Asjaõigus (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õiguse alused

5 VÄGA HEA

8. Asjaõigus
Asja mõiste ja liigid
Asjaõigus – reguleerib varalised suhed ühiskonnas, kahelt poolt:

Annab kandla kaitse omanikule võimalike rünnete eest tema omandile ja tagab eraomandi puutumatuse

Võimaldab teiselt poolt asjaõigusliku tagatise
Asjaõigused – on absoluutsed õigused, mis kehtivad kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil järgida
Avalik põhimõtte – tuleneb nende absoluutsest iseloomust
Kinnisasjade puhul – kinnistusraamatu avalikkuse kaudu
Vallasasjade puhul – valduse kaudu
Asjaõigus objektiivses tähenduses:
- on tsiviilõiguse ühe instituudina on õ.normide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õ.suhteid, seda nii paigaseisus(omaniku ja kasutusvaldaja õ.) kui ka nende muutumises(asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine)
Asjaõigus subjektiivses tähenduses:
- õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses
Erilik tunnus: absoluutsus, see õigus on kehtiva õiguskorra poolt igaühele antud ja iga õ.vastase sekumise eest kaitstud
Asjaõigusseadus:
Asjaõigused on omand(omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid , reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus ja muud
Teised olulised: rakendusseadus, korteriomandiseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, kinnistusraamatuseadus
Asi – on kehaline ese; või õigused
Asju liigitakse:

Kinnis - ja vallasasjad
Kinnisasi – maatükk e maapinna piiritletud osa
Vallasasi – asi, mis ei ole kinnisasi

Asendatavad asjad – on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused
- ülejäänud asjad on asendamatud

Äratarvitatavad asjad – on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse
- ülejäänud on äratarvitamatud
Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna , reaalosana või mõttelise osana:
Asja oluline osa – selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või tema osa häviks või oluliselt muutuks; ei saa olla isikute omandis
Kinnisasja olulised osad – on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets, koristamata vili); jagab maatüki saatust ja on maatüki omaniku omandis
Asja mõtteline osa – on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast; reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad
Asja reaalosa – tegelikkuses piiritletud
Vastavalt majanduslikule seosele eristatakse: päraldis ja peaasi
Päraldis – on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega ühise majandusliku eesmärgi ja selle vastava ruumilise seose kaudu
- on kinnisasja omamise ja valdamise dokumendid , samuti ehitise kohta käivad dokumendid
- erinevates tegevuses päraldisena võivad olla ka masinad, tööristad, loomad, inventar jne
Asja vili – on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad seadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu
Õigusvili – on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu; viil kuulub asja omanikule
Et asjast kasu saada, isik kannab kohustused ja kulutused:
Esemele tehtud kulutused – on kas vajalikud, kasulikud või toreduslikud

Vajalikud – on kulutused, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse teda täieliku või osalise hävimise eest
Kasulikud – on kulutised, millega oluliselt parandatakse eset ja toreduslikud need, millega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu

Kohustatud isik – vilja väljaandmiseks võib nõuda vilja saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist ulatuses, mis on vajalik asja korrapäraseks majandamiseks; ei saa ületa vilja väärtust
On vaja hinnata asja, määrata rahaline väärtus:
Asja harilik väärtus – selle kohalik keskmine müügihind ehk turuhind
Asja hindamine erilise huvi järgi – põhineb kasul, mida valdaja saab oma isikliku olukorra tõttu või asja eelistamisel valdaja poolt asja iseärasuste pärast või erilisel suhtel asjassse, arvestamata selle kasulikkust
Vara – on tavakeeles kasutatav mõiste; on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ( vallasvara ja kinnisvara)
Valdus ja omand
Valdus – on tegelik võim asja üle
Valdaja – on isik, kelle tegeliku võimu all asi on (ta ei pea olema omanik)
- ajutine valdamine: rendi-, üüri-, hoiu- või muu suhte alusel
Seaduslik valdus – õiguslik alus
Ebaseaduslik valdus
Heauskne – juhuk, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata
Pahauskne – vastupidisel juhul, valdaja teab, et tema valdusel puudub seaduslik alus või teisel isikul on suurem õigus
Valdus omandatakse – 1) tegeliku võimu saamisega asja üle; 2) abinõude üle, mis võimaldab seda võimu
- sellele piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest
- valdus on seadusega kaitstud omavoli(rikkumise või äravõtmise) vastu
- valdusel on kohtulik kaitse: rikkumise või äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole (üks aasta)
Kinnistusraamat – kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed; ta on avalik
Omand – on isiku täielik õiguslik võim asja üle
Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda teistelt õiguste rikkumise vältimist
Omandi esemeks – iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud; sõltuvalt iseloomust võib olla:

ühine omand – võib kuuluda mitmele isikule ühel ajal; on kaasomand , kus seaduses ei ole sätestatud teisiti

kaasomand – on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand
Kaasomanikud – valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe alusel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt; võib oma mõttelise osa pärandada, müüa, pantida jne(seaduse järgi) !!!teisel koosomanikel on selle ostueesõigus
ühisomand – on mitmele isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand

Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel:

vallasasja üleandmine – kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, peab olema õiguslikus alus

peremehetu vallasasja hõivamine – kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks
Peremehetu – on asi, millel pole olnud omanikku või kui omanik on valduse lõoetanud valdusest loobumise tahtega

kaotatud vallasasja omandamine leiuga – isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viitamatult teatama kaotajale või omanikule/ politseile , kui asja väärtus ületab sada krooni
Leidjal on õigus pärast avalikku teatamist müüa asi avalikul enampakumisel, kui: 1)asja hoidmine on ülemääraselt kulukas ; 2)asi on kiiresti riknev; 3)avalik asutus või politsei on asja hoidnud kuus kuud. Saadud raha(miinus hoiu- ja müügikulud) asendab asja.
!!! Leidja omandab asja juhul, kui omanik pole selgunud ühe aasta jooksul.
Leiutasu – ei ületa ühte kolmandikku asja väärtusest

peitvara omandamine. Peitvara – on vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil peitud asi. Kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti; kultuuri- või looduslikuväärtusega kuulub riigile.
Leiutasu – on peitvara pooles väärtuses.

vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine

igamine – kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik

loodusvilja omandamine – näiteks juurvilja koristamisel
Kinnisomand ja sellega seotud õigused
1.Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine ning kitsendused
Kinnisomandi kandmine kin.raamatusse toimub asjaõiguslepingu alusel.
Kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
*Asjaõiguslepping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis
Kinnisasjast loobumine kantakse kin.raamatusse notariaalselt tõestatud avalduse alusel ja omand läheb üle riigile.
Kinnisomand – ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool.
Kinnisasja piir määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras (kinnisasja omanik peab tagama piirimärkide säilimise, neid ei tohi muuta)
Kinnisomand: - ei ulatu maavaradele ega põhjaveele; piires olev veekogu kuulub kinnisasja omanikule
- ulatub mere rannajooneni, mere tavalise veepiirini
Kinnisomandi kitsendused – kehtestatakse seadusega või seatakse kohtootsuse või tehinguga (et omanikud ei rikku teiste isiku õigusi)
- kinnisasjal ei tohi loata viibida
Naabrusõigused – piiravad näiteks kinnisasjal ehitamist, kui see võib tekitada kahju
Rida kitsendusi on seotud vete ja metsa kasutamisega
Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse pädevuses – on sundvõõrandamise otsustamine
2. Servituut
Servituut – on kinnisomandi spets. Piirang, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistute omanike huve
Servituut – on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus;
Tema puhul eristatakse kinnisasja:

Teeniv kinnisasi on kinnisasi, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides

Servituudid liigitakse:

Reaalservituut – koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt , et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud tenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kin.asja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kin.asja kasuks teatud osas loobuma

annab õigusi teha ainult neid tegusid , mis servituudi sisust tulenevalt on valitsevale kin.asjale vajalikud ja teha tuleb viisil, mis teenivat kin.asja kõige vähem koormab
Levinumad on: teeservituudid, liiniservituut, veevõtuservituut jne; konkurentsi servituut – tagab turusuhteid asjaõiguslike vahenditega

Isiklik servituut – võib seada vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides; esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul:
Kasutusvaldus – koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigestatud kasutama asja ja omandama selle vilju
Esemeks on vallas- ja kinniasjad ning üleantavad õigused

Kasutusvaldus: vallaasjale tekib üleandmisega omanikult kasutusvalduse saajale ja kas.valduse kokkuleppe sõlmimisega; kinnisasjale tekib kinnisraamatusse kandmisega; õigusele tekib vastava õiguse üleandmisega
Lõppeb:
- kasutusvaldaja surmaga
- kasutusvaldajast juuridilise isiku lõppemisega
- poolte kokkuleppel

Isiklik kasutusõigus – koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kin.asja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile
Esemeks on ainult kinnisasi
Eriliik on isiklik kasutusõigus elamule – koormab kin.asja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kin.asjal asuvat elamut või selle osa

3.Reaalkoormatised
Reaalkoormatis – on sseatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid
- võib koormatud kinnisasja omanikult nõuda tegude sooritamist
- võib seada teatud isiku, riigi, kohaliku omavalitsuse või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks
- võib olla avalik-õiguslik – on seatud seaduse alusel riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku kasuks
- võib olla eraõiguslik – on seatud füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks
- lõpetamine toimub selle väljatoomisega kohustatud isiku poolt
4.Hoonestusõigus
Hoonestusõigus – ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks; maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada
- on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale
- on vajalik, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis
- tähtajaline õigus, teda võib seada kindlaks tähtajaks (mitte rohkem kui 99 aastaks)
- on tasuline
5.Ostueesõigus
Ostueesõigus – on üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele
- võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks
- võib koormata kin.asja mõttelist osa, kui see on kaasomaniku osa
- võib tekkida seaduse või tehingu alusel
- ei ole üleantav
- kehtib senikaua , kuni kehtib vastav seadus
Näiteks, kui omanik on müünud asja kolmandale isikule, peab ta ostueesõigust omavale isikule teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja tema sisust
Piirangud:

ei saa teostada, kui asi müüakse sundtäitmisel või pankrotimenetluses, samuti kui asi suundvõõrandatakse
pole võimalik kasutada juhul, kui asi müüakse alanejale või ülenejale sugulasele või abikaasale

- Kui kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad nad teostada täies ulatuses
- Kui kuulub mitmele isikule eraldi, heidetakse teostamise õigus nende vahel liisku
Lõpeb:
- kinistusraamatu kande kustutamisega (notariaalselt kinnitatud avalduse alusel)
- isiku surmaga
- kui õigustatud isik jätab selle kin.asja müügi korral kasutamata
- kokkulepitud eelduse saabumisel
- tähtaja möödumisel
Pandi mõiste.(залог)
Pant – on hüve, mida pannakse kinni, selleks et täida tagamist.
Pantida võib olla

kõik, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud, seega nii asju kui ka õigusi;
nii võlgnik kui ka kolmas isik

Pandiga võib tagada

Igasugust rahalist või rahaliselt hinnatavat nõuet
Tingimuslikku nõuet
Tulevikus tekkivat nõuet
Kõrvalnõued( intressid ja leppetrahvid), mis nõudega seotud
Menetluskulud
Asja seotud kulutused
Pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused

Asjaõigus tunneb kahte pandi like:

Vallasvara tagatisel antavat panti ehk vallaspanti

Kinnisvara tagatisel antavat panti ehk kinnispanti(hüpoteeki)
Vallasvara pantimisega võib pantimine toimuda kahel erineval viisil(vallaspandi liigid):

Käsipant – panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse(владение);

Registerpant – valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris.
1.Käsipant

Tähendab nõude tagamist vallasasjaga selliselt, et pantija (kas võlgnik ise või kolmas isik) annab asja üle pandipidaja(võluusaldaja) valdusse;
Lepingu tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 500 krooni;
Ühele asjale mitut käsipanti ei või seada;
On lubatud nõude tagamine mitme asjaga;
Lõpeb tagatud nõude lõppemisel ja panditud asja hävimisel.

Pandipidaja peab panditud asja säilitama ja korras hoidma, vastuollas hüvitab ta pantijale tekkinud kahju;
Pandipidajal ei ole õigust asja kasutada, kui Pandilepingus pole ette nähtud teisiti
Panditus asi tuleb käsipandi lõppemisel pantijale tagastada.
Kui pandiga tagatud nõue ei ole täidetud, tekib panditud asja müügi õigus(avalik enampakkumine). Raha, mis katab võlgu ja müügikulud võtakse ära, järelejäänud raha tagastatakse pantijale.
2.Registerpant

Panditud asi jääb pantija valdusee
Pant registreeritakse seaduses sätestatud korras
Registerpandi andmetega on igaühel õigus tutvuda
Pantija ei või panditud asja välja müüa, võlausaldajal aga on müügiõiguse tekkiimisel õigus nõuda panditud asja väljaandmist müügiks.
Seatakse põhiliselt transpordivahenditele
On oma olemuselt väga lähedane kommertspantiga

3.Kommertspant

On sätestatud eraldi seadusega, milleks ongi kommertspandiseadus
Registreeritakse äriregistris
Tema puhul seatakse pant ettevõtja kogu vallasvarale või füüsiliselt isikust ettevõtja vallasvarale seaduses märgitud ulatuses, ilma et ta annaks üle panditava vara valdust
Lõpeb nõude lõppemisega
Ulatab kogu koormatavale(имеющиеся) varale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal, samuti sellele varale, mille ettevõtja omandab pärast pandikande tegemist
Ei ulatu kassas või krediidiasutuses olevale rahale, ettevõtjale kuuluvatele osadele, aktsiatele, invisteerimisfondi osakuteöe jne.
On otstarbekas pandilepingus täpselt sätestada, milliseid hüviseid pandi all mõistavad

Õiguste pantimine
Pandi esemeks võib olla ka varaline(имущественное) õigus, kui see on üleantav ja õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid;
Kujutab endast ühte tagatise liiki
Pantija ja pindipidaja vahelist kokkulepet toimub pandi seaduse korral, leping on kirjalikus vormis;
Tehingut saab lõpetada üksnes pandipidaja nõusolekul;
Võlgnik annab kirjaliku kinnituse temale pantimisest teatamise kohta;
Pantija ja pandipidaja võivad enne müügiõiguse tekkimist nõuda võlgnikult kohustuse tätmist üksnes ühiselt ning võlgnik võib nõude täita üksnes pantijale ja pandipidale ühiselt.
Kinnispant ehk hüpoteek
Hüpoteek on kinnisvaraga tagamiste viis , millega saab tagada igasugust nõuet, kas laenu või iseenda/võõrast nõuet. Temaga võib koormata mitte ainult ainult kinnisasja, vaid ka kinnisasjana käsitlevat õigust, milleks on hoonestusõigus ja korteriomand.
Hüpoteegipidaja(võluusaldaja) on see isik, kelle kasuks on hüpoteek kantud kinnistusraamatusse.
Omanik on hüpoteegi omanik ja ta ei pea tingimata olema võlgnik. Kui tema pole võlgnik, siis tema annab hüpoteegipidajale lubamist hüpoteegi kasutada.
Kuna tagavat nõuet pole vaja, siis pole hüpoteegi seadmisel seda vaja ei kindlaks teha ega ka kinnistusraamatusse kanda(mitteaktsessoorsus).
Hüpoteegi tingimused:

Kinnistusraamatus peab olema hüpoteegipidaja ja h.rahali väärtus
Asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud
On otstarbekas, kui hüpoteegipidaja ja omanik ise määravad lepingus kindlaks, mida nad loevad konkreetse kinnistu puhul korrapäraseks majapidamiseks(selleks, et vältida väärtuse vähenemise).Kui see tingimus pole tagatud, siis võib hüpoteegipidaja nõuda rahuldamist
Hüpoteegipidajal on seadusega võimalus võtta omaniku tegevus vaatluse ja järelevalve alla, kasutades vajaduse korral ka riigi abi.
H. Võib koormata ainult kogu kinnisasja

!Hüpoteegipidaja võib h. Käsuda(распоряжаться) – pantida või võõrandada(отчуждать), selleks on vaja kokkuleppe.
Hüpoteegiga tagatud võlausaldusaldaja nõude rahuldamine toimub:
Vabakäelisel müügil on müüjaks omanik, faktiliselt on teostajaks pank ja omanik müüb vabatahtlikult;
Kinnisasja sundmüük toimub siis, kui omanik ei taha müüa kinnistu aga kohtu otsustamisel toimub enampakkumine, mida korraldab kohtutäitur
Osahüpottek – on osad (ühis)hüpoteegist, mille jaguti pärast seadmest osati. Jagamise õigus on omanikul ja peab olema notaarialselt kinnistatud.
Kohtulik hüpoteek on h., mille seab kohus kohtuotsuse alusel rahuldada haginõude tagamiseks. hagi -иск

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 225 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

225 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Viktori4ka Õppematerjali autor

Asja mõste ja liigid,

valdus omand servituut reaalkoormatised pant

Sarnased õppematerjalid

docx

Õiguse alused (asjaõiguse osa)

Asjaõigus. 1.Asjaõiguse mõiste, allikad. Asi. Asja mõiste. Asjaõiguse (objektiivses tähenduses): 1. Asjaõigus eraõiguse ühe valdkonnana on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. 2. Asjaõigus kui eraõiguse haru reguleerib õigussuhteid, mis on suunatud asjadele (asjaõiguslikud õigussuhted). Asjaõiguse põhiülesanne määrata kindlaks asjade omanikud ja nende õigused. Asjaõiguse all mõistetakse õigust, mis reguleerib asjadega seotud suhteid, seda nii paigalseisus (nt omandiõigus) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine). Asjaõigust allikad on: 1). Asjaõigusseadus, mis sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning

Õiguse alused

doc

Asjaõiguse konspekt

puutumatuse. Sisaldab norme, millega kõik peavad arvestama (ka need, kes ei osalenud tehingus) imperatiivsus. Objektiivne reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine), st õigusnormide kogum. Subjektiivne mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. 2. Asjaõiguste liigitus Omand ja piiratud asjaõigused. a) Omand: omand on täielik asjaõigus õigus asja kasutada, käsutada ja vallata. Täielik võim asja üle. b) Piiratud asjaõigused: erineb omandist ulatuse poolest, on nimetatud ka õigus võõrale asjale. Nt hüpoteek. Piiratud asjaõigused võib rühmitada ka omandisarnased õigused ja kasutus-, realiseerimis- ning omandamisõigused. Omandisarnane piiratud asjaõigus. Hoonestusõigus - isik, kelle kasuks see on seatud, õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist (koormab maatükki).

Asjaõigus

180

docx

ASJAÕIGUSE konspekt

seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusele on iseloomulikud põhitunnused, mis eristavad neid võlaõigusest: Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu. Oluline on ka avalikkuse põhimõte- see tuleneb nende absoluutsest iseloomust. Kinnisasjade puhul peavad kõik olema kantud kinnistusraamatusse. Asjaõigus kui varalise korralduse alus- eraomandis lähtuvas ühiskonnas sätestatakse

Asjaõigus

docx

Asjaõiguse konspekt

1. ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.1. Asjaõiguse üldpõhimõtted I Määratletuse põhimõte (spetsiaalsusprintsiip) - Kõik asjaõigused kehtivad ainult üksikute asjade kohta - nn. määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõte. Seetõttu peavad asjaõiguslikud õigustehingud toetuma kindlatele individualiseeritud asjadele. Ei ole olemas ka asjaõigusi, mis hõlmaksid kogu asjade kogumit. Olgu see näiteks kas raamatukogu, kaubaladu või kogu ettevõte. Omand eksisteerib ainult igale üksikule kogumi hulka kuuluvale asjale. Asjade kogumi ülekandmisel tuleb üle kanda iga üksik asi, kusjuures ei ole siiski nõutav nimekirja koostamine üksikesemetest. Ka ühe asja väline külgeliitmine asjade kogumile ei tähenda veel seda, et asi peab jagama sellesse kogumisse kuuluvate ülejäänud asjade õiguslikku saatust. Kui näiteks raamatukoguga liidetakse kas kogemata või tahtlikult võõras raamat, siis jääb endine omand muutumatuks. Asjade kogumi ülekandmine ja koormamine ühtse toiminguga ei

Asjaõigus

docx

Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused

Kordamisküsimused aine Asjaõigus arvestuseks 1. Milliseid õigussuhteid reguleerib asjaõigus? Objektiivne asjaõigus – õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Subjektiivne asjaõigus – õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes. 2. Absoluutsuse põhimõte? Asjaõigused omavad absoluutset kehtivust igaühe suhtes, st kõik peavad asjaõigusi järgima. 3. Numerus clausus’e põhimõte, ehk tüübipõhimõte? kokkuleppega ei saa luua seaduses sätestamata asjaõigusi ega muuta asjaõiguse seaduses sätestatud olemust. 4. Avalikkuse, e. publitsiteedi põhimõte?

Riigiõigus

doc

Kinnisvaraõiguse aines kordamisküsimused

Kinnisvaraõiguse aines kordamisküsimused 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Absoluutsuse põhimõte asjaõiguses 3. Avalikkuse põhimõte asjaõiguses 4. Abstraktsiooni printsiip 5. Asja liigitus, asja osad 6. Päraldise mõiste 7. Valduse mõiste, valduse liigid 8. Omandi mõiste, 9. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 10. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 11. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 12. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 13. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 14. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 15. Kirjeldada mõisteid – maakataster, maaregister, katastripiirkond. 16. Kirjeldada mõisteid – katastriüksus, selle sihtotstarve, piiripunk, piirimärk. 17. Kinnisomandi mõiste 18. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 19. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 20

Kinnisvarahooldus

docx

Asjaõigus eksamikonspekt

Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine). Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes. Subjektiivse asjaõiguse eriliseks

Õigus

pdf

Võlaõigus, asjaõigus eksamiks

õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. 152. Alla 14-aastane isik ei vastuta enda tekitatud kahju eest. 153. Suurema ohu allika kasutamisel vastutab isik tekkinud kahju eest ka siis, kui ta ei ole kahju tekkimises süüdi. 154. Tootja vastutab isiku surma või isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest, kui selle põhjustas puudusega toode. See vastutus ulatub ka puudusega ravimi tootjale. 155. Asjaõigus reguleerib isikute (õigussubjektide) suhteid asjadesse (õigusobjektidesse), sätestades asjaõigused, nende sisu ning tekkimise ja lõppemise. Teisiti öeldes, asjaõigus hõlmab reegleid, mis määravad, kellele asi kuulub ja milliseid õigusi isik asja suhtes omab. 156. Asjaõigus annab vahetu võimu teatud kindla asja peale;on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu; tegemist on absoluutse õigusega. Võlaõigus on rajatud

Võlaõigus

Rohkem sarnaseid