II LOENG„Euroopa õiguse ajalugu“,
argo kirjastus-
- 1905.aastast saavad naised Tartu ülikoolis juristiks õppida.- Jevgeni Bassek lasi nad õppima juurat.( juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse)
Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane
Karl Seeler,
kes elas Riias. Oli
õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles
loenguid. Oli õppinud Berliinis.
David Grimm -balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda
asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui
Grimm
midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile
võlgneme tänu
juurahariduse autoriteedi eest, enne
Grimmi , seda olemas ei olenud.
Grimm oli
Rooma eraõiguse
professor . Grimm oli autoriteet ja pani
kogu sellele asjale aluse.
Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid , rumalad ei oska“Uluots tõmba
s Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi,
sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks
ERST Ein.
Õpilasi
saadeti erinevatesse Ülikoolidesse Juurat õppima, et kõik ei õpiks
Tartus (nt. Austria jne.) Kui Grimm ütles, et Erst Ein on valmis,
siis ta
saadetakse rooma.
Peatro Bon Fante-kirjutas lääneliku
õpiku. Erst Ein oli 3. a Roomas. Ta tuleb
Roomast tagasi, aga teda
tõmbas poliitikasse, seega ta oli lühikest aega ka
poliitik . 1944.a
Ein põhenes Saksamaale, sealt edasi Ameerikasse. Kurb lõpp
temal .
Erst oli
suurepärane teadlane , aga tal ei olnud alguses toetust, ta
kartis põgenedes. Ta ootas kirja, mille tulemusel ta oleks julenud
hakata professoriks hakata ,suri tervise pärast.
Elmar
Ilus ei unustanud ega oodanud, et ta saaks Rooma eraõigust
õpetada.Temast saab eraõiguse professor.
Leo Leesment - oli Uluotsa
kolleeg .Rooma õigus oli tal
kõrvalteadmine. Läks vabadussõtta koolikaaslastega.
Arvati,
et Vene
keisririik säilib. Leesment õppis erinevaid keeli lapsena.
III LOENG
Isikud
4.peatükkKirjlaik töö-mõiste-kirjuta lahti, mida see rooma õiguses
tähendab.
Kuidas see mõiste on eesti vabariigi kehtivas seaduses...kuidas see
on tänapäeva õiguses.
MÕSITED:
Õigussuhe-õigussuhetl peavad olema 3 elementi
Õigussubjekt -kes osaleb selles
Õigused ja kohsutused
Õigusushte objekt-mille üle arutame
Õigusvõime -kodanikul on kohustused ja õigused
Teovõime -on võime vastutada tehtud toimingute eest ja olla subjektiks. See algab inimese sünniga.
Juriidilised isikud- organisatsioonid
Füüsilised isikud-isikud
Persona -isik, õigusvõimeline subjekt
Caput-õigusvõime
Vabal kodanikul pidi olema kolmesugune staatus:
Vabaduse staatus- Status libertatis [Inimesed jagunevad vabadeks ja orjadeks ,staatuse kaottamisel kaotab kodanik oma õigusvõime täielikult näiteks orjusse müümisel väljaspool Roomat v vangilangemisega.]
Perekonan staatus- Status familiae[isikud on kas perekonna pead- patres familias või perelapsed- filii familias. Teiseks, kas isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all-pesonae sui iuris või isikud, kes seisavad teise isiku perekondliku võimu all- personae alieni iuris]
Kodakondsuse staatus-Status civitatis [Iiskud on kas rooma kodanikud latiinid või peregriinid. Õigusvõime kaotus osaline:isik on vaba, kui dpole Rooma kodanik. Leiab aset isiku teise riiki siirdumisel või väljasaatmisel]
Capitis deminutio maxima-kõikide staatuste kaotamine
Capitis deminutio media- osaline õigusvõime kaotamine: kaotati kodakondsus ja perekonna staatus.
Capitis deminutio minima- jäid püsima nii vabaduse kui kodakondsuse staatus. Iisku perekondliku seisundi muutumine.
Puberes-suguküps
Impuberes-mitte suguküps /inimesed kuni 14.a kahte rühma:
Infantes- lapsed kuni 7.a vanuseni
Infantiae maiores- lapsed 7-14.a vanused
Inimesed jaotati Roomas: vabadeks: Rooma kodanikud v mitte Rooma kodanikud [Rooma poolt vallutatud maade vabaduse säilitanud elanikud ja Rooma kaitse all olevad välismaalsed] ja orjadeks
Clientela-kliendi ja patroodi vahekord [Võõrastele kaupmeestele anti võimalus Roomas sõlmida tehinguid kaitsja kaudu-kaitsealust nim kliendiks ja kaitsjat-patrooniks]
Koloonid -poolvabade elanike kategooria
Cives Romani-Rooma kodanikud, Täisõiguslikud subjektid
- Rooma kodanikuks sai:
- Sündimisega Rooma kodanikkude abielust
- Esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena
- Rooma kodaniku poolt oma orja vabastamisega
- Rooma kodaniku poolt võõramaalase apoteerimisega
- Kodakondsuse andmisega üksikutele isikutele v tervetele kogukondadele
- Rooma kodakondsus kaotati:
- Rooma kodaniku orjusesse sattumisega, vangilangemisega
- Rooma kodanikule määrati raske kriminaalkaristus ühes pagendamisega ja nn. Tulest ja veest ilmajätmisega
Ingenui-Rooma kodanikud jaotati vabaltsündinuteks
Libertini - vabakslastuiks, ori
Käibe arenemisega tekkis vajadus laiendada õigussubjektide ringi.
Vana-Rooma perekond laguneb ning endised perekonnaliikmed saavad
õiguse osa võtta käibest.
Vabad mittekodanikud:
Peregriinid- võõramaalased, saavad ulatuslikuma õigusvõime. Kasutati nende oma õigust.
Rooma riigi külge liidetud provintside elanikud, kel puudus Rooma kodakondsus ja Latiinide õigused.
Roomas sõltumatute riikide elanikud, kelle õigusvõimet Roomas tunnustati
Karistuseks välja saadetud Rooma kodanikud.
Latiinid- Latiumi elannikud enne selle vallutamist Rooma poolt, võõramaalsed, kes said latiinide õigused. Õigus tehinguid sõlmida, puudus õigus abielluda .
Ius commercii- tehingute sõlmimise õigus
Ius connubi- abielu sõlmimise õigus
Ius gentium - Rooma kodanike ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimise süsteem
Ius suffragii- hääleõigus
Ius honorarium- õigus pidada ameteid
Servi publici- Riigiorjad, nende seisub oli lihtsam eraisiku orjade seisundist
Orja samastati asjaga, ta oli võrdne igasuguse muu
õigusobjektiga. Peremees võis orja võõrandada ja hävitada.Peremehe
seisund võis orjade kaudu muutuda vaid paremaks, mitte halvemaks.
Contubernium- orja ja orjatari vaheline kooselu, polnud
võimalik seaduslik abielu.
Pekuulium/ Peculium - isanda vara orjale majandamiseks. Nt. maatükk v rahasumma jne.
Orjuse tekkimise viisid Roomas:
- Sõjavangistus või Roomaga lepingulises vahekorras oleva rahva liikme haaramine .Sõjavangid müüdi orjadeks
- Orjaks saadi sündimisest orjatarist, kuigi isaks oli vaba.
- Tsiviilõiguse alusel müüdi orjaks Rooma kodanikke karistuseks mõningate kuritegude toimepanemise ja võla mittemaksmise puhul.Ka surma või sunnitööle mõistetud isikud-servi poenales.
Manumissio- orjusest vabastamine
Orjade vabastamise viisid:
- Manumissio vindicta- isand deklareeris pidulikult oma tahe orja vabastamiseks, pärast seda vabastas magistraat orja.
- Manumissio censu- kodanikkude nimekirja koostamisel laskis isand kanda orja nimekirja vaba isikuna, mis toimus censori nõusolekul.
- Manumissio testamento- orjade vabastamine testamendi teel.
Kui vabakslastud orja e libertiini isandaks oli Rooma kodanik, muutus
ka ori vabakslastuina Rooma kodanikuks.Ta õigusvõime oli siiski
piiratud:ei võinud olla valitsevas ametis, ei võinud abielluda
vabaltsündinuga, säilis sõltuvus endisest isandast. Kui isandaks
oli latiin või vabastamisel ei peetud kinni reeglitest, siis ori sai
kalatiini seisundi:puudusid poliitilised õigused, ei tohtinud
abielluda Rooma kodanikuga, puudus testamendi tegemise õigus.
Peregrini dediticii-Roomale alla andnud kogukondade liikmed. Kui oli orja omanikuks siis ori muutus vabastamisel ka peregrini dediticii, huve kaitsesid vaid ius gentiumi normid.
Latifundium-orjadega varustatud suurmajapidamine
Partsellid- latifundiumid jaotati väikesteks maalappideks, mis anti välja pärilikele rentnikele ja omanikele, kes esinesid valitsejana ja said endale teatava osa aastasaagist.
Koloonid- maarahavastik. Linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale.
Koloonideks muutusid barbarid, kes asusid Rooma riiki
Orjad, kes olid saanud kasutamiseks maatükke
Koloonid kinnistati maa külge ja neid nimetati ka maaorjadeks- servi
terrae. Ta olid õigused: vara soetada, lepinguid sõlmida,
pärandada,kuid liikumisvabadus ja elukoha valik olid piiratud.
Ius quiritium- Rooma kodanike õigus
Quirites-üksikisikud
Cives- üksikud kodanikud
Ager publicusel- riigimaad
Ius publicum- avalik õigus
Aerarium-riigikassa. Muutus hiljem rooma linna kassaks
Municipium- linnakogukond
Ficus - imperaatori kassa
Rooma õigus on andnud juriidilise isiku kuju j atema mõlemad
liigid: korporatsioonid ja asutused.
Patriarhaalne ühiskond- Perekonnapea võimu alla kuulusid naine, lapsed, muud alluvad ja orjad.
Paterfamilia- perekonna pea
Agnatsio- võimusugulus, hiljem asendub veresugulusega.
Cognatio- veresugulus , vara pärib see, kellel on sama veri
Perekonnaõiguslike küsimusi vaadeldatkse kahes rühmas:
Abieluõigus
Lasteõigus
Kolmas perekonnaõiguse ala- eestkoste ja hoolduse instituut.
ABIELUÕIGUS
Monogaamia -ainuabielu, perekonnapea võimuga.
Cum manu- perekonnapea on mees, naisel on minimaalsed õigused, mehe võimu all
Sine manu- naisel on suuremad õigused. Form, mis tugineb tänapäeva Euroopa perekonnaõigusele.
Kolm abielu sõlmimise vormi:
Confarreatio-seotud kirikuga aga oluline oli tunnistajate hulk(10)ja preestrite abil. Avalikult kiriklikus vormis.abielu sõlmimine keerukas ja pidulik toiming. Abielludes kindlate sõndae lausumine ja anti abiellujatele leiba.
Coemptio-naise ostmine ta isalt v eestkostjalt.Tunnistajaid peab olema seega poole vähem(5), sest raha on üks tunnistus , et leping toimub. Küsitakse küsimusi. Hiljem muutub see vorm ühiseks kõigile.
Uus on abiellumine faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul. –naist võrdsustatakse asjana ja kui oled 2a teda hoidnud enda juures, muutub ta abikaasaks.
CUM MANU-mehe võimu all
SINE MANU-naisel suuremad õigused
- Kaotab sidemed endise perekonnaga, muutub nende japoks võõraks ja kaotab ka pärimisõiguse perekonna liikmete suhets.
- Kõik, mis on naisel enne abiellumis ja mis ta omandab abielu ajal, kuulub mehele kui täielikule omanikule.Selle varandusliku sõltuvuse eest vastutasuks on naisel võrdselt lastega pärimisõigus oma mehe ja viimase sugulaste surma puhul.
- Manuseta abielu. Naien võis võimu tekkimist takistada, lahkudes mehe majast kolmeks ööks. Vältides võimu tekkimist on naine vaba ja mehele võõras ja säilitab oma endise perekondliku seisundi. Roomas seadus pidas seda abielu küll seaduslikuks, kuid lapsed on abielulised ja naine on abielunaine –vaba, iseseisev isik mehe kõrval nii varanduslikult kui isikult.
- Võrdõiguslikkuse põhimõte-varalahusus.Võis luua tehinguid:osta, müüa, vahetada, edasi anda jne.
Varalahususe printsiip- parapherma, mehe ja naise vara on kaks omaette varamassi.Keelati abikaasade vahelised kingid.Kaks täiendavat varanduslikku instituuti:
Dos- kaasavara , on vara, mille naine abielludes kaasa toob, et aidata mehel kanda temal lasuvat kohustust lapsi ja naist üleval pidada. On mõeldud naise ja laste heaks.Kui dos määrati naise isa poolt nim seda dos profecticia, aga kui naise enda poolt siis dos adventicia. Kui abielu lõppeb naise surmaga siis dos adventicia jääb mehele.Kui sureb mees jääb dos naisele.Lahutuse korral ka naisele, kui lahutus toimub mehe süül.Mehele kui naise süül.Abielu ajal kasutab mees dosi vabalt ja käsutab selle üle.
Donatio propter nuptias-mehe poolt naisele tehtud kink .Esialgselt anti enne abiellumist, tagatisena alusetu lahutuse poolt mehelt.Mees jäi tegelikult kingitud asjade omanikuks. Lahutuse korral saab naine tagasi dosi ja ka kingi .
CUM MANU/lahutus
SINE MANU
- Kooselu rajatud mehe ühekülgsele võimule, saab lõpetada ainult mees oma võimuga.
- Confarreatio teel sõlmitud abielu võidi lahutada diffarreatio teel , coemptio teel sõlmitud abielu remancipatio teel.
- Ema on lastele õiguslikuks õeks
- Kooselu on rajatud mehe ja naise vabale kokkuleppele, võidakse lõpetada kummagi abikaasa vabal tahtel.
- Lahutada abielupoolte vastastikusel nõusolekul-divortium mutup dissensu. Kui abielu lahutati ühe poole algatusel nim seda repudium.
Augustuse aega iseloomustab karmide seaduste andmine mis terrvendaks
abielu.
Kokubinaat- mehe ja naise vaheline kooselu, mis polnud abielu.Lapsi nim loomulikeks lasteks- liberi naturales.
Lapsetus - kõik 25-60.a mehed ja 20-50.a naised pidid olema abielus
ja omama lapsi.
Mittetäitmisel olid tagajärjed:
Coelibes-isikud, kes polnud abielus, ei saanud pärida testamendi järgi.
Orbi - abielus, aga pole lapsi, nad said pärida ainult pooles suuruses.Ülejäänud osa läks teistele pärijatele v riigikassale.
Lapsetuks ei loetud meest, kel oli vähemalt 1 laps ja naist kel oli
vähemalt 3 last. Sellisel naisel oli kolmelapseõigus:täielik
pärimisõigus ja mitmesugused privileegid .
Augustus määras erilise abielulahutuse korra:lahutamisest tuli teatada 7 tunnistaja juuresolekul ja lahutus toimus erilise
lahutuskirja- libellus repudii kätteandmise teel.
Laste ja vanemate õiguslikud vahekorrad
Patria potestas-isa võim, määrab laste ja vanemate vahekordi
Laste
ja vanemate vaheliste õiguste aluseks on üldreeglina seaduslik
abielu ja perekond.
Agnaatiline
sugulus e võimusugulus-vallaslastel polnud sidemeid vanematega. Kognaatilise e veresuguluse puhul tekivad
vallaslastel sidemed oma ema ja selle sugulastega. Kehtib põhimõte:
mater semper certa est- ema on alati teada, kui pater vero is est quem nuptiae demonstrant- isa on see, keda näitab
abielu.
Patria potestas- isa võim
Filiusfamilias - perepoeg
Vanima
ajal:isa võis vastsündinud lapse ellu jätta v mitte, müüja lapse
orjusesse v siseriiki. Ius vitae ac necis- Isa oli
lapsele elu ja surma õigus. Kõik, mis poeg omandab, kuulub isale .
Hiljem
lapse äraviskamise õigus keelatakse.Orjuslik müük kadus varakult
ja siserriklikku müüki piirati tunduvalt. Võetakse õigus elule ja surmale .
Isad
andsid täiskasvanud poegadele teatud vara iseseisvaks majandamiseks.
Peculium castrense- Kõik mis poeg sõdurina ja sõjas on omandanud kuulub talle. Hiljem läks see üle ka tsiviilteenistuses omandatud varale.
Bona adventicia- kõik poja poolt omandatud iseseisve vara
Isa
võimu tekkimise viisid Roomas:
- Loomulikul teel lapse sünniga seduslikus abielus.
- On võimalik, et vallaslapsi seadustatakse- legitimatio. See on võimalik kolömel teel:
- Legitimatio per subsequens matrimonium-lapse vanemate hilisema abiellumisega
- Legitimatio per oblationem curiae- kus perepoeg paigutati dekurioonide nimestikku
- Legitimatio per rescriptum principis-vallaslapse seadustamine toimus spetsiaalse käskkirjaga
- Võidakse võtta perekonda võõraid mittelihaseid lapsi- lapsendamine .
- Arrogatio- tähendab isiku, kes pole minu perekondliku võimu all, perekonda võtmist.See toimub rahvakoosolekul ülempreestri osavõtull ja nii lapsendaja kui ka lapsendatava juuresolekul. Naiste ja alaealiste puhul polnud see võimalik, sest arrigatio oli võimalik vaid isikute juures, kel on õigus osa võtta rahvakoosolekul. Hiljem toimus see avaliku tahteavalduse teel.
- Adoptio- Lapsendamine kitsamas mõttes. See on Persona alieni iuris- teise perekonnapea võimu all oleva isku perekonda võtmine. Algselt oli see keerukas ja näiliselt lapse kolmekordse müümisega isa poolt. Hilje,m justinianus määras, et toimugu see lihtsa teadaandega kohtu ees.
Emancipatio-isa vabasta tehingu teel poja. Tasuks jäeti isale kasutada vabakslastud poja pool varandust.
Eestkoste ja hooldus
Kui
teovõimetuks on persona sui iuris luuakse perekondliku
kaitse surrogaat ja selleks on kasikinstituut: tutela -eestkoste
ja cura-hooldus.
Algul
oli loomulik eestkostja hoolealuse lähim pärija.
Tutela legitima -seadusliik eestkostja
Tutela testamentaria- isa saab testamendis määrata oma alaealistele ja nõrgamõistuslikele lastele eestkostja. Sel ajal pole eestkoste kohustus, vaid eestkostja õigus.
Tutela dativa- määratud eestkoste. Riigivõim määrab eestkostja Nüüd valvab riik ka eestkostjate tegevuse üle.
Tutor - eestkostja
Eeskoste ja hoolduse liigid:
Tutela impuberum- eestkoste alaelaiste üle. Cura minorum-hooldus alaealiste üle.
Rooma
riik jagas kõik impuberes so isikud kuni 14.a vanuseni kahte
rühma: Infantes-lapsed kuni 7.a ja infantiae
maiores-lapsed 7-14.a. infantes ei olnud teovõimet ja neid
asendas eestkostja. Lapsed 7-14.a omasid piiratud teovõimet: võisid
sõlmida tehinguid puhtakujuliseks vara omandamiseks.
Isikud
üle 14.a loeti roomas täisealisteks-puberes.
- Isikud alla 25.a –minores
- Kõik üle 25.a olid täisealised- puberas maiores
Venita aetatis-teade täisealiseks saamise kohta (18.a)
Tutela mulierum-eestkoste naiste üle.
Naine
on teovõimetu ka siis kui ta ei ole mehe võimu all. Naine kui
relvakandmiseks mittevõimeline isik seisis oma lägima sugulase
eestkoste all. Hiljem eestkoste naiste üle kadus täielikult, mis ei
tähendanud meeste ja naiste võrdõiguslikkust.
Cura furiosi-Hooldus hullumeelsete üle.Hooldajad lähimad sugulased ja pärijad. Justinianuse ajal määrati hooldaja riigivõimu poolt. Hullumeelset asendas kuraator täielikult. Selgetel momentidel loeti teda teovõimeliiseks.
Cura prodigi- Hooldus pillajate üle.Pillaja on isik, kes ei pane piiri oma väljaminekuile, ta ise j ata lähikondlased võivad viletsusse sattuda. Teatud teovõime ta on kuid see on piiratud peamiselt varaliste tehingute sõlmimisel.
Kõik kommentaarid