- U tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

1

Udara mikrofloora - Mastiiti põhjustavad järgnevad mikroobiliigid: Streptococcus agalactiae, Streptococcus uberis, Staphylococcus aureus, Escherichia coli, Klebsiella aerogenes, Corynebacterium pyogenes, Bacillus subtilis, ja Pseudomonas spp. Erilist tähelepanu omistatakse kahele liigile: Staphylococcus aureus ja Streptococcus agalactiae, kes põhjustavad 80% kõikidest haigestumistest mastiiti.

Mikrobioloogia 3.kt konspekt

1

Ultrafiltratsioon – vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgus.

Füsioloogia eksami küsimused

0

Umb - ja käärsoolel on omapärane pikilihaskiht, mis moodustab kolm u. 1 cm laiust, üksteisest võrdsetel kaugustel asetsevat lihaspaela, taenia, mis koonduvad ussripiku lähtekohal. Paelte toonuse tõttu on soolesein kokku kroogitud, tekivad omapärased väljasopistised e. käärsoolekopad.

Seedeelundid

1

Ujupõis - gaasiga täidetud põietaoline organ kala kehas, mis aitab tal vajalikkus sügavuses

Bioloogia kordamine Kalad

0

U2af – U2 aktakeeriv faktor 2. BBP – splaissimise koha määraja, E; - kui nad on seondunud, siis moodustub E1 kompleks, seal on U RNA-d - U2 RNA on seal valkkompleksina, U2 RNA seondub hargnemiskohaga, paardub sellega. Hargnemiskohta äratundev valk lahkub.

Molekulaarbioloogia

0

U2 roll on splaisingus branch point’I kõrval asuva konserveerunud järjestusele komplementaarse pinna tekitamine, branch point ise lingub välja, mis võimaldab tema 2’ hüdroksüülrühmal osaleda RNA splaisingu esimeses transestrifikatsiooni reaktsioonis.

Molekulaar- ja rakubioloogia konspekt

0

Ultrafiltratsiooni autoregulatsioon - Ultrafiltraati tekib u 160l ööpäevas, neerude vereringe ja ultrafiltr. Püsib muutumatuna kui arteriaalne rõhk on 75-200mmHg. Kui vererõhk päsmakeses, siis peamiselt toomasoone valendik laieneb, kui vererõhk tõuseb, siis toomasoon aheneb.

Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused

0

Umbes 10 – 14 miljardit neuronit  Suuraju koore tsütoarhitektoniline skeem Brodmanni järgi Eristatakse 11 piirkonda, mis koosnevad 52 väljast Väljad erinevad mitte ainult oma mikroskoopilise struktuuri, vaid ka funktsioonide

Närvisüsteem

0

Ujurid on ülalt vaadates ovaalsed, alt ja ülalt kumera voolujoonelise kehaga veemardikad. Nende tagajalad on laienenud käppade ja harjastega varustatud ujujalad, mida ujurid vees ujudes üheaegselt järsult liigutavad.

Ujurlased

0

Udara involutsioon – ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa – sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude.

Maks

0

Ujulehed - neerjad c) õhus olevad lehed Loomadel- Toitumise mõju sama liigi eri isenditele- D hulgast sõltub luustiku kujunemine b) Himaalaja küüliku karvavärvus- üle 30 kraadi- üleni valge, alla 0 üleni tume.

Geneetika

0

Ubikvitiin - sõltuv proteolüütiline süsteem rakkudes lagundab valke madalmolekulaarseteks peptiidseteks fragmentideks. Edasi osa lagundatakse kuni aminohapeteni, mida kasutatakse ära uuesti valgusünteesi juures.

Rakubioloogia ülevaade

0

Ulatusliku h - sidemete võrgustiku tekke tõttu tRNA palindroomsetes lõikudes moodustub 4 kaksikhelikaalset domeeni, millest 3 lõpevad silmusega („juuksenõel“) ning neljas „tüvega“, kus 3’ ja 5’-otsad.

Molekulaar- ja rakubioloogia KT I kordamisküsimused

0

Uinuv pung - --apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse.

puittaimede oskussõnad

0

Uitnärv – segatüüpi; sensoorne osa: kõripealise ja kõri maitsenäsad, kaela ja kõrilihaste kehatundlikkus, aordikaare baroretseptorid, rindkere ja kõhuõõne elundite tundlikkus.

Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks

0

Ulatuslik cdk - tsülkiinida aktiivuse regulatsioon mitmete transkriptsiooni ja posttranskriptsiooni mehhanismide poolt kindlustab täpse ajastuse ja koordineerituse rakutsükli kulgemises.

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

0

Ubf – upstream binding factor – on splassingu faktorid, ei lahku splassitud valgu küljest (SRP valgud lahkuvad). Sidumispiirkond on splassingu saidist 50 nukleotiidi

Molekulaarbioloogia

0

Uimasti – keemiline aine, mis mõjutab inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritse maailma tajumist, seadusega lubatud, narkootikum on seadusega keelatud.

Tervise bioloogilised-psühholoogilised-sotsiaalsed alused.

0

Ujurid on aplad röövloomad, kes tungivad kallale mitte ainult veeselgrootutele, vaid ka kullestele ja kalamaimudele. Röövtoidulised on ka ujurite vastsed.

Mardikas, ujurlased, sitasitikas

0

Uce - le vastab ka TBP ja lisaks UCB. rRNA-l pole oluline, milline RNA polümeraas teda sünteesib. Tuumakeste moodustumine sõltub RNA polümeraas I-st.

Molekulaarbioloogia

0

Udara - mastiiti tekitavad- streptococcus agalactiae,uberis, Staphylococcus areus,esherichia coli jne. Seedekanali-fakultatiivne-liigiline koostis muutub,

Kordamisküsimused: juuretised ja mikroorganismid

0

Uherakuli - kor-Lnag: protsesside summaga, vaid k6igi1 tasanditel toi- sed on koik bakterid, r'reicl leiclub ka protistide Lis.rk: mrLb nende regulatsioon.

BIOLOOGIA UURIB ELU 12. klass

0

Ultraviolett kiirgus – on eriti kahjulik suurtes kogustes (nahavähk, DNA mutatsioonid), väikeses koguses aga vajalik D-vitamiini sünteesiks (teeb luud tugevaks)

ÖKOLOOGIA

0

Ultraviolettkiirgus – UV – kiirgus ei levi vees, sest kiired peegelduvad vee pinnalt tagasi ning sellepärast pole veeloomadel kohastumusi UV-kiirguse vastu.

Ookean

0

Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa toonud kõrbestumise, näiteks Sahara kõrbest lõuna poole jäävas Saheli piirkonnas.

Meie loodus on ohus

0

Ultraabüssaali süvikutes on põhjaloomastiku koosseis kõige liigivaesem (kokku 200-300 liiki). Üks huvitavamaid piirkondi ookeanides on korallide kasvupiirkond.

Ookeani elustik

0

Ulatub 20 - 30 cm-ni, mulla reaktsioon on nõrgalt happeline (pH 5,8-6,5 piirides). Lõimiselt on muld kerge või keskmine saviliiv või liivsavi.

Ploomipuude istandiku rajamine

0

U1 asemel on U11. U6 RNA-ga on paardunud eriline U4 (atakk intronite spetsiifiline). ATAC-s on veel U12. 5% geenidest sisaldavad introneid.

Molekulaarbioloogia

0

Ultraheli – mehhaanilised võnked sagedusega üle 20 000 võnke sekundis (20 kHz). Mikroobe hävitav toime seisneb kavitatsiooni efektis.

Mikrobioloogia kordamiskusimused

0

Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik (muundab gene lõhub rake).Väike kogus soodustab D vitamiini teket organismis.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

0

Ultraheliuuring – on näha suuremad kõrvalekalded loote arengus Lootevee- ja platsentaproovid – loote kromosoomide ja geenide uurimine

Paljunemise kontrolltöö kordamisküsimused

0

Uga koodonile on lähedane UGG koodon, mis vastab trüptofaanile. Trüptofaani lülitatakse väikese sagedusega UGA stop-koodoni kohale.

Molekulaarbioloogia konspekt

0

U380 - 450 cm3. Oli kõigesööja Osav inimene Aju maht u 460- Algsete kivist 2,5-1,6 miljonit 800cm3 tööriistade kasutamine

Evolutsioon 9. klass

0

Ultraheli – HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI – HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU – MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE.

Bioloogia mõisted nägemine ja taju

0

Uimed - liikumiseks, mille abil ta saab säilitada ja muuta keha asendit (rinnauim, kõhuuim, pärakuuim, sabauim, seljauimed)

Bioloogia kordamine Kalad

0

Ubikinoon on lahustuv lipiidides ja vahendab ülekandeahela komplekside vahel elektrone difundeerudes mitokondri sisemembraanis.

Hingamisahel

0

Ultraheliuuring tähendab seda, et mingile kehaosale suunatakse kõrgsageduslikud helilained, mille abil pildistatakse keha sisemust.

Rinnavähk

0

Ultraviolettkiirgus – päikesespektri kõige aktiivsem osa, mis võib esile kutsuda fotokeemilisi muutusi nii substraadis kui rakus.

Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012

0

Ultraviolettkiirgus – elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on 0,05–0,38 µm. U-l on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime.

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

0

Ultrahelid – nimetatakse sagedusega üle 20 000 võnke sekundis Bakterid on palju tundlikumad sellele, kui pärmseened.

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused

0

Ulatuses 5 - 6 meetri kõrguste püstiste seinte või pankadena valge või mitut tooni kollakas põimkihiline liivakivi.

Haanja Looduspark

0

Uga - le lähedane koodon on UGG (vastab trüptofaanile). Trp lülitatakse madala sagedusega UGA koodoni kohale.

Molekulaarbioloogia

0

Ultraviolett - ja radioaktiivse kiirgusega). Röntgenkiirguse mutageenne toime avastati juba kahekümnendatel aastatel.

Referaat: Mutageenid minu elus.

0

Uinupung - Külgpungad, mis jäävad püsima,ei arene ning ei paisu ja avane 3.Võrdle õie-ja lehepunga ehitust.

Võsu

0

Ultraviolettkiirgust on rohkem ekvaatori lähedal ja kõrgmägedes, aga ka kohtades kus stratosfääri osoonikiht on õhuke.

Taimede ökofüsioloogia eksam

0

Ultraviolettkiirgust on võimelised nägema suur hulk taimedega sümbioosis olevatest putukatest, nt mesilased ja herilased.

Organismide kohastumusi erinevate ökoloogiliste teguritega

0

Uimasti on tegelikult aine, mis kuulub teatavasse ainete nimekirja, mida kutsutakse narkootikumide registriks.

Uimastid

0

Uma - se abil, nimeta kolm riiki, kus on probleeme puhta joogiveega 3p. 29. Riigieksami ülesanded

VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID

0

Ujurite keha on kaetud õhukese rasvakihiga, mistõttu veest väljaroninud mardikas on kuiv ja võib peagi

Ujurlased

0

Ultraviolettkiirgus – rohkem on ohustatud inimesed, kes oma töö tõttu viibivad väga palju päikese käes.

Vähkkasvajad

0

Umbes 10 - 15% atmosfääri jõudvast süsihappegaasist on vabanenud metsade hävinemise tõttu.

Kasvuhooneefekt

0

Ultraabüssaali süvikutes on põhjaloomastiku koosseis kõige liigivaesem (kokku 200-300 liiki). (Loomade elu I)

Ookeani elustik

0

Uinupung – osa külgpungadest, mis arenevad edasi alles siis, kui osa võsust on hävinud.

Juur, võsu, vars.

0

Ulatub rap1 - siduvate saitidega külgneva DNA ~4 kb alale, olenemata DNA järjestusest.

MOLEKULAARBIOLOOGIA ja RAKUBIOLOOGIA

0

Uht – piim, mille põhjustab kõrge temperatuur – kõrgpastöriseerimine.

Kordamisküsimuste vastused

0

U 70 - 90 keemilist elementi, millest sugugi mitte kõigil pole funktsiooni.

Bioanorgaaniline keemia

0

Uaa on kõige tugevam stoppkoodon ja selle koodoni kohale AH ei lülitata.

Molekulaarbioloogia

0

Uas – upsteream activating sequence – toimib valgu Fis sidumise kaudu.

Molekulaarbioloogia

0

Udar tähendab piimanäärmete kogumikku, mis töötab ainult emasloomadel.

Morfoloogia eksami vastused

0

Ultavalgus on meile kasulik,kuna aitab sünteesida D-vitamiini meie naharakkudes

Ökoloogia

0

Ujumiskiirus on enamasti 36km/h.Delfiinid toituvad parvkaladest(kilu, heeringas)

Delfiin

0

Ujuvähid on väikesed, suhteliselt saleda keha ja pikkade peente jätketega.

Vähilaadsed

0

Ultraheliuuringuid nimetatakse ka sonograafiaks ning need ei kasuta röntgenikiirgust.

Rinnavähk

0

Ultraheli - on kõrge sagedusega(20000 Hz) heli, mida inimese kõrv ei taju.

Meeled

0

Ultrameetriline ehk juurest kõigi tippudeni peab harudepikkuste summa olema sama.

Molekulaarne evolutsioon

0

Ultravalgus - lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm)

Ökoloogilised tegurid, toimegraafik, biootilised tegurid jne

0

Uimed on tal kõrged ja suured, eriti rinnauimed, mis on eriti laiad.

Kalad

0

Ulatusliku detekteerimisvõimega – saab mitmeid erinevaid teadaolevaid aberratsioone uurida.

Genoomi struktuur ja funktsioon

0

Ugli on tagasihoidliku välimusega Jamaikalt pärit tsitruseline.

Tsitruselised

0

Ujum ehk nekton Ujum ehk nekton on avavees elavate loomade kogum.

Hüdrobioloogia

0

Uinupung on külgpung,mis hakkab arenema alles võsu kahjustamisel.

Vars,võsu ja juur

0

Ultrahelid – nimetatakse sagedusega üle 20 000 võnke sekundis.

Kordamisküsimuste vastused

0

Ultraviolettkiirgus on suurtes kogustes kõikidele organismidele kahjulik.

Bioloogia eksami kordamiseks

0

Ultraviolet kiirgus - fotokeemilised muutused nii substraadis kui rakus.

Kordamisküsimused: juuretised ja mikroorganismid

0

Uitnärvi refleksid on osaliselt algatatud enne, kui toit satub makku.

Seedimisfüsioloogia

0

Uinupungad on pungad, mis kevadel mingil pohjusel ei puhke.

7. klassi bioloogia

0

Ujurlased on mardikaliste seltsi kuuluv sugukond putukaid.

Ujurlased

0

U 7 - 5 milj tagasi toimus inimese eluvutsioon.

Evolutsiooni teooria kujunemine.

0

Ulekannet trna - lt veele ja subuhikute dissotsiatsiooni.

Translatsioon ja selle regulatsioon

0

Ultravioloett - B kiirguse toimel tekib ka D3 vitamiin.

Bioloogia kontrolltöö (Inimene)

0

Uimastav kogus on üpriski suur, vähemalt 10 tabletti.

Narkootikumid

0

Ultraviolettkiirguseks on päike. Päevitada tuleb mõõdukalt.

Muutlikkus

0

Uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad.

Looduskaitse alad Põvamaal

0

Umb - , lähte-, läbimis-, suubumisjärv.

Eesti elustik ja elukooslused

0

Ultraheliuuringul on näha suured kalded loote arengus.

Paljunemine

0

Ubikvitiin - E2-E3, mis on valmis degradeeruma.

Molekulaarbioloogia

0

Ultravalguse toime on liiga suurel tarbimisel kahjulik.

Ökoloogia

0

Ultraviolett - , nähtav ja infrapunane kiirgus.

Ökoloogia

0

Umbes 10 - st huntidest ja hundikutsikatest.

Hunt

0

Ubikvitiin – 7G ahelast koosnev COOH saba.

Molekulaarbioloogia

0

Ugk on pikk evolutsiooniline ajalugu.

Molekulaarbioloogia

0

Uimed on orantši kuni punaka tooniga.

Karpkalalased

0

Ultravioletvalgus on tugevalt ärritava toimega.

Süsteemne erütematoosne luupus

0

Ulatuva hallikas - valge seeneniidistikuna.

MIKROORGANISMID

0

Ulukpõhjapõtrade eluiga on märgatavalt lühem.

Põhjapõder

-1

Ultravalgus on suures koguses kahjulik kõigile organismidele – rakkude sisemusse tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke.

Ökoloogia KT nr. 4

-1

U 7 - 5 mln a eest toimus hominiidide lahknemine primaatidest.

Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt

-1

Ujujalg - veelindudel nt. part, nokk ümar

Bioloogia kt Linnud

-2

Ulukpõhjapõder on levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika tundra- ja taigavööndis. Viimasel ajal on areaali lõunapiir nihkunud tunduvalt põhja poole.

Põhjapõder

-10

Ulukkarpkala on tiigikarpkala looduslik eellane Kodustamine Kodustamise, valiku ja aretustöö tulemusel on kasvatataval tiigikarpkalal suurem suu; pikenenud sooltoru, parem sööda omastamine ja kasvukiirus; kehakuju on muutunud kõrgemaks ja lamedamaks ning esinevad erineva soomuskatte tüübiga vormid (soomus ja peegelkarpkalad)

Kalakasvatuse konspekt