Organismide kohastumusi erinevate ökoloogiliste teguritega (0)

Organismide kohastumusi erinevate ökoloogiliste teguritega

1 .Valgus

Valgus on üks kõige põhilisemaid abiootilisi tegureid. See on ainuke energiavool, mis katab kogu maailma energiavajadused. Kõige suurem energiavool jõuab Maale nähtava valgusespektri osas. See tähendab, et enamik organismidest kasutavad maksimaalselt nähtavat valgust. Enamik organismide nägemisulatus ja taimede fotosünteesil kasutatav valgus on samuti nähtava aspektri osas.
Looduses leidub organisme, kes suudavad tajuda inimese nägemisulatusest väljapoole jäävaid lainepikkusi – ultravioletti ja infrapunast. Ultraviolettkiirgust on võimelised nägema suur hulk taimedega sümbioosis olevatest putukatest, nt mesilased ja herilased.

1.1 Taimede kohastumused valgustingimustega

Taimede kasvupiirkonnad Maal ulatuvad erinevatesse geograafilistesse laiustesse ja erinevatel laisutel aasta vältel muutuvad valgustingimused erinevalt.
Ekvatoriaalses piirkonnad on aasta vältel päeva pikkus enam-vähem ühesugune. See tähendab, et troopilistes tingimustes on taimed kohastunud lühikese päevaga (ca 12 h) ja neid nimetatakse nn lühipäevataimedeks.
Parasvöötmes ulatub taimede vegetatsiooni ajal (suvel) päeva pikkus kuni 18. valgetunnini ja sellega kohastunud taimi nimetatakse nn pikapäevataimedeks.

2 .Temperatuur

Kõikidele organismidele on temperatuur oluline.

Vesi peab olema kasutatav. Alla 0 kraadi on vesi kasutamatu.

Organismis toimuvad reaktsioonid vajavad kulgemiseks teatud temperatuuri.
Mõlema puhul on ka erandeid .
Temperatuur looduses on otseses seoses päikesekiirguse hulgaga.
Parasvöötmes on astronoomilise aastaaja ja benoloogilise aastaaja vahel teatud nihe , enamasti meie laiuskraadil umbes üks kuu. Sõltuvalt laiuskraadist käituvad organismid erinevalt. Lähistroopilistes vööndites kaitstakse organismi liigse päikesekiirguse eest. Organismidel on selleks rida kohastumusi – nt taimede lehed on hõbekarvased, mis peegeldavad osa päikesekiirgusest tagasi ning esineb ka suvine lehtede varing , loomadel suvine diapaus.
Parasvöötmes elatakse madalad temperatuurid üle elutegevuse aeglustumise või peatumisega. Kogutakse energiavaru madalate temperatuuride üleelamiseks. Üheks kohastumiseks on näiteks ränded.

3 .Niiskus

Niisukuse jagunemisel Maal on samuti suured erinevused laiuskraadide vahel. Niiskuse defitsiidi üleelamiseks omavad organismid mitmeid kohastumusi.
Parasvöötmes esineb taimedel sügav juuresik ja õhulõhed on väga väiksesed. Taimed omavad vee säilitamiseks erinevaid organeid (kaktustel on vesi tüves).
Loomariigis esineb diapaus kuival ajal, mille peamisemaks kohastumuseks on ränded.