Narkootikumid (0)

Narkootikumiks loetakse keemilist ainet, mis mõjutab kesknärvisüsteemi, põhjustades muutusi vaimsetes, füüsilistes ning emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikum ehk uimasti tekitab paljudel juhtudel kergesti sõltuvust. Üldlevinult arvatakse uimastite alla illegaalseid aineid, kuid tegelikkuses loetakse narkootikumite hulka ka paljusid sõltumusravimeid ja samuti aineid, mida iseloomustab inimeste igapäevane tarbimine, näiteks alkohol ja tubakas, kuid ka kohv, tee ning energiajoogid.
Kuna paljud narkootikumid on illegaalsed, see tähendab, et nende omamine ja tarbimine on keelatud, siis on loodud vastav narkootikumite register. Nimekirjas olevad ained on kõik ohtlikud ja sõltuvustpõhjustavad. Seepärast ei loe seadusandlus alati uimastava toimega aineid narkootikumiteks, isegi kui see mõju neil ilmselgelt olemas. See eest kuulub registrisse ka niisama erguteid, millel uimastav toime puudub. Need kõik on illegaalsed ained, mille omamine on tavaisikule keelatud, kuid lubatud osadele teadusasutustele erinevate uuringute jaoks.
Uimasteid liigitatakse mõju omapärade järgi depressandtideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks .
Depresandid
Deppresandid pidurdavad või suruvad alla närvisüstemi teatud funktsioone. Üldjoontes võivad depressandid alandada tahteaktiivsust, vähendada emotsionaaseid reaktsioone ning pidurdada reaktsiooniaega. Depressantide hulka kuuluvad ka teatud ravimida, kuid suur osa depressantidest on siiski uimastitena tarvitatavad, näiteks alkohol ja rahustid , aga mõnel juhul ka kangemad ained, näiteks oopium /opiaadid ning kanepitooted.
Uimastitena tarvitatavad depressandid tekitavad ka väikestes kogustes tarvitamisel eufooriat, alandavad tundlikkust ja pikendavad reaktsiooniaega. Suuremad kogused muudavad ka kõne segaseks ja võivad tarvitaja teadvusekaotuseni viia. Kui mitmeid depressante koos tarvitada, siis nad võimendavad üksteise mõju.
Stimulandid
Stimulant on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi, teisisõnu erguti. Üldjuhul tõstavad ergutid südame rütmisagedust ning vererõhku. Stumilantidest tuntuimad on kofeiin , nikotiin ja narkootilistest ainetest kokaiin ning amfetamiin . Stimulantide tarvitamisel tõuseb tähelepanuvõime, kuid pikeneb reaktsiooniaeg . Üldjoontes parandavad meeleolu ja vähendavad väsimust. Kuigi mõnele võivad ergutite nähud positiivsena näida, siis tegelikkuses on nad samuti ohtlikud ained. Stimulandid raskendavad keha jahtumist peale pingutusi , mis omakorda võib põhjustada südamepuudulikkust ning vedelikupuudust. Samuti on võimalik söögiisu halvenemine ning liigse ärevuse tekkimine, mis omakorda võib viia raske paranoiani. Nagu eelpool mainitud , siis on ka nendest uimastitest kerge sõltuvusse jääda.
Hallutsinogeenid
Hallutsinogeenid muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone.
Hallutsinogeenide rühm jaotatakse veel omakorda kaheks: looduslikud ja sünteetilised.
Looduslike hallutsinogeenide hulka kuuluvad erinevad taimsed ained, näiteks meskaliin (peyote-kaktusest), psilotsibiin (erinevad seened), samuti võivad hallutsinatsioone põhjustada erinevad kanepisaadused.
Sünteetlistest hallutsinogeenidest tuntuim on LSD (lüsergiinhappe dietüülamiid). LSD sünteesiti esimest korda 1938.aastal Dr. Albert Hoffmani poolt, kes otsis migreeniravimit. Kuigi hallutsinogeen tundub esmapilgul küllaltki ohutu, siis tegelikkuses see nii ei ole. Kuigi LSD poolt tekitatav sõltuvus on tagasihoidliku intensiivsusega ja selle tarvitamisest on raske üledoosi saada, siis võib tarvitamise ajal reaalsustaju kadu põhjustada õnnetusjuhtumeid. Psühhootiline seisund võib jääda püsima ka pärast aine mõju lõppu või tekkida hiljem, seda juba ühekordse tarvitamise järgselt. Peale LSD on laiemalt levinud ka fentsüklidiin (PCP) ja ketamiin . Osadel juhtudel arvatakse sellesse rühma ka ecstasy , sest põhjustab samuti hallutsinatsioone.
Üldjuhul on kõigi hallutsinogeenide poolt tekitatud füüsiline sõltuvus tagasihoidliku intensiivsusega (higistamine, käte värisemine). Sagedasti esineb siiski psüühiline sõltuvus (unehäired ja ärevus). Hallutsinogeenid on narkootikumitest kõige ohtlikumad , vallandamaks püsivaid psüühikahäireid. Nagu juba eelpool nimetatud, võivad algselt LSD toime all tekkinud elamused jääda püsima ka pärast aine otsese mõju lakkamist.
Narkootikumite põhiliigid
Kanep: Lihtsaid kanepiekstrakte on kasutatud üldravimitena. Kanepist valmistatakse köisi ning kanpeõit ka mõnginate toidusaaduste valmistamisel, näiteks mõne õllesordi keetmisel. Siiski on kanep tuntud ka kui mõnuaine, otseselt valmistatakse sellest kolme erinevat uimastit: marihuaanat, hašišit ja kanepiekstrakti.
Kanepi tarvitamisel võivad tekkida erinevad nähud, näiteks: kerge eufooria , söögiisu tõus, ärevus, üldine tajumuutus, heaolu tunne, vererõhu tõus jpm.
Oopium: Unimaguna valmimata kupradest saadav kuivatatud piimmahl , mis sisaldab uimastavaid aineid morfiini ja kodeiini. Oopiumi tarvitamine tekitab väikeste koguste puhul ärritust, kuid hiljem toimeaine muutub rahustavaks, valuvaigistavaks ja uinutavaks. Oopiumi tihe tarvitamine tekitab ravimsõltuvuse. Oopium on ka lähtematerjaliks narkootilisele ainele heroiin.
Morfiin : Lähteaineks on oopium. Puhtal kujul on morfiin valge kristalliline aine ning meditsiinis kasutatakse seda valuvaigistina vedelikul kujul süstimiseks.
Heroiin: Hallikasvalge või pruunikas pulber . Heroiinisõltuvus on üliraske ja manustajad vajavad tihtipeale mitmeid doose päevas. Heroiinisõltuvus on üks hullematest. Tihtipeale, kui pidev kasutaja ei saa mõne tunni järel järgmist annust, tekivad juba esimesed ja tugevad võõrutusnähud: valud liigestes, sülje- ja pisaratevool, unehäired, krambid ja külmahood. Samuti kaob neil inimestel huvi varasemate tegevuste ja sõprade vastu, kogu elu keskendub järgmise annuse hankimisele.
Kodeiin : Sarnaneb morfiiniga, kasutatakse samuti valuvaigistina. Uimastav kogus on üpriski suur, vähemalt 10 tabletti.
Metadoon : Täissünteetiline. Arendati välja, et sada efektiivset valuvaigistit. Metadooni toimeaeg on 8-12 tundi. Metadooni süstitakse või juuakse lahusena või tarvitatakse tablettidena. Kuna tegemist on nõrgema narkootikumiga, siis äärmustes kasutatakse metadooni heroiinisõltuvuse ravimisel .
Ecstasy: Liikvel värviliste tablettide ja pulbritena, ka kapslitena. Kasutatakse võrdselt amfetamiiniga. Suurtes annustes põhjustab hallutsinatsioone. Tekitab erutusseisundi, mis meenutab seksuaalset elamust. Kutsub esile ärrituvuse ja agressiivse seisundi. Ilmneb unetus ja isutus .
Opiaadid: Saadakse oopiumimoonist, tõmmisest saab morfiumi ja on lähteaineks ka heroiinile. Opiaadid on kõige ohtlikumad narkootikumid. Kasutamisel mõjub efektiivse valuvaigistina, tekib õnnis tunne, millega kaasneb rahu ja väsimus. Söögiisu kaob. Tekitab väga tugevat füüsilist ning vaimset sõltuvust. Ohtlikuks teeb selle narkootikumi puhul, et kasutaja on valmis kas või tapma , oma annuse kättesaamiseks.
Sõltuvus ja selle tekkimine
Kuna narkootilised ained on erinevad, siis on paratamatult ka erinev see, millistest kasutajatest sõltujad saavad. Suurim tõenäosus on opiaatide tarvitajatel. Sõltuvus ei teki ainult ainete tarbimisest. Sõltuvus võib tekkida ka tegevusest, sõltuvus on nii-öelda võte, mille abil saadakse oma halbu tundeid. See on põgenemine iseenese eest. Narkomaanide puhul ongi kõige hullem just nende mõju ühiskonnale. Narkomaanil on vaja raha sõltuvuste rahuldamiseks ning varastades hakkab ta sõltuma järgmisest tegevusest. See tähendab, et narkootikumite tarvitamine on lihtsalt üks kiire allakäigutrepp. Samuti on psühholoogide väitel narkomaanidel haige ning moondunud psüühika.
Milline on tõhus esmaabi narkootikume tarvitanule?
Kuna eelpool on kirjutatud rasketest kõrvalnähtudest, mis narkootikumitega tahes- tahtmata kaasnevad, siis oleks kasulik teada järgmisi punkte, millist esmaabi osutada narkootikumeid tarvitanule.
Tihtipeale tekib tarvitajatel meeltesegadus, mis väljendub segases jutus ning ebatavalises käitumises. Sellel puhul tuleks aktiivselt vestelda ja hoida füüsilist kontakti kuni kiirabi tulekuni. Sellises seisundis teevad meelemürkide tarbijad ja proovijad enesetapukatseid või surevad äkksurma.
Kindlasti tuleb informeerida kiirabi, mida on tarvitatud ja millistes kogustes, kui see muidugi üldse teada on.
Teavusekaotusel tuleb isik asetada paremale küljele lamama nii, et parem käsi oleks küünarnukist kõverdatud üle selle. Nii jääb isik veidi rinna peale toetavasse asendisse poolkummuli, näoga aluse suunas. Tal on hingamisteed vabad ning kui ta oksendab, siis ei ummista ta eritised hingamisteid ja ei teki lämbumist.
Oksendamist tuleks proovida ka muidu esile kutsuda ja võimalusel joota tarbinule toasooja vett, et vähendada mürkainete imendumist seedetraktis.
Narkootikumidest seaduses
Eesti seaduste järgi vastutab alates 14.eluaastast isik ise oma tegude eest.
Narkootilise või psühhotroppse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamist või väikeses koguses valmistamist , omandamist või valdamist loetakse väärteoks. Väärteost saab kriminaaltegu, kui leitud uimastikogusest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Sõltuvalt uimastist, võivad need kogused olla väga väikesed.
Keelatud on narkootilisi aineid viia üle riigipiiri. Samuti võib unimaguna, kanepi või kokapõõsa kasvatamine tuua kaasa vanglakaristuse. Igasugune vahendamine , valmistamine, edasiandmine, vedamine või muu selline on rangelt keelatud, kuna narkootikumid on inimesele ohtlikud, neid eksimusi karistatakse Eestis üldjuhul 3-15 aasta pikkuse vanglakaristusega.