Ajaloo Õppematerjal (2.Maailmasõda) (0)

• 1. Mõisted.
  
• Lepituspoliitika – Lääneriikide otsus mitte Hitleriga sõda alustada, vaid rahuldada tema soove
  
• Anschluss – Selleks nimetatakse Austria liitmist Saksamaa aladega(1938),
  
• müncheni kokkulepe ( sobing ) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa . Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. ,
  
• MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping , sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll , milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas.
  
• atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada kõigi riikide iseseisvus , kellelt see oli röövitud.
  
• Teherani konverents – 1943 aasta lõpul Iraani pealinnas toimunud konverents, kus esimest korda kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid: Stalin , Roosevelt , Churchill . Siin otsustati, et USA ja SB avavad PR-l teise rinde ning alustavad pealetungi saksalaste vastu Normandias. NSVL pidi toetama rünnakutega idast. Lisaks pidi NSVL peale sõja lõppu aitama alistada Jaapani.
  
• Jalta konverents – 1945 vebr. Musta mere ääres toimunud konverents, milles osalesid Stalin, Churchill, Roosevelt. Siin kooskõlastati lõplikult, kuidas SM purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht.
  
• Talvesõda – Peale MRP pakti sõlmimist esitas NSVL Soomele suured nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise lepingu. Soomlased keeldusid. NSVL proovis veel Soome kohta valetada, kuid alustas siis ise sõda. NSVL heideti RL-st välja. Sõda algas 1939 ning lõppees 1940 Moskvas rahuläbirääkimistega, Soome küll pidi ära andma Karjala ja Viiburi linna, kuid võis ennast võitjana tunda.,
  
• jätkusõda – 1941-1944 toimunud jätkusõda Soome ja NSVL vahel, tulemuseks jälle Soome iseseisvuse säilimine, kuid nad ei saanud tagasi ka kaotatud alasid.
  
• teine rinne – Teherani konverentsil otsustatud, et USA ja SB avavad PR-l teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandias.,
  
• holokaust – natsionaalsotsialistlikul SM-l ja tema okupeeritud aladel 1933-45 toimunud juudivastane terror ja juutide laushävitamine,
  
• Nürnbergi kohtuprotsess – Peale II ms lõppu korraldatud kohtprotsess SM-l sõjasüüdlaste üle. 12 natsliku SM kõrget riigiametnikku mõisteti surma. Selle kohtuprotsesssiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fašismist. Kohtu alla anti ka terve hulk Jaapani riigijuhte.
  
• Antiseminism - termin, mida kasutatakse vaenulikkuse juutide suhtes tähistamiseks, mis juurdub vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale.,
  
• geto - Väljend tuli laialdaselt kasutusse Teise maailmasõja perioodil, mil seda kasutati natside loodud vähemusrahvuste linnaosade kohta.,
  
• juunipööre - oli Eestis 21. juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Johannes Varese valitsus ja 21. juulil 1940 kuulutas II Riigivolikogu Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks,
  
• baaside leping – Alates 1939 nõudis Mosvka Eestilt alla kirjutamist vastastikusele abistamise lepingule, mis pidi lubama NSVL-i tuua Eestisse Punaarmee üksusi ja luua siia nende baase. 28.sept kirjutas Eesti sellele ka alla.,
  
• narva diktaat - 17. juuni - Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt (Narva diktaat), algas Nõukogude okupatsioon ,
  
• ENSV – Varesele valitsus ajal Riigivolikogu poolt välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariik,
  
• suvesõda - oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini NSV Liidu relvajõudude vastu toimunud relvastatud võitlus ,
  
• leegionär – Eesti leegionisse kuulunu, kes sõdis vabatahtlikult Suur-Saksamaa eest, laskurkorpus – mobiliseeritud Moskva käsul loodud korpus 1942 aastal, mida kokku loodi 8, siia kuulusid umbes 27000 meest, kellest oli umbes 90% eestlasi.
  
• Metsavend – nad olid esimesteks vabatahtlikeks Suvesõjas, nende salkadest moodustatud üksused tegid Saksa vägede koosseisus kaasa lahingud Eesti pinnal,
  
• soomepoiss - Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased. Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas,
  
• okupatsioon - võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine.
  

2. Isikud
Stalin – NSV Liidu partei- ja riigijuht , osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. Kuulus hitleri vastasesse koalitsiooni.
Hitler - (20. aprill 1889 – 30. aprill 1945) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik . Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea .Juhtis Saksamaad Teise Maailmasõja ajal.Vihkas juute . Raamatu „Mein Kampf ” autor.
Mussolini - (29. juuli 1883– 28. aprill 1945) oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922–1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Itaalia Sotsiaalset Vabariiki.
Chamberlain - Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija.
Churchill - Briti riigitegelane , pea- ja kaitseminister Teise Maailmasõjaajal. Kuulus ka Hitleri vastassesse koalitsiooni Teise Maailmasõja ajal.
Roosevelt – oli USA president Teise Maailmasõja ajal. Osales Teherani ja Jalta konverentsidel. Kuulus ka Hitleri vastasesse koalitsiooni.
Molotov - oli NSVL-i välisminister . Ta oli üks Stalini lähedasemaid abilisi juba enne tolle täielikku võimuhaaramist. Sõlmis Molotovi-Ribbentropi pakti 1939.
Ribbentrop - oli Natsi-Saksamaa välisminister 1938-1945. Sõlmis Molotovi-Ribbentropi pakti 1939.
3. m Dateeri

• MRP – 23.august 1939
  
• II ms algus ja lõpp – 1939 1.sept – 1945 2.sept
  
• Saksamaa tungib kallale NSV-le – 1941. aasta 22 juuni,
  
• Murrang II ms-s – 1942 - 1943 ,
  
• jaapani rünnak Pearl Harbourile – 7.dets 1941,
  
• Teherani konverents - 1943,
  
• teise rinde avamine ( peab oskama ka järjestada üldisi sündmusi ehk mõistma kumb sündmus oli enne,kumb pärast) - 1943,
  
• baaside leping – 28.sept 1939,
  
• esimene nõukogude okupatsioon – 1940-1941,
  
• saksa okupatsioon – 1941 - 1944,
  
• esimene massiküüditamine – 1941. 14 juuni,
  
• põgenemine Läände - 1944.
  

4. Küsimused
rahvusvahelised suhted II ms eel, lepituspoliitika ja selle tagajärjed
SM: idee Suur-Saksamaa loomine, kõigi sakslaste ühendamine. IT: idee Rooma impeeriumist, tahtis Vahemerd sisemereks, Etioopia ründamine 1935-36. NSVL: maailmarevolutsioon . JP: tahtis Ida-Aasiat ühendada ning need võtta JP keisri kaitse alla. Kõige rohkem valmistus sõjaks SM, kes 1932 ei maksnud reparatsioone ja nii näitas kõigile, et tulemas on uus sõda. Hakati looma liite. SM vastased kasutasid lepituspoliitikat , mis tähendas, et nad ei tahtnud Hitlerit pahandada ja proovisid ta soove rahuldada, mis aina ärgitas Hitlerit uutele tegudele ning tegelikult soodustas sõja teket.
millised olid sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVL-i eesmärgid 1930.-ndate lõpus
SM: idee Suur-Saksamaa loomine, kõigi sakslaste ühendamine. 1938 Austria Ansluss IT: idee Rooma impeeriumist, tahtis Vahemerd sisemereks, Etioopia ründamine 1935-36. NSVL: maailmarevolutsioon. JP: tahtis Ida-Aasiat ühendada ning need võtta JP keisri kaitse alla.
MRP sõlmimise tagamaad, sisu ja selle tagajärjed Euroopale.
23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Selle aluses läksid NSVL mõjusfääri Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. SM mõjusääfri läksid Poola lääneosa ja Leedu.
selgita II ms puhkemise põhjuseid !

Poliitilised eeludsed – Versailles süsteem osutus ebapüsivaks, RL ei suutnud ülesannetega hakkama saada: suurriike ei suudetud ohjeldada . 30 lõpul hakkas rahvusvaheline olukord oluliselt teravnema, eriti muutus sõjakaks SM. Lääneriikide lepituspoliitika, Müncheni kokkulepe ja Austria-tsehhosslovakkia vallutamine ning MRP andsid Hitlerile kindlust .

Majanduslikud eeldused – Hitler otsustas SM majanduskriisist välja viia arendandes sõjatehnikat, natsid võtsid palju laene, lubades laenu andjatele anda vallutatud maad. Nii vajas Hitler edukaid vallutussõdu. Sama oli ka NSVL-ga, kelle suur Punaarmee vajas rakendust.

Ideoloogilised eeldused – Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. See tuli hankida jõuga. Stalin aga unistas maailmarevolutsioonist. MRP muutis nad liitlasteks ja see julgustas neid sõjaga alustama.
sõjategevus 1939-1945. tähtsamad sündmused, lahingud ja konverentsid
1.sept 1939 NSVL ja SM ründavad poolat; 1939 nov. Lõpp Soome-NSVL talvesõda; 1940 okupeeris NSVL Baltimaad; 1940 alustas SM suurt sõjalist tegevust: vallutati Norra, Taani, Luksemburg , Belgia ja holland ; 22.juuni Compiegni vaherahu (PR oli vallutatud): 1940 Kolmikpakt – IT-JP-SM ; 1941 suvi hakati juute tõsiselt hävitama – nimetatakse holokaustiks. ; 1941. 22. juuni alustab SM sõda NSVL-ga. ; 7.dets 1941 ründab JP USA-d Pearl Harboris; 1941 – Atlandi harta ; 1942 – Stalingradi lahing – SM suur ebaõnnestumine idarindel, sama juhtus ka Kurski lahingus. ; 1943 Teherani konverents; 6.juuni 1944 – USA, SB, KAN, POL sõjajõudude maabumine Normandias; 1945 vebr. Jalta konverents; 7-8mai 1945 SM kapituleerimine; 2.sept 1945 JP purustamine – II MS LÕPP.
talvesõja - jätkusõja põhjused ja tagajärjed
Talvesõda – Peale MRP pakti sõlmimist esitas NSVL Soomele suured nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise lepingu. Soomlased keeldusid. NSVL proovis veel Soome kohta valetada, kuid alustas siis ise sõda. NSVL heideti RL-st välja. Sõda algas 1939 ning lõppees 1940 Moskvas rahuläbirääkimistega, Soome küll pidi ära andma Karjala ja Viiburi linna, kuid võis ennast võitjana tunda., jätkusõda – 1941-1944 toimunud jätkusõda Soome ja NSVL vahel, tulemuseks jälle Soome iseseisvuse säilimine, kuid nad ei saanud tagasi ka kaotatud alasid.
miks nim, II maailmasõda totaalseks sõjaks?

Sõda haaras kogu maailma – Euroopa, P-Aafrika ning Atlandi ja Vaikne ookean.

Polnud armeede , vaid rahvaste sõda – võidu tagasid mitte ainult rindel sõdinud väeüksused, vaid ka vaenlase tagalas tegutsenud vastupanu liikumine ning kodutagals töötanud töölised, põllumehed, teadlased.

Puudus rindejoon

Seniste väärtus hinnangute hülgamine

Inimeste hävitamine/taga kiusamine rahvustunnuste järgi
miks hitler kaotas? mis aitas lääneriikidel lõpuks siiski võita?

SM kehvad liitlased, ei aidanud piisavalt ning olid nõrgad

SM-d rünnati igast suunast – jäid mitme tule alla

Lääneriikidel ülekaal – rohkem varustust ja mehi

SM plaan pidada välksõda kukkus läbi
Eesti II maailmasõjas- iseseisvuse kaotus ja valikud.
24.sept nõudis NSVL Eestilt allakirja baaside lepingule, mis 28.sept ka allkirjastati, milles lubati: hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest, vastastikune abi kallaletungi korral, NL lubas Eesti soodsalt relvi müüa, sõjaväebaasid Saaremaal, Hiiumaal, Paldiskis (25000 meest).
17.juuni 1940 allkirjastas Laidoner Narva diktaadi: NSVL võis tuua lisaks 80000 Punaarmeelast, NSVL sai kontrolli ühendusteete ja sidekandjate üle, keelustati poliitilised meeleavaldused, meilt võeti relvad. Alates sellest EESTI OKUPEERITUD.
Varese valitsus moodustas Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi, 6. aug võeti Eesti vastu NSVL koosseisu.
1941. 14 juuni massiküüditamine NSVL poolt, selle käigus viidi Eestist üle 10000 inimese. Natsionaliseeriti kõik eraettevõtted. Langes elatustase, tekkis toidu ja tarbeesemete puudus.
1941 asendus NSVL okupatsioon Saksa okupatsiooniga, Eestist moodustati kindralkomissariaat, mille üle valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus.
1944 taas NSVL okupatsioon, mis tõi Eestis kaasa „suure põgenemise“ välismaale. Lahkus umbes 80000 inimest.Katse iseseisvust taastada ebaõnnestus.
Eesti sai II ms ajal suurte sõjakahjude osalisteks: enamus linnu olid häivtatud, tööstus langes jõudsalt, rahvaarv vähenes umbes 200 000 inimese võrra.