Sõnu seletav sõnaraamat
Tahad USA Amazonist või mõnes muust online poest osta, kuid nad ei saada Eestisse? Osta läbi Shipito! Tee tasuta konto Sulge
Facebook Like
Küsitlus
Add link
Ultraviolettkiirgus on EMK vahemikus 10–400 nm. Looduslikult pärineb inimese jaoks suur osa UV-kiirgusest Päikeselt, ehkki Maa atmosfäär laseb sellest läbi ainult väikse osa: UV-kiirgus lammutab hapniku ja osooni molekule ning neeldub selles protsessis.
Ultraviolettkiirgusel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime (D2 - vitamiini moodustamine, päevitumine jms.) Mõõdukates annustes on ultraviolettkiirgus tervistav, suurtes annustes kahjulik (võib tekitada nahavähki.
Ultraviolett - kiirgusega), toodavad mikroseened taimses soodas või toidutoormes, mida pole pärast lõikust piisavalt kuivatatud ja mida on hoitud suhteliselt kõrgetel temperatuuridel.

Ultraviolettkiirgus on aga suures koguses kahjulik kõigile elusorganismidele, sest põhjustab mutatsioone DNAs ning valkude denaturatsiooni ehk valgu kõrgemat järku struktuuride lagunemist.
Ultraviolettkiirgus on silmale nähtamatu elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus u. 10…380 nm. Sellest lühema lainepikkusega on röntgenkiirgus ja gammakiirgus.
Ultraviolettvalgus - mõõdukalt tervistav, muidu nahavähk Nähtav valgus- tekitab nägemisaistingu Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest.

Ultraviolett kiirgus – on eriti kahjulik suurtes kogustes (nahavähk, DNA mutatsioonid), väikeses koguses aga vajalik D-vitamiini sünteesiks (teeb luud tugevaks)
Ultraviolettkiirgus – UV – kiirgus ei levi vees, sest kiired peegelduvad vee pinnalt tagasi ning sellepärast pole veeloomadel kohastumusi UV-kiirguse vastu.
Ultraviolettkiirgus - UV-kiirguse moodustavad elektromagnetlained, mis tekivad näiteks siis, kui elektrivool läbib ioniseeritud gaasi kahe elektroodi vahel.

Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik (muundab gene lõhub rake).Väike kogus soodustab D vitamiini teket organismis.
Ultraviolettkiirgus – väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D-vitamiini sünteesi,suurtes kogustes kutsub esile geenmutatsioone
Ultraviolettkiirgus – päikesespektri kõige aktiivsem osa, mis võib esile kutsuda fotokeemilisi muutusi nii substraadis kui rakus.

Ultraviolettkiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel, kuid suurem kui röntgenikiirgusel.
Ultraviolettkiirgus – elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on 0,05–0,38 µm. U-l on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime.
Ultraviolett - ja radioaktiivse kiirgusega). Röntgenkiirguse mutageenne toime avastati juba kahekümnendatel aastatel.

Ultraviolettkiirgust on võimelised nägema suur hulk taimedega sümbioosis olevatest putukatest, nt mesilased ja herilased.
Ultraviolettkiirgust on rohkem ekvaatori lähedal ja kõrgmägedes, aga ka kohtades kus stratosfääri osoonikiht on õhuke.
Ultraviolettkiirgus – rohkem on ohustatud inimesed, kes oma töö tõttu viibivad väga palju päikese käes.

Ultraviolett - nähtava valguse spektroskoopia (UV/Vis-spektroskoopia), • mikrolaine-spektroskoopia.
Ultraviolett - ja infrapunakiirgust, mis on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud.
Ultraviolett - , röntgen- ja gammakiired kuuluvad kõik elektromagnetlainete perekonda.

Ultraviolett - ja infrapunakiirgus ei ole rasedale ega ka tulevasele lapsele ohtlikud.
Ultraviolettkiirgus on nahale kahjulik, mõõdukas annuses tervislik (D-vitamiin)
Ultraviolett - ning muude kiirguste mõju jne. 1.5.3.8.1. Külmakindlus.

Ultraviolettkiirgus on kiirgus, millega inimesed puutuvad kokku igapäevaselt.
Ultraviolettkiirguse piirkonnas on allikaid, mis põhineb kõrge harmooniline põlvkonda.
Ultraviolettkiirgus on suurtes kogustes kõikidele organismidele kahjulik.

Ultraviolettkiirgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega.
Ultraviolettkiirguse kahjustus on nahavähi tekke põhiliseks teguriks.
Ultraviolettkiirguseks on päike. Päevitada tuleb mõõdukalt.

Ultraviolett - , nähtav ja infrapunane kiirgus.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun