50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnetteP2rn
Õppematerjali autor
Kuningate ajajärgust kuni vabariigi ajajärgu lõpuni oli Rooma riik oma valitsemiskorralt aristokraatlik - riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside [(ld k patres – isad): põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks] ja rikaste plebeide [(ld k plebs – rahvahulk): Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul] esindajad. Keisririigi perioodil oli Rooma ühiskond aga seisuslik, mis jagunes senaatori– ja ratsaseisuseks, lihtrahvaks, vabakslastuteks ja orjadeks.1 Rääkides Vana-Rooma aristokraatidest ehk ülemkihti kuuluvatest isikutest, peab
Suure-Jaani Gümnaasium ROOMLASTE USK JA ELUOLU Referaat Autor: Laura Lüll Juhendaja: Heli Rahnu Suure-Jaani 2013 Roomlaste usk ja rooma linn Roomlased uskusid et maailmas on lõpmatu hulk igasuguseid vaime näiteks puude ja kivide vaime, majavaime, põlluviljakuse vaime jne. Tähtsamate tööde eel tuli vaimudele meeleheaks annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuuluvad ka vanavanemate hinged, sest roomlased uskusid, et kui esiisadesse aupaklikult suhtuda, kaitsevad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Ka esivanemate kujud olid roomlaste kodudes tähtsal kohal. Roomlased uskusid ka inimesesarnaseid jumalaid
Suured inimhulgad tulid kokku, et vaadata näitemängu, sõjavankrite võidukihutamisi või veelgi julmemaid vaatemänge - gladiaatorite surmavõitlusi. Mõnikord lasti metsloomadel surmamõistetud ja relvastamata kurjategijaid pealtvaatajate lustiks lihtsalt lõhki rebida. Rooma teater Rooma teater ei saavutanud kaugeltki sellist taset kui Kreeka oma, kuigi roomlased võtsid sealt palju üle. Paljud kreeka näidendid tõlgiti ladina keelde ja kohandati Rooma oludele. Kutselised näitlejad olid peamiselt sisserännanud kreeklased, orjad või vabakslastud. Neid peeti ühiskonna alamatesse kihtidesse kuuluvateks. Orjapidajad suhtusid teatrisse kui tühisesse ajaviitesse õige põlglikult. Teatrihooaeg Roomas kestis aprillist novembrini. Esimene teatrihoone püstitati Roomas 55. Aastal e.m.a. Peagi ehitati veel mitu kivihoonet, kus pealtvaatajad istusid amfiteatrina asetatud pinkidel
veel teada saada. Bütsants asub geograafiliselt ja majanduslikult heas kohas ja juba siis kui olin selle kohta vähe lugenud, tekkis huvi. Kultuur on aga väga lai mõiste, see sisaldab palju erinevaid valdkondi ja seetõttu ei ole uurimine ja lugemine üksluine. Saan valida nende teemade vahel, mis mind kõige rohkem paeluvad ja mis on kõige tähtsamad osad kultuurist. Soovin uurimise ja lugemise käigus teada saada seda, kuidas erinevad inimesed elavad, riietuvad ja tähistavad tähtpäevi. Veel olen huvitatud ja arvan, et tähtis osa kultuurist on meelelahutus. Referaati tehes kasutan suuremalt jaolt raamatut H. Palamets,,Bütsantsi ja Araabia kalifaadi kultuurist ja olustikust''. Peale selle kasutan täiendamiseks ka uuemat raamatut Louis Bréhier,,Bütsantsi kultuur''. Soovin uurida selle kohta, kuidas lahutavad oma meelt Bütsantsis aristokraadid, vaimulikud, talupojad ja käsitöölised.
Referaat Vana-Rooma ori Orjanduslik kord valitses antiiktsivilisatsioonide ajal, kui vallutatud maade elanikud enamasti vallutati, nii ka Vana-Roomas. Orjandus on isiku sunniviisiline allutamine teisele isikule või ühiskonnale. Orje oli Vana-Roomas palju ja nad tegid suure osa tööst. Kes olid orjad? Orjad olid Rooma impeeriumis põhiline tootlik jõud. Nad moodustasid Rooma elanikkonnast umbes kolmandiku. Orje osteteti ja müüdi nagu tavaliselt kaupa, nad kuulusid peremehele, kellel oli õigus otsustada nende üle kõiges, sealhulgas elu ja surma üle. Orjad jagunesid maaorjadeks ja linnaorjadeks. Nende elulaad ning töötingimused erinesid palju, kuid siiski olid nad kõik õigusteta olendid, kes olid täielikult orjapidaja meelevalla all. Kõik põllumehed tahtsid, et nende majapidamine oleks võimalikult tulutoov, seega
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM KEIDI VAIKMA 10 c klass VANA-ROOMA Uurimustöö Juhendaja: Õp. Piret Tänav Põlva 2008 Sissejuhatus Oma uurimustöös hakkan uurima täpsemalt Vana-Rooma keisrite panust kultuuri, poliitikasse ning ühiskonnaellu. Uurin nende iseloomu ning samuti isiksusi. Põhiline tegevus toimub ajal eKr. Töö on ülesehitatud interneti ja raamatute materjalil, mis olid üsna kättesaadavad kuid mitte väga kergelt. Uurimustöö on jaotatud kolme ossa: Vana-Rooma tutvustus, Varase keisririigi ajajärk ning Hiline keisririik, mis omakorda jagunevad veel teemadesse. Uuritud on ka natuke seda, kui palju teavad noored Vana-Rooma keisritest.
Ehkki juba hilise vabariigi ajal ei määranud inimese seisundit kuulumine patriitside või plebeide hulka, oli seisuslik päritolu ülioluline. Ühiskonnaliikmed ei olnud võrdsed, rikastel kodanikel olid oma sõltlased kliendid, kelle nad andsid maad ja raha ning vastutasuks toetas klient teda sõjaretkedel ning hääletas nii nagu patroon seda soovis. Kõige tähtsamad ühiskonna liikmed olid senaatorid, kes tulid Rooma linna jõukate patriitsi- ja plebeisuguvõsade hulgast. Keisrid hakkasid senaatoriteks arvama ka teiste Itaalia ja provintside linnade ülikuid. Senaatori ametirüüks oli valge purpurpunase triibuga tooga. Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid nende elu möödus kõrgetes riigiametites Roomas. Senaatorite hulgast pärinesid ka provintside asevalitsejad ja sõjaväeülemad. Järgmine seisus oli ratsanikud, kelleks olid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Ratsanikud
Arutlus - Kas parem oli Vana-Kreeka või Vana-Rooma ühiskonnakorraldus? On vaja teada saada kumb ühiskonnakorraldus oli parem, kas Vana-Rooma või Vana- Kreeka ning võrdlusteemadeks võtan 1)Seisused, 2)Perekond ja naiste-meeste vahelised suhted ja 3)Orjad. Mina tahaks nii ühes kui teises elada,aga kummas oleks parem, selle saan lõpuks teada. Ma panen iga lause(-te) järele +või- märgi, st. kas see on hea või halb. 1)Alguses oli mõlemas riigis aristokraatlik kord. (-) Vana-Kreekas muutus rahvakoosolek väga tähtsaks. Ning peale seda kujunes sellest välja demokraatlik kord. (+)Ateena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid