autoantikehad = keha enda rakustruktuuride/valkude vastased antikehad; · - leidub vähesel hulgal seerumis vanematel inimestel; · - moodustuvad pärast kudede kahjustust füsioloogiliselt; · - moodustuvad patoloogilistes tingimustes; Füsioloogiline immunoloogiline tolerantsus enesesäilitamise võime üks põhialuseid; Autoimmuunsete haiguste kujunemismehhanismid a) geneetiline soodumus b) infektsioonide roll Süsteemsed autoimmuunhaigsed Süsteemne erütematoosne luupus (SLE) - nahk: liblikakujuline erüteem näol, vaskuliit pärisnahas; - liigesed: äge mittedestruktiivne sünoviit; - kopsud: pleuriit, interstitsiaalne fibroos; - süda: perikardiit, endokardiit südameklappidel; Infektsioonid Infektsiooni tekkeks vajalik: vastuvõtlik organism ja patogeenne mikroob Infektsioon hõlmab kõiki bioloogilisi protsesse, mida põhjustavad mikroorganismid makroorganismi tungides ja seal paljunedes. Mikroorganismide (bakterid, viirused, seened, algloomad)
Kordamisküsimused 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia areng Eestis. Immunoloogia - teadus immuunsüsteemi funktsioonist normis ja haiguste korral, selle mõjutamise võimalusest. Immuunsus – nakkustõvekindlus, ohustamatus, resistentsus, infektsioonide jms suhtes. Immuunsüsteem - rakkude, kudede ja molekulide kooslus, mis vahendab immuunreaktsioone, eeskätt infektsioonide korral. Immunoloogia teaduste roll Tänapäeva meditsiinilise meditsiinis ja selle erinevates immunoloogia põhiobjektid: distsipliinides: immuunsüsteem ja mikrobioom (ning ● ülesandeks on uurida neid rakulise eksposoom) immuunsuse nihkeid, mis immuunregulatsioon määratlevad autoimmunisatsiooni o kasvajad, allergia kujunemise
1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides: ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral. saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobivate laboratoorsete mee
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu l
• DNaas – depolümeriseerib rakuvaba DNAd mädas • C5a peptidaas – degradeerib C5a. Haigused. • Streptokokiline farüngiit – 15% kõigist farüngiitidest. Äge algus, palavik, kurguvalu, suurenenud mandlid, katuga kaetud. Valdavalt 5-15-aastastel. Võib esineda tservikaalne lümfadenopaatia. 20% farüngiitidest (ülejäänu viirused) • Sarlakid – algus farüngiidilaadsete sümptomitega, mandlid valge katuga. 1-2 päeva pärast erütematoosne lööve ülakehal ja jäsemetel. Näsaline, punane nn „vaarikakeel“. Lööve kaob 5-7 päevaga, järgneb peopesade, jalataldade ketendus. • Püodermia – 2-5-aastastel, suvel, sooja ja niiske kliimaga. Valdavalt lokaalne, lööbeelemendid erinevas järgus, üldsümptomid puuduvad. • Erüsiipel – lokaalne nahapõletik, lümfisõlmede suurenemine, millele kaasuvad süsteemsed tunnused (palavik, halb enesetunne). Sageli noortel lastel ja vanematel täiskasvanutel. Tav
Mioos, Bronhospasm, Bradükardia, ravi, farmakonid (atropiin, diasepaam, Lakrimatsioon, Salivatsioon pralidoksiim) Füsostigmiin (pöörduv) Keskm.toime, imendub hästi p/o, s/c ja Lammutatakse mõne aja möödudes ens Kasutus: glaukoom, mürgistus limaskestadelt, silmas süsteemne toime, poolt ja ens vabaneb kolinoblokaatoritega tungib KNSi, läbib PBd, väike terapeutiline laius, suur toksilisus Neostigmiin (pöörduv) Keskm.toime, kvaternaarne N-aatom, Toimed vt eespool üldosast Kasutus: skeletilihastesse imendub p/o halvasti, ei läbi HEBi ega perif.müorelaksantide toime lõpetamine,
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid