Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia kordamine Kalad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Milline on enamasti kala kehakuju?
  • Mis katab kala keha?
  • Miks on selline kehakate kalale vajalik?
  • Miks võivad kalade mari ja järglased hukkuda?
Bioloogia kordamine Kalad
1. Milline on enamasti kala kehakuju ? Miks selline kehakuju on kaladele elukeskkonnas vajalik?
Voolujooneline , liigub vees kiiremini edasi.
2. Mis katab kala keha? Miks on selline kehakate kalale vajalik? Soomused ja lima kiht, saab kiiremini liikuda .
3. Nimeta kala liikumiselundid . Uimed .
4. Nimeta kala hingamiselundid . Lõpused.
5. Kalade välis- ja siseehitus .
Lõpusekaas- lõpuseid kattev õhuke luuplaadike
Uimed- liikumiseks, mille abil ta saab säilitada ja muuta keha asendit (rinnauim, kõhuuim, pärakuuim, sabauim, seljauimed)
Küljejoon- meeleelund, mis on tundlik vee liikumisele
Ujupõis- gaasiga täidetud põietaoline organ kala kehas, mis aitab tal vajalikkus sügavuses püsida.
Lõpused- kala hingamiselundid
Seedeelundid - toit tuleb söögitoru kaudu makku, toidu seedimine jätkub maksas ja kõhunäärmes, lõhustunud toiduained imenduvad läbi soole seina verre, tahked jääkained väljuvad päraku kaudu.
6. Võrdle lõhe ja ahvena sigimist.
1.erinevus- lõhel on kuderänne, ahvenal see puudub.
3. sarnasust - mõlemad sigivad merevees , on kehaväline viljastumine , ei hoolitse järglaste eest
7. Võrdle ogaliku ja ahvena sigimist.
1.erinevus- ogalik hoolitseb oma järglaste eest, ahven mitte
3.sarnasust- mõlemal toimub kehaväline viljastumine , koevad mõlemad kevadel, vee temperatuur kudemisel sama.
8. Nimeta kolm tegevust, millega inimene põhjustab kalavarude vähenemist.
  • Liigne kalapüük (röövpüük)
  • Vette sattunud mürkained (õli, naftasaadused jms)
  • Asulate ja tööstuste heitvesi
    9. Koosta kolm reeglit, mille järgimine aitab säilitada kalavarusid.
  • Ei tohi toimuda kalade röövpüüki
  • Väikestes veekogudes ei kasutataks mootorsõidukeid
  • Asulate ja tööstuste heitvesi ei sattuks vette ega ka mitte õli, naftat ja autot ei peataks veekogudes
    10.Miks võivad kalade mari ja järglased hukkuda?
  • Sest röövkalad söövad maimusid ja kalamarjasid.
  • Siis kui püütakse alammõõduga kalu, samuti ka kudemise ajal, kuna siis ei jõua kõik kalad kudedagi.
  • Bioloogia kordamine Kalad #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor daffy Õppematerjali autor
    Milline on kala kehakuju ja miks ta peab selline olema? Mis katab kala keha, miks on see vajalik? Nikmetya kala liikumiselundid ja hingamiselundid. Kalade välis- ja siseehitus. Nimetatud elundid ja nende tegevus ja vajalikkus. Võrreldud lõhe ja ahvena sigimist. Võrreldud ogaliku ja ahvena sigimist. Nimetatud kolm tegevust, millega inimene põhjustab kalavarude vähenemist. Koostatud kolm reeglit, mille järgimine aitab säilitada kalavarusid. Miks võivad kalade mari ja järglased hukkuda?

    Sarnased õppematerjalid

    KALAD - zooloogia referaat
    17
    docx

    KALAD - zooloogia referaat

    ----------------- 10. klass ------------ KALAD Referaat Juhendaja: ---------- 2014 Sisukord: Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Sõõrsuud............................................................................................................................4 Ehitus...........................................................................................

    Eesti kalad
    KALADE KEHAKUJU referaat
    34
    doc

    KALADE KEHAKUJU referaat

    ............................................................................................. 10 2.2 Meristilised tunnused ja nende tähtsus............................................................................11 2.3 Kehakatted...................................................................................................................... 12 3.Kääbused ja hiiglased kalade hulgas......................................................................................14 4. Ohtlikud kalad.......................................................................................................................19 5. Kuidas sarnase välimusega kala liike üksteisest eristada?....................................................21 7.Pilk kalade pulmarüüle...........................................................................................................29 KOKKUVÕTE....................................................................................................................

    Kohuseteadliku kalapüügi korraldamine
    ELUSLOODUS
    84
    docx

    ELUSLOODUS

    ............25 Sammaltaimed..................................................................................................................................................27 ALGLOOMAD....................................................................................................................................................30 SELGROOGSED.................................................................................................................................................34 Kalad................................................................................................................................................................34 Kahepaiksed.....................................................................................................................................................36 Linnud.............................................................................................................................................................. 42

    Bioloogia
    Kala ja kalatooted referaat
    21
    docx

    Kala ja kalatooted referaat

    ..............................................6-7 · Gaasimullihaigus.............................................................7 · Söödast ja söötmisest põhjustatud haigestumised..........8 · Karpkalade rõuged...........................................................8-9 Kalade koostis............................................................................9-10 Kalad sisaldavad ........................................................................10 Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma........................10 Kalad liigitakse sugukondadesse..............................................10-11 Elukohad ja toitumise järgi liigitakse kalad............................11 Kulinaaria:..................................................................................11 Kalade Puhastamine.........................................................11 Kalade Külmutamine........................................................12-13 (joonis.2)

    Toiduainete õpetus
    Kalade referaat
    25
    doc

    Kalade referaat

    Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on karekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteksakvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Millised on kodu maised kalad? Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad? Eesti suurim veekogu on Läänemeri

    Bioloogia
    Eluslooduse portfoolio
    53
    doc

    Eluslooduse portfoolio

    · keha enamasti kiirjas (5 kiireline) · veega täidetud torusüsteem, ühenduses jalakestega · elavad vaid vees · elavad vabalt; liiguvad arvukate iminappadega jalakeste abil · toeseks lubiplaadikestest sisetoes naha all · sooltoru lõppeb pärakuga; maksasagarad · närvisüsteemi moodustavad närviväädid · silmad · erituselundid puuduvad, eritavad läbi naha · sigivad suguliselt: muna vastne täiskasvanud isend KALAD · elavad vees · on kõigusoojased · keha katavad soomused · liikumiseks kasutavad uimi ja saba · hingavad lõpustega · süda kaheosaline · üks vereringe · viljastumine kehaväline · sigimisel koeb vette KAHEPAIKSED · elavad nii vees kui maal · kõigusoojased · nahk on paljas, limanäärmed

    Algoloogia
    IHTÜPATOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED eksam
    17
    doc

    IHTÜPATOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED eksam

    Esmajoones tuleb nimetada kalade väljapüüki tiikidest, sumpadest või mitmesugustest kalakasvandustes kasutatavatest mahutitest. Olulisteks stressiteguriteks on ka ülemäärane asustustihedus ,samuti veetemperatuuri, vee hapnikusisalduse ja orgaaniliste ainete sisalduse muutused ning mitmesuguste mürgiste ainete sattumine vette või kalasööta. Vee temperatuuri ja hapnikusisalduse seos ja nende mõju kaladele. Vee temperatuur Eesti kliimaga kohastunud kalad taluvad, vähemalt lühiajaliselt, temperatuuri vahemikus +1°...+30°C. Karpkalale on see temperatuurivahemik sobiv, olenevalt aastajast. Madalal temperatuuril aeglustub kalade füsioloogiline talitus, häiritud on närvisüsteemi talitus, hingamine ja vereringe. Temperatuuril alla +1° võivad karpkalad hukkuda. Lõpused on sel juhul turses, mustjaspunased, lõpusekaaned osaliselt avatud. Lõpuse kapilaarides on vereklombid, seinapaksendid, kapillaarid võivad ka lõhkeda

    Kalade ihtüpatoloogia ja toksikoloogia
    Arvestuse piletid vastustega
    12
    rtf

    Arvestuse piletid vastustega

    Filometroideste areng toimub ühe vaheperemehe, sõudiklase osavõtul (joonis 60). Filometroidoos esineb nii tiigimajandeis kui ka looduslikes veekogudes. Haiguse kulg võib olla äge või krooniline. Ägedalt kulgeb filometroidoos mõne nädala vanustel kaladel, kelle organismis migreerivad filometroideste vastsed vigastavad maksa, ujupõit, neere jt organeid. Haigestunud kalad ujuvad koordineerimatult, hiljem nad laskuvad veekogu põhja ja hukkuvad. Haigus kestab 2­3 päeva. Filometroidoosi krooniline vorm esineb kahesuvistel ja vanematel kaladel. Haiged kalad kõhnuvad, parasiitidega soomuse taskud punduvad, esineb soomuste erosiooni ja verevalumeid. Naha vigastustes hakkavad arenema saproleegniad ja sekundaarne mikrofloora. Kala kaotab kaubandusliku välimuse. Haiguse kroonilist vormi

    Kalade ihtüpatoloogia ja toksikoloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun