Feodalism-Kas oli hea või pööre ühiskonnas (0)

Feodalism
Feodalismi peamiseks tunnuseks olid vasalli ja senjööri vahelised suhted. Aga kas see siiski oli sellele ühiskonnale hea ning kas see oli pööre ühiskonnas. Sellest arutluses räägin sel- lest ja toon oma arvamuse.
Feodaalkord kujunes välja varakeskajal , mis tomus järk-järgult ning lõplikult kujunes välja 11. sajandiks . Alguse sai Frangi riigis, aga lõpuks kandus edasi ka mujale Euroopasse. Feodaalkorra peamisteks osalisteks olid isand ehk senjöör ja tema sõjamees ehk vasall . See kord kestis väga kaua
Miks kujunes üldse välja feodaalkord ? See sai alguse siis, kui Frangi riik lagunes Lääne-, lõuna- ja Ida-Frangi riigiks. Frangi riikide valitsejatel oli vaja uut sõjaväeorganisatsiooni, eriti tugevat ratsaväge, mille varustus oli aga kallis ning talupojad ei olnud võimelised seda ise muretsema ega saanud eriti väeteenistuses käia, kuna talupoegadel polnud aega sõjaliseks ettevalmistuseks. Frangi valitsejad hakkasid maid jagama koos seal elavate talupoegadega. Maatüki saaja pidi endale soetama raskeratsaväelase varustuse sissetuleku eest. Maatüki andjat nimetati senjööriks ning saajat vasalliks. Feodaalkorra teiseks peamiseks põhjuseks oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Kujunes välja 3 seisust : vaimulikud, sõjamehed ehk rüütliseisus ning töötegijad ehk talupojad
Vasalliteet tähendas, et vasall andis end senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest lubas vasall senjöörile lõpmatut ustavust ning lubas, et läheb talle sõjas appi. Senjööril ja vasallil olid oma õigused ja kohustused. Näiteks vasall pidi pakkuma senjöörile rahalist ning sõjalist abi ning nõu. Senjöör aga eestkostet, ülalpidamist ning kaitset kohus. Nende suhet vormis-tati truudusvandega. Kui üks pool kohustuste täitmise lõpetas, siis vasallisuhe katkestati. Feodaalide asetumist tähtsuse järjekorras kuningast rüütliteni hakkati nimetama feodaal - seks hierarhiaks. Lääne-Euroopas feodaalses hierarhias kethis põhimõte '' Minu vasalli va- sall ei ole minu vasall '', mis tähendas, et näiteks kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele ( hertsog& krahv ), aga ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele. See põhi-mõte kujunes välja, kuna oli hädasti vaja sõjaväge.
Karl Suure ajal olid feodaalid päris kuulekad, kuid mida nõrgemaks valitsejate ajad muutusid seda rohkem hakkasid nad suurendama oma võimu ning hakkasid loobuma kuuletumast. Nii sai feodaalkorra kujunemisest üks kuningavõimu nõrgenemise ja Frangi riigi lagunemise peamiseid põhjuseid. Kuna sõjavägi aina tugevnes, siis saadi ka rohkem kuningavõimu vas-tu.
Feodaalühiskonnas kujunes välja 2 põllumajandussüsteemi. Rendihärrusel ehk põlisrendisüsteemil jaotati kogu maa talupoegade vahel ära. Iga talupoeg pidi kasutatava maa eest renti maksma või loovutama osa oma saagist. Pärisorjuslikul mõisamajanduses said talupojad kasutada ainult osa, mis oli just talupõldude jaoks mõeldud, teine osa jäi maavaldaja kätte, mida nimetati mõisapõldudeks. Talupojad pidid maavaldajale maksma mõisapõlde harides ja said selle eest oma maad harida või pidid lisaks maksma loonus-või raharenti. Aga miks pidi olema just erinevad süsteemid ? Oleks ju tegelikult saadud hakkama ka ühega, see oleks olnud parem ja ei tekitaks segadust . Kui ühel ja samal ajal ja riigis oli 2 süsteemi, siis oleks see minu arvates suht mõtetu olnud.
Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, siis muudeti talupojad sunnismaisteks, mis tähendab, et talupojad ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada. Sellest hakkas kujunema pärisorjus ja niigi oli vaja juurde rohkem töökäsi. Pärisorje saadi enamasti vabde talupoe-gade hulgast. Ta pidi töötama feodaali majapidamises samamoodi kui tavaline ori. Pärisori võis omada majapidamist , kariloomi, perekonda ja tööriistu, tavaline ori aga mitte midagi. Pärisorja omanik võis küll teda karistada, müüa, vahetada ning osta, aga tapmine oli keelatud. Tavaorjal puudusid vähimatki õigused. Arvan, et talupoegadel oleks olnud õigus elukohta vahetada ning teha just neid põllumajandustöid, mis talle meeldis. Miks tavalisel orjal puudusid igasugused õigused, aga pärisorjal neid siiski oli ?
Feodalism kestis mitu sajandeid ning see kaotati täielikult ära alles 17.-19.sajadil kodanlike revolutsioonide tulemusena. Arvan, et see siiski ei olnud pööre ühiskonnas, kuna minu arvates oli see ikkagi kokkuvõtteks sama hull kui varemgi. Isegi siis, kui kaotati ära see orjade seisus, aga orjad ju siiski olid olemas.