Ajaloo Õppematerjal (2.Maailmasõda) (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

II maailmasõda

Ajaloo KT5! II MS 1)Maailmasõja eel ja põhjused. Põhjuseks miks Austria ansluss sai võimalikuks. Austria oli saksakeelne maa(oli palju H pooldajaid), Euro ei aimanud Sm ohtu, majanduslikult kehval järjel. Põhjused: · NSVL tahtis oma võimu laiendada · Poola sõjalise liidu leping Ing ja Pr-iga · Ülejäänud Euro ei olnud rahul, et 2 riiki hakkavad seda valitsema · Sm tahtis oma võimu laiendada, H isiklikud võimu ambitsioonid · Sm tahtis IMS kaotatud alasid tagasi võita. Sm püüded alistada SB: S sõjaväeline juhtkond lootis Ing alistada meredessandi abil SB vastu alustati õhusõda Sakslased ründasid Atlandi ookeanil Briti kaubalaevu 1. september 1939- 2. september 1945 Algas: Austria ansluss (13. märts 1938), MRP (sõlmiti 23. august 1939) Komiterni vastane pakt. Teljeriigid (Sm, It, Jp), Liit sõlmiti 27. sept 1940 Liitlased (SB, NSVL, Pr, USA) Atlandi harta sõlmiti 14. august 1941 Ühinenud rahvaste esimene leping 1942, asutamine 1945 II MS

Ajalugu

4

docx

Ajaloo kontrolltöö mõisted

Ajaloo kordamisküsimused 1. Mõisted 1) Lepituspoliitika ­ Suuremate riikide vaheline poliitika, kus proovitakse anda vastaste tingimustele järele ja seeläbi probleeme vältida. 2) Anschluss ­ Austria ühendamine Saksamaaga. 3) Müncheni kokkulepe (sobing) ­ Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Tsehhoslovakkia vaheline kokkulepe, mis andis Saksamaale loa okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale sunniti see peale.

Ajalugu

4

doc

II Maailma sõda - konspekt kontrolltööks

II MS 1.sept 1939 -2.sept 1945 (Jaapan kapituleerus) 8.-9.Mai (Saksa kapituleerus, sõda lõppes Euroopas) Rahvusvah. Suhted 1930ndatel aastatel (118-123) 30ndad aastaid nim. sõjakollete kujunemise ajaks (Aasias ja Euroopas). Rahvasteliit kaotab oma tähtsuse. Sõjakolded: (kriisipiirkonnad) 1)Mandzuuria kriis(1931-1933) Jaapan tungib Hiinasse ja okupeerib Hiinale kuuluva Mandzuuria. Loodi Mandzukuo riik, mis sõltus Jaapanist. Jaapan lahkub Rahvasteliidust 1933, hakkab valmistuma Aasia vallutuseks.Jaapan VS Hiina 1937-1945. 2)Abessiinia (Etioopia kriis) 1935 Itaalia ründas ning vallutas Etioopia. Itaalia koloonia 1937a. astus Itl. Rahvasteliidust välja. 3)Hispaania kodusõda 1936-1939 Rahvuslik ­ revolutsiooniline sõda demok. Pooldavate vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri pooldajate vahel. II MS ,'peaproov''. Franco diktatuuri kehtestamine. Saksamaa sammud II MS suunas. Eellugu: 1923a. nurjus Hitleri riigipöördekatse e. nn. ,'Müncheni õlleputs'' Hitler vangi. Natsipartei

Ajalugu

26

docx

II maailmasõda ja külm sõda

september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD:  STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel.  HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor.  CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija.  KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja.  MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a.

Ajalugu

3

docx

TEINE MAAILMASÕDA - lühikokkuvõte

BRIAND-KELLOGI PAKT(Pariisi pakt,1928)): patsifimiajastu kõrghetk. Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu. 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. 15riiki: USA, SB, It, Jaap, Sks, Austraalia, Belgia, Kanada, Tsehhosl, Pr, India, IiriVabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõ-Aafrika. Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL. Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvah areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandzuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandzuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938. KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL(KOMINTERN)-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas. Sellega liitunud eri maade kommunistlikke parteisid(sh NSVL võimuparteid ÜK(b)Pd) käsitleti Kominterni sektsi

Ajalugu

19

doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

sageli ohvrid endised liitlased · näidisprotsessid · hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond · ohvrid ka rahvusvähemused · ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG, oluline vahend rasketööstuse ülesehitamisel · kokku ligi 40 mln hukkunut · Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, varjas oma kavatsusi, esines rahutoojana ja "agressorite" ohjeldajana 18. Teine maailmasõda. Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: · diktatuurid teravdasid rahvusvahelist olukorda, kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem  · Sm taasrelvastumine, Sb suhtus järeleandlikult, sõlmis lepingu, millega seati Sm sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaazist · Saarima elanikkond referendumil, et ühineb uuesti Sm-ga · 1936 ­ Hitler viis väed demilitariseeritud Reini tsooni, tegelikult polnud aga jõudu sõdida,

Ajalugu

38

doc

Venemaa kokkuvarisemine

sageli ohvrid endised liitlased  näidisprotsessid  hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond  ohvrid ka rahvusvähemused  ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG, oluline vahend rasketööstuse ülesehitamisel  kokku ligi 40 mln hukkunut  Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks, varjas oma kavatsusi, esines rahutoojana ja “agressorite” ohjeldajana 19. Teine maailmasõda. Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine:  diktatuurid teravdasid rahvusvahelist olukorda, kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem   Sm taasrelvastumine, Sb suhtus järeleandlikult, sõlmis lepingu, millega seati Sm sõjalaevastiku tonnaaži piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaažist  Saarima elanikkond referendumil, et ühineb uuesti Sm-ga

Venemaa

2

doc

II maailmasõja sõjategevuse kronoloogia

Aasta Kokkulepped, Hilteri-vastase Sõjategevus vaherahu ja koalitsiooni rahulepingud dokumendid ja konverentsid 1939 23.08.1939 ­ Pm ja SB kuulutasid 01.09 ­ Sm kallaletung Poolale ­ II ms algus. MRP ­ Sm Sm sõja pärast 3.09 kuulutavad SB ja Pr Sm-le sõja. +NSVL vaheline viimase Poola 17.09 NSVL sissetung Poolasse leping tungimist. 30. 11 Talvesõja algus NSVL ja Soome vahel 28.09 NSVL ja Sm sõprus ja piirileping 1940 NSVL viib ellu Suurbritannia on ,,Kummaline sõda" 1939 Sept- 1940 Apr Otsest MRP (Eesti ainus riik, kes sõjategevust ei toimu. anastamine) Hitleri vastu sõdib. 9. Apr Saksa väed maabuvad Taanis ja 27.09- Sm+ It + Norras(Quisling) Jap sõlmivad

Ajalugu

Kommentaarid (0)