Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas periodiseeritakse orjuse ajalugu lääne tsivilisatsioonis 3 faasi?
  • Mille poolest erineb orjus pärisorjusest?
  • Kust algab pärisorjus?
  • Mis on pärisorjus?
  • Milline vorm mille poolest erines teistest vormidest?
  • Kuidas käsitleb orjust ja päriorjust marksistlik ajalookäsitus?
  • Kuidas defineerib orjust Rooma õigus?
  • Kuidas käsitleda orjale kasutada antud vara?
  • Mida tähendab orjad on asjad" servi res rünt Rooma õiguses?
  • Kuidas võidi saada orjaks Rooma õiguse järgi?
  • Millised olid Rooma orjade varalised õigused?
  • Mis orjale usaldati olid kariloomad?
  • Mis on kolonaat?
  • Kel pole võlgu said aga sunnismaisteks?
  • Keskajal Euroopas?
  • Mis sai termist servus keskajal?
  • Kuidas suhtus orjusesse kirik keskajal?
  • Mis olid pärisorjuse peamised tunnused Prantsusmaal 11-14 sajandil?
  • Mida kujutas endast pärisorjus Inglismaal?
  • Millal algas ja kadus pärisorjus Inglismaal ja Prantsusmaal?
Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
02.09.09.
„The probleem of slavery in the western culture“
  • Kuidas periodiseeritakse orjuse ajalugu lääne tsivilisatsioonis (3 faasi)?
    Orjad on alati olnud ühiskonna osa, varaseimad orjad olid vangid. Herakleitos veendunud, et inimkonnas vältimatuks osaks konfliktid, mille ellujääjad pannakse enda jaoks tööle. Servus (ori) – servire ( teenima )-servatus(säästma). Varakult müüdi ja osteti, levinuim orjusesse sattumine oli sünni läbi. Otsustav ema staatus, kui isa vaba, siis laps ikka ori, sest isadust on raskem tõestada. Prantsuse annaalides ajaloolane Block – orjuse kaotamine tähtsaim sündmus ajaloos. Kui 18. sajandil see läänes kaotati, ütles Block selle kohta, et roo kaalukaim sündmus. Orjuse faasid antiikaeg kuni 18. sajandi – orjus püsib katkematu niidina erinevates vormides. Orjust peetakse iseenesest mõistetavaks korraks. Esimene kriitika Saksa aladel 15. sajandist. Kriitika alged on olnud väga juhuslikud. Ühiskond ei toeta. Kuni 1750. aastateni orjus üldiselt aktsepteeritud, pärast suur kriitika periood tänu valgustusajastule. Teine faas valgustusaeg – suur vastuseis kuni 1850. aastateni debatid, läänes kaotati orjus. Kriitika faas. Siiamaani vaieldakse kumb orjuse kaotamisel oluline, kas moraalsed kaalutlused või majanduslikust aspektist lähtuv. Tegemist ikkagi igal juhul filosoofilise, mentaalse muutusega. Kolmas faas 19. sajandi II poolest tänapäevani ehk eitav norm orjuse suhtes. Inimõigustega orjus kaotatud, ebaloomulik seisund. Kuigi orjus pole kadunud, orje u 20 miljonit.
  • Mille poolest erineb orjus pärisorjusest?
    Orjust on peetud esiemaks kõikidele mittevabaduse vormidele . Kõiki vorme võib mingil kujul pidada orjuseks. Orjus on üldnimetus, ühtegi konkreetset orjuse praktikat ei saa pidada esiemaks teistele orjustele. Orjus on alati olnud pigem iseeneslikult tekkiv, tal ei pea olema pretsedenti, mis oleks eeskujuks. Nii orjus kui pärisorjus, neile ei saa anda definitsiooni. Debatid tähenduse üle. Orjus esinenud nii pikka aja jooksul, orjuse praktikaid nii palju, et sotsiaalseid ja majanduslikke ühisnimetajaid on raske leida. Sagedamini orjuse definitsioon: Isandal omandiõigus orja üle, ajaliselt piiramatu psüühiline ja füüsiline õigus orjade üle. Ori ühiskonnale surnud, isanda vastu ei saanud ühiskonnalt abikätt. Ajaloost järjest orjuse kaasusi, mis neid fakte ümber lükkavad, seega ühist definitsiooni pole. Nt orjadel õigus keisri poole pöörduda või isandal pole õigust nõuda üle kvoodi tööd. Ei ole tüüpilist orjust. Oxfordi sõnaraamatu järgi on ori isik, kes on kellegi teise isiklik omand, seotud absoluutselt selle isikuga. Orjus on väsitav töö ja rügamine, Ameerika orjus. Sõnaraamatutes erinevad definitsioonid, nt Inglismaal lähim orjus Ameerikas. Nii tekivad vastukäivad sõnastused. Brittanica järgi on pärisori seotud maa tükiga, ilma milleta teda ei saanud võõrandada, võis kasutada ainult härra veskit. Baltikumi kohta see viimane väide ei kehti. Orjale iseloomulik, et ta oli isanda omand aga pärisorja käsitletakse samamoodi. Ori nagu asi, sai müüa ilma maata. Orjus, pärisorjus, mittevabadus – võrdselt ebamäärased terminid. Üldiselt peetakse orjust raskeimaks astmeks, pärisorjust vähem raskeks. Pärisorjus oli kergema mittevabaduse astmega aga kust algab pärisorjus? Pärisorjal puudub iseloomulik tunnus.
  • Mis on pärisorjus?
    Pärisorjad ja orjad on mittevabad, see on ühine kriteerium. Pärisorjus on orjuse üks vorme. Ei tea milline vorm, mille poolest erines teistest vormidest ? Pärisorjus on üks orjuse praktikaid. Kaasaegsed 18. sajandil pidasid eestlaseid orjadeks . Knapp pidas tõelist pärisorjust orjuseks. Leibenschaft ehk keha omamine. Pärisorjus on ajalooline termin, pärisorjust kui õiguslikku situatsiooni kriteeriumi, millega pärisorjused sarnaseks pole võimalik leida. Saksamaal loobutud pärisorjuse terminist. Pärisorjust ise uurida: õiguslikult (milline tegelikult talupoja seisund), mõiste ajaloolisus (mille kohta kasutatud pärisorjuse terminit ). Kostelleck on pärisorjust keskaja ja varase uusajaga enim seostanud. Pärisorjus kinni järjepidevas traditsioonis. Kreekas erinevaid termineid mittevabade kohta (majapidamisorjad, sõjavangidest orjad). Helotid – Spartas, oma majapidamisega, sunnismaised, on nimetatud riigipärisorjadeks, 7.-8. sajandil e. Kr. Esimene ametlik orjust kritiseeriv leping Rahvaste Liidu „Orjuse konventsioon “. Eestis oli orjust 14. sajandi lõpus 15. sajandi alguses talupoegade üle rakendatud. 1956 ÜRO lisakonvensioonis öeldakse, et päriorjus on rentniku seisund, kes on seaduse/tava/kokkuleppega määtatud, et töötavad maal, mis ei kuulu temale mingi tasu eest. Pole võimalik sellest seisundist vabaneda . Kasutatud servust, millele pandud kaasaegne tähendus, ajalooliselt ei sobi sinna. Kindel, et mittetvabatahtlik ja ajalooline termin – pärisorjus.
