama 
organisatsioon, kes esindab sama kategooria õiguste omajaid. 
 (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kollektiivse esindamise organisatsioone on mitu, 
võib õiguste omaja valida, keda neist volitada ennast esindama. 
  (3)  Käesoleva  paragrahvi  1.  lõike  alusel  esindataval  õiguste  omajal  on  samad  õigused  ning 
kohustused kui sellel õiguste omajal, keda kollektiivse esindamise organisatsioon liikme- või muu 
vastava lepingu alusel esindab. 
  (4)  Käesoleva  paragrahvi  1.  lõike  alusel   esindatav   õiguste  omaja  võib  nõuda  kollektiivse 
esindamise  organisatsiooni  ja  kaabellevi  operaatori  vahelisest  lepingust  tulenevate  õiguste 
12
tunnustamist  ja  õigustele  vastavate  kohustuste  täitmist  kolme  aasta  jooksul  alates  teost  sisaldava 
raadio- ja televisioonisaate taasedastamise toimumise päevast. 
 (5) Käesoleva paragrahvi 1. lõiget ei kohaldata televisiooni- ja raadioteenuse osutaja saate suhtes. 
§ 791.  Satelliidi kaudu  edastamise  õiguse teostamine 
 (1) Satelliidi kaudu teose edastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 79 juhul, kui televisiooni- 
või  raadioteenuse  osutaja  edastab  teost  üldsusele  satelliidi  kaudu  ja  samal  ajal  ka  maapealse 
süsteemi kaudu. 
 (2) Õiguse omajal, keda kollektiivse esindamise organisatsioon esindab käesoleva seaduse §-s 79 
sätestatud  korras,  on  igal  ajal  õigus  nõuda  sellise  esindamise  lõpetamist  ja  teostada  oma  õigusi 
individuaalselt või kollektiivselt. 
 (3) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata audiovisuaalse teose suhtes. 
18. Õiguste  kaitse.  -  slaid  26-32;  kaitse  üldpõhimõtted:  PS  §  39  kohaselt  “Riik  kaitseb  autori 
õigusi”. See kaitse hõlmab: a) kaitset laiemas tähenduses ehk vastava autoriõiguse normistiku 
kehtestamist  ja  selle  kohaldamise  tagamist,  rikkumiste  ennetamist,  vastavate  institutsioonide 
loomist  jms;  b)  kaitset  kitsamas  tähenduses  ehk  toimunud  õiguserikkumisele  reageerimist, 
tagajärgede kõrvaldamist, õiguskaitsevahendite ja sanktsioonide rakendamist. 
Riik kaitseb õigusi, sõltumata sellest, kellele need õigused kuuluvad. Kaitse hõlmab ka teose enda, 
esmajoones  selle puutumatuse kaitset.  
Oluline tähtsus rikutud õiguste kaitsmisel on PS §-l 25: “Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt 
õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.”  
Kui  kaua  kaitstakse?  1)  autoriõiguse  kaitstakse  nende  õiguste  kehtivuse  tähtaja  jooksul;  2)  pärast 
autoriõiguste  kehtivuse  lõppemist  kaitstakse  teatud  hüvesid:  autorsust,  autorinime,  autori  au  ja 
väärikust, teose pealkirja.  
Kõigepealt  peab toimuma autori õiguse või õiguste rikkumine. Alles rikkumise järel saab järgneda 
rikutud  õiguste  kaitse.  Alati  tuleb  kõigepealt  kindlaks  teha,  milliseid  subjektiivseid  õigusi  on 
rikutud ja kellele need õigused kuuluvad. Rikutud õiguste iseloomust sõltub kaitsevahendite valik, 
õigustatud subjektist aga see, kes praktikas kaitset taotleb.  
  Õiguste   kaitsevahendid   ja  õigusi  kaitsvad   organid :  rikutud  õiguste  kaitsevahendid  sõltuvad 
rikkumiste  liigist.  Kõige  tõsisemate  tagajärgedega  õigusrikkuja  suhtes  on  karistusõiguslik  kaitse. 
Karistusseadustiku  (KarS)  14.  ptk  Intellektuaalse  omandi  vastased  süüteod  näeb  ette  kuritegude 
koosseisud  ja  karistused  autori  isiklike  ning  varaliste  õiguste  rikkumiste  eest  nii  füüsiliste  kui  ka 
juriidiliste isikute poolt. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks.  
