Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tekkisid uued riigid:
puhtuse säilitamine · uus võimalus majanduskriisi puhkedes, kasutasid ära ka kommunistid, kritiseerisid demokraatiat, paljude arvates "punast katku" võimalik peatada vaid "pruuni katkuga"--- >natside populaarsus, 1930. suurendasid Riigipäeva valimistel oma saadikute hulka mitu korda, 1932 aga suurim saadikuterühm · Hitleri peatamiseks oleks piisanud sotsdemokraatide ja kommunistide koostööst, Stalin aga ära keelanud, peamine vaenlane sotsdemod · 1933 Hitler kantsleriks: esialgu põhiseaduse raamides, ka teised erakonnad, peagi kogu võim tema käes, kasutas Riigipäevahoone süütamist ettekäändena kommunistide vastu, asus piirama demokraatlikke vabadusi-->erakorraliste valimiste järel sai terroriga häälteenamuse · 1933 märts natslik Riigipäev võttis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust, Hitler
puhtuse säilitamine uus võimalus majanduskriisi puhkedes, kasutasid ära ka kommunistid, kritiseerisid demokraatiat, paljude arvates “punast katku” võimalik peatada vaid “pruuni katkuga”--- >natside populaarsus, 1930. suurendasid Riigipäeva valimistel oma saadikute hulka mitu korda, 1932 aga suurim saadikuterühm Hitleri peatamiseks oleks piisanud sotsdemokraatide ja kommunistide koostööst, Stalin aga ära keelanud, peamine vaenlane sotsdemod 1933 – Hitler kantsleriks: esialgu põhiseaduse raamides, ka teised erakonnad, peagi kogu võim tema käes, kasutas Riigipäevahoone süütamist ettekäändena kommunistide vastu, asus piirama demokraatlike vabadusi-->erakorraliste valimiste järel sai terroriga häälteenamuse 1933 märts – natslik Riigipäev võttis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust, Hitler
Konverentsi tulemusena otsustati, et Tsehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale Sudeedimaa. Seda sündmust on nim ka Müncheni sobinguks. Müncheni sobingust oli erinevaid arvamusi. Nt Inglismaa peaminister arvas, et see tõi rahu. Uus Ing peaminister arvas, et neil oli valida sõja ja häbi vahelt ning Ing valis häbi. Kõik Tsehhoslov läänepoolsed piirikindlustused läksid üle Sm. Sudeedimaa oli Tsehhoslov oluline tootmispiirkond, kuna 50% tootmisest toimus seal. Tsehhoslovakkia arvelt laiendasid enda alasid ka Ungari ja Poola. 1939 märts kuulutasid slovakkid välja iseseisvuse ning lõid lahku Tsehhoslovakkia riigist. See toimus eeskätt Sm mahitusel. Tekkinud riik oli nagu Sm vasallriik(sõltuv Sm). Tsehhi aladele viis 1939 Sm oma väed ning okupeeris need. Sm laiendas oma alasid veelgi ning okupeeris Klaipeda. Sm eeskujul tegutses oma alade laiendamisega veel Itaalia, viies oma väed sisse Albaaniasse
1. Mõisted. Lepituspoliitika – Lääneriikide otsus mitte Hitleriga sõda alustada, vaid rahuldada tema soove Anschluss – Selleks nimetatakse Austria liitmist Saksamaa aladega(1938), müncheni kokkulepe (sobing) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. , MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja
valitsejatele ning kõrgematele ametnikele Populaarsemaks muutus sõja ülistamine väljapääsu igavast ning tühisest argipäevast nähti kõike purustavas ning puhastavas võitluses Progressi vastaseks ühiskonnas kuulutati kirik, sõjavägi, valitsus, jõukamad kihid, progressi võiduks tuli nimetatud kihid kõrvaldada VENE IMPEERIUM 20. saj alguses oli VM tsaari ainuvõimuga riik puudus põhiseadus ja rahvaesindusorgan; tsaar: Nikolai II Romanov Agraarriik 90% elanikkonnast olid talupojad Tööstuslik pööre peale pärisorjuse kaotamist (1860) -> kapitalismi areng VM Euroopa osas, naftakaevandus Kaukaasias, masinaehitus VM suurlinnades, eriti arenenud olid Balti kubermangud Suured ettevõtted, rasked elu- ja töötingimused -> töölisi oli kerge organiseerifa vastuhakkudele ja streikidele
