"Autoriõigused" referaat (2)

5 VÄGA HEA

Jõhvi Gümnaasium
AUTORIÕIGUSED
Referaat
Meeter Peeter
9a klass

Intellektuaalne omand

Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand (intellectual property) on õigused inimese loometöö tulemustele. Rahvusvahelistes dokumentides ja praktikas kasutatakse tihti ka väljendit "intellektuaalse omandi õigused" (intellectual property rights ).

Intellektuaalomandi ametlik määratlus on antud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklis 2 (viii) ( Definitsioonid ).
WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967. Konventsioon jõustus 26.04.1970 ja sellepärast tähistataksegi igal aastal just sellel päeval maailma intellektuaalse omandi päeva.
Konventsiooni artikkel (viii) (Definitsioonid) sätestab:
“intellektuaalne omand” sisaldab õigusi seoses:
    • kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega,
    • esitajate poolt teoste ettekannetega, fonogrammidega, raadio- ja televisioonisaadetega,
    • leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades,
    • teaduslike avastistega,
    • tööstusdisainilahendustega,
    • kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega,
    • kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu,
ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades.
WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik 1994. aastal.
Intellektuaalsel omandil on kolm liiki:
    1) autoriõigus,
    2) autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused,
    3) nn tööstusomand.
Igal intellektuaalse omandi liigil on iseseisev tähendus.
Autoriõigus
Sõnal “autoriõigus” on kaks tähendust. Autoriõigus on:
    1) iseseisev normistik Eesti õigussüsteemis, millega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Tähtsaimaks seaduseks on autoriõiguse seadus;
    2) kirjandus-, kunsti- ja teadusteose autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum.
Kuigi eestikeelse sõna “autoriõigus” otsene tõlge inglise keelde oleks author’s right, kasutatakse ametlikes ja mitteametlikes tõlketekstides inglisekeelset vastet copyright . Ka teistest keeltest tõlgitakse droit d’auteur, Urheberrecht, diritto di autore, upphovsrätt, tekijänoikeus, avtorskoje pravo jms inglise keelde kui copyright. See on ajalooline traditsioon.
Maailma esimene autoriõiguse seadus võeti vastu Inglismaal 1709. aastal ja see käsitles trükitud kirjandusteoste kaitset. 1735. aastal kasutuselevõetud termin copyright tähendaski algul vaid õigust teha teosest koopiaid (right to copy ). Hiljem lisandusid ka teised õigused, näiteks õigus teost avalikult esitada, õigus teost raadio teel edastada jt. Inglismaal tekkinud ja sealt USA-sse ja teistesse sama õigussüsteemiga (nn Common Law) maadesse levinud uus õigus oli tegelikult oma olemuselt ettevõtja õigus.
Prantsusmaalt sai 18. sajandi lõpus alguse Mandri- Euroopale iseloomulik autoriõigus. See oli üles ehitatud teose autorist lähtudes, mida tõendab ka kasutatav termin droit d’auteur – autoriõigus.
Eesti kehtis kuni 1940. aastani Venemaa 1911. a. autoriõiguse seadus. Edasi kehtisid Nõukogude Liidu ja Eesti NSV õigusaktid, sealhulgas 1964. a. tsiviilkoodeksi IV osa “Autoriõigus”. Eesti Vabariigi esimene päris oma autoriõiguse seadus võeti vastu 1992. a.
Autoriõigusega kaitstakse kirjandus-, kunsti-, muusika- ja teadusteoseid. Autoriõigusliku kaitse saab teos, mis vastab teose tunnustele. Teos saab kaitse selle loomise momendist automaatselt; mingit teose registreerimist, deponeerimist, teostele kaitsetähiste vms lisamist ei nõuta.
Autoriõigusega kaasnevad õigused
ehk naaberõigused ( related rights või neighbouring rights) kuuluvad teose esitajale, fonogrammitootjale ja raadio ning teleorganisatsioonile. Mõned sellised iseseisvad õigused võivad kuuluda ka andmebaasi tegijale, filmi esmasalvestise tootjale jt. Ka need õigused tekivad automaatselt. Nendele iseseisvatele õigustele on pühendatud autoriõiguse seaduse 8. peatükk. Euroopa Liidu direktiividest tulid Eesti õigusesse uued õigused, näiteks andmebaasi tegija , filmi esmasalvestise tootja jt õigused).
Tööstusomand
( industrial property) on üldmõiste, mis tähistab õigusi kauba- ja teenindusmärkidele, patentsetele leiutistele, kasulikele mudelitele (üks liik leiutisi), tööstusdisainilahendustele, geograafiliste tähiste kasutamisele, mikrolülituste topoloogiale, uutele taimesortidele jne. Kõigi nende tööstusomandi objektide suhtes kehtivad eraldi seadused. Ka kaitse kõlvatu konkurentsi vastu kantakse ajaloolise traditsiooni alusel tööstusomandi alla.
Tööstusomandit eristab autoriõigusest ja autoriõigusega kaasnevatest õigustest see, et need õigused ei teki automaatselt, vaid nende omandamiseks tuleb läbida rida protseduure Patendiametis. Näiteks tuleb esitada vastav taotlus , viiakse läbi ekspertiis (osade tööstusomandi objektide puhul), antakse välja kaitsedokument (patent, tunnistus ), kantakse tööstusomandi objekt ja õiguste omaja riiklikku registrisse ja avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.

Teose kasutamine

Teose äriline kasutamine toimub autorilepingu alusel. Teose kasutamine võib seisneda teose reprodutseerimises (trükkimises, salvestamises jms kopeerimises), levitamises, avalikus esitamises, üldsusele edastamises jne. Selline kasutamine on otseselt seotud autori õigustega. Iga autorile kuuluv õigus väljendab teose praktilise kasutamise teatud viisi.
Tuleb silmas pidada, et alljärgnev käsitlus ei sõltu sellest, kellele kuuluvad autoriõigused teosele : kas autorile endale või tema õigusjärglasele (tööandjale, filmi produtsendile, riigile või pärijale). Kõigil juhtudel on õigustatud subjektil samad võimalused oma õiguste kasutamiseks.
Teose ja selle pinnal tekkivate õiguste kasutamise võib autoriõiguse seaduse (AutÕS § 46 ja 47) kohaselt toimuda järgmiselt
    1) autor annab üle ehk loovutab oma varalised õigused. Sellisel juhul autorile
endale varalisi õigusi ei jää. Uus õiguste omaja muutub varaliste õiguste ainuomajaks. Sisuliselt on tegemist varaliste õiguste müügiga, kuid juriidiliselt ei ole tegemist müügilepinguga. Isiklikke õigusi loovutada ei saa. Ka mistahes muu autoriõiguste omaja (tööandja, pärija jt) võib oma varalised õigused niimoodi loovutada;
    2) autor annab litsentsi. Litsents (license) intellektuaalse omandi valdkonnas tähendab luba teose kasutamiseks. See on autori või mõne teise autoriõiguste omaja (näiteks pärija) poolt teose kasutajale antud luba. Autorit või muud autoriõiguste omajat nimetatakse litsentsiandjaks, kasutajat aga litsentsisaajaks.
Litsentsi liigid
Litsentsi liigid on järgmised:
    a) lihtlitsents – litsentsiandjale jäävad samad õigused ja ta võib neid anda kolmandatele isikutele. Näiteks artikli kohta lihtlitsentsi andmine ajakirjale tähendab, et autorile jääb ka endale õigus anda see artikkel avaldamiseks teisele ajakirjale või artiklite kogumikus ;
    b) ainulitsents – teost võib kasutada ainult see isik, kellele niisugune luba on litsentsiandja poolt antud. Autoril endal puudub õigus teost kasutada. Oma olemuselt on ainulitsents võrreldav õiguste loovutamisega, kuigi õiguste omajaks on teoreetiliselt litsentsisandja. Näiteks ajakirjale ainulitsentsi andmine artikli avaldamiseks võtab autorilt õiguse anda selle artikli avaldamiseks teises ajakirjas või kogumikus;
    c) all-litsents on litsentsisaaja õigus anda omakorda litsents uuele teose kasutajale. All-litsentsi saab anda vaid algse litsentsiandja nõusolekul.

Autori õigused

Teose loomise momendist tekib sellele autoriõigus. Mingisuguseid formaalsusi pole vaja täita (teost registreerida, deponeerida jne).
Autori õigustel on Eestis põhiseaduslik alus. Põhiseaduse  § 39 sätestab:
“Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.”
Autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused.
Isiklike ja varaliste õiguste sisuks on omakorda autorile seadusega antud käitumisvõimalused – teha midagi ise, lubada seda teha teistel isikutel või keelata mingid teod teosega .
Ajaloos on autori õigusi nimetatud ka ainuõigusteks (exclusive rights), sest need tagavad autorile erakordselt suure kontrolli oma teose üle.
Üldreeglina tekivad nii isiklikud ( moraalsed ) kui ka varalised õigused teose vahetul loojal – autoril, kuid mõned varalised õigused võivad seadusega üle minna teisele isikule (näiteks tööandjale). Autor teostab oma varalisi ja isiklikke õigusi kas iseseisvalt (näiteks sõlmides lepingu kirjastusega) või autorite organisatsiooni (näiteks Eesti Autorite Ühingu) kaudu kollektiivselt.
Autori isiklikud ehk moraalsed õigused

Autoriõiguse seaduse kohaselt on teose autoril:
    1) õigus teose autorsusele ehk võimalus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel ;
    2) õigus autorinimele ehk võimalus otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel (kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega ehk pseudonüümiga või hoopis ilma nimeta – anonüümselt);
    3) õigus teose puutumatusele ehk võimalus teha ise, lubada või keelata teha teistel isikutel teoses endas, teose pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi;
    4) õigus teose lisadele ehk võimalus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms);
    5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele ehk võimalus vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust;
    6) õigus teose avalikustamisele ehk võimalus otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks . Vaid autor ise, ja mitte õppetooli professor või instituudi juhataja, on õigustatud vastu võtma otsuse, et nüüd on teos nii valmis, et seda saab avalikustada;
    7) õigus teose täiendamisele ehk võimalus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada;
    8) õigus teos tagasi võtta ehk võimalus nõuda teose kasutamise lõpetamist;
    9) õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt (AutÕS § 12 ).
Autori isiklikud õigused on autori isiksuse üheks väljenduseks ja neid loetakse autoriga lahutamatult seotuiks. Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud selles mõttes, et seadus ei luba neid tehinguga üle anda loovutamise teel. Seega, autori isiklikud õigused pole müüdavad. Kuid autori isiklike õiguste kasutamiseks võib anda loa ehk litsentsi.
Autori isiklikke õigusi ei saa sundkorras autorilt ära võtta (näiteks natsionaliseerida).
Tuleb vahet teha autorsuse ja õiguse autorsusele vahel. Autorsus on hüve, mis kestab üle aegade: “Isiku konkreetse teose autoriks olemist (teose autorsust), autori nime ning autori au ja väärikust kaitstakse tähtajatult.” (AutÕS § 44 lg 1).
Seega Aristotelese, Vergiliuse, Leonardo da Vinci, Puškini, Kreutzwaldi ja teiste sajandeid surnud kuulsate teadlaste, kirjanike ja kunstnike autorsust kaitstakse ka praegu. Kaitstakse just autorsust, mitte aga nende kui autorite autoriõigust, mida nende eluajal veel ei eksisteerinudki või mille kehtivuse tähtaeg on ammu lõppenud.
Autori varalised õigused
Kui autori isiklikud õigused peavad kindlustama autorile au ja kuulsuse, siis varalised õigused raha ja ülalpidamise. Autoriõigus on vahend teha raha oma loometööga. Ja selle võimaluse annavad teose suhtes autoriõiguse seadusega kehtestatud varalised õigused.
Autori varalised õigused on tõeline äri objekt. Neid võib nii loovutada (sisuliselt müüa) kui ka anda luba ehk litsents nende kasutamiseks teiste isikute poolt. Kauplemise esemeks võivad olla kõik autoriõiguse seaduse paragrahvis 13 ettenähtud varalised õigused oma kogumis või üksikud varalised õigused eraldi.
Olulisemad autori varalised õigused on järgmised (AutÕS § 13):
        1) õigus teose reprodutseerimisele (reproduction right). Reprodutseerimine tähendab koopiate tegemist. Seega on tegemist õigusega lubada või keelata teha oma teosest koopiat või koopiaid. See on põhiline autorile majanduslikku kasu tagav õigus.
Reprodutseerimine hõlmab kõiki kopeerimise viise analoog - või digitaalses vormis. Reprodutseerimiseks on näiteks raamatu trükkimine, kõne või laulu salvestamine , nendest salvestistest koopia tegemine, failist koopia (sealhulgas backup-koopia) tegemine, õppejõu loengu diktofoniga lindistamine, selle lindistuse ümberkirjutamine käsitsi või digitaalses vormis, artiklist fotokoopia tegemine, artikli salvestamine arvuti kõvakettale jms.
Vaid autori nõusolekul tehtud koopia on legaalne. Autoriõiguse seaduse IV peatükis on ette nähtud teose vaba kasutamise juhud, mil teost lubatakse reprodutseerida ilma autori nõusolekuta.
Ebaseaduslik reprodutseerimine kannab nimetust piraatlus ja selline ebaseaduslik koopia on piraatkoopia. (AutÕS § 80¹).
        2) õigus teose levitamisele (distribution right). Teost ei kopeerita reeglina lihtsalt niisama, vaid selleks, et selle teose koopiaid kommertseesmärkidel või lihtsalt niisama levitada. Levitamine on teose või selle koopia müümine, rentimine, laenutamine, kinkimine vms. Selline teose levitamine saab toimuda autori eelneval nõusolekul.
Luba teost levitada on teatud juhtudel autori ühekordne tahteakt. Pärast teose koopia esmamüüki, kinkimist või muul viisil omandiõiguse üleandmist ei saa autor enam kontrollida teose levitamist. See tähendab, et iga isik, kes on ostnud raamatu koopia, saanud autorilt kingituseks graafilise lehe, monograafia või CD, võib seda teost või teose koopiat edasi müüa või kinkida ilma autori nõusolekuta.
        3) õigus teost avalikult esitada (public performance right) on klassikaline autori õigus. Selleks, et esitada avalikult teise autori laulu, instrumentaalpala, loengut, ettekannet, luuletust, näidendit, katkendit monograafiast jms, peab olema autori eelnev nõusolek.
        4) õigus teost tõlkida (õigus teose tõlkimisele) on üks kirjandusteose autori põhilisi õigusi. Näiteks kui prantsuse luuletaja luuletus , iiri kirjaniku romaan või rootsi autori draama soovitakse tõlkida eesti keelde, siis on selleks vaja nende autorite eelnevat nõusolekut. Sama nõue kehtib ka välismaiste laulutekstide tõlkimise osas.
        5) õigus teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arranžeeringuid) või muid kohandusi (õigus teose töötlemisele). Näiteks kui Eesti või Berni konventsiooni liikmeks oleva välisriigi autori mistahes žanris muusikateost soovitakse muuta selle töötlemise teel, siis võib see toimuda vaid autori eelneval nõusolekul. Kui kirjandusteost või õpikut soovitakse lühendada või lihtsustada, siis saab seda teha vaid autori või tema õiguste omaja (kirjastuse) nõusolekul. Antud näite puhul tuleb järgida ka autorite isiklikku õigust teose puutumatusele. Seega igasugune teose omavoliline ümbertöötamine ja muutmine autori algsest teosest erinevaks rikub nii autori isiklikke kui ka varalisi õigusi.
        6) õigus teost üldsusele edastada raadio, televisiooni, satelliidi kaudu või taasedastada kaabellevivõrgu kaudu (õigus teose edastamisele) nõuab autori eelnevat nõusolekut.
        7) õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saaksid teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal ehk õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele kirjutati Eesti seadusesse alles 2005. a. EL direktiivi alusel. Selle õiguse mõte on lubada teose kasutamist digitaalkeskkonnas (internetis). Järelikult, mistahes teost, olgu see muusikateos , kirjandusteos, kujutava kunsti teos jne võib internetis levitada vaid juhul, kui autor on selleks selgesõnaliselt oma loa andnud.
        8) õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke (õigus teose kogumikele) tähendab seda, et kirjandusteoste, muusikateoste, kujutava kunsti teoste jms teoste kogumikke saab välja anda vaid autori, tema pärijate või teiste õiguste omajate nõusolekul.
        9) õigus teoseid üldsusele näidata (õigus teose eksponeerimisele) tähendab seda, et autori teost võib reeglina panna näitusele, näidata televisioonis, filmis jne vaid autori eelneval nõusolekul.
Autorile kuuluvad veel mitmed muud paragrahvis 13 toodud ainuõigused. Autoril on seaduse alusel õigus saada autoritasu selle eest, et ta lubab teistel isikutel nimetatud õigusi kas üksikult või oma kogumis kasutada (AutÕS § 14).
        Veel on autoritel või nende õiguste omajatel
    • õigus lisada teosele ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile tehnilisi kaitsemeetmeid. Tehniline kaitsemeede on mis tahes tehnoloogia , seade või komponent, mille eesmärgiks on takistada või piirata teose, autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti või andmebaasi kasutamist viisil, milleks autoriõiguse omaja, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või andmebaasi tegija pole luba andnud.
    • õigus lisada teosele või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile õiguste teostamist käsitlev teave. Õiguste teostamist käsitlev teave on õiguste omajate poolt teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti või andmebaasi juurde nende üldsusele suunamisel lisatav mis tahes teave, mis
    1) määratleb teose, autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti või andmebaasi,
    2) fikseerib nende kasutamise tingimused,
    3) identifitseerib autori, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või andmebaasi tegija,
    4) või sisaldab sellist informatsiooni numbrite või koodidena.

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 117 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

117 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

romm5 Õppematerjali autor

arvutitunniks tehtud asjalik referaat autoriõiguslusest.

arvuti arvutiõpetus referaat autoriõigused autor eetika

Sarnased õppematerjalid

pdf

Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused

1 2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused 1. Autoriõiguse süsteemi ülesehitus. - slaid “autor” 2 lk 2. Autoriõiguse majanduslik tähtsus. - slaid “autor” 3 - 5 lk 3. Autoriõiguse mõiste, allikad ja ajalugu. - ajalugu - Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

doc

Kursusetöö: Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏

................................................................ 26 2 Sissejuhatus Füüsilise omandi puhul, näiteks auto või jalgratas, peab võõra omandi kasutamisel olema omaniku luba. Samuti on ka üldiselt autoriõiguse seadusega kaitstavate teoste puhul, kus peaks olema autori nõusolek teose kasutamiseks. Teos ei vaja iga kord autori nõusolekut ning seda võib kasutada ilma e eelneva nõusolekuta. Kursusetöö autor peab oluliseks välja selgitada, millisel juhul on teose kasutamine õiguspärane ja millisel juhul on vastuolus teose tavapärase kasutamisega ning kahjustab põhjendamatult autori seaduslikke huve. Tänapäeva infoühiskonnas on igapäevase elu toimimise eelduseks informatsiooni kättesaadavus. Infoallikaid on palju ja teosed on kergesti kättesaadavad ning inimesed oskavad neid võimalusi hästi ära kasutada. Paraku ei ole isikud teadlikud autoriõigustest ning mil määral ja

Õigusteadus

doc

IT õiguse kontrolltöö nr 2 2012

IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus.  kirjandus,  kunsti ja  teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on:

Isikuandme kaitse

pdf

Intellektuaalne omandiõiguse eksam

Ent Ühenduse kaubamärgisüsteem ei asenda liikmesriigisiseseid 1 registreerimissüsteeme, need toimivad samaaegselt. Kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madrid süsteem võimaldab kaubamärgi registreerimist süsteemi lepinguosaliste territooriumitel Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) vahendusel. 2 Autoriõiguse küsimused Mida kaitstakse autoriõigustega? Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid, mis on originaalsed, st teos peab olema autori enda loomingu tulemus; väljendatud objektiivses vormis (käsikiri, video-või audiosalvestis) ja selle vormi kaudu tajutav ja reprodutseeritav kas vahetult või tehnilise vahendi kaudu. Millised teosed on kaitstud autoriõigustega ja millised ei ole. Autoriõigus ei kaitse loomingulise tegevuse tulemusi tehnika valdkonnas. Leiutisi, kasulikke mudeleid jt tööstusomandit kaitstakse

Intellektuaalse omandi õiguskaitse

pdf

Intellektuaalne omand (Eksam)

Eestis on autoriõiguse nurgakivi põhiseaduse § 39, mis sätestab autori võõrandamatu õiguse oma loomingule. Olulisim autoriõiguse küsimusi reguleeriv seadus on autoriõiguse seadus. Autoriõiguse seadus määrab autoriõiguste kuuluvuse töösuhetes, kui autoriõiguste kuuluvus ei ole eraldi reguleeritud töölepingus või töötaja ja tööandja kokkuleppes. Autoriõiguse seaduse kohaselt tekib töölepingu alusel otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril teosele autoriõigus, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti (AutÕS § 32 lg 1). Kui teos ei ole loodud töötaja otseste tööülesannete täitmise korras, siis töötaja varalised õigused tööandjale üle ei lähe. Isiklikud õigused on autoriõiguse seaduse kohaselt teose autoriga lahutamatult seotud (AutÕS § 11

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

pdf

Intellektuaalne omand ja andmekaitse (konspekt)

INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides.

Õigus

doc

Intellektuaalomand

Immateriaalsete hüvede omandi tingimused nähakse ette seadusega. Valdus asjaõigusseaduse mõttes ei ole nende puhul võimalik. Neid kui õigusi saab kasutada, aga ka käsutada (üle anda, pärandada, tasu eest kasutusse anda, pantida jne). Paljude intellektuaalomandi õiguste omandamine on seotud registreerimisega analoogselt kinnisomandile (patent jpm), mõnede omandamine aga on seotud muu juriidilise faktiga (õigus patenti taotleda tuleneb leiutise loomise faktist; autoriõigus teose loomise faktist; üldtuntud kaubamärgi õigus tuleneb kaubamärgi üldtuntuse faktist). Paljudest muudest varalistest õigustest eristab omandiõigust see, et ta on absoluutne. See tähendab, et ta kehtib kõigi ülejäänud isikute suhtes, mitte ainult kellegi konkreetse suhtes. Võlaõigus on relatiivne õigus, mis kehtib ainult lepingu poolte (või näiteks kahju tekitaja ja kahjustatud isiku) vahel. Samuti on relatiivse iseloomuga õigussuhe vanema ja

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

doc

Autoriõigused ja autoriõiguste kaitse

1. AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on: 1) intellektuaalse omandi üks liik; 2) iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja

Õigus

Rohkem sarnaseid