Õiguste  tsiviilõiguslik  kaitse  on  reguleeritud  võlaõigusseaduses  (VÕS)  ja  autoriõiguse  seaduses. 
Tsiviilõigusliku  kaitse  peamised  vahendid,  mida  õigustatud  isik  saab  nõuda,  on  järgmised:  1) 
varalise   ja  mittevaralise  kahju   hüvitamine ;  2)  teose  või  autoriõigusega  kaasnevate  õiguste  objekti 
õigusvastase  kasutamise   lõpetamine ;  3)  edasisest  rikkumisest  hoidumine;  4)  teose  või 
autoriõigusega  kaasnevate  õiguste  objekti  õigusvastase  kasutamise  teel   saadu   väljanõudmine;  5) 
teose  või  autoriõigusega  kaasnevate  õiguste  objekti  taastamine  esialgsel  kujul;  6)  teose  või 
autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti koopia muutmine  spetsiifiliste  õiguslike vahenditega; 7) 
piraatkoopia  konfiskeerimine  ja  hävitamine.  See  ei  ole   ammendav   tsiviilõiguslike  kaitsevahendite 
loetelu. 
Igasugune õiguste kaitse on võimalik riigi kehtestatud spetsiaalse menetluse ehk protsessi käigus. 
Tsiviilkohtumenetlust,  kriminaalmenetlust  ja  väärteomenetlust  reguleerivad  eraldi  seadused.  Ka 
AutÕS §-d 85-86 sisaldavad sätteid protsessuaalsete meetmete kohta (piraatkoopia konfiskeerimine 
ja hävitamine, konfiskeeritud arvutisüsteemi tasuta üleandmine Haridus- ja Teadusministeeriumile 
jms).  
Kui autoriõigusi on rikutud, siis on esmajoones soovitatav pöörduda  rikkuja  poole ja püüda temaga 
kokku  leppida.  Mida  taotleda  ja  milles  kokku  leppida,  peaks  enda  jaoks  eelnevalt  läbi  mõtlema. 
13
Vajadusel  võiks  konsulteerida  juristiga.  Võimalus  rikkujaga  kokku  leppida  on  kõige  odavam  ja 
vähem aega nõudev õiguste kaitse viis. Kui selline õiguste kaitse ei õnnestu, siis on võimalik valida 
kolme võimaluse vahel: kohus, Kultuuriministeeriumi autoriõiguse komisjoon ja  Pressinõukogu .  
Kõige  kindlama  ja  kõrgemal  tasemel  õiguste  kaitse  tagab  kohus.  Samas  on  see  kõige  kallim  ja 
aeganõudvam  õiguste  kaitse  viis,  mis  võib  võtta  aastaid.  Kuna  tsiviilmenetlus  on  võistlev  ning 
kohtu otsus sõltub sellest,  kumb  pool suudab kohtunikule oma argumente paremini tõestada, siis ei 
ole välistatud, et õigusrikkuja osav advokaat kallutab protsessi oma kliendi kasuks.  
Kultuuriministeeriumi  juurde  on  moodustatud  valitsuskomisjon  nimetusega  autoriõiguse 
asjatundjate komisjon (edaspidi autoriõiguse komisjon). Komisjoni üheks ülesandeks on lahendada 
vaidlevate  poolte  taotluse  alusel  autoriõigusega  ja  autoriõigustega  kaasnevate  õigustega  seotud 
vaidlusi  poolte  lepitamise  teel.  Tegemist  on  tõepoolest  vaid  lepitusmenetlusega,  kus  valdkonna 
tippspetsialistide kaasabil püütakse saavutada kompromiss vaidlevate poolte vahel.  
Erijuhtudel  on  võimalik  rikutud  autoriõigusi  kaitsta  ka  Pressinõukogu  kaudu.  Vastavalt 
Pressinõukogu  statuudile  võib  sinna  pöörduda  iga  füüsiline  või  juriidiline  isik,  kellel  on  kaebusi 
tema kohta ajakirjanduses ilmunud materjalide peale, välja arvatud reklaam.