II Maailmasõda Euroopa 1938-39 Sõjakolde kujunemine maailmas sai alguse pärast seda, kui Hitler võimule tuli ja Versailles’ süsteemi likvideerima sai (tema nr1 prioriteet). Hitleri üheks eesmärgiks oli ka sakslaste ühendamine ühte riiki ja 30ndate aastate keskpaiku oli Saksamaa teinud katset Austria ühendamisega, aga Itaalia oli selle vastu. Austria ühendamine Saksamaaga jäi ära. 1937. aastal uus plaan Austria ühendamiseks Saksamaaga (selle plaani koondnimetus OTTO) Seda plaani hakati ellu viima 1938 aasta veebruaris. Kutsuti Austria kantsler ehk valitsuse
Tartu rahuleping 2veebruar Nõukogude Venemaa loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. KORDAMINE KT MAAILM 1 MAAILMASÕJA JÄREL USA ● Oli tõusnud maailma juhtivaks riigiks ● Kaotas vähe inimesi ja majanduslik võimsus kasvas Piirimuudatuste tulemused. ● Väljaspoole emamaad jäid suured sakslaste ja ungarlaste alad. Rahvasteliit ● Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõja ärahoidmine. Rahvasteliidu hoone Genfis. Rahvasteliidu nõrkus: ● Puudus jõud oma otsuste elluviimiseks ● USA ei astunud Rahvasteliidu liikmeks ● Kaotajariike ei võetud algselt Rahvasteliitu. 1922 Rapallo leping ● SM ja Nõukogude Venemaa koostööleping. Rahulolematud võitjariigid ● võitjariikidest olid rahulolematud Itaalia ja Jaapan 1923.a. Ruhri kriis
ENNE TEIST MAAILMASÕDA Valitsev olukord 1938-39 Euroopas Suureks saksakeelseks riigiks oli Austria, aga Saksa ja Austria ühinemine oli keelatud. Austrias oli tekkinud ka oma natsionaalsotsialistlik liikumine, aga osa neist olid vangistatud, mitte, et austria oleks demokraatlik (oli autoritaarne), aga mõningad olid ikka vangis. 1938 aasta veebruaris esitati Austria kantslerile kolm nõudmist: 1. Austria natsid, kes vangis olid, tuleks vangist vabastada. 2. Austria natside juht määrataks siseministriks. 3. Austria armee tuleb anda Saksamaa alluvusse. Esialgu austria kantsler lükkas nõudmised tagasi ja arvas, et tuleks korraldada rahvahääletus, et vaadata, mida rahvas arvab, aga vahepeal olid sündmused arenenud teistmoodi. Austrias endas viidi läbi valitsusevahetus. 12 märts 1938 saksa väed ületavad Austria piiri ja järgmisel päeval ehk 13 märts, kuulutatakse Austria
II MS 1.sept 1939 -2.sept 1945 (Jaapan kapituleerus) 8.-9.Mai (Saksa kapituleerus, sõda lõppes Euroopas) Rahvusvah. Suhted 1930ndatel aastatel (118-123) 30ndad aastaid nim. sõjakollete kujunemise ajaks (Aasias ja Euroopas). Rahvasteliit kaotab oma tähtsuse. Sõjakolded: (kriisipiirkonnad) 1)Mandzuuria kriis(1931-1933) Jaapan tungib Hiinasse ja okupeerib Hiinale kuuluva Mandzuuria. Loodi Mandzukuo riik, mis sõltus Jaapanist. Jaapan lahkub Rahvasteliidust 1933, hakkab valmistuma Aasia vallutuseks.Jaapan VS Hiina 1937-1945. 2)Abessiinia (Etioopia kriis) 1935 Itaalia ründas ning vallutas Etioopia. Itaalia koloonia 1937a. astus Itl. Rahvasteliidust välja. 3)Hispaania kodusõda 1936-1939 Rahvuslik revolutsiooniline sõda demok
Põhjus: Et teha kokkuvõte I MS tulemustest, määrata kindlaks sõjajärgne korraldus, seada tingimused ja reparatsioonid kaotanud Keskriikidele. Tähtsad lepingud/otsused: · Impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke : 1. Venemaast: Poola, Eesti, Soome, Läti, Leedu ( nende viie puhul tuli iseseisvumist kaitsta relvajõul, nt Eesti vabadussõda) 2. Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia (mood. Serbia-Horvaatia-Sloveenia-Bosnia-Hertegoviina riikidest.) 3. Türgi: Kaotas valdused Lähis-Ida (Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak). Anti SBR ja Pr kontrolli ja valitsemise alla. 4. Muutused koloniaalvalsustes- Saksamaalt: kolooniad Aafrikas SBRle, Okeaanias Austriale, Aasias Jaapanile. Versailles´i rahuleping Saksaga Aeg: 28.06.1919 Osalejad: võitjariigid ja Saksamaa
7. Tekkisid Euroopas äärmuslikud liikumised 8. 1922 Itaalias võimule fasistid (Benito Mussolini) Uue majandusliku tõusu aastad 1. 1920 majanduslik tõus; Dawes(USA rahandusminister): väheneb SM reparatsioonikoorem ja maksude tasumise tähtaegu pikendati Maailmasõja haavad kaovad, elujärg paraneb 2. Ameerika majandusbuum; majanduse areng ebaühtlane Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. aastatel 1. 1925 locarno konverents (Inglismaa, prantsusmaa, itaalia, belgia, poola, tsehhoslovakkia, saksamaa) Reini tagatispakt (läänepiir SM-le) 2. 1928 Briand'i-Kelloggi pakt patsifistlike unistuste kulminatsioon; kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt (15 riiki kirjutas alla, hiljem +48) ei hoidnud uut maailmasõda ära Ülemaailmne Majanduskriis 1. Kriisinähud põllumajanduses (ületootmine, hinnad langesid, teraviljaturg varises kokku) 2. Ebakindlus ühendriikide aktsiaturul 3. 1929 29
1. ISIKUD GEORGES CLEMENCEAU PR peaminister, kutsuti PR ,,tiigriks". Esindas PR huve Pariisi Rahukonverentsil(SM peab kõige eest maksma ja nõrgenema), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. DAVID LLOYD GEORGE ING peaminister, kutsuti ,,Walesi võluriks". Esindas ING huve Pariisi Rahukonverentsil(SM tuleb karistada, aga mitte liiga karmilt), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. WOODROW WILSON USA president, ,,koolmeistrist poliitik", I USA president, kes käis EUR-s. Esindas USA huve Pariisi Rahukonverentsil(tahtis ära hoida uut sõda, koostas selle jaoks ,,Wilsoni 14 punkti", mida jälgides oleks sõda ära hoitud), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. BENITO MUSSOLINI IT valitseja 19221943, fasistide juht. Kehtestas riigis diktatuuri, kuulutas oma eesmärgiks muuta IT sama võimsaks, nagu seda oli Rooma keisririik. FRANSCISCO FRANCO HSP noorim kindral
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism
Reini parem kallas (demilitariseeritud tsoon) ja Habsburgide dün. keelati võimule saada, keelati Suure Sm idee ja Sm kaotas kõik kolooniad. Territ. muutused: 1) Belgia sai: Malund ja Eipen, hiljem Saarland. 2) Poola sai: Ülem-Sileesia, Poznan, Pomer. Lisaks tehti Poolale pääs merele (poola koridor) Galiitsia. 3) Kolooniad said enamuses Inglismaa, aga ka USA ja Jaapan. 4) Schleswig-Holsteini ala poolitati Taani ja Sm vahel. Moodustati 2 uut riiki: Tsehhoslovakkia (endised A-U alad) ja Jugoslaavia (Serbia, Montenegro, Horvaatia, Sloveenia, Bosn-Hertseg, Makedoonia). 5) Tirooli ala sai endale Itaalia. 6) Vene kaotas Trapetzundi ja Ertzerumi kindlused Türgis. Eur-s jäi püsima konfliktikoldeid: 1) Poola vallutas 23a Vilniuse. Kuni 39a oli Leedu pealinn Kaunas, kuni MRP järgi Vilniuse vallutasid ja Leedule andsid. 2) Ahvenamaal elasid rootslased, aga see oli Soome piirides. Oli relvastatud kokkupõrkeid, lõpuks sai Ahvenamaa laialdase autonoomia
Ajaloo KT5! II MS 1)Maailmasõja eel ja põhjused. Põhjuseks miks Austria ansluss sai võimalikuks. Austria oli saksakeelne maa(oli palju H pooldajaid), Euro ei aimanud Sm ohtu, majanduslikult kehval järjel. Põhjused: · NSVL tahtis oma võimu laiendada · Poola sõjalise liidu leping Ing ja Pr-iga · Ülejäänud Euro ei olnud rahul, et 2 riiki hakkavad seda valitsema · Sm tahtis oma võimu laiendada, H isiklikud võimu ambitsioonid · Sm tahtis IMS kaotatud alasid tagasi võita. Sm püüded alistada SB: S sõjaväeline juhtkond lootis Ing alistada meredessandi abil SB vastu alustati õhusõda Sakslased ründasid Atlandi ookeanil Briti kaubalaevu 1. september 1939- 2. september 1945
Bulgaaria (1915) Jaapan Itaalia! (1915) USA (1917) jne. 2. Riikide blokid II ms eel, sõja põhjused ja algus Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika. Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa.
Aasta Kokkulepped, Hilteri-vastase Sõjategevus vaherahu ja koalitsiooni rahulepingud dokumendid ja konverentsid 1939 23.08.1939 Pm ja SB kuulutasid 01.09 Sm kallaletung Poolale II ms algus. MRP Sm Sm sõja pärast 3.09 kuulutavad SB ja Pr Sm-le sõja. +NSVL vaheline viimase Poola 17.09 NSVL sissetung Poolasse leping tungimist. 30. 11 Talvesõja algus NSVL ja Soome vahel 28.09 NSVL ja Sm sõprus ja piirileping 1940 NSVL viib ellu Suurbritannia on ,,Kummaline sõda" 1939 Sept- 1940 Apr Otsest MRP (Eesti ainus riik, kes sõjategevust ei toimu. anastamine) Hitleri vastu sõdib. 9. Apr Saksa väed maabuvad Taanis ja 27.09- Sm+ It + Norras(Quisling)
Saksamaal ei õnnestunud purustada Briti mereväge ega mereblokaadi. Ülestõus Kieli mereväebaasis 1918. Muudatused sõdivate poolte koosseisus 1914 -1917 Antante - kokku üle 20 riigi Suurbritannia + dominioonid Prantsusmaa Venemaa Serbia Belgia Rumeenia Kreeka Jaapan Itaalia (liitus 1915) USA (liitus 1917) Keskriigid Saksamaa Austria-Ungari Türgi (1914) Bulgaaria (1915) USA sõtta astumine President Wilson 1917. a suured USA väeüksused (palgasõdurid) Prantsusmaale USA laenud Antant'i riikidele USA sõjatööstuse areng Sõja hädad Haigused, düsenteeria Närilised (rotid) Probleemid jalgadega Vesi kaevikutes Lauspommitamine ja müra Kaitsetus gaasi ees Matmata laibad Mõttetud rünnakud, mis ei andnud tulemust Deserteerimine Sõdurite vastuhakud 1917. a Prantsuse, Vene armees, 1918 Saksa
1922 Genova majandusk. NV polnud nõus midagi tagasi andma. Palju kapitali oli sisse plekitud teiste riikide poolt. Sm ei nõudnud Vm võlga tagasi, Vm ei tahtnud reparatsioone... toimus tööstuse taastamine Vm-l. Vm valmistas Sm-le ette lendureid ja tankiste. 1925 Locarno konverents Reini garantiipartii (Sm ja Pr) Patsifism sõjavastasus. 1928 Briand-Kellogi pakt (sõda mõisteti hukka). Hüperinflatsioon Saksamaal. Depressioonist väljatulemine Uue poliitika arendajaks oli USA president F. D. Roosevelt. Rakendus 1933, seda nimetati (õpetust millel rajanes) keinsianismiks. Riik peab sekkuma majandusse: korraldab hädaabitöid, investeerib majandusse, hoolitsema sotsiaalhoolekande eest. Enne arvati, et eelarve peab olema tasakaalus, kuid nüüd leiti, et väike puudujääk on lubatav. Seda kontrollitakse paberraha juurde trükkimisega. Seda kasutati igal pool (ehk siis magasid tõelise põhjuse maha x)). USAs pandi kõik pangad kinni ja avada lubati ainult
Eesti majanduskriisid – 1923, 1930ndad - 23 - väike kriis kuna maailma riikide majandus oli tihedalt seotud, 29 - 33 suur depressioon, näljamarsid, kohanematus maailmamajandusega, kaupade ületootmine, valestimajandamine Eesti Rahvameelne Eduerakond - Tõnisson, konstitutsiooniline monarhia Eesti-Läti kaitseliidu leping - Eesti ja Läti vastastiku abistamise leping sõja puhkemise korral. 2 ETK - tarbijate keskühistu EV esimene põhiseadus - asutav kogu, 21dets 20', demokraatliku põhikorra akt, liiga palju võimu EV iseseisvumise eeldused - haritlaskond, ühtne kirjakeel, suurüritused, tööstuslik areng, partei Fašism, natsism, kommunism - Peamised ideoloogiad 20ndal sajandil. Genova konverents - 1922: NSVL, DE+lääne dem riigid;Majandus ja rahandusprobleemid;Lõpuks jõuavad DE ja NSV kokkuleppele, Rappallos sõlmiti DE-NSV leping GULAG - vangilaagrid nsv
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) ·
Konverentsil osalesid sõja võitjad, aga sõja kaotajaid sinna ei lubatud. Peamised otsustajad olid suur kolmik. Saksamaa sõlmitud rahu - Verssailes' rahu - tingimused: Saksamaa tunnistati ainsaks sõja süüdlaseks, Saksamaa pidi maksma reparatsioone (sõjakahjuhüvitis), Saksamaa jäi ilma ühest kaheksandikust oma territooriumist ja kolooniatest. Piirati Saksamaa relvastust ja sõjaväge. Loodi rahvasteliit - rahvusvaheline rahutagamise organisatsioon VENEMAA KODUSÕDA (1917 - 1922) Põhjused: Paljud poliitilised rühmitused Venemaal, ei olnud enamlaste võimuga rahul, soovisid seda kukutada. Osapooled: enamlased e bolsevikud e punased <> Asutava Kogu liikmed ja toetajad (valged) + Antanti riigid Interventsioon - teiste riikide sekkumine Venemaa kodusõtta Kodusõja iseloom:
TEISE MAAILMASÕJA EELLUGU Euroopa 1938-39 Hitleri üheks eesmärgiks oli Versailles' süsteemi nõrgendamine. Suurendas Saksamaa sõjalist tugevust (suurendas sõjaväge, lõi väeosad, mis olid keelatud). 1938.algas Saksamaa territooriumi laiendamine nn Suur-Saksamaa loomine (ühendada kõik need alad, kus elasid sakslased). Esiteks plaan allutada Austria plaan ,,Otto". 1938.aastal esitas Hitler Austria kantslerile nõudmise, et vangistatud austria natsid lastaks vangist välja ja nende juht nimetataks valitsuse juhiks (kantsleriks), paluti ka seda, et Austria annaks oma armee Saksa alluvusse. Otsene sekkumine teise riigi siseasjadesse. Tegelikkuses oli Austria president kõikide nõudmistega nõus, aga nõudmised olid aga esitatud kantslerile (Schuschnigg), kes aga arvas, et Austrias tuleks iseseisvuse küsimuse osas küsitlus korraldada. Schuschnigg kõrvaldati valitsusest, kantsleriks pandi natside juht. 12.märtsil 1938
pealetungisõjaks. Loobus majanduse tasakaalukast arengust ning tegi panuse suurtööstuse edasiarendamisele- industrialiseerimine. Loobuti välismaisetest investeeringutest. Hakati kehtestama viisaastaku plaane(esimene 1928-1932), mis nägid ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest. Sundkollektiviseerumine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Suur terror(1934)- Seni oli terror suunatud „rahvavaenlaste“ vastu, aga Stalin asus oma vastastest puhastama komparteid, võimu keskasutusi, armeed. Hakati pidama näidisprotsesse, kus Lenini võitluskaaslased end kõikvõimalikes kuritegusid süüdi tunnistati ning seepeale maha lahti. Mõrvati või vangistati kuni 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori ohvriks langesid ka erinevad rahvusvähemused. Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem- GULAG. Ebainimlikes tingimustes elanud vangid surid massiliselt.
Õhus- lennukites kuulipildurid+pommid Merel- allveelaevade areng Muutused ühiskonnas Maj elu- kiirelt kasvas maksukoormus, mis tugevdas riigi positsiooni rikkuse koguja Naiste roll- pidid ära tegema ka meestetöö ja kasvatama ka pere- palk väiksem kui meestel Venemaa väljumine sõjast Pariisi rahukonverents 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents. Konverentsi lükkas tagasi Ameerika president Wilson laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglise hube arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles siis kui tuli allkirjastada rahulepingud. Tähtsaimrahukonverentsi dokumentidest oli Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles'i lossi peeglisaalis 28. Juunil 1919. IV Eesti iseseisvumine Vabadussõda Punaarmee ründas Narvat 28. Nov 1918- algas Eesti Vabadussõda
Mis on neile iseloomulik ? Kaks demokraatlikku riiki :prantsusmaa , inglismaa, Üldised iseloomulikud jooned :Sõna vabadus , inimõiguste olemasolu, Kaks diktatuuri riiki: Saksamaa ,NSVL Üldised iseloomulikud jooned :ainu partei , juhikultus . Mussolini pooldajad mustsärklased. 1922 Hitleril ebaõnnestunud riigipöörde katse.1933-1945 aprill saksamaa diktaator 1933-1945 kevad , F.D.Roosevelt- valiti neli korda presidendiks tõi USA välja majanduskriisist teise maailma sõjaajal president Vol 2 Olemus-kulutavad vähem , töö puudus , vaesus , pankrot , rahva rahulolematus Tagajärjed Tulid diktaatorid võimule , vaesus , sama mis olemus . Majanduskriisist väljatulek Reformid USA-s , diktatuuride võimule tulek . Majanduskriisi mõju Noored Euroopa riigid muutusid diktatuuri riikideks (peale Tsehhoslovakkia ) , peamiselt kujunes autoritaarne võim , vanad demokraatlikud riigid säilitasid demokraatia ( Soome , skandinaavia maad ) .
aastatel, demokraatia seletus, tunnused, demokraatlike riikide näited (Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa), konservatism, sotsiaaldemokraadid) – õp lk 80-85, konspekt - Diktatuur (diktatuuride tekke põhjused, diktatuuri mõiste, tunnused, riikide näited, autoritaarne ja totalitaarne riigikorraldus, fašistlik Itaalia, naitsionaalsotsialistlik Saksamaa (SS, Gestapo)) – õp lk 86-92, konspekt - Kommunistlik Venemaa (NSVL, NEP, Stalin, isikukultus, propaganda, industrialiseerimine, 1932- 1933. a nälg; sundkollektiviseerimine, suur terror, GULAG) – õp lk 93-99, konspekt Ei tea mis see siin on.. - Itaalia oli pettunud I MS tulemustest, kuna ei saanud sõjast mingit kasu; 1922 tulid võimule fašistid (Mussolini juht) o nad tulid võimule varem kui samalaadsed venemaal ja saksamaal, aga olid leebemad - Saksamaa ja hitleri kohta mingit jama täiega, peab ise lugema.. juudid on päh
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE.
Eeldused: 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3
Holokaust-juutide massiline hävitamine Atlandi harta-SM vastase võitluse eesmärkide kogum(14 aug. 1941) ÜRO-Ühinenud Rahvase Organisatsioon(1945) Talvesõda- Soome ja NSVL vahel(nov 1939-märts 1940) Jätkusõda- Soome polnud rahul Talvesõja tulemustega (25 juuni 1941-19 sept 1944) El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6
19* tõid kaasa vaimseid kannatusi, tekkis nn. kadunud sugupõlv. 31* tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse. 32* suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas. Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks. 33* tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), seetõttu üritati peale I maailmasõda luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas (näiteks Rahvasteliit, desarmeerimisprogrammid). 34* võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes viis hiljem revansitaotluste kasvule, Saksamaa agressivsuse kasvamisele ja lõppkokkuvõttes II maailmasõja puhkemisele. 35* I maailmasõda kiirendas tohutult teaduse (näiteks keemia, meditsiin) ja tehnika arengut (näiteks autod, lennukid). 36* sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende kolooniates iseseisvuspüüdluseid. 2.1. VENEMAA 1917-1920: 2.1.1
06.1920, jõustus 1920 21. detsember 2) Vapside põhiseaduse projekt võitis referendumil 1933. aastal ja jõustus 1934. aastal 21. jaanuaril. 3) Rahvuskogu koostas ja võttis vastu 1937. aastal 13. augustil jõustus aga 1938. aastal 1. jaanuaril. Võimaldas Pätsil jätkata autoritaarset valitsemist. 4) Põhiseaduse projekti koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee 1991. aasta lõpuks. 15.06.1992 referendum, jõustus 03.07.1992. ?Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng ($30-33) 1920. aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu 17.06.1940 Eesti Vabariigi lõpp ?Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel sh 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
