Õiguse alused (asjaõiguse osa) (0)

Asjaõigus.
1.Asjaõiguse mõiste, allikad. Asi. Asja mõiste.
Asjaõiguse (objektiivses tähenduses): 1. Asjaõigus eraõiguse ühe valdkonnana on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. 2. Asjaõigus kui eraõiguse haru reguleerib õigussuhteid, mis on suunatud asjadele (asjaõiguslikud õigussuhted).
Asjaõiguse põhiülesanne määrata kindlaks asjade omanikud ja nende õigused.
Asjaõiguse all mõistetakse õigust, mis reguleerib asjadega seotud suhteid, seda nii paigalseisus (nt omandiõigus) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine).

Asjaõigust allikad on: 1). Asjaõigusseadus, mis sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele ; 2). Asjaõigusseaduse rakendamise seadus sätestab juhud, mil kohaldub enne 1993.a 1. detsembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele suhetele ARSi kohane regulatsioon , vastasel juhul kohaldub AÕS kohane regulatsioon; 3). Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tsiviilõiguse põhimõisted jms, mis kohalduvad ka asjadega seonduvale; 4). Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra;5). Korteriomandiseadus reguleerib korteriomandiga seonduvat. 6). Tsiviilkohtumenetluse seadustik tuleb kohaldamisele asjaõigusest tulenevate õigusvaidluste korral.

Asi on kehaline ese - objekte, mida saab nende välise kuju kaudu ruumiliselt piiritleda ning mida saab ühtlasi “ valitseda ” ehk allutada inimese õiguslikule ja faktilisele meelevallale. Esemeid, mida ruumiliselt piiritleda ei saa, nagu vaba õhk, voolav vesi jõgedes, meri, asjadeks ei loeta. Loomi käsitletakse üldmõistena õiguse objektina, kuid neile kohaldatakse vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega võrdsustamata.

Asjade liigitusi: 1). asendatavad ja asendamatud asjad; 2). дratarvitatavad ja дratarvitamatud asjad; 3)jagatavad ja jagamatud asjad.

Asjade tähtsaim liigitus: 1). kinnisasi (res immobiles) – maapinna piiritletud osa (maatükk); 2). vallasasi (res mobiles) – asi, mis ei ole kinnisasi.
Piiratud asjaõigused on: servituut , reaalkoormatis , hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus.
Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sellega välistatakse maa ja hoonete lahuskäive.
Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise paigutada ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt .
2. Valdus . Valduse mõiste. Seaduslik valdus ja ebaseaduslik valdus. Heauskne valdus ha pahauskne valdus. Valduse omandamine. Valduse lõppemine.
Valdus – tegelik võim asja üle.
Valdus võib olla: 1). Seaduslik (põhinev õiguslikul alusel); 2). Ebaseaduslik (ei põhine õiguslikul alusel nt rajaneb vägivallal, salalisusel jne. kuid see tähendab, et ka varas on valdaja. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõestatud vastupidist
Valdus võib olla: 1).Heauskne (valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata .); 2) pahauskne (valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata)
Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (näiteks asja üleandmise või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu (nt korterivõtme üleandmisega). Piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle.
Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil (nt laps viskab märkamatult asja tänavale, asi varastatakse jne).
3. Valduse kaitseinstrumendid. Omaabi . Otsimisõigus, Kohtulike nõuete esitamine.
Valdus on kaitstud seadusega omavoli vastu, s.t valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu.
Valduse kaitseks valdajale kaks instrumenti: 1). Omaabi; 2). kohtulike nõuete esitamine.
Omaabi - valdaja õigus kaitsta oma valdust.
Omavoli - all mõistetakse valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumist või valduse äravõtmist.
Otsimisõigus – 1). Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud; 2) Kinnisasja valdajal on õigus nõuda asja otsimisest ja äraviimisest tekkinud kahju hüvitamist. Kui on alust eeldada kahju tekkimist, on kinnisasja valdajal õigus tagatise saamiseni keelduda loa andmisest asja otsida või ära viia. Keeldumine ei ole lubatud, kui viivitamine on ohtlik.
Kohtulike nõuete esitamine: valdusel on ka kohtulik kaitse: valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtusse.
4. Kinnistusraamat . Kinnistusraamatu eesmärk. Kinnistusraamatu andmete õigsuse eeldamine.
Kinnistusraamat – peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta ning sinna kantakse ainult seaduses sätestatud andmed.
Kinnistusraamatu eesmärk:anda autentne ja kindel informatsioon kõikide kinnisasjade omanike kohta.
Kinnistusraamatu andmete õigsuse eeldamine - kui isik omandab tehinguga kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged.
5. Omand. Omandi mõiste. Omaniku õigused asja suhtes. Ühisomand. Kaasomand. Omandi kaitse. Vallasomand .
Omand - isiku tдielik хiguslik vхim asja ьle. Omanikul on хigus asja vallata, kasutada ja kдsutada.
Ьhisomandi korral kuulub asi kхigile omanikele ьhiselt.Ka kхik asjaga seotud хigused ja kohustused kuuluvad neile ьhiselt ja ьhelegi neist ei kuulu omandist midagi eraldi. Ьkski ьhisomanikest ei vхi asja kдsutada ьksinda, ilma teiste ьhisomanike nхusoleku vхi volituseta.
Kaasomandi puhul kuulub asi samuti kaasomanikele ühiselt. Kuid igale kaasomanikule kuulub siin mõtteline – mitte reaalne – osa, mida ta võib käsutada nagu ainuomanik.
Ühisomandi ja kaasomandi erinevus: ühisomand erineb kaasomandist selle poolest, et ühisomandil puudub omandi igasugune jagamine ühiste omanike vahel, s.h ka kaasomandit iseloomustav jagamine mõttelisteks osadeks .
Omandi kaitse - omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab .
Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel.
Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: * vallasasja üleandmine; * peremehetu vallasasja hõivamine; * kaotatud vallasasja omandamine leiuga; * peitvara omandamine; * igamine - kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult 5 a jooksul nagu omanik saab ta asja omanikuks.
Kinnisomandi tekkimine toimub võrreldes vallasomandi tekkimisega erinevalt, siin on seadusandja pannud suurema rõhu omandiõiguse ülemineku vormistamisele.
Kinnisomandi ulatus: Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ja maapõuele allpool, sügavuseni ja kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel . Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestab seadus.Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub omanikule.Maatükil kasvav mets ja muu looduslik taimestik on kinnisasja omaniku omandis .
Kinnisomandi kitsendused- nt Füüsilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt tähistatud või piiratud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole sätestatud teisti.
6. Piiratud asjaõigused. Servituut. Reaalservituut ja isiklik servituut. Kasutusvaldus. Isiklik kasutusvaldus. Reaalkoormatis. Hoonestusõigus. Ostueesõigus. Pant . Vallaspant ja kinnispant ehk hüpoteek. Käsipant ja registerpant .
Piiratud asjaõigused - servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve.
Servituut – võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. 1
Servituudid liigitatakse: * reaalservituutideks (koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt , et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma - teeservituudid, liiniservituudid, veevõtuservituudid); * isiklikeks servituutideks (Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul).
Kasutusvaldus ehk vilikasutus – koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju .
Isiklik kasutusõigus – koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Oluline erinevus reaalservituudist on see, et reaalservituut on seotud kinnisasjaga, isiklik kasutusõigus aga kinnisasja valdava konkreetse isikuga.
Reaalkoormatis – kinnisasja võib koormata selliselt, et igakordne kinnisasja omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid . Reaalkoormatise erinevus reaalservituutidest seisneb asjaolus, et kui reaalservituutide puhul ei saa koormatud kinnisasja omanikult nõuda tegude sooritamist, siis reaalkoormatise sisuks on just teatud tegude sooritamine .
Hoonestusõigus – kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitusalusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada.
Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viise, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele.
Pandi mõiste: Asja võib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud;
Käsipant – panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse;
Registerpant – valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris (nt sõiduk).
Kaks liiki panti: * vallasvara tagatisel antav pant ehk vallaspant; * kinnisvara tagatisel antav pant ehk kinnispant
Kinnispant ehk hüpoteek. Isikul, kelle kasuks kinnispant ehk hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteeki võib käsitleda suhtena, milles osaleb 3 subjekti: hüpoteegipidaja (isik, kelle kasuks on hüpoteek kantud kinnistusraamatusse); võlgnik (Hüpoteegi puhul on võlausaldajaks hüpoteegipidaja, kellele kuulub hüpoteek, mis tagab tema võlaõiguslikku nõuet võlgniku vastu); omanik.
Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks.
Hüpoteegipidajal on õigus nõuda vastavate tingimuste saabudes, s.o tavaliselt hüpoteegiga tagatud nõude mitterahuldamise korral, võlasumma tasumist hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadud rahast ja kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist.
Hüpoteegi mõte on selles, et selle kaudu saab hüpoteegipidaja (võlausaldaja) nõuda sundkorras oma sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamist kinnisasjast.