  • Kuidas käsitleb orjust ja päriorjust marksistlik ajalookäsitus?
    Etteheide, et Marx käsitles ajalugu ülimalt lihtsustatuna. Nagu tänapäeva sotsioloog . Formatsiooni teooria. Marx taandas kõik läbi tootmisviisi prisma , eriti milline vahekord tootjate ja ekspluateeritavate vahel. Marx pidas silmas lääne Euroopat, leidis, et viis arenguastet: primitiivne kommunism , orjanduslik kord, feodaalne kord (pärisorjus), kapitalism, kommunism (üleminekuvormiks kommunismile on sotsialism). Miks Marx ja Engels hakkasid huvi tundma, olid debatid selle kohta isegi Ameerikas. Engels kuulutas uurimise väga hädavajalikuks kogu inimprotsessi ajaloos. Orjuseta poleks olnud Kreekat, Vana- Roomat , modernset Euroopat. Marx Weber leidis, et orjus takstas antiiksete tsivilisatsioonide tehnoloogia , majanduslikku ja kapitalistlikku arengut. Kui orjus oluline vana aja institutsioon , siis pärisorjus oluline feodalismi jaoks. Marxistid rõhutasid majanduslikke aspekte. Orjusest erines pärisorjus majanduslikus aspektis, pärisorjal oma tālu, pere – ei kuulunud isanda perre . Otseseö tootjal (talupojad olid oma tootmisvahendid , orjal mitte). Pärisorjad – sulasrahvas, mõisateenijad, linnades elavad inimesed. Allikates pärisorjad – õiguslik-sotsiaalne termin.
    Teiselt poolt Brasiilias ja Kariibi saartel orjadel oma majake ja põld, sest istanduse pidajal kergem, see vähendas kulusid, nt kubjast ei pidanud selleks palkama, et orjad endale süüa kasvataks. Pärisorjal teotöö, kui Inglismaal mindi üle palgatööle ja raharendile, see marxistidele feodalismi lõpp. Mõisad maksis pärisorjadele nagu kubjastele palka. Tolleaegne käsitlus seega õiguslik-sotsiaalne, mitte majanduslik. Eesti agraar ajaloo koolkond oli majandusliku ajaloo koolkond, kõik õiguslikud argumendid olid neile tilu-lilutamine. Kahk ei pidanud talurahva reforme mittmillekski.
    Marxistid on etteheitnud, et 19. sajandil ja 20. sajandil oli õigusajalooline suund Saksa- ja Inglismaal. Marxistid: lihtne defineerida orjust, kui heita kõrvale õiguslikud faktid, kasutada majanduslikke! Pärisorjuse puhul toetusid marxistid varauusaegsele pärisorjusele. Keskaegne pärisorjus Marxi teooriasse ei sobi tihti. Pärisorjus – feodaalsõltuvuse raskeim vorm. See definitsioon välistab, et orjus oli feodaalne süsteem, kuigi oli. Pärisorjuse eesmärk saada tootjatelt kasumit.
    16.09.09.
  • Kuidas defineerib orjust Rooma õigus?
    1529 Justianusnkeisriks, alustas Rooma seaduste kokkukogumist. Kasutas komisjoni, töötamaks läbi viimase 500 aasta juristide kirjandust, neist tehti digestid. Koodeks ( Justianuse ) sisaldab suuremat osa kogutud keisrite korraldusi (Arianusest Justianuseni), neid oli üle 4500 , kokku 40 raamatut. 39 juristi tsitaadid. Seaduste interpreteerimine, digestisse koondunud rooma juristide arutelud. Uued seadused on rooma õigused, mis tuli peale seaduste kogumist. Alates 16. sajandist corpus juris civilis. 5000 tsitaati orjade kohta digestites. Servus – üldine termin, orja seisundi, tegevusala ei ütle midagi. Persoon – ori, mancipium – üsna laialdane termin, reeglina orjad kui vallasvara . Ancilla – täiskasvanud naisori. Puer/puella – lapsori poiss/tüdruk. Verna – majaori, kasutatud kui orjad on sündinud ja üleskasvanud ühe isanda majas . Orjade õiguslik seisund alati üks ja see sama. Kuid vabade puhul võivad nad olla vabaks lastud või vabana sündinud. Üksõik, kuidas ori orjaks sai, üks staatus ja nii ongi. Servi facti ehk vaesusest/häbist laps orjaks müüdud. Vabade puhul oluline, kust keegi on pärit. Vaba – ühest vabast emast sündinud. Vabaks lastud – orjusest vabastatud. Roomaõigus on urban ehk linnaori, rustic ehk maaori, õiguslikult neil vahet ei tehta . Orjad tegutsenud arstina, kaupmehena, kiirkirjutajana aga nende staatus sama, mis niisama majaorjal (põlluorjal, industriaalorjal). Isnada pangaori ajanud asju pankuri juures. Ori rentinud ka tālu ja töötanud seal.
    I sajandil e.Kr. orjanduse kõrgaeg Roomas, u kaks miljonit orja ehk 30-40% elanikkonnast. Erasfääris pole ametit, kuhu ori poleks saanud rakenduda, tööalasid ei piiratud. Rooma õigus ei tee vahet rassidel ega etnilistel gruppidel. Iga rooma kodanik võis ise orjandusse langeda, kasvõi end ise orjaks müüavõi karistuseks määrati orjaks. Et orjad olid reeglina väljast tulnud ja pärisorjad kohalikud orjad, see Rooma õiguses ei kehti. Orja õiguslik seisund pole püsinud muutumatuna Rooma impeeriumi ajal. 12 tahvli seadused u 450 e.Kr., esimesed seadused. Kui keegi murrab orja luu, too see kaasa trahvu, vaba inimene 300 ja ori 150 (võõras ori, mitte enda=. 3. sajandil e.Kr. Lex Aquille orja tapmine /vigastamine, sel juhul kõrgeim turuhind orja kohta maksta.
    Iga tapmine ei too kaasa trahvi ( julius Paulus kuulsaim jurist ), nt kui ori tabatakse abielu rikkumiselt. Urbianus arutleb, kas alati on selge, kes on süüdi orja tapmises. Nt kui lapsed mängivad palli ja see lendab vastu habemeajaja kätt ning orja kõri lõigatakse läbi. Broculus arvas et habemeajaja süüdi, Urbianuse arvates rumal ori, kes ronis ohtlikku kohta, kus lapsed/liiklus. Justianus defineerib institutsioonides (aluseks jurist Florentinius=, et orjus rahvaste õiguse institutsioon, mille järgi vastupidiselt loodusele on üks inimene allutatud teise alla. Ustianuse järgi kui orjuse tunnus allutada teise alla, siis on kõik orjad. Teiseks on kaasusi, kus orjal pole isandat, siis ta nagu polegi ori. Nt hüljatud orjad, karistusorjad (ei kuulunud ei rahvale ega keisrile), võlaorjad ( nexus , addictus), kes teenisid võlausaldaja juures võlga välja (natuke erinev õiguslik seisnud, võlausaldajal polnud nende üle omandiõigust ehk ei käsitleta kui oja). Roomas orja tunnus tema õigusetus, ei saanud apelleerida ühelegi seadusele, mis teda kaitseks. Antonius Pius andis õiguse pöörduda kohtu poole väärkohtlemise puhul. Kuidas käsitleda orjale kasutada antud vara? Rooma juristid ei olnud nii filosoofilised, tegelesid konkreetsete kaasustega. Rooma ajal ei olnud kohustusi, sest Rooma õigus ei kirjutanud ette, samas puudusid ka õigused. Rooma õiguse järgi ori oli ori.
  • Mida tähendab „orjad on asjad“ servi res rünt Rooma õiguses?
    Sotsiaalselt surnud oleku suhtes on ori täiesti kui asi. Ori inimene, keda sai omada nagu ülejäänud vallasvara. Orja saab müüa, osta, pärandada, rentida. Digestites tekst sama loogiline kui asendada sõna „ori“ „asjaga“. Liialt ei tohi „asja“ absolutiseerimisega, seda näitab suur tähelepanu asjadele. Liigne lihtsustamine kuulub müütide hulka. Orjade soovide ja vajadustega ei arvestatud aga orje on siiski tunnustatud. Ei leia ühtegi tekstikogu, mis eitaks orja kui isikut (persona). St ori on ikkagi isik, sellest tulenes ka hulk ülestõuse. Nt kui orja varastati, siis Rooma õigus toob välja kaks erioära, esiteks võis ori soovida saada varastatud ja sellele kaasaaidata. Teiseks orja varastamine erinevalt asjadest ei pruukinud tuleneda materiaalsetest kaalutlustest vaid orja persooni tõttu. Kui varastatud ori varastab vargalt, siis vargal on õigus nõuda kahju tagasi orja isandalt. Sest õiguslikult kuulub ori isandale. Ori võib ise õigusrikkumisi toime panna, asjad ei saa vastutada st isand vastutab orja pahategude eest. Orjale ei saa kohtuasja esitada (pole kohustusi ju). Kui isand ei soovunud hüvitada orja tehtud paha, siis võis orja kaebajale loovutada. Ori ise ei saanud olla ametlik kaevaja aga võis olla informaator kohtus. Vale info koral sai ori kohtu poolt karistada . Ori sai olla informaator kõigi vastu va isanda. 4. sajandil lisandus klausel , et isanda võis anda peles kui isand plaanis keisrivastast vandenõud. Manumissio ehk orjade vabastamine. Aspekt, mis tegi orjast kindlasti isiku.
  • Kuidas võidi saada orjaks Rooma õiguse järgi?
    Justianuse järgi rahvaste õiguse (jure gentium) vastavalt ja tsiviil õiguse (jure civile ) kaudu. Esiteks sõjavangistus – kõikides riikides levinud, Justianus ütleb lahti orjaks saamisest sündimise kaudu (rahvaste õiguse järgi). Teiseks sünni puhul arvestati ema staatust, kui ema oli vaba raseduse ja sünni vahel, siis laps sündis vabana. Tsiviilõiguse järgi orjadeks:lihtsalt ja konkreetsed nt need, kes rahvaloenduse (censuse) ajal hoidsid kõrvale, et maksudest pääseda, kui see välja tuli, muutusid orjadeks. See lõppes peale 166 aastat. Nt sõjaväe kohustusest eemale hoides (digetsites seda enam ei mainitud ). Nt mõnel juhul barbariga abielludes . Nt karistusorjus, see tähtsaim põhjus servi poepae (pööne) – karistusori, kui kuriteos süüdimõistetud viimases instantsis. See rängim kohtuotsus. Karistusorjaks määrati eluks ajaks (sunnitööle, teedeehitus, kaevandus ). Võimalus saada armu , kuid siis nad ei saanud samasse seisusse kui isand oleks vabastanud oma orja. Määratud konkreetsed tingimused. Karistusorjaks võidi määrata ka orje. Orje määrati sagedamini. Kui vaba määrati, siis kogu vara läks riigikassasse. Pärijad võisid sellele pretendeerida. Aga ise vabaks saamis epuhul ei saaks tagasi.
  • Millised olid Rooma orjade varalised õigused?
    Ori ei vastutanud oma sõlmitud lepingu eest, isandal oli täielik voli tegutseda selle lepingu raames. Seda isandat kas saab kohtusse kaevata? Sageli ori vastutas oma vara piires. Aga praktikas oli see problemaatiline. Orjadega alaeti ei juhtunud lepinguid sõlmida. Orjade käsutuses vallasvara, mida nimetati peculium . Esimene vara, mis orjale usaldati olid kariloomad? Pecus – kariloomad, pecunia – raha. Raha tuleb sõnast kariloomad. Servus tuleb ka sõnast ülevaatama. Enne 12 tahvli seaduseid sõna peculium. Oli aspekt, mis tegi orjast isiku, sest ainult inimene saab asju omada. Orja peculiumile ei seatud piire . Mis ori oma oskustega hankis, jäi temale. Enne 2. sajandit oli peculise kogumiseks vaja isanda luba. Ori vüis end harida nii palju kui suutis. Rikkad orjad, osad saavutasid kõrge staatuse oma vaevaga. Oma peculiumi eest võis ori end vabaks osta. Peculiumi kaudu inspireeriti orja töötama. Omandiõiguslikult ja tehniliselt kuulus peculium isandale. Need kes on teise võimu all võivad omada vara. Orjadel võis olla ka omi allorje peculiumi näol. Nt isand andis riideid päriseks – peculium, riided üheks sündmuseks – isana vara. Vicarius – orja allori. Kui isand vabastab orja/ori ostab end vabaks, siis isand võis otsustada, kas annab orjale ka peculiumi kaasa või ei. Õiguslikult omada vara ei saa aga ori võis omada vallasvara ehk peculiumi. Peculiumi termin ka selle kohta kui isa annab lapsele raha.
  • Kas isandal asusid piirangud oma orja kohtlemisel?
    I aastatuhandel Rooma Vabariigi lõpuni polnud isandal õiguslikult reguleeritud piiranguid orja kohtlemisel. Censorid ehk magistraat , kes viis läbi rahvaloendusi, valvas rahva moraali. Kuivõrd vaatasid, et isandad ei kohtleks orja liiga julmalt. Dyonysus Halikarnassosest võrleb Ateenat ja Roomat, igal majal vaba voli vs iga maja, tuba avatud censori ülevaatusele. Censoritel teoreetiliselt õigus vahele segada orja-isanda suhtele aga kuni keisrite perioodini ei tehtud midagi. Ori ise ei võinud sensori poole pöörduda. Lex petronia 1. sajandil, koodeks Pompeijst (aasta 79. vanem, tuha alt leiti). Orja isandatel pole õigust orja võitlema saata loomadega kui ametlik otsus puudub. Domitsianus (81-96) keelas orjade kastreerimise, eriti kaubanduslikel eesmärkidel. Nt turul popid eunuhhid siis taheti kastreerida. Võis kuni poole varast trahviks maksta. Hadrianus (117-138) enam tegeles orjade kaitse küsimustega kui teised varem. Rõhutas, et kastreerida ei tohi isegi orja enda nõusolekul, kastreerimine tuleb võrdustada mõrvaga ja isanda vara läheb riigikassasse. Keelas isandatel omavoliliselt tappa orja (magistraatide otsusel võib), keelas orjade piinamise (tõendite saamiseks). Keelas müüa naisorje kupeldajatele, meesorjade müügi gladiaatoritele. CJC (corpus juris civilis) on Hadrianuse seaduse olemas. Antonis Pius (138-161) andis orjadele väärkohtlemise puhul õiguse esitada kaebus, tõendite puhul astuti kaitsvaid samme orja heaks. Kui isand tapab orja põhjuseta on see võrdne kui oleks tapnud vaba inimese. Constianus I (312-337) esimene kristlik keiser deklareeris, et isand süüdi mõrvas kui tapmine sihilik, ori sureb karistuse läbi. Kui karistus polnud nii julm, heas usus tehtud aga ori ikkagi suri, siis oli ok. Ei saa rääkida täielikust volist orja üle. Seadused orjade seksuaalse kuritarvitamise vastu. Prostitutsioonile sundimisel karistati isandat, ori sai vabaks. Riik võis sekkuda orja-isanda suhtesse. Caius põhjus materiaalne, et kaitsta orje. Isand liiga karm, lastele ei pärandata terveid orje või pärandatakse varem. Orjade halb kohtlemine kahjstab isanda aristokraatlikku mainet. Orja heaolu üle riik veel muret ei tundnud . Põhjusega tapmise puhul (kohtulikult nt) oli ok. Võõra orja tapmine kriminaalkuritegu, kahjustatakse kellegi teise vara. Müüt, et isandal absoluutne voli on seega vale. Orjade hind sõltus_ kui tugev on Rooma oma agressioonis. 3. sajandil hakkas see vaibuma pluss barbarite sissetung (neid rakendati orjadena ) orje hakati väärtustama seda rohkem, mida vähem orje oli turul. Nt keisrite kaitsevad seadused. Orjuse taandumisega on seostatud kolonnaadi institutsiooni.
    23.09.09.
  • Mis on kolonaat ?
    Colonus ( mitmuses coloni) ehk asukas, talupoeg . Sunnismaine rentnik, väikepõllupidaja. Alates 3. sajandist Rooma impeeriumis, väike põllupidajate kiht. Mõisnikud vähendasid enda haritavat põldu, jagasid väike rendikohtadeks. Neid said vabad talupojad, orjad. Koloonid esmalt vaba talupojad, kelle õiguslik seisund alates 3. sajandist muutus pidevalt halvemaks. Kuni 5.6. sajandini koloonid pigem vabad, mis siis, et seisund halvenes. Tehti vahet koloonide ja orjade vahel aga samas ka koloonide ja vabatalupoegade vahel. Koloonidel iseloomulik sunnismaisus . Koloonide osatähtsus Rooma põllumajapidamises oli arvestatav, massiline põlluharijate seas. Servus terrae – maa ori. Alates 5. sajandi keskel on Ida-Rooma keisririigis sünonüümiks koloonidele adscripticii. Rahvaloenduses kinnitati adscripticii kindla talukoha juurde. Eestis glebae adscirptus – sunnismaine talupoeg. 11. sajandil pärast Rooma Riigi langust kui õiguslik mõju vähenes ja avastati uuesti adscripticii termin ja Rooma õiguse prestiiž kasvas. Esimest korda koloonide sunnismaisus Justianuse ajal 332. aastal. Allikates on koloon päritav seisund, 364. Koloonid maksid makse esiteks oli aastas kindel maks ja teiseks aastas vastavalt toodangule (kümnis). Koloonidel ka teorent. 8. sajandil kolm päeva nädalas. 1284 aastal Eestis üks kord nädalas. Koloon ei tohtinud mujale minna, ei tohinud mujalt naist võtta, ilma maaomaniku loata (võis lahutada, järeltulijad jagati võrdselt), nõuda kolooni tagasi. 30 aastane aegumistähtaeg. Juba 5. sajani lõpus Anastaciuse seaduse järgi. Kui keegi vaba võtab kolooni koha, siis 30 aasta pärast on sunnismaine koloon. Sama käis ka vastupidi, nii sai nt teise maavaldaja alla minna.
    Maavaldajal õigus sunniks, meie jaoks kodukari õigus. Koloonidel olnud mõningane kaebeõigus, kui ebaausalt koheldud, nt rohkem renti võetud. Ei tohtinud maast lahutada, eraldada kolooni maast, koos kolooniga pidi müüma. Maavaldaja ei tohi pereliikmeid lahutada, nt poolt peret mujale elama panna- Teooriad: Koloonid orjad, kes said väikse talupidamise peculiumi raames. Teine, et kolonaat polnud Rooma tekkega, vaid sisse imporditud. Kolmandaks, et koloonid sõjavangid ja barbarid (rahvaste ränne), said Rooma väikekodanikuks. Kõik eelnevad teooriad valeks tunnitatud. Neljas teooria Elmar Ilus, et vabade talupidajatega tegu, kel rendi- ja laenuvõlad, tekkis valdajast sõltuvus ja seetõttu muutusid sunnismaisteks. Kuna maavaldaja ei tahtnud võlgades talupoega minema lasta. Need koloonid, kel pole võlgu said aga sunnismaisteks?! Viies teooria, et koloonid said sunnismaisteks riigi finantshuvide tõttu. Nt maksude eest vastutavad maavalajad. Vaja makse kontrollida, kui talupojal kindel maa, siis lihtsam kontrollida. Koloonid olid algselt ka orjad, barbarid, ühtset kontingenti, kellest koloonid oleks tekkinud pole. Ka orjadele talulappe, eriti 4. sajandi Hilise Keisririigi ajal. Endised põlluorjad saanud sageli samad töövahendid, tālu ja rendi aga eristuvad koloonidest, sest kuuluvad täielikult maavaldajale, nt võidi maast eraldi müüa ja peresid lahutada. Õiguslik aspekt erinev, majanduslikult ei saa vahet teha. Valencianuse seadus 4. sajandi lõpul keelanud orjade müügi lahus maast. Kolonaat sarnane pärisorjusele. Kolonaati peetud päriorjuse lätteks kesk- ja varauusajal, sobis kokku feodaalühiskonnaga.
  • Kas orjust esines keskajal (Euroopas)?
    Orjusest keskajal ei räägita, vaid mittevabadusest. Rooma ajal ojad selgelt klass. Keskajal olid indiviidid , orja seisuses indiviid Valencia , Sitsiilia, Portugalis, Hispaanias püsis pikka aega orjandusel põhinev põllumajandus, lisaks majaorjad. Sadamalinnades nt Valencias, Lissabonis, Marselles, Henovas. Ori Vahemere maades kuni 15.-16. sjaandini samasugune kaup nagu igasugune muu kaup turul. Saratseenidest (moslemi) orjad Vahemerel. Ka moslemid võtsid kristlaseid orjadeks. Kataoonias, Portugalis, marselles sai maurus , saratseenlus sünonüümiks orjale. U 30 00 orja aastas käis Sevillast läbi. Lääne-Aafrikaga, tänapäeva Mauritaania , loodi 15. sajandi keskel orjakaubanduslik side. Kirik vaenulik mittekristlastele ja ka skismas lahku löönuile, mittekatoliiklastele. Juute , kes Rooma kirikule ka ei allunud, siiski ei orjastatud. 11. sajandi skismaga hakati ka bulgaarlasi, kreeklasi orjastama. Õigesklikke orjastati ka, kreeklase, tšerkessid. Ka kirik pidas orje ning teised kiriklikud institutsioonid samuti. Eriti Hispaania valdustel, nt Kataloonias. Latifundiumieis vähenes orjade arv aga majaorjad olid väga tavalised . Ka Skandinaavias 13. sajandil orjade pidamine levinud, viikingid võtsid neid. Orjus polnud keskajal kuhugi kadunud. Lääne tsivilisatsioon jaguneb: orjaühiskonnad nagu klassikaline Kreeka, klassikaline, hiline vabariik ja printsipiaat Roomas, Brasiilia, Kariibimere saared, Põhja-Ameerika lõunaosariigid. Teiseks ühiskonnad orjadega. Pärisorje 90%, orje 40%. Oleneb ka sellest, kuidas mõisteid defineerida.
  • Mis sai termist servus keskajal?
    Servus olnud levinum nimi orjadele. Keskajal tähendus läks laiaks, servuse all mõeldud pea kõiki mittevabasid. 12. sajandil Würtembergis kloostris Ortlieb kirjutab kloostri familiast. Familia – pärisorjad, sõltuvad, mittevabad kloostri all elavad inimesed. Famulus – orjus, see vähelevinud termin. Servi – pärus talupojad (sunnismaised, päritavalt kohalt), omandiõiguselt täielikult kloostri all. Tribulari (Unsuales, litores) talupojad, kes piiratult kloostri omad, maksid renti rahas ja vahas, erinevalt servidest vabastatud teotööst. Teenistuskohased orjad ja ministeriaalid. Õiguspraktika keskajal väga kirju, nt Saksi Peegel (iga piiskopi, apti, aptissi all oma erinev õigus). Marc Block – uurinud servi terminite mitmekesisut, järeldus et keskaja õigusterminoloogia väga ebaühtlane. Samad terminid mõeldi eri asju. Kaasaegsed ise mõistsid seda ka probleemina. Mansori – mitte enam ori vaid mittevaba. Sklave, esklave, slave . Servus proprius. 19. sajandi lõpuks terminite tähenduse muutus. Servi tähendus loobuti Rooma õiguse mõistest servus, kuna see tundus vastuolulisena MArc Blocki järgi. Servus – ennekõike talupoeg (ka üpris vabad), kel pere, maa, võis testamendis pärandada, omandada, kohtunikuõigust jne. Todfall – pärandimaks, kui peremees suri, pärisid järeltulijad talukoha aga pidid kindlat maksu maksma. Kui 19. sajandil servi enam orja ei tähendanud, vaja uut terminit, Saksa aladel sklave ehk slaavlane. Eriti lõuna ja lääne slaavlased . Juba 10. sajandil orja sünonüüm sklave Saksa ja vähem ka Itaalia aladel. Ka skisma soosis slaavlaste orjastamist. Servi ise kadus 13. sajandil allikatest st ka mittevabasid talupoegi ei kutsutud enam servideks. Oli vastuolus Rooma õigusega. Liivimaalt ongi esimest korda 1323 lepingust Liivi Ordu ja leedukatega kasutatud servus proprius mittevabade kohta. Servus propriused põgenesid Leedusse või Leedu servised Liivimaale, pidid mõlemad pooled pagejad välja andma. Rustici, coloni – mittevabade tähenduses.
  • Kuidas suhtus orjusesse kirik (keskajal)?
    Kristlik kirik pidas läbi keskaja orjust aktsepteeritavaks. Jumala tahe , eriti kui orjastatavad polnud kristlased . Ka Piiblis apostlid tunnistanud orjust, nt Pauluse kirjad. Rooma õigus kiitis ka heaks, digestite tõlgendamisel võeti keskaja juristide poolt vastu arvamus_ orjus oomupärasele õigusele (Naturale) vastu aga inimesed paratamatult jagunemavad vabadeks ja orjadeks. Saksipeegel: Sünnipärane, loomulik vabadus võetud vägivallaga. Piiblis orjus enesestmõistetav institutsioon. Noa needus Hami poja Kaananile: eluks ajaks oma vendade orjaks/ sulaseks pluss tema pojad ka. Uues Testamendis manitsetakse orje hästi käituma, härrasid manitseti ka head olema. Mõlemad jumala lapsed, võrsed eriti kui mõlemil usk kristusesse. Kirik pole eitanud orjade võimet elada mõistuspärast ja moraalset elu ( Aristoteles selle vastu). Augustinus, Abrosius: loomupäraselt inimesed pole ebavõrdseks loodud. Vaid loomade käskijad. Manitseb isandaid mitte unustama , et kõik loomupäraselt võrdsed. Orjust nähti karistusena pattude eest, mis puhul võis orjadel orjus olla õnnistuseks, saad patust puhtaks kergemini. Orjade vabastamist soositi, ka Püha Gregorius vabastas oma orjad teistele eeskujuks. Kuid kirikul ja kloostril orjade pidamine väga tavapärane kogu keskaja vältel.
    Juudist orjade kaitseseadusi, mis seotud Moosese vangipõlvega. Heebrea võlaori tuli vabastada peale kuut aastat teenistust, anda kaasa stardikapital . Rheini kirikukogu 630 keelas müüa ristitud orje mittekristlastele. 650 Prantsusmaal keelati müüa orje väljaspoole Prantsusmaad. Tolouse ühtegi vaba meest ei tohi sundida orjusesse. 19. sajandil hakkas kirik alles orjust hukka mõistma. 1839 Gregorius XVI esimene paavst, kes nõudis orjade kaotamist, inimsuse tõttu. Leo XIII 1888-1890 mõistis orjuse hukka.
    30.09.09.
    20. Mis olid pärisorjuse peamised tunnused Prantsusmaal 11.-14. sajandil?
    Pärisorjadeks peetakse neid, keda kaasaegsed pidasid pärisorjadeks. Kuna 11. sajandi allikad ei võimalda vaadelda Prantsusmaa ja Inglismaa haldussüsteeme. 11. sajandil olnud orjad ja vabatalupojad . 11. sajandil Prantsusmaal ka isikud, keda võiks nimetada pärisorjadeks. Talupoja-pärisorja-orja piirid ähmased. Alates 12. sajandist hakatakse rääkima tüüpilisest pärisorjuslikust Prantsusmaast. Õiguslikud piirangud. Chevage – peataha., Block pidast üheks peamiseks pärisorjuse tunnuseks pearaha . Kas fikseeritud või maavaldaja omavoli. Kuni 18. sajandini oli chevage peamine maksuliik, mida härrad pärisorjadelt kogusid. Taille ehk lõikama maks, mida koguti talukohtade pealt nagu talurent. 11.-12. sajandil pigem härraste omavoli, kui määratud kriteeriumid. Alates 12. sajandi lõpust 13. sajandi algusest ei peetud õigeks, et härra nõuab rohkem kui talukohtvõimeline maksma (ka kohtulikult). 14. sajandi lõpust on taillest saanud riigimaks . 1439 seadustasid gennnaalst taille. 15. sajandi peamine kroonu maks. Kui ori ostis end vabaks jäi taille tihti püsima. Formariage – päriorja abielukeeld kahe erineva maavalduse vahel. Mõisnikul õigus keelata/saada tasu kui talupoeg tahtis abielluda /tütart mehele panna teisest mõisast pärit pärisorjaga. Ka oma valla piires võis formariage ehk kontroll abiellumise üle olla.
    Kui mujalt naist võtta, pidi maksma trahvi. Kui eri maavaldustest abiellunutel lapsed, siis ei tea kellele lapsed (Eestis läks mehele) hakkavad pärisorjadena kuuluma , vahel mehe omanikul, teine kord naise omanikule. Mainmorte – pärimisõiguse piirang. „Surmakäe õigus“ eesti keeles, otsetõlge ladina keelest. Prantsuse keelde tuleneb manus morturast ladina keeles. Idee pole otseselt seotud päriorjusega. Üldine idee, et kui pole pärijaid, siis varandus kas maaomanikule või kirikule. Pärisorjuse puhul tuli termin orjade põhimõttest, polnud neil omandi ega pärimisõigust. Pärisorjadel ka pole omandi ega pärimisõigust, talle kasutada antud maa kui sureb, läheb tālu ja sinnakuuluv peremehele. Tegelikus praktikas õiguslikult peremehele aga ideeliselt järeltulijatele, kui poeg juba elas sees, siis polnud probleemi. Tavaliselt võeti mingi maks a la parim härg karjast. Kui järeltulija elas mujal, siis peremehele ja kui järeltulijad tahtsid millalgi üle võtta, siis maksti rahamaksu või härgades. Pärisorjuse omandiõigust ei ole õiguslikult kuidagi tunnustatud. Samuti võõrandamisõigust (et ori tālu müüa/ kinkida ). 14. sajandi jooksul mainmorte taandub. Corvee – teoorjus . Karl Suure ajast (9. sajandi algus). Corvada – teotöö. Teotöö märad üle Prantsusmaa kõikunud. Corvee püsiska peale pärisorjuse massilist kadumist. 16. sajandil kaks päeva nädalas. Sunnismaisus aga Prantusmaal oli see sagedane , et pärisorjal oli õigus osta endale liikumisvabadus. Pole selge kui palju oli pärisorje. Normandias (Põhja-Prantsusmaal) kõige vabamad olud.
  • Mida kujutas endast pärisorjus Inglismaal?
    Villeinage (villenaažm villaanlus?) ja pärisorjus on sünonüümid. Vastet eesti keeles pole. Villanus ehk pärisori. Villanus otsetõlkes külaelanik. Inglismaal 13. sajandil klassikaline pärisorjuse aeg. 13. sajandil väiketalupidamine, rahvas vaene, demograafiline kõrgaeg, talukohtadele nõudlus suur, see ajas rendi ja ostuhinnad kõrgeks ja seda rohkem vaesutust tuli. Õiguslikult talurahvas halvas olukorras. Mõisnikel suured võimalused pärisorjade piiramiseks. Ka vabatalupojad, rentnikud ning rendihinnad pärisorjadele olid kõrgemad kui vabatalupoegadele. Vabatalupoegadel rendikohti sai üles öelda aga villaanidel (pärisorjadel) oli nende koht tagatud. Külas polnud päriorjad vaeseimad vaid need, kellel polnud maad. Taodeldi lausa villaanikohta, et saada maavaldust. Baltimaadel kirjanduses pärisorjuse kohta öeldud, et vabatalupojad on ka võtnud pärisorja kohti üles. Registrid maavalduste kohta lubavad maavaldajate kohta öelda, et pärisorje 2/3 ehk u 60% ja vabu talupoegi 1/3. Piirkondade vahel valdamiste protsent varieerub . Vabade elanike hulk üsna suur. Villanud (villaan) – servi – pärisori (lotaari).
