Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ökoloogia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on ökoloogilised tegurid?
  • Milleks on vaja organismidele valgust?
  • Mis toime on Infra- ja ultravalgusel?
  • Milline on temperatuuri mõju organismile?
  • Kuidas iseloomustada ökoloogilise teguri toimet organismile?
  • Mis on organismide vastasmõju sümbioosi ja kommensialismi korral?
  • Milles seisneb organismidevaheline konkurents?
  • Mis iseloomustab parasitismi kisklust herbivooriat ja omnivooriat?
  • Mis iseloomustab populatsiooni?
  • Milliseid toitumissuhteid esineb ökosüsteemides?
  • Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon?
  • Kuidas muutub ökoloogiline tasakaal?
  • Mis tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutustel?
  • Milliseid seaduspärasusi esineb aine ülekandumisel ühelt troofiliselt tasemelt teisele?
ÖKOLOOGIA
  • Ökoloogilised tegurid.
    Mis on ökoloogilised tegurid?
    Ökoloogilised tegurid - Organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid
    Abiootilised tegurid on pärit eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkona ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade (õhu, mulla ja vee) mõju sõltub nende koostisainete omadusestest ja kontsentratsioonisr,
    Bioloogilised tegurid tulenevad organismide kooselust.
    Mõlemad kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust.
    Milleks on vaja organismidele valgust?
    Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, loomadele nägemiseks. Hulkraksetel on valguse nägemise jaoks spetsiaalsed organid -silmad.
    Mis toime on Infra- ja ultravalgusel ?
    Inimene näeb valgust lainepikkusega 380...769nm. Sellest lühilainelisem on ultravalgus ja pikalainelisem infravalgus ehk soojuskiirgust.
    Infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada. Liiga suur Infravalgus on kahjulik. Selle pärast varjavad elusolendid ennast liiga suure soojuskiirguse eest. Taimedel on selle jaoks omad kohastumused.
    Ultravalguse toime on liiga suurel tarbimisel kahjulik. See võid isegi rakkude sisemusse tungida ja põhjustab seal DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Võib tekkida nahavähk. Mõõdukalt UV kiirgust on aga kasulik. See muudab naha pigmentatsiooni ja soodustab meie nahas D vitamiini sünteesi.
    Milline on temperatuuri mõju organismile?
    Kui temperatuur on madal, siis on taimedel enamasti puhkeperiood, enamik kõigusoojaseid loomi elab talve üle nii, et lähevad soojematesse kohtadesse või magavad talveund. Magada võivad ka mõned imetajad (nt: karu, mäger). Püsisoojaste kohastumused talve temperatuuriga on aga seotud toidupuudusega. Samuti mõjutab temperatuur soos kujunemist roomajate munade arengul.
    Kuidas iseloomustada ökoloogilise teguri toimet organismile?
    Ökoloogiline tegur sõltub teguri intensiivsusest ja organimsi omadustest.
    Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda.
    1) lai ökoloogiline amplituud (erinev toit ja võib elada mitmes kohas; nt karu)
    2) kitsas ökoloogiline amplituud ( kindel toit; nt panda ja kindel elukoht; nt pingviin )
    Optimum on teguri intensiivsus, mille toime organismi arengule on kõige soodsam .
  • Organismide vahelised suhted
    Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks . S.h inimtegevus ehk antropogeenne tegur.
    Mis on organismide vastasmõju sümbioosi ja kommensialismi korral?
    Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu vorm. Sümbioosis elavaid liike nim. Sümbioosideks.
    N: Osad taimeliigid elavad sümbioosis seentega – nii moodustub taime juures ja seene hüüfie läbipõimumisel mükoriisa. Liblikaõielised on sümbioosis mügarbakteritega-Mügarbakterid seovad õhulämmastikku, mida liblikõielised muidu ei saaks. Bakterid ise saavad taimede juurtest orgaanilisi aineid.
    Kommensalism - Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele on kasulik ja teisele kahjulik.
    Milles seisneb organismidevaheline konkurents ?
    Üht liiki organimid vajavad eluks samu ressursse (toit, elupaigad, emasloomad ) ja seda ei pruugi kõigile jätkuda.
    Konkurents – sama või eri liiki organismide vastasikku piirav kooselu vorm, mille tagajärjel piiratakse organismi arengut.
    Näiteks: noores kuusikus konkureerivad puud toidu ja valguse pärast
    Mis iseloomustab parasitismi, kisklust, herbivooriat ja omnivooriat?
    Parasitism - eri liiki organismide kooseluvorm , mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Parasiit toitub ajutiselt või kogu elutsükli vältel kas peremeesorganismi peal või sees.
    NT: sooleussid, verdimevad putukad
    Kisklus - on röövlooma ja saaklooma vaheline suhe.
    NT: rebane ja jänes. Rebane on röövloom ja jänes tema saakloom.
    Herbivooria - on taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline suhe. Osa taimetoidulisi loomi üksikutest kindlatest taimeliikidest , teised pole nii nõudlikud ja söövad paljusid erinevaid taimeliike, osad söövad ainult kindlat osa taimest (nt lehed).
    NT: lehetäi, metskits
    Omnivooria – segatoidulisus. Loomad, kes toituvad nii taimedest kui ka loomadest.
    NT: karu ja metssiga
  • Ökosüsteemid
    Igal liigil on oma levik ehk areaal . Populatsioon -Ühisel territooriumil samal ajal elavad 1 liigi isendid.
    Mis iseloomustab populatsiooni?
    Populatsiooni arvukus – Populatsiooni luuluvate isendite arv.
    Populatsiooni tihedus – Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta.Mida suurem on populatsiooni tihedus, seda pingelisem on seal konkurents.
    Biotsönoos – Ühel territoorimul elavad paljud populatsioonid moodustavad elukoosluse.
    Ökotoob – elukeskkond. Nii territoorium , kui ka abiootilised tegurid, mis on seotud biotsönoosiga.
    Ökosüsteem – Isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne.
    Milliseid toitumissuhteid esineb ökosüsteemides?
    Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Selle moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad (rohelised taimed), tarbijad(kasutavad toiduks teisi organimse) ja lagundajad (mikroorganismid ja seened).
    Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismidega.
    Toiduvõrk – omavahel põimunud toiduahelate kogum.
    Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon?
    Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust.
    Populatsioonilaine – Populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus.
    Ökoloogiline tasakaal - Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena.
    Biosfäär – Maa pinnakohtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Kõige suurem ökosüsteem.
    Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum.
  • Ökosüsteemides toimuvad muutused
    Stabiilne populatsioon - Populatsioon, milles sündimus ja suremud on ajalises tasakaalus.
    Kuidas muutub ökoloogiline tasakaal?
    Kasvavas populatsioonid ületab sündimuse suremuse. Kahanevas on vastupidi. Seda võivad põhjustada nt: paduvihm, põud, maavärin, temperatuuri muutused.
    Mis tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutustel?
    Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega .
    N: kuusiku maharaiumisel kasvavad sinna enne lehtpuud , mis muudavad metsatüüpi.
    Milliseid seaduspärasusi esineb aine ülekandumisel ühelt troofiliselt tasemelt teisele?
    Ökoloogilise püramiidi reegel - Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist.
    Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste tasemete suunas.
  • Ökoloogia #1 Ökoloogia #2 Ökoloogia #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sirle Kabanen Õppematerjali autor
    1. Ökoloogilised tegurid
    2. Organismide vahelised suhted
    3. Ökosüsteemid
    4. Ökosüsteemides toimuvad muutused

    Sarnased õppematerjalid

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse I
    7
    docx

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aasta Tsernobõi tuumakatastroofi

    Bioloogia
    Bioloogilised tegurid
    1
    docx

    Bioloogilised tegurid

    Ökoloogilised tegurid ­ kekkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust Abiootilised tegurid ­ on pärist organisme ümbritsevast eluta loodusest: 1)kliimategurid: temp, sademed, tuul; 2)elukeskkond: õhk, vesi, muld Biootilised tegurid ­ tegurid, mis tulenevad organismide kooselust; mõju võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik Antropogeensed tegurid ­ inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest Alumine taluvuslävi ­ teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi ­ teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub Teguri optimum ­ teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Ökoloogiline amplituud ­ ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Infravalgus: võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes sooje

    Bioloogia
    Ökoloogia
    4
    odt

    Ökoloogia

    Ökoloogia 1. Ökoloogilise teguri mõiste. Abiootilised, biootilised ja antropogeensed tegurid. Fotoperiodism. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele. Tolerantsuskõver. VASTUS: Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Fotoperiodism- organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele Temperatuuri mõju organismile- enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased, seega sõltub nende keha temp. otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel on meie piirkonna taimedel puhkeperiood, enamik kõigusoojaseid lo

    Bioloogia
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    7
    docx

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse

    Ökoloogilised tegurid Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategurid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Mis on ökoloogilised tegurid? o Abiootilised tegurid on organisme ümbritsevast eluta loodusest. (temperatuur, sademed, õhk, vesi, muld) o Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. See võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Milleks vajavad organismid valgust? o Nähtava valguse vahemik 380...760 nm. o Sellest lühilainelisem on ultraviolettkiirgus ehk ultravalgus ja pikalainelisem on infrapunakiirgus ehk infravalgus. o Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. o Taimeliike eristatakse kolme moodi: valguslembesed, varjutaluvad ja varjulembesed. o Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. o Lühipäevataimed: riis,

    Bioloogia
    Ökoloogilised tegurid-toimegraafik-biootilised tegurid jne
    4
    doc

    Ökoloogilised tegurid, toimegraafik, biootilised tegurid jne

    Bioloogia kordamine kontrolltööks 18.10.11 ÖKOLOOGILISED TEGURID (LIIGITUS + NÄITED) KESKKONNATEGURID: 1) abiootilised - Kliima (temperatuur, niiskus, valgus, O2 sisaldus) - Elukeskkond (õhk, muld, vesi) 2) Bioloogilised- nt liigikaaslased, teised liigid - Antropogeensed (kuidas inimesed mõjutavad organismide elu) VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJU ORGANISMIDELE Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Infravalgus- pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm...1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm) Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda. Taimedel on selle jaoks aga kaitsekohastumised. Nt õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse

    Bioloogia
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    1
    doc

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse

    Ökoloogilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid. Elukeskkond ja kliima(muld, õhk, vesi, temperatuur, sademed, tuul, päikesekiirgus) Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. (kisklus, parasitism) Antropogeenne tegur- inimtegevuse mõju organismide elutegevusele KOKKU: soodustavad või pidurdavad organimside elutegevust. Mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Soojuskiirgus- pikalaineline infrapunavalgus, mis on neeldunud objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule

    Bioloogia
    Ökoloogia spikker
    1
    doc

    Ökoloogia spikker

    Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim. Ökoloogilisteks teguriteks. abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised ja biootilised kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nim. Biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. parasitism - eri liiki organism

    Bioloogia
    Ökoloogia KT nr-4
    3
    docx

    Ökoloogia KT nr. 4

    KT nr. 4 Organismide kooseksisteerimine (ÖKOLOOGIA) 1. Ökoloogilised tegurid. Organismide elutegevust mõjutavaid tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilisi ja biootilisi ökoloogilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna (õhk, muld, vesi) ja kliimaga (temperatuur, niiskus, tuul, päikesekiirgus jt) seotud tegurid. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Abiootilised ja biootilised tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. 2. Valguskiirguse ja temperatuur

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun