Bioloogia kontrolltöö (Inimene) (6)

1. Selgita mõisteid:
homöostaas – organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest.
termoneutraalne tsoon (komforttemperatuur) – keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat nimetatakse termoneutraalseks tsooniks (25-30C).
ülemine letaalne temperatuur – kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad ( kui kehatemperatuur tõuseb 42-44C).
alumine letaalne temperatuur – kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ja ainevahetud peatub ning inimene sureb.
dehüdranteerumine – liigne vedelikukadu organismis
osteoporoos – luude hõrenemine- naiste luud on hõredamad ja muutuvad peale menopausi veelgi hõredamaks.
ateroskleroos – veresoonte lupjumine- võib põhjustada ajurabandust, sest veresoonte lupjumise tõttu on häiritud aju verevasrustus.
diabeet – e suhkruhaigus on põhjustatud kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkusest.
struuma – ehk hõõtsik on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Struumat põhjustab joodipuudus organismis. Selle ennetamiseks lisatakse tänapäeval köögisoolale joodi.
maksatsirroos – e maksa sidekoestumine. Alkoholi ja keemiliste toidulisandite liigsel tarbimisel võivad maksarakud hukkuda.
maksapõletik (kollatõbi) – ehk A- hepatiit . Selle korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks.
melaniin – rasvlahustuv rakuvärvaine, mida sünteesitakse nahas. See annab nahale värvuse ja kaitseb ultravioletkiirguse eest. Ultravioloett-B kiirguse toimel tekib ka D3 vitamiin .
sünaps – neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber. Igas sünapsis saab impulss liikuda vaid ühes suunas.
aferentne närvikiud - juhivad erutuse KNS suunas
eferentne närvikiud - juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse
sünaptiline summatsioon – närvirakku saabub mitu eritussignaali- signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi (nt ühel ajal ärritatakse paljusid naha retseptoreid, mille tulemusena vallandub närviimpulss valuaistinguga).
postsünaptiline pidurdus – erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist- signaali kesknärvisüsteemi edasi ei kanta (nt valuvaigisti blokeerib närviülekande valuretseptoritelt kesknärvisüsteemi).
lühimälu – sensoorne - hetkemälu, info meeleelundited; primaarne- sensoorne mälu ümbersõnastamine, sõnad ja sümbolid.
püsimälu – sekundaarne - primaarsest mälust kordamise ja harjutamise teel; tertsiaalne - info mis üldjuhul ei unune nt nimi.
2.  Energiabilansi valem. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas?
Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus. Kui me sööme liiga palju siis toitained säilitatakse rasvaga, kui liiga vähe, siis kasutatakse keha varuaineid. E=K+A+M+V+U+T E toitu ja joogiga saadav energia, A ainevahetus, K kasv, M soojuskiirgusena eralduv energia, V väljaheide, U uriin, T töö mida tehakse.
3. Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust ?
1) gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine - kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi
2) gaaside difusioon allveoolide õhu ja vere vahel
3) hapniku ja süsinikdioksiidi trantsport verega
4) gaaside difusioon kudede ja vere vahel
5) sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes.
Hingamissagedust reguleeritakse vere süsihappegaasisisalduse järgi. Seda juhib piklikaju hingamiskeskus.
4. Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel?
Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust.
5. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel?
Sissehingamisel: kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided , diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb, atmosfäärirõhk liigub kopsudesse.
Väljahingamisel: roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, osa kopsudes olevast õhust surutakse välja.
6. Millised tegurid mõjutavad südame tööd?
Hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk (kui on kõrge vererõhk, siis südame löögisagedus väheneb), adrenaliin (stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk), noradrenaliin (tekitab viha).
7. Milline sisenõrenääre ja millised hormoonid ja kuidas reguleerivad veresuhkru taset?
Kui veres on glükoosi vähe oleme väsinud ja võime minestada. Kõhunääre ehk pankreas eritab : insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur; glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükageeni lagundama. Koos reguleerivad need vere glükoosi sisaldust.


8. Millised on maksa ülesanded organismis?
Toodab sappi , mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen ), loote punaste vereliblede tootmine. Talletab varuaineid: vitamiinid (A;B), suhkruvalgud (glükogeen). Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid . Lagundab üleliigsed aminohappeid ja hormoone.
9. Kuidas on seotud organismi veesisaldus ja vanus?
Mida noorem on organism, seda veerikkam ta on. Loode 100%; vastsündinu 80%; täiskasvanu 70%; vanur 50%.
10. Kui suur organismi veesisalduse langus põhjustab janutunnet ning kui suur langus on eluohtlik?
Kui organismi veesisaldus langeb 5% tunneme janu, kui 20% siis sureme.
11. Kuidas organism reguleerib veebilanssi?
Janutunne on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. Janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva. Janu tekib kui on vähe vett või palju soolast.
12. Nimeta erituselundeid. Kirjelda neerude ehitust ja tööd.
Erituselunditeks on neerud , kopsud ja nahk. Põhiliselt vabaneme üleliigsest veest urineerides – uriini moodustamine algab verest. Verineerudkusejuhapõissulgurlihaskusiti
Neerud – paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülismbakanalit soolestiku taga. ~10-12 cm pikad; ~5-6 cm laiad ; ~4 cm paksud. Kumbagi neeru hargneb aordist suur arter. Neerud läbinud veri eemaldub neerudest veenide kaudu.
Neeru funktsionaalseks ühikuks on nefron , neid on väga palju- mõlemas neerus umbes miljon. Nefron kujutab endast pikka peenikest toru, mille ühes otsas on neerukehake. Veresoonte kapillaaridest filtreerub vesi koos lahustunud jääkainetega väänilistesse neerutorukestesse. Seejärel filtreeruvad verre tagasi kõik need ained mida organism vajab.
Neerud on võimelised organismile vajalikud ained tagais saatma . Need valgud , mida organism rakkude ehitusmatejaliks ei vaja, lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks. Veri viib vee ja kusiaine neerudesse (iga päev läbib neeru ligi 1000 liitrit verd). Kui veri liigub läbi neerude, siirdub kusiaine verest uriini. Filtreeritud vereplasmast imenduvad suhkur, osa siili ja peaaegu kogu vesi tagasi vereringesse. Neerude kaudu erituva vee hulka kontrollib ajuripatsi poolt toodetav hormoon.
13. Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt  jaguneb?
70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett. Rakusisene vesi (67%) Vereplasma (8%) Rakkudevaheline keskkond (25 %).
14. Nimeta neli põhilist soojuse saamine või kaotamise viisi.
Äraandmise viisid: soojuskiirgus ehk radiatsioon (60%) (pikaajaline infrapunane kiirgus, see on omane kõikidele kehadele , kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele), konduktsioon (soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest)& konvektsioon ( Soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Tuulega suureneb soojuse äraandmine tugevalt) (20%), aurumine ehk evaporatsioon (Evaporatsioon eh vee aurumine naja ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetud soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise viisiks osutub evaporatsioon.) (20%).
15. Millised muutused toimuvad organismis palavas keskkonnas ja millised külmas keskkonnas?
Kui organism satub sooja keskkonda on vaja kehatemeratuuri langetada- naha veresoonte laienemine, higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui kehatemperatuur ületab 37C, soojustekke pärssimine.
Kui organism satub külma keskkonda on vaja keha temepratuuri tõsta- naha veresoonte ahenemine , soojustekke suurenemine, selleks on 3 erinevat teed: KNS poolt indutseeritud lihasvärin, metaboolse soojustekkeprotsesside (nn keemilise termoregulatsiooni) aktivatsioon , türoksiinist tingitud pikemaajaline soojusproduktsioooni suurenemine.
16. Nimeta perioodilisi kehatemperatuuri kõikumisi?
Ööpäevased kõikumised- madalaim varahommikul, kõrgeim pärastlõunal. Menstruaaltsükliga seotud kõikumised- kehatemepratuur tõuseb 0,3-0,6C peale ovulatsiooni.
17. Mis on hüpotermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata?
Hüpotermia on alajahtumine, kui kehatemperatuur langeb alla 35C. Tunnused: nõrkus, kahvatus, häirunud kõne, muutused käitumises, minestamine . Kuidas aidata: eemaldada märjad või niisked riided, soojendada keha (mitte alustada kätest, jalgadest), anda sooja magusat jooki .
18. Mis on hüpertermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata?
Hüpertermia ehk päikesepiste, kui palavas keskkonnas organism ei suuda enam stabiilselt kehatemperatuuri hoida. Tunnused: peapööritus, nõrkus, peavalu, virvendus silmade ees. Raskemal juhul: krambid , oksendamine, teadvuse kaotus, nägemishäired, kiirenenud pulss ja hingamine, kehatemperatuuri tõus. Kuidas aidata: viia varju, riided vähemaks, lamavasse asendisse (pea pisut ülespoole), jahutada- õhuga või veega, külm kompress, külm jook .
19. Millised muutused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel?
Suureneb mitokondrite arv lihastes, paraneb verevarustus
20. Millised muutused toimuvad inimese organismis seoses vananemisega (DNA, viljakus, meeleelundite töö, mälu, välimus)?
Luude hõrenemine, lõhna ja maitsetundlikkuse vähenemine, ajukoore rakkude arvu vähenemine, kuulmise nõrgenemine, nägemise halvenemine, kopsumahu vähenemine, südamemahu vähenemine, neerude uriinitootmisvõime vähenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine, termoregulatsiooni häired, unehäired, tähelepanuvõime halvenemine, meeleorganite töö halvenemine, emotsionaalne mandumine, sisenõrenäärmete talituse muutus, DNA kahjustused- reparatsiooni aktiivsuse vähenemine, häirub ka valkude süntees, mis on vajalik närvisüsteemi talituseks; Kromosoomide telomeeride lühenemine- rakud kaotavad pooldusvõime. Naistel menopaus 45-55 eluaastal - munasarjadest ei vabane enam munarakke ning menstruatsioon lakkab. Meeste viljakus väheneb- seemnerakke toodetakse vanemas eas vähem. Takistuseks võib olla ka impotentsus.
21. Nimeta erinevaid keskkonnategureid, mis mõjutavad vananemisprotsessi.
Vananemise põhjused: pärilikkus, päikesekiirgus, toitumine, haigused, kiirgused , olmemürgid, kehaline aktiivsus, vabad radikaalid organismis ja selle ümber.
22. Mis on refleksikaar ? (etapid)
1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine , kodeerimine, salvestamine )
2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas)
3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs)
4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse)
5. Efektorid (organ, mis erutusele reageeib.
23. Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse.
Tingimatud: kaasasündinud neelamis- ja imemisrefleks. Tingitud: omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrfelksid (silmapupillide ahenemine).
24. Kuidas jaotatakse närvisüsteemi?
Kesknärvisüsteem- juhib kogu organismi tegevust, koosneb peaajust ja seljaajust.
Piirdenärvisüsteem – närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb: kehaline e somaatiline – juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased); vegetatiivne – tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed).
25. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit , müeliinkest)!

26. Milliseid erinevaid mäluvorme eristatakse?

27. Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada ?
Vaimne ja füüsiline aktiivsus, hea kopsu funktsioneerimine.
28. Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid.
Mäluhäireid võivad tekitada peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoskikatsioon, hormoonid.
Mäluhäired: täielik mälukaotus (amneesia, lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia), vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia)- see võib tekkida alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse sälguliselt. Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu.
29. Organismi humoraalne regulatsioon (sisenõrenäärmed ja nedne poolt toodetavad hormoonid).
Humoraalne regulatsioon – sisenõrenäärmete poolt toodetavad hormoonid reguleerivad organite tööd.
Käbinääre – reguleerib öö-päevaseid rütme
Ajuripats e hüpofüüs – eritab kasvuhormooni (kasvu ja suguküpsuse reguleerimine)
Neerupealised- eritavad kortisooli (tekib varajastel hommikutundidel ja varustab meid energiaga) ning adrenaliini ja noradrenaliini (hirm ja viha)
Kõhunääre- eritab insuliini ja glükagooni (veresuhkur)
Kilpnääre- eritab türoksiini (ainevahetud)
Sugunäärmed- eritavad testosterooni, östrogeeni ja progesterooni
30. Millised erinevad keskused paiknevad suurajukoores?
Kuulmiskeskus, haistmiskeskus , maitsmiskeskus, kõnelemiskeskus, mõtlemiskeskus, liigutuskeskus, naha- ja lihastundlikkuse keskus, nägemiskeskus.