    Üldise õiguse järgi maavaldajal oli täielik võimutäius pärisorja üle va elu ja vigaseks peksmine. Mõisnikul õigus kasutada võimutäiust, orjal polnud õigust minna kuninglikku kohtusse. Pärisori kuulus mõisniku kohtuvõimu alla. Sunnismaisus. Mõisnik ise ei tohi võtta vastu võõraid inimesi. Inglismaal oli härradel pärimisõiguse kontroll aga praktika oli libe (reeglina talukoht järglasele). Talukoht maksumäära eest edasi järeltulijale. Väge inglismaal kohatud, et pärisorje tõstetud talukohtadest välja. Ka suurte võlgnevuste puhul kui väljatõstetud, siis anti mõnele sugulasele. Härrad tunnustasid isegi testamenti. Kui lesknaine tallu jäänud, siis mõisnik rohkem otsustanud, kes tālu omanikuks saab. Pärisorje koheldud kui vallasvara omanikku, kaubelda turul. Villaan on ka oma tālu müünud, aga harva. Tallage – maks, normannid tõid termini. Peamine maks mõisikele, kroonule. Teorenti määramatu õiguslikult, 13. sajandil fikseeriti täpsemalt, mitte nii kõrge kui Eestis. 14. sajandi I poolel kaks-kolm päeva nädalas, Eestis kuus. Häära nõusolekku vaja abiellumiseks, eriti kui väljapoole oma valda/mõisa. Mõisnikul endal ei ole õigust pruuti/peigmeest valida, va leskede puhul. Pärisorjal, talurahval õllepruulimine, viljajahvatamine keelatud, mõisnik tahtis kõrtsi, oma veski pealt teenida. Üritasid keelata haridust talurahvale, et ei lähes vaimulikuks ega edasi õppima. Igapäevaelu härrased ei kontrollinud. Maakonniti õigused, nende puudumine varieerub. Alates 13. saandi keskpaigast on mõisnikud enam eelistanud palgatöö jõudu ja teoorjust kogunud rahana. Rahvastiku tihedusest tuli võimalus, et töökäsi võimalik palgata, kuna maatuid/töötuid oli palju. Leiva eest töötajad tegid paremat tööd kui pärisorjad, kes oma päevi täis tegid. Hakati eelistama kvaliteetsemat tööd, see odavam ka kui pärisori, kes tegi lohakalt ja kellele vaja järelvalvet palgata. Tradistioonilised kiriklikud mõisad hakkasid 14. sajandi algul minema palgatööle. 14. sajandi algul pärisorje, kes tegid teotööd u 16-20%.
  • Millal algas ja kadus pärisorjus Inglismaal ja Prantsusmaal?
    Inglismaal pärisorjuse vanem historiograafia. Üldine piir 1180.aastad, tänapäeval Inglismaal 12. sajandi lõpu teooria mittehaakumist. 1180- 1190 . aastad oli demograaf depressiooni aeg, arvati et ju see tekkis kui mõisates oli vähe töökäsi ja neid taheti paigale kinnitada. Anglosaksi perioodist pole eriti allikaid pärisorjuse kohta. Näitavad, et orjus olnud aga maavaldajad enam hakanud püüdma talupoegi oma maade külge kinnitada 11. sajandi alguses. Sunnismaiste talupoegade puhul tegemist juba 11. sajandil tegu suurema osa maaelanikega, nädalas kaks kuni kolm päeva. Surma korral pidi talupoeg kogu oma vara jätma maavaldajale. Põhi õigused, mis 13. sajandil Inglismaal olid juba 11. sajandil, vähemalt enne 12. sajandi keskpaika. Mõisad oma oma majanduse, põldudega – suurmõisate rajamisel 12-13. sajandil. Doomsday book – vanim säilik Public Recordsis, 75% talurahvast, mida Doomsday Book sisaldab on talurahvas villaani, bodasi, kordasi. Servi ehk orje 9%. 14% libre homines ehk vabad inimesed ehk sokemen. Villaanid – Doomsday Book eristab neid vabadest inimestest. Sokemenidel oli õigus asuda mujale aga villaane seostatakse pärusmaadega. Talupoegadel palju ladinakeelseid termineid. Ascriptici – kes ei saa oma seisundit muuta ilma isanda loata. Varaseim nimetus sõltlasele bond (s)men. Nativus (nativi) – orjade kohta Inglismaal, tõlkes „sünnijärgsed orjad“. Orjus ise kadunud 13. sajandiks, väga vähe võis olla, nt majaorje. Joont, mil pärisorjus Inglismaal kaotati ei saa täpselt välja tuua. 16. sajandi keskpaigaks püsinud mittevabadus tööliste üksikjuhtumitena. Tarastamis probleem peole seotud pärisorjusega. 14. sajandi lõpul 15. sajandi algul pärisorjus kadus. Tüüpiline väiketalupoegade yeoman on juba vaba talupoeg alates 15. sajandi algusest. Pärisorjuse kadumine alanud hüppelise hooga. 14. sajandi teisel poolel. See langeb kokku Musta Surma ( 1348 -1349) eriti ränga perioodiga ja Wat Tyleri ülestõusuga 1348. Aga otseselt pole pärisorjuse kaotamisega seotud.
    Wat Tyleri ülestõus – kiire sündmuste käik, juunis 1381 läks talurahva mass Londoni peale, 15. juunil jõudsid kuningani välja. Wat Tyleri läks kunina ette, Richar II oli sel hetkel 15. aastane ja Tyler löödi kohe maha. Anti talupoegadele aga armu, Richard II andis möönduskirja, kuulutas Hartkordi talupojad pärisorjusest vabaks. Talupojad nõudsid, et pärisorjaks ei tohi kutsuda. See akt oli ainult sellele maakonnale HArtword? Ideeliselt selline lahendus nagu pärisorjuse kaotamine võimalik. 2. juulil võeti pärisorjuse kaotamise otsus tagasi. Must Surm. Mõisnikud meelitama talupoegi, et tulge
  • Vasakule Paremale
    Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19-sajandini #1 Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19-sajandini #2 Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19-sajandini #3 Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19-sajandini #4 Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19-sajandini #5 Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19-sajandini #6 Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19-sajandini #7 Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19-sajandini #8 Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19-sajandini #9 Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19-sajandini #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maarjalainevoog Õppematerjali autor
    Orjus, Vabadus, Vana-Kreeka, Vana-Rooma, pärisorjus, Eesti

    Sarnased õppematerjalid

    Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19-sajandini
    29
    docx

    Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini

    Vabadus ja sõltuvust antiikajast 19.sajandini Marc Bloh: ,,Orjuse kaot on üheks kõige kaalukamaks muutuseks inimesse ajaloos". Tp u 27 milj inim orjuses. Ajaloos pole ühtegi kultuuri, kus poleks mingi hetk orjust esinenud. Eksam 10.01, 17.01, korduseksam 21.01. Orjust ühe def võimatu defineerida. Nt Brasiilisas Tupinamba orjad, kes ei töötanud ja keda koheldi hästi, olid rituaalselt hiljem ära söödud. Orjadel erinevates kultuurides erinev seisund. Orjus on institutsioon( õiguslik vahekord)

    Ajalugu
    Rooma eraõigus-Isikud-perekonnaõigus
    18
    docx

    Rooma eraõigus: Isikud, perekonnaõigus.

    seda vabastas magistraat orja.  Manumissio censu- kodanikkude nimekirja koostamisel laskis isand kanda orja nimekirja vaba isikuna, mis toimus censori nõusolekul.  Manumissio testamento- orjade vabastamine testamendi teel. Kui vabakslastud orja e libertiini isandaks oli Rooma kodanik, muutus ka ori vabakslastuina Rooma kodanikuks.Ta õigusvõime oli siiski piiratud:ei võinud olla valitsevas ametis, ei võinud abielluda vabaltsündinuga, säilis sõltuvus endisest isandast. Kui isandaks oli latiin või vabastamisel ei peetud kinni reeglitest, siis ori sai kalatiini seisundi:puudusid poliitilised õigused, ei tohtinud abielluda Rooma kodanikuga, puudus testamendi tegemise õigus. 33. Peregrini dediticii-Roomale alla andnud kogukondade liikmed. Kui oli orja omanikuks siis ori muutus vabastamisel ka peregrini dediticii, huve kaitsesid vaid ius gentiumi normid. 34. Latifundium-orjadega varustatud suurmajapidamine 35

    Rooma eraõiguse alused
    Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte
    25
    doc

    Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte

    Linnas organiseeriti tööd hoopis teisiti. Paljud orjad pääsesid otseselt kontrollist, neil oli teatav autonoomia, nad täitsid väga spetsiifilisi üleandeid. Ka domuse orjad ei istunud käed rüpes, kuid töötingimused soodsamad. 6) Orjusest vabastamine Orjusest võib vabastada kolmel moel- läbi tsensuse, kui tsensorid kannavad orja tema isanda nõusolekul kodanike nimekirja; läbi vindicta, preetori ees asset leidva teatava fiktiivse protsessi ( kui vabadus käes, koputab isand vitsakesega symboolselt orja ihule ja surub tal võrdsuse märgiks paremat kätt ning laseb tal vabana minna); ning testamendiga. Viimast kasutati väga tihti ja Augustuse üks seadustest isegi limiteerib ühe testamendiga vabaks lasted orjade arvu sajaga, et vältida massilist välismaalaste tungi kodanike hulka. 7) Vabakslastu status Vabakslastu on ori, kellele isand on nadnud vabaduse. Ta saab vabaks meheks, aga mitte päris kodanikuks

    Ajalugu
    Rooma tsivilisatsioon
    38
    doc

    Rooma tsivilisatsioon

    Tungisid nii põhja kui ka lõuna- itaaliasse. Põhjas Po madalik ja lõunas Campania. Latium jäi etruuria ja campania vahele. Campanias muutusid tihedaks kontaktid kreeklastega. Etruurias meretee kaudu kontaktid kreeklastega. Palju sissetoodud tarbeesemeid kreekast. Peagi tekkis kreeka eeskujul kohalik toodang, mis on võrreldav kreeka kultuuriga. Tsivilisatsioon areneb pika aja jooksul 9 saj ekr- 1 saj ekr. Keel hakkas hääbuma, aga etruskide iseteadvus säilis mingil määral. Alates antiikajast on probleem etruskide päritoluga, mis ei ole teada. 20.saj- 20. saj lõpu aastakümneteni tegeleti, enam mitte. Lõplikku lahedust ei ole leitud. 3 põhiarvamust: 1. etruskid on itaalia põlisrahvas. 2. Etruskid tulid põhja poolt 3. etruskid tulid idast Dionysos Halikarnassos- tema arvas, et nad on itaalia põlisrahvas. Et teised rahvad on sinna tulnud. Rooma ajaloolane Titus Livius arvas, et on pärit põhja poolt euroopast.(kesk-euroopa)

    Vana-Rooma
    ---VANA-ROOMA INIMESTE ERINEVAD TEGEVUSALAD JA ELU-OLU
    12
    doc

    VANA-ROOMA INIMESTE ERINEVAD TEGEVUSALAD JA ELU-OLU

    Tartu ülikool Semiootika osakond Nelly Mäekivi VANA-ROOMA INIMESTE ERINEVAD TEGEVUSALAD JA ELU-OLU Referaat Tartu 2006 SISUKORD Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 Orjapidajad......................................................................................................................4 Orjad................................................................................................................................5 Vabakslastud....................................................................................................................6

    Ajalugu
    Rooma tsivilisatsioon
    26
    docx

    Rooma tsivilisatsioon

    Ladina keel sai etruskidelt alfabeedi. Religiooni vallas: Haruspeksid e ennustajad on etruski päritolu, kuid roomlastel teine suhtumine. ohvrivaatlemine sisikonna järgi, haruspiits. (haruspica, ae f. „ennustaja“) ohvrilooma vaatleja, haruspeks, sellega tegelev preester.ennustuskunst, looma sisikonna, või loodusnähtuste järgi. Etruskidel : determinism, fatalism Roomlastel : vabadus tegutsemisel Etruskide mõju avaldus mõne arvates ka kreeka elementide sissetoomisel, mis olid neil endil juba juurdunud. Peale etruskide aega lähevad Rooma ja Etruuria teed väga erinevat rada pidi: Etruurias majanduslik ja kultuuriline õitseng, aga Rooma sulgub iseendasse, kunst ja kirjandus lähevad õitsele hiljem – need valdkonnad on võõrad ja isegi kahtlased vabariigi algussajanditel.

    Ajalugu
    Rooma Eraõigus
    9
    docx

    Rooma Eraõigus

    1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus. Jaguneb avalik õigus ja eraõigus-kviriitlik õigus, rahvaste õigus ­suhted roomlaste ja mitee roomlaste vahel(lepingud), magistraatide õigus, loomulik õigus- sai korrigeerida positiivset õigust 2. Rooma õiguse allikate liigid Tavaõigus,magistraatide ediktid,juristide tegevus,seadused,senati otsused,imperaatorite korraldused. Tavaõigus-

    Õigus
    Feodalism-Kas oli hea või pööre ühiskonnas
    2
    rtf

    Feodalism-Kas oli hea või pööre ühiskonnas

    Feodalism Feodalismi peamiseks tunnuseks olid vasalli ja senjööri vahelised suhted. Aga kas see siiski oli sellele ühiskonnale hea ning kas see oli pööre ühiskonnas. Sellest arutluses räägin sel-lest ja toon oma arvamuse. Feodaalkord kujunes välja varakeskajal, mis tomus järk-järgult ning lõplikult kujunes välja 11.sajandiks. Alguse sai Frangi riigis, aga lõpuks kandus edasi ka mujale Euroopasse. Feodaalkorra peamisteks osalisteks olid isand ehk senjöör ja tema sõjamees ehk vasall. See kord kestis väga kaua Miks kujunes üldse välja feodaalkord ? See sai alguse siis, kui Frangi riik lagunes Lääne-, lõuna- ja Ida-Frangi riigiks. Frangi riikide valitsejatel oli vaja uut sõjaväeorganisatsiooni, eriti tugevat ratsaväge, mille varustus oli aga kallis ning talupojad ei olnud võimelised seda ise muretsema ega saanud eriti väeteenistuses käia, kuna talupoegadel polnud aega sõjaliseks ettevalmistuseks. Frangi valitsejad hakka

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun