Paljunemise kontrolltöö kordamisküsimused (0)

Küsimused paljunemise kontrolltööks
1.Mille poolest erinevad:
a) keha- ja sugurakud
Keharakkudel on 46 kromosoomi, sugurakkudel on 23 kromosoomi.
Sugurakke on vaja ainult paljunemiseks.
Sugurakud on kehavõõrad.
b) autosoomid ja sugukromosoomid
Autosoomid ei määra sugu.
Sugukromosoomid on X- ja Y- kromosoomid , määravad soo.
c) mitoos ja meioos
Mitoosil tekivad keharakud .
Meioosil tekivad sugurakud.
Mitoosil 4 faasi, meioosil 8 faasi.
Mitoosil tekib 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku.
Mitoos aitab parandada vigaseid rakke, aitab kasvada, asendatakse vanu rakke.
Meioosi on vaja suguliseks paljunemiseks, uue organismi tekkeks.
d) spermatogenees ja ovogenees
Spermatogenees on spermide areng, ovogenees on munaraku areng.
Spermatogeneesil tekib 1-st rakust 4, ovogeneesil 1-st rakust 1 rakk .
Spermatogenees toimub munandites, ovogenees munasarjas.
Spermatogenees kestab teismelisest kuni elu lõpuni.
Ovogenees kestab lootest ___ puberteet kuni menopaus .
Spermatogeneesil valmivad uued rakud u. 72 päevaga, ovogeneesil u. 28 päevaga.
e) otsene ja moondega areng
Otsesel arengul on järglane kohe vanema sarnane (nt laps)
Moondega arengul toimuvad kehaehituse muutused, enne kui saab vanema sarnaseks
d) kehaväline ja kehasisene viljastumine
Kehavälisel viljastumisel viljastatakse munarakk väljaspool organismi. Sugurakkude arv on suur, kuid võivad ebasoodsates oludes hukkuda juba enne viljastumist. Viljastumise tõenäosus on väike. Suguhaiguste ülekandumise tõenäosus on väike.
Kehasisesel viljastumisel viljastatakse munarakk emaorganismi sees. Sugurakkude arv on väike, sest sugurakud on väliskeskkonna eest paremini kaitstud. Viljastumise tõenäosus on suur. Suguhaiguste ülekandumise tõenäosus on suur.
f) bioloogiline ja kliiniline surm
Bioloogiline surm on organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine.
Kliiniline surm on bioloogilise surma eelne seisund, mis väljendub südame töö ja hingamise seiskumises ja aju talitluse pidurdumises, aga on mõningatel juhtudel tagasi pööratav.
g) suguline ja mittesuguline paljunemine
Mittesugulise paljunemise puhul saab uus organism alguse vaid ühest vanemast. Isend on geneetiliselt oma vanemaga identne. See on halb, sest liigil on väiksem võimekus haigusetekitajatele edukalt vastu seista (liik ei pruugi säilida).
Sugulisel paljunemisel toimub uue organismi tekkimine kahe organismi geneetilise materjali kombineerimisel. See on hea, sest järglased pole identsed ja see aitab paremini haigusetekitajatega võidelda (liik säilib).
2.Milleks on vaja neid elundeid, nende asukoht:
Munasarjad – seal valmib munarakk
Munajuha – seal toimub viljastumine
Emakas – seal hakkab arenema loode
Tupp – loode saab väljuda
Munandid – moodustavad sperme
Munandimanused – seal talletuvad spermid
Seemnejuha – juhivad sperma mehe organismist välja
Eesnääre – toodab seemnevedelikku
Seemnepõieke – toodavad nõret, mis vedeldab spermat
3.Kuidas toimub viljastumine inimesel. Kirjeldus.
Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte käigus viiakse tuppe umbes 300 miljonit spermatosoidi, mis liiguvad läbi emakakaela munajuhade poole. Enamik spermatosoide hävib, munajuhasse jõuab umbes 300-500 seemnerakku, millest üks viljastab munaraku. Kui seemnerakk on läbinud tänu spermil olevale ensüümile munaraku seina, ühinevad mõlema raku tuumad ja rakkude jagunemisel hakkab arenema uus organism.
4. Mis on partenogenees ? Kellel ja miks?
Partenogenees on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis , mille puhul uus isend areneb viljastumata munarakust. Kasutatakse juhul, kui on paljunemiseks ebasoodsad keskkonnatingimused , mis ei soodusta paljunemist või kui isane puudub.
5.Kuidas toimub inimloote areng. Kirjeldus.
Viljastunud munarakk ehk sügoot hakkab kiiresti jagunema, moodustades ühesuguste rakkude kobara, mida nimetatakse kobarlooteks  kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese, mida ümbritseb ühe rakukihi paksune sein  rakukobarast areneb loode, ülejäänud rakukihist moodustub väline lootekest  embrüo rakud jagunevad kihtidesse, mida nimetatakse lootelehtedeks  kolmest lootelehest arenevad elundid ja elundkonnad  kolmanda rasedusnädala lõpul on elundkonnad arenema hakanud  loote elundkondade areng jätkub ning loode kasvab kiiresti
7.Mis on:
Ovulatsioon – munaraku vabanemine munasarjast
Ontogenees – isendi areng viljastumisest surmani
Apoptoos – kontrollitud rakusurm
Rakutsükkel – raku eluring ühest jagunemisest teiseni
Telomeer – DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes
Telomeraas - kromosoomi otstes asuv DNA ahela piirkond
DNA replikatsioon – DNA jagunemine kaheks
Haploidne kromosoomistik – kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad ühes korduses
Diploidne kromosoomistik – kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes korduses
Menstruatsioon – emakaseina paksenenud limaskesta ja vere irdumine
Hermafrodiit - organism, kellel on olemas nii emas-kui isassugurakke tootvad organid
Transeksuaal – inimene, kelle sooidentiteet erineb tema bioloogilisest soost
Eutanaasia – halastussurm
8.Mis ülesanne on lootelehtedel, lootekestadel, platsental?
Lootelehed – loote rakukihid , millest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad
Lootekestad – loodet ümbritsevad kestad, mis kaitsevad loodet ja toetavad tema arengut
Platsenta – loote varustamine eluks vajalikuga
9.Kuidas saab vältida :
a) rasedust. Kirjelda 3 meetodit
Meeste kondoom – seemnepurske järel jääb sperma kondoomi sisse ja viljastumist ei saa toimuda
Pillid – sisaldavad väikeses koguses kahte naissuguhormooni, mille mõjul ei küpse ega vabane munasarjast munarakk, emakakaela lima pakseneb ja muutub seemnerakkudele raskesti läbitavaks
Steriliseerimine – mehel suletakse seemneteed
b) suguhaigusi. Kirjelda 3 haigust
Kondoom, vaktsineerimine , testimine enne ja pärast seksuaalelu alustamist
10.Milles seisneb ja kellele tehakse embrüosiirdamist? Surrogaatemad? Spermadoonorid?
Embrüosiirdamine – viljastatud munaraku viimine organismi emakasse
Surrogaatemad - naine, kes sünnitab talle siiratud võõrast päritolu embrüost arenenud lase
Spermadoonor – sperma loovutamine on võimalik, kui oled 18-45 aastane terve mees ja sinu lähisugulastel ei ole pärilikke haigusi
11. Miks abort ja katkestatud suguühe ei ole raseduse vältimise meetodid?
Katkestatud suguühe ei ole piisavalt kindel, abordi korral on rasedus juba olnud, seega ei saa seda vältida
12.Kuidas saab sünnitusvalu leevendada? Miks ei ole õige tervel naisel kasutada keisrilõikega sünnitust?
Mittemeditiinlised vahendid (kõhuhingamine, lõdvestumine, silitamine ), naerugaas, valuvaigistid , epiduraaltuimestus.
13.Iseloomusta postembrüogeneesi etappe .
Juveniilne arengustaadium - organismid on lõpetanud lootelise arengu, kuid peavad enne suguküpsuse saavutamist kasvama ja arenema
Generatiivne arengutaadium - organismid on võimelised suguliselt sigima
14.Kirjelda põhjusi, mis tingivad vananemist.
Sugu – meeste oodatav eluiga on lühem kui naistel
Haridus – haritud inimesed elavad kauem
Perekonnaseis – üksikud inimesed surevad varem
Sissetulek – vaesemates ühiskonnakihtides suremus suurem
15.Miks ei ole soovitav jätte laste saamist väga hilisesse ikka?
Sest on suurem risk, et laps võib sündida väärarenguga
16.Kuidas saab uurida loote arengut?
Ultraheliuuring – on näha suuremad kõrvalekalded loote arengus
Lootevee- ja platsentaproovid – loote kromosoomide ja geenide uurimine
17.Kuidas tekivad kaksikud? Mlilised need võivad olla ja miks? Mille poolest on erilised siiami kaksikud?
Erimunakaksikud – kaks spermi viljastavad kaks munarakku
Ühemunakaksikud – viljastunud munarakk jaguneb kaheks
Siiami kaksikud – nad on mingi kehaosaga kokku kasvanud