Referatiivne kokkuvõtte raamatust ,,Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" Peategelaseks on 15-aastane (3-kuud ja 2 päeva vana) Christopher Boone, kes põeb Aspergeri tõbe, mis on üks autismi vormidest. Ta elab Swindonis oma isaga kahekesi, sest ta ema suri südamerabandusse 38 aastaselt. Ta unistus on saada astronaudiks, sest kosmoses ei ole teisi inimesi ja seal ei ole ka kollast ja pruuni värvi. Christopher ei saa aru metafooridest ning ta ei usu üleloomulikkudesse võimetesse. Ta teab peast kõiki algarve kuni 7507ni, kõiki maailma maid ja nende pealinnu. Tal on isiklik rott nimega Toby ning ta lemmikraamatuks on ,,Baskerville'ide koer". Ta suudab arvutada väga suuri numbreid peast kokku ning lahendada väga keerulisi matemaatika ülesandeid peast. Talle jäävad kõik asjad väga hästi meelde ning ta kasutab oma aju nagu ,,DVD mängijat", kus saab kerida asju edasi ja tagasi ning vaadata...
Estonian Business School Juhtimise õppetool TEADUSFILOSOOFIA. POSITIVISM Referatiivne ülevaade Õppejõud Ants Kraus Tallinn 2012 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................. 3 1. Klassikalne positivism............................................................................................ 4 2. Empiriopositivism..................................................................................................
Tapa Gümnaasium Liina Saia SANDRO BOTTICELLI (ALESSANDRO DI MARIANO FILIPEPE BOTTICELLI) Kunstiajaloo referatiivne uurimus Tapa 2008 Alessandro Botticelli (u 1445- 1510) Info: Õige nimi Alessandro di Mariano Filipepi Sündinud 1445 Surnud 1510 Rahvus Itaalia Tegutses peamiselt Firenze, Rooma Peamine tehnika tempera (munakollase abil seotud väikestest värviosakestest tehtud emulsioon, mis on veega lahjendatud, kuivab kiirestija on kõva, seega püsiv) ja fresko (maalimine märjale lubjakrohvile, nii et kui see kuivab värv muutub krohvi osaks)
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM TIINA LUHT 11c klass EESTI POLIITILINE ARENG 1905- 1918 REFERATIIVNE KOKKUVÕTE Juhendaja: Õp Liia Vijand PÕLVA 2009 Sissejuhatus Selle referatiivse kokkuvõtte teemaks on "Eesti poliitiline areng 1905- 1918", sest selles on käsitletud erinevaid tähtsamaid sündmuseid, mis puudutasid Eestit, mõjutasid iseseisvumise arengut ja mis on seotud Eesti poliitilise arenguga selles ajavahemikus. Teema käsitlus algab 1905. aastast, kuna sel aastal puhkes Venemaal revolutsioon, mis ei jätnud kõrvale ka Eestimaad
Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1. Positivismi olemus................................................................................................................. 3 2. Positivismi rajaja.....................................................................................................................3 3. Võrdlus traditsioonilise filosoofiaga.......................................................................................3 4. Positivismi arengusuunad....................................................................................................... 4 4.1. Loogiline positivism........................................................................................................ 4 4.2. Õiguslik positivism...................................................................................................
Referatiivne töö Niguliste kultuurilugu Koostaja: 2008 Sisukord Kirikute arhitektuur: basiilika........................................................................................ 3 Niguliste ajalugu.............................................................................................................4 Kabelid........................................................................................................................... 5 Püha Nikolaus................................................................................................................ 5 Altarid.............................................................................................................................6 Epitaafid............................................................................
TURISMIMAJANDUSE ALUSED Loodusõnnetuste mõju turismimajandusele Islandi ja Haiti näitel Pärnu 2010 Koostas: TÜ Pärnu Kolledzi TH 1. kursuse üliõpilane Maris Ojala [email protected] Allikad: Päärt, V. Islandi vulkaanid võivad lennuliiklust häirida veel aastaid. [http://www.novaator.ee/ET/kliima/islandi_vulkaanid_voivad_lennuliiklust_hairi da_veel_aastaid/] 26.09.2010. Pawlowski, A. CNN. Before quake, signs of hope for Haiti tourism. [http://articles.cnn.com/2010-01-19/travel/haiti.tourism_1_haiti-caribbean- tourism-organization-dominican-republic?_s=PM:TRAVEL] 26.09.2010 Aasta 2010 on olnud väga loodusõnnetuste rohke. Jaanuari algul tabas Haitit laastav maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 7 magnituuti, sellele järgnes Islandi Eyjafjallajökulli liustiku vulkaanipurse aprillis. Suvel lisandusid katastroofidele ka üleujutused Hispaanias ja Rumeenias. Kindel on see, et loodusõnnetused piiravad suuresti ...
Eesti Mereakadeemia Mehaanikateaduskond LAEVADE EHITUSE JA REMONDI EESTI AJALOOLINE ÜLEVAADE Referatiivne ülevaade nimi.... Õppejõud .....nimi Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................... 3 1. Ajaloolised laevad.............................................................................................3 2. Esimesed laevaremondi- ja ehituse tehased Eestis ja nende ajalugu...................
Loo Keskkool KLAAS Keemia referatiivne töö Koostaja: klass Juhendaja: 2013 SISUKORD 1. Klaas …………………………………………………………………………………4 1.1 Klaasi saamine……………………………………………………………………4 1.2 Klaasi kasutamine………………………………………………………………...5 1.3 Klaasi tüübid……………………………………………………………………..6 2. Kokkuvõte……………………………………………………………………………8 3. Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………..9 SISSEJUHATUS 2 Klaasi kasutamisest on leide juba 3000.a e.Kr. Klaas on muutunud oluliseks materjaliks meie igapäevases elus. Klaas on muutunud arhitektuurse disaini oluliseks elemendiks - seda paljuski tänu oma unikaalsusele ehitusmaterjalide hulgas. Klaas täidab mitmeid erinevaid funktsioone: energiasäästmine, päikesekaitse, müra summutamine, ohutus, dekoratiivsus jne. Iga inimene teab mis ...
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................1 1.UNENÄGUDE TEKKIMINE JA PÕHJUSED..........................................................3 2. PROBLEEMID UNEGA........................................................................................... 5 3. UNENÄGUDE TÕLGENDAMINE..........................................................................7 KOKKUVÕTE.............................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 11 SISSEJUHATUS Uni on tähtis osa inimese vaimsest ja füüsilisest elust, sest läbi une uueneb meie vaimne ja kehaline jõud. Tänu magamisele saame omandada energiat, et elada ning seepärast magavad inimesed iga päev. Täiskasvanu uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja keskmise ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Töökeskkonna ja ohutuse õppetool Üliõpilane XXX SUURÕNNETUSED KEEMIATÖÖSTUSES Referaat Õppeaine: Riski- ja ohutusõpetus keemiatööstuses Õppejõud: V.K. Tallinn 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 Keemiatööstuse õnnetuste põhjused, ajaloos olulisel kohal olevad suurõnnetused...............4 Tegutsemine keemiatööstuse õnnet...
SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. VÄHK 5 1.1. Vähi teke 6 1.2. Esinemine Eestis ja mujal 7 2. RINNAVÄHK 9 2.1. Rinna ehitus ja talitlus 9 2.1. Rinnavähi vormid 10 2.2. Haiguse staadiumid 12 2.3. Riskitegurid 13 2.4. Sümptomid 14 3. RINNAVÄHI DIAGNOOSIMINE 16 3.1. Enesekontroll 16 3.2. Diagnostilised uuringud 17 3.2.1. Mammograafia 18 3.2.2. Ultraheliuuring 19 3.2.3. Biopsia 19 ...
Antsla Gümnaasium Läänemeri Referatiivne uurimustöö Juhendaja õpetaja: Antslas 2007 SISSEJUHATUS Mandri ja saarte rannnajoone pikkuselt ligi 3500 km . Läänemeri, mis piirab Eestist nii lääanest ja põhjast, on etendunud minevikus kui ka praegu suurt osa meie rahva elus, eriti kalastus- ja küttimispakigana ning liiklusteena. Läänemerega on seotud palju Eestis looduse omapärast ja ilust. Eesti mererannmik on arvukate paikade ja vaadetega, kohti suurepärse liivarannaga ja karge mereveega. Läänemerei, samuti nagu teisd meresid, iseloomustab rikkalik elustik. Mere elu on väga mitmepalgeline ja keerukas, ning sisaldab palju huvitavat. Osast on mereelu silmapaistev ja mõistetav, kuid suuremalt osalt jääb see tavalise vaataja silmale kas nähtamatuks või arusaamatuks, avaldades oma saladused ainult tähelepanelikule uurijale. T'änu teadlaste intensiivsele tööle, on Läänemere ja selle elustiku k...
Sisukord Poliitiline süsteem ................................................................................................................................. 4 President............................................................................................................................................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................................................................................................................ 6 Kahepoolsed suhted...
UURIMUSLIK TÖÖ SARNASUSED REFERATIIVNE TÖÖ Protsess mille käigus Uurimistöös ja referatiivses Referatiivse töö eesmärk on analüüsitakse uuritavat töös kasutatakse uuritavat anda teemast ülevaade ning probleemi süstemaatiliselt ja probleemi käsitlevaid jõuda erialase kirjanduse ajakohaselt struktureeritud refereeringuid erinevatelt otsimise ja sellega töötamisel viisil. Tulemuseks on kirjalik autoritelt, kuid nende omapoolsete järeldusteni, aruanne
Mis on alternatiivravi Alternatiivraviks nimetatakse tervet hulka võtteid, mille eesmärk on kanda hoolt meie heaolu eest, turgutades nii keha, vaimu kui ka hinge ning kasutades selleks looduslikke vahendeid (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 6). Juba iidsetest aegadest peale on inimene kasutanud oma käsi hoolitsemiseks, hellitamiseks ja hoidmiseks. Kui laps kukub või end ära lööb, hõõrume haiget kohta: hingevalu püüame leevendada paituste ja kallistustega. Sellest ürginstinktist lähtudes on kõigis maailma tervendussüsteemides arendatud välja omaenda meetodid, kuidas vaigistada puudutuste abil valu ning ergutada organismi enesetervendusmehhanisme (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 459). Paljud üldlevinud terviseprobleemid tulenevad stressist ja elustiilist. Kui oleme võtnud enda kanda liiga suure koorma ega tule enam sellega toime, läheb keha peenhäälestus rivist välja ning asjad hakkavad vilt...
valdavalt analüüsiva iseloomuga ning see peab andma teemast teoreetilise ülevaate. Tähtsad on autori järeldused, tõlgendused ja üldistused ning töö tulemuse kirjeldused. Uurimusliku töö üheks oluliseks jooneks on originaalsus - see peab sisaldama midagi uut. Ning materjali kogumisel kasutatakse lisaks kirjandusallikatele otseseid allikaid - küsitluste läbiviimist, intervjuusid, faktimaterjali kogumist vmt., · Referatiivne töö on teoreetiline töö, mis on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse olemasolevatele kirjandusallikatele (reeglina üks konkreetne allikas). Põhieesmärgiks on teemast ülevaate andmine. Korralik referatiivne töö annab ülevaate probleemi olemusest kirjanduse allikate põhjal koos autori üldistustega. Sarnasused: *teaduslikud tööd *samad kriteeriumid *Mõlemal juhul tuleb kindlasti viidata
Referatiivse töö ja uurimustöö võrdlus Referatiivne töö Uurimustöö · Kokkuvõtlik teatud probleemi või · Valdavalt analüüsiva iseloomuga - teema teaduslik ülevaade, mille olulisel kohal on töö autori koostamisel tuginetakse järeldused, tõlgendused ja olemasolevatele kirjandus- üldistused. allikatele. · Originaalsus peab sisaldama midagi uut. · Oluline on vastava teema erialase · Materjali kogumiseks kasutatakse kirjanduse otsimine ja sellega lisaks kirjandusallikatele otseseid töötamine. Võib sisaldada fotosid allikaid - küsitluste läbiviimist, jms näitmaterjale. intervjuusid, fakti-materjali ...
• Huvitus ka klaverimängust ja matkamisest; • Abielu Elisabeth Schumacheriga; • Erinevad auhinnad-preemiad; • Arendas II MS ajal Saksamaal tuumapommi. Heisenberg Müncheni ülikoolis • Tahtis avastada uut kvantmehaanika teooriat. • Tema maatriksmehaanika teooria avaldas Max Born, kes nägi selles potentsiaali. • See teooria sai kvantmehaanika aluseks. • Füüsikud ei tunnustanud algselt maatriksmehaanikat, sest see oli väga referatiivne ja tundmatu Heisenberg ja Schrödinger • Enamus füüsikuid soosisid pigem Schrödingeri leiutatud lainemehaanikat, kui Heisenbergi maatriksmehaanikat. • Schrödinger hiljem tõestas, et tema leiutatud lainemehaanika oli sama kui Heisenbergi maatriksmehaanika. • Pärast, kui nendest mõlemast tehti ülevaade, said need tänapäevase kvantmehaanika aluseks Heisenberg ja Dirac Füüsikud, kes panustasid kvantmehaanika arengule Ülemine rida vasakult – paremale: Niels
KEILA GÜMNAASIUM 10b klass Mark-Hendrik Mäeste INIMESTE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS Referaat Juhendaja N. Sidorova Keila 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Referatiivne osa 4-6 Kokkuvõte 7 Kasutatud allikad 8 Lisa 9 2 Sissejuhatus Referaadis tuleb juttu inimese kaalust ja tervislikust eluviisist. Mõlemad on tänapäeval väga aktuaalsed teemad, millest kirjutatakse sageli ajalehtedes ning tervise- ja naisteajakirjades. Hüpoteesiks on väide, et ülekaalulised inimesed ei tee sporti. P.S vaata lisa. 3 Referatiivne osa 1
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond ESSEE aines „Väljendusoskus“ teemal Headus ja vabatahtlikus Üliõpilane: Jelizaveta Vavlikina Õpperühm: IASB Matrikli nr: 124226 Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn 2014 Доброта и волонтёрство Доброта, как норма поведения или секундное настроение, в том или ином виде знакома каждому. Можно сказать, что сталкиваться с этим явлением полезно и приятно. Но если посмотреть на это со стороны, то на каком основании можно судить о человеке, заявляя, что он добрый. Если человек делает добро, то что он получает в ответ? Некоторые тезисы и размышления подробнее на жту тему предлагается рассмотреть далее. Летний сезон уже давно закончился и ему на смену традиционно пришла осень. Лето - это чудесная,...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Eesti keeleteadlane Julius Mägiste Referatiivne töö Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………………………. 3 1. Elulugu…………………………………………………………………………………… 4 1.1. Õpingud……………………………………………………………………………… 4 1.2. Töökohad…………...……………………………………………………………….
Viitamine Nii refereeritud teksti kui ka tsitaadi juures tuleb korrektselt viidata päritoluallikale. Kui viiteid ei lisata, on tegemist "varastatud" tekstiga ehk plagiaadiga! Kasutada võib nii tekstisisest viitamist (viites sisaldub autor, allika ilmumise aastaarv) kui ka joonealust viitamist (esimesel korral täisviide, alates teisest korrast piisab autori nimest ja aastaarvust) NÄITED (Must tekst on referatiivne, sinine tekst tsitaat. Esimeses lõigus on kasutatud tekstisisest viitamist, teises joonealust viitamist. Originaalteksti leiad altpoolt) Sageli langevad tarbijad internetikaubanduse ohvriteks. Marina Lohu (2007) hinnangul eksitakse peamiselt kõikvõimalike "imetoodete" pakkumisel eksitava ja nõuetele mittevastava teabe esitamisega. Ta toob näidetena internetis eksitavalt reklaamitavate mitmetoimeliste toodete hulgast välja huulepulga, mille
Referatiivne artikkel Kodutöö 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1.SISSEJUHATUSEKS............................................................................................ 4 2.TEADMIKE ÜLEVAADE....................................................................................... 5 3.PROJEKTI MONITOORING..................................................................................7 4.TERVIKLIKKUSE MUDEL..................................................................................... 9 5.ARUTELU JA TAGAJÄRJED................................................................................ 11 KIRJANDUS......................................................................................................... 12 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös on refereeritud L...
Estonian Business School Juhtimise õppetool STRATEEGILISE TURUNDUSE TÄHTSUS ETTEVÕTTE TULEVASELE ÄRITEGEVUSELE Referatiivne ülevaade Õppejõud Viljo Kallas Tallinn 2010 Illustratsioonide sisukord Sissejuhatus Planeerimine on tulevikku suunatud tegevus, mis algab eesmärkide püstitamisega, üritab vältida oma teel kõiki võimalikke ohtusid, kasutada kõiki võimalusi, ning lõppeb eesmärkideni jõudmisega, seda mitte reaalselt, vaid teoreetiliselt. Plaani järgimine aitab hea plaani korral nende eesmärkideni ka reaalselt jõuda.
See on hea museum turistide jaoks, sest et seal on säilinud kesk- ning uueaegsed kunstiteosed. Kasutatud materjal: https://annaabi.ee/Niguliste-kirik-m12944.html http://www.nigulistemuuseum.ee/et/naitused/hetkel/rode-altar-lahivaates http://et.wikipedia.org/wiki/Vappepitaaf http://et.wikipedia.org/wiki/Epitaaf https://annaabi.ee/Tallinna-Niguliste-kirik-m887.html https://annaabi.ee/s.php?s=aili&p=1&t=pohi https://annaabi.ee/Referatiivne-t%C3%B6%C3%B6-Niguliste-kirikust-m1240.html http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Niguliste_kirik#Kiriku_altar http://et.wikipedia.org/wiki/Anton_Philipp_von_Saltza http://commons.wikimedia.org/wiki/User:WooteleF http://www.nigulistemuuseum.ee/et/naitused/pysiekspositsioon http://www.nigulistemuuseum.ee/et/muuseumist/niguliste-lugu https://annaabi.ee/Niguliste-kiriku-%C3%BCldinfo-mx80052.html
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ÄXKÕ XXXX PAKENDITE KAVANDAMISE LOGISTILSED PÕHIMÕTTED Referatiivne analüüs Õppejõud: XXXX, Mõdriku XXX 1 Sissejuhatus Pakend on ümbris kaupade mahutamiseks, kaitsmiseks, säilitamiseks, esitlemiseks, veoks või turustamiseks. Kaupade ümbrise käsitlemine pakendina ei sõltu ümbrise kujust, valmistusviisist, materjalist ja kasutuskordsusest. Lisaks loetakse pakendiks ka täitematerjale, mida kasutatakse koos pakendiga veoohutuse tagamiseks ning kahju
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä16 KÕ xxxx KULUARVESTUS TOOTMISETTEVÕTETES Referatiivne analüüs Õppejõud: Kati Nõukas MA Mõdriku 2018 SISUKORD TOOTMISETTEVÕTTE EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE JA KULUARVESTUSE SÜSTEEM......................................................................................................................4 1.1Võimalikud eesmärgid.......................................................................................4 1.2Peamised huvigrupid ja peamised tegurid kuluarvestuseks..
· Mokatubakas on maitsev ; · Kõige enam tehakse snusi ,, Thunder Frosted" ; Eesmärkide saavutamiseks ja hüpoteeside tõestamiseks on vajalikud järgmiste ülesannete täitmine: · läbi töötada teemakohane kirjandus ja kasutada olulisemat teavet antud töös; · viia läbi küsitlus Kuressaare noorte seas; · analüüsida saadud tulemusi ja teha järeldused; Töö on jaotatud kahte osasse: esimene on referatiivne osa, mis annab ülevaate mokatubaka ajaloost, kultuurist,sortimendist ja tervisele mõjuvusest, ja teine osa on uurimus, kus esitatakse autori poolt läbi viidud küsitluse tulemused ja analüüs. Antud uurimistöös kasutatakse snusi kohta käivaid internetiallikaid ja tabijate arvamust. 1.SNUS ehk MOKATUBAKAS 1.1Ajalugu Täpselt ei ole teada kes ja millal esimesena tubakat kasutama hakkasid. Eurooplastele tõi tubaka Christopher Columbus kui ta avastas "Uue Maailma " ehk
Estonian Business School Juhtimise õppetool JUHTIMISSTIILID Referatiivne ülevaade ****** Õppejõud Ants Kraus Tallinn 2012 Sissejuhatus Suurema osa oma ajast puutume kokku paljude organisatsioonidega ettevõtete, asutustega, kust me tellime oma kaupa, organisatsioonidega, kes tellivad meilt kaupa või teenust. Nad on igaüks omamoodi ja erinev. Just nii nagu firma juhid selle loonud on. Juhid on paljuski oma töötajatele eeskujuks, siinkohal loeb juhtide juhtimisstiil
Referatiivne uurimus INFOTEHNOLOOGIA JA ÜHISKOND Juhendaja: 2008 SISSEJUHATUS Kas eesti kultuur ja eesti keel ei haju selles globaalsuses? Kas me ei kaota infoühiskonnas oma identiteeti ja rahvustunnet? Eestil on palju analüüsimata ja lahendamata probleeme ja ohte. Kas infotehnoloogiat saaks kasutada nende probleemide lahendamiseks või süvendab see hoopis meie seniseid probleeme? Nendele küsimustele tuleks leida kindlalt vastused, sest muidu on need lahendamata küsimused ning see ei too kindlasti infotehnoloogiale kasu. Teema infotehnoloogia ja ühiskond võib meile algselt tunduda võõras, kuid lähemal mõtlemisel ning vaatamisel saab selgeks, et tegelikult puutume me sellega kokku igapäev, olenemata kas tööalaselt või tööväliselt. Oluline on teada, mida see ala endast kujutab ning millised võimalused on enda töökeskonna paremaks muutmisel. Inimesed m...
Viikna ; teaduslikud juhendajad: A. Aarna, L. Mölder ; Eesti NSV Kõrgema ja Kesk-erihariduse Ministeerium, Tallinna Polütehniline Instituut, põlevkivikeemia ja sünteesi probleemlaboratoorium Tallinna Polütehniline Instituut, 1973. Gunzerath L, Hewitt BG, Li TK, Warren KR. Alcohol research: past, present, and future. Ann N Y Acad Sci 2011; 1216: 1–23. Mukherjee & Sosa. Special report. Alcohol Addiction, Decision Resources, 2010 Puusild, Ants Alkohoolne abstinentsisündroom : (referatiivne võistlustöö) / Ants Puusild ; Tartu Riiklik Ülikool, psühhiaatria kateeder 1977. Rahvaraamat. http://www.rahvaraamat.ee/p/alkoholis%C3%B5ltuvus/41563/et? isbn=9789949919444 10
Aja jooksul on teadlased saanud erinevaid fakte elu olemasolust Marsil, paljud neist viitavad elule. Valisin selle teema, kuna mulle pakub see väga huvi ja ma tahtsin selle kohta rohkem teada saada. Oma töös räägin ma Marsi kohta erinevaid fakte ja elu võimalikkusest Marsil. Töö hüpotees on selline: Marsil ei saa elusorganismid elada. Töö eesmärgid on: Välja uurida, kas inimestel on võimalik Marsil elada, kes suudaks veel seal elada peale inimese. Töö koosneb kahest osast: Referatiivne ja Uurimuslik. Referatiivses osas räägin Marsi pinna ja sealse keskkonna kohta. Uurimuslikus kogun kokku erinevad teadlaste seisukohad ja neid võrreldes saan oma hüpoteesile lähedale. Uurimise all oli suur hulk internetti üles pandud teadlaste seisukohti ja kaks raamatut. Töö põhineb varem teadlaste kirja pandud seisukohtadel. Tahan tänada oma juhendajat Paul Zubtsenkot. 3 1. Marss 1.1
suitsetamine tervisele jne. Töö hüpoteesiks on enamik noori suitsetavad ja alustasid seda ,et olla ägedad .Kas tänapäeva noored rikuvad seadusi ,et olla lihtsalt äge ? Teema valdkonnaks on suitsetamine ning uurimistöös tahan näidata suitsetamise halba mõju. Suitsetamine kahjustab väga sinu tervist ja kui oled rase , siis võib see kahjustada ka sinu last. Suitsetamine kahjustab ka sinu haistis ja maitsmismeelt. Lühidalt koosneb referatiivne osa suitsetamise kahjulikkusest , kuidas see mõjutab sind väliselt , mida see teeb sinuga organismiga ja miks üldse suitsetatakse. Räägin ka passiivsest suitsetamisest ja seda ka Eestis. Uurimismeetodina kasutasin küsitlust. Küsitlus uurib kas noored suitsetavad , nende vanust , põhjusi ja palju muud. Kasutatud allikad on kõik internetipõhised ning kasutatud allikaid on 9. 1. Suitsetamine Suitsetajate hambad on kollased, sõrmed määrdunud, nende suust tuleb ebameeldivat
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond ERI- JA ERISTUVATE VAJADUSTEGA REISIJAD Referatiivne uurimistöö Juhendaja: Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Eri- ja eristuvate vajadustega reisijad............................................................................4 2. Ligipääsetava turismi korraldaja eestis..........................................................................5 3
............................................................................................. 14 LISA 5................................................................................................................... 15 Sissejuhatus Olen hobustega juba 12 aastat tegelenud, sellest viimased 5 aastat tõsisema ratsaspordiga. Just seepärast ongi minu referaat seotud nimetatud spordialaga. 2 Töö on valdavalt teoreetiline ja referatiivne. Antud peatükis on kirjeldatud ratsasporti, selle olemust, liike ja ajalugu Eestis. Materjal selle kohta on pärit põhiliselt internetist. Tänapäevast materjali oli internetist lihtsam leida kui raamatutest, sest ratsutamisalast kirjandust ei ole väga palju ilmunud. 1. Ratsasport, selle olemus, alad ning areng Eestis 1.1. Ratsaspordi olemus Ratsasport on ainuke olümpiaala, kus inimene võistleb koos hobusega (loomaga). See
MEELDEJÄTMINE Referatiivne ülevaade Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 1. Mälu olemus............................................................... ................... 3 2. Mälu liigid.......................................................................................3-4 2.1. Protseduuriline mälu.........................................................................................4 2.2. Semantiline mälu..............................................................................................4 2.3. Episoodiline mälu.............................................................................................4 3. Kuidas meelde jätta?............................................................. ............5 ...
Põlva Ühisgümnaasium Grete Kolbakov 10b Vääriselupaigad Referatiivne uurimustöö Juhendaja: õp. M. Karakats Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................2 1. EESTI METSAD............................................................... 1.1. Metsade kujunemine ja levik........................... 1.2. Inimtegevuse mõju metsadele......................... 2
TURISMIMAJANDUSE ALUSED Iseseisev individuaalne töö- Õpimapp Pärnu 2009 Koostas TÜ Pärnu kolledzi TH 26 üliõpilane Merili Maasikas ([email protected]) 1) Referatiivne ülevaade turismimajanduse kahest artiklist 1.Kultuuriturism: selle mõjud ning ilmingud rahvusvahelises turismimajanduses (Reisimaailm 6/ 2009 Turismi, majutuse ja toitlustuse erialaajakiri, Autor:Katri Pille) Kultuuriturism on kahtlemata üks turismi kandvaid vooge, et mitte öelda lausa omaette kultus. Rääkimata sellest, et viimase mõne kümnendiga on turismist endast saanud omaette kultuurinähtus.
Põlva Ühisgümnaasium Aigar Piirisild 10a Galileo Galilei Referatiivne uurimistöö Juhendaja: õp. I. Kõima Põlva 2008 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. GALILEO NOORUSAASTAD...........................................................................4 2. KONFLIKTID FILOSOOFIDEGA.................
arendada. Arutelu käigus teksti üle saavad õppijad probleemidest paremini aru ja analüüsivad veel kord oma vastuseid teistelt õppijatelt kuuldud seisukohtade alusel. 3. Selgitus. Selgitus on vajalik kahtluse korral, vastuseks küsimustele. Selgituse abil põhjendatakse, kummutatakse jne tekkinud arusaamatusi ja kahtlusi. Selgitus esitatakse fakti või argumendi esitamise järel. 4. Ettekanne. Ettekanne on kindlal teemal koostatud referatiivne ülevaade sündmusele, tekstide, protsesside või nähtuste kohta. 5. Eksperiment. See on teaduslik katse, mille tulemuseks on üksnes eksperimentaalsete faktorite kohta. Võib öelda, et katse ehk eksperiment on teaduses vaatlus spetsiaalselt loodud tingimustes. Katseks loetakse andmete kogumise tehnikat, kus luuakse teatud tingimused ja katsetatakse, mis saab. Samuti ei saa eksperimendiks nimetada 3-4 katse seeriat, mis on vähese eeluurimise ja
Töö esitamine kaitsmiskomisjonile. (Mai). 9. etapp: õpilane valmistab koos juhendajaga ette uurimistöö kaitsekõne. 10. etapp: retsensiooniga tutvumine, uurimistöö kaitsmine. (Mai lõpp). Uurimistöö valmib tõrgeteta ainult siis, kui peetakse kinni kokkulepetest ja ajakavast ning õpilane teeb juhendajaga aktiivselt koostööd (vastupidi loomulikult ka). 5.1. Teema valik Uurimistöö teema ei ole referatiivne, vaid teema peab eeldama uurimisprobleemi või hüpoteesi. Kindlasti peab uurimisteema pakkuma huvi õpilasele endale ning vastama ka tema võimetele. Samuti tuleb teema valikul hinnata selle lahendatavust. Õpilasuurimistöö puhul on soovitav keskenduda pigem kitsamale ja konkreetsemale teemale. Teema valikul püstitatakse ka töö esialgsed eesmärgid ning uurimisküsimused. Nii mõeldakse läbi, kuhu üldjoontes tahetakse jõuda
(aja, ruumi ja isiku jaoks on erinevad vormid kusjuures) PRAGMAATIKA Pragmaatika uurib märkide kasutust. See on semioosise dimensioonidest ka kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Õigesti kommunikeerimiseks on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib varieerumist õige ja vale vahel, semantikas on oluline mõtestatus ja absurdsus. Pragmaatikas - edukus või ebaedukus suhtlemisel. Kui signifikatiivne semantika on lähedane süntaktikale, siis referatiivne semantika kaldub pragmaatika poole, sest on seotud kõneakti, selles osalejate ja selle toimumise hetkega. Kommunikatsioon C. Shannoni skeem: Sidekanal --> Saatja -------------------(müra)------------Vastuvõtja (Müra on seda vähem, mida laiem on sidekanal.) Roman Jakobsoni skeem: (tõmba jooned :) ) tekst (sõnum) adressant kontakt adressaat kontekst keel (kood) Keele 6 funktsiooni (Jakobson): - kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile
samuti on nende koostis erinev. Paljud inimesed aga kahjuks ei tea, mis on seebi koostises kasulik, mis kahjulik. Käesoleva uurimistöö autori arvates on oluline teada seebi koostist, et inimesed oleksid teadlikud sellest, mida nad kasutavad ning mis on neile kahjulik või lausa ohtlik. Samuti oli teema valikul autori arvates suur tähtsus eelmisel õppeaastal tehtud seebi õpiprojekt, kus autor keetis seepi ning uuris seebi koostist. Uurimustöö jaguneb kaheks osaks: referatiivne ja uurimuslik osa. Uurimistöös refereerib töö autor erinevaid allikaid. Refereeritud on nii interneti allikaid, kui ka keemiaalaseid raamatuid. Referatiivses osa uuris autor poeseepide koostist. Empiirilise meetodina kasutab autor uurimuse läbiviimist, kus ta keetis seepi ning uuris poest ostetud ja keedetud seepide vahutavust. Uurimistöö esimene peatükk räägib seebi ajaloost alates seebi keetmise algusest kuni tänapäevani.
(aja, ruumi ja isiku jaoks on erinevad vormid kusjuures) PRAGMAATIKA Pragmaatika uurib märkide kasutust. See on semioosise dimensioonidest ka kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Õigesti kommunikeerimiseks on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib varieerumist õige ja vale vahel, semantikas on oluline mõtestatus ja absurdsus. Pragmaatikas - edukus või ebaedukus suhtlemisel. Kui signifikatiivne semantika on lähedane süntaktikale, siis referatiivne semantika kaldub pragmaatika poole, sest on seotud kõneakti, selles osalejate ja selle toimumise hetkega. Kommunikatsioon C. Shannoni skeem: Sidekanal --> Saatja -------------------(müra)------------Vastuvõtja (Müra on seda vähem, mida laiem on sidekanal.) Roman Jakobsoni skeem: (tõmba jooned :) ) tekst (sõnum) adressant kontakt adressaat kontekst keel (kood) Keele 6 funktsiooni (Jakobson): - kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile
Hüpoteeside tõestamiseks viiakse läbi küsitlus Eesti rahva seas; 3 Eesmärkide saavutamiseks ja hüpoteeside tõestamiseks on vajalikud järgmiste ülesannete täitmine: · Läbi töötada teemakohane kirjandus ja kasutada olulisemat teavet antud töös; · Viia läbi küsitlus antud teema kohta; · Analüüsida uurimistöö tulemusi ja teha kokkuvõte; Töö on jaotatud kahte osasse: esimene osa on referatiivne, kus räägitakse kasside eest hoolitsemise kohta erinevates situatsioonides. Ning teine osa on uurimus, kus esitatakse autori poolt läbi viidud küsitluse tulemused ja analüüs. Sooviksin tänada oma juhendajat Sirje Keremed, kes juhendas mind selles töös. 4 1.Kasside ajalugu Kassiarmastajate jaoks on kass (vaata joonis 1) ilu ja graatsia sümboliks. Kriitikud peavad kassi aga silmakirjalikuks ja liiga isepäiseks loomaks
Resümee Eesmärgipäraselt vastupidavusspordiga tegelejaid on tänapäeval piisaval hulgal, et pidada vajalikuks neile kui laiemale sihtrühmale vajaliku informatsiooni andmist treeningute ning taastumise efektiivsuse tõstmiseks ja treeningprotsessiga kaasnevate riskide paremaks vältimiseks. Kuna autor ise tegeleb murdmaasuusatamisega, on teemat käsitletud murdmaasuusatamise eripäradest lähtuvalt. Uurimistöö esimeses osas (ainult referatiivne) tutvustati treeningute pikaajalise periodiseerimise põhimõtteid, organismi põhilisi energia- tootmismehhanise, südame löögisageduse jälgimise põhimõtteid ja vajalikkust ning vastupidavusspordis levinumaid treeningmeetodeid. Teises osas tutvustati ülevaatlikult üht levinumatest taastumisvahenditest – sauna. Seejärel leiti katseliselt seos treeningu karakteristika ning treeningujärgse sauna mõju organismile vahel
Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs). TERMINID: pragmaatika - uurib märkide kasutust. See on semioosise dimensioonidest ka kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Õigesti kommunikeerimiseks on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib varieerumist õige ja vale vahel, semantikas on oluline mõtestatus ja absurdsus. Pragmaatikas - edukus või ebaedukus suhtlemisel. Kui signifikatiivne semantika on lähedane süntaktikale, siis referatiivne semantika kaldub pragmaatika poole, sest on seotud kõneakti, selles osalejate ja selle toimumise hetkega. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil - (loodi 1950date lõpus/60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas) Grice’i koostööprintsiip - kõneleja peab koopereeruma kuulajaga (sellest lähtub, et kommunikatsioon on tegevus, sellel on teatud eesmärgid, kooperatsiooni on vaja sellepärast, et neid eesmärke kergemini saavutada.)
2 1 3.2. Nõuded seminari-, diplomi- ja bakalaureusetööle Lõputöö on käsitletava probleemi/nähtuse terviklik empiiriline või teoreetiline uurimus. Vastavat kogemust omavad üliõpilased võivad oma lõputööna esitada ka mingi praktilise probleemi lahendamiseks väljatöötatud pedagoogilise projekti. Pedagoogika õppekava bakalaureusetööks on kasvatusteaduslik referatiivne töö koos võimaliku uurimusmetoodka loomise ja selle põhjendamisega. Lõputöö pikkus ilma allikate loetelu ja lisadeta on orienteeruvalt: 4- 5 ainepunktise töö korral 20- 30 lehekülge trükiteksti (1lk= 2250 trükimärki); 10 15 ainepunktise töö korral 30- 50 lehekülge (kaasa arvatud tiitelleht, sisukord, kokkuvõte). Kõigi tööde, eriti teoreetiliste uurimuste puhul peab autor tekstis määratlema, milles
Vaatamata rahulolematusele “käärid-ja-liim” meetodiga ei olnud see väljapääs. teaduslik ajalugu — Ajaloolane vaatab jäänuseid, aga tema ülesanne on avastata, milline oli see minevik, kust sellised jäänused tekkida võisid. Ta loob minevikupildi vaadates jäänuseid. Ta mängib tõendite põhjal minevikku läbi. Jäänused figureerivad tõenditena. Tuntud ajalookirjutaja E. Bernheimi järgi on aga olnud kolm etappi: referatiivne ajalugu — näiteks Herodotos sellega tegeles. Osaliselt uuri- mine, osalt kirjeldamine. Olulisel kohal olid eetilised eesmärgid või olukorra faktiline meelespidamine ja tähelepanuväärsete sündmuste jäädvustamine. pragmaatiline ajalookirjutus — kirjutati, et saada juhtnööre praktiliseks tegevuseks. Näiteks Tacitus. . . Bernheim kahtleb, kas need 2 esimest astet oma uurimismeetoditega on ikka teaduslikud.
annaabi.ee 
