Ajaloo Õppematerjal (2.Maailmasõda) (0)

• 1. Mõisted.
  
• Lepituspoliitika – Lääneriikide otsus mitte Hitleriga sõda alustada, vaid rahuldada tema soove
  
• Anschluss – Selleks nimetatakse Austria liitmist Saksamaa aladega(1938),
  
• müncheni kokkulepe ( sobing ) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa . Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. ,
  
• MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping , sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll , milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas.
  
• atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada kõigi riikide iseseisvus , kellelt see oli röövitud.
  
• Teherani konverents – 1943 aasta lõpul Iraani pealinnas toimunud konverents, kus esimest korda kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid: Stalin , Roosevelt , Churchill . Siin otsustati, et USA ja SB avavad PR-l teise rinde ning alustavad pealetungi saksalaste vastu Normandias. NSVL pidi toetama rünnakutega idast. Lisaks pidi NSVL peale sõja lõppu aitama alistada Jaapani.
  
• Jalta konverents – 1945 vebr. Musta mere ääres toimunud konverents, milles osalesid Stalin, Churchill, Roosevelt. Siin kooskõlastati lõplikult, kuidas SM purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht.
  
• Talvesõda – Peale MRP pakti sõlmimist esitas NSVL Soomele suured nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise lepingu. Soomlased keeldusid. NSVL proovis veel Soome kohta valetada, kuid alustas siis ise sõda. NSVL heideti RL-st välja. Sõda algas 1939 ning lõppees 1940 Moskvas rahuläbirääkimistega, Soome küll pidi ära andma Karjala ja Viiburi linna, kuid võis ennast võitjana tunda.,
  
• jätkusõda – 1941-1944 toimunud jätkusõda Soome ja NSVL vahel, tulemuseks jälle Soome iseseisvuse säilimine, kuid nad ei saanud tagasi ka kaotatud alasid.
  
• teine rinne – Teherani konverentsil otsustatud, et USA ja SB avavad PR-l teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandias.,
  
• holokaust – natsionaalsotsialistlikul SM-l ja tema okupeeritud aladel 1933-45 toimunud juudivastane terror ja juutide laushävitamine,
  
• Nürnbergi kohtuprotsess – Peale II ms lõppu korraldatud kohtprotsess SM-l sõjasüüdlaste üle. 12 natsliku SM kõrget riigiametnikku mõisteti surma. Selle kohtuprotsesssiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fašismist. Kohtu alla anti ka terve hulk Jaapani riigijuhte.
  
• Antiseminism - termin, mida kasutatakse vaenulikkuse juutide suhtes tähistamiseks, mis juurdub vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale.,
  
• geto - Väljend tuli laialdaselt kasutusse Teise maailmasõja perioodil, mil seda kasutati natside loodud vähemusrahvuste linnaosade kohta.,
  
• juunipööre - oli Eestis 21. juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Johannes Varese valitsus ja 21. juulil 1940 kuulutas II Riigivolikogu Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks,
  
• baaside leping – Alates 1939 nõudis Mosvka Eestilt alla kirjutamist vastastikusele abistamise lepingule, mis pidi lubama NSVL-i tuua Eestisse Punaarmee üksusi ja luua siia nende baase. 28.sept kirjutas Eesti sellele ka alla.,
  
• narva diktaat - 17. juuni - Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt (Narva diktaat), algas Nõukogude okupatsioon ,
  
• ENSV – Varesele valitsus ajal Riigivolikogu poolt välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariik,
  
• suvesõda - oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini NSV Liidu relvajõudude vastu toimunud relvastatud võitlus ,
  
• leegionär – Eesti leegionisse kuulunu, kes sõdis vabatahtlikult Suur-Saksamaa eest, laskurkorpus – mobiliseeritud Moskva käsul loodud korpus 1942 aastal, mida kokku loodi 8, siia kuulusid umbes 27000 meest, kellest oli umbes 90% eestlasi.
  
• Metsavend – nad olid esimesteks vabatahtlikeks Suvesõjas, nende salkadest moodustatud üksused tegid Saksa vägede koosseisus kaasa lahingud Eesti pinnal,
  
• soomepoiss - Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikena võidelnud eestlased. Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas,
  
• okupatsioon - võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine.
  

2. Isikud
Stalin – NSV Liidu partei- ja riigijuht , osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. Kuulus hitleri vastasesse koalitsiooni.
Hitler - (20. aprill 1889 – 30. aprill 1945) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik . Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea .Juhtis Saksamaad Teise Maailmasõja ajal.Vihkas juute . Raamatu „Mein Kampf ” autor.
Mussolini - (29. juuli 1883– 28. aprill 1945) oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922–1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Itaalia Sotsiaalset Vabariiki.
Chamberlain - Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija.
Churchill - Briti riigitegelane , pea- ja kaitseminister Teise Maailmasõjaajal. Kuulus ka Hitleri vastassesse koalitsiooni Teise Maailmasõja ajal.
Roosevelt – oli USA president Teise Maailmasõja ajal. Osales Teherani ja Jalta konverentsidel. Kuulus ka Hitleri