Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meie loodus on ohus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

MEIE LOODUS ON OHUS?
Teaduse ja tehnika kiire areng on inimese
elutingimusi tundmatuseni muutnud, andnud inimkonna käsutusse
vahendid, mis on võimelised tooma talle nii hüvangut kui ka
hukutama kogu planeedi. Oma tegevusega kasutab inimene nii võimsaid
vahendeid, et looduse tsükkel läheb rütmist välja, Maa ei jõua
tasakaalu uuesti sisse seada ja oma haavu parandada. See tekitab
hulga ökoloogilisi globaalprobleeme. (Ökoloogiaks
nimetatakse elusorganismide ja nende keskkonna omavaheliste suhete
teaduslikku uurimist .) Palju probleeme tekitab õhu, vee ja
mullastiku saastumine. Koos ühiskonna arenguga kasvab riikide
energiavajadus, aktualiseerunud on loodusvarade säästlik kasutamine
ja toimetulek jäätmemajandusega. Ökoloogilistest
Meie loodus on ohus #1 Meie loodus on ohus #2 Meie loodus on ohus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor parnakma Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Happesademed

suurlinnades sõidukite heitgaaside tõttu. Sudu ajal katab linna hallikaspruun vine ning nähtavus väheneb märkimisväärselt. Suur osoonisisaldus maapinna lähedal pluss teised saasteained (nt. lenduvad orgaanilise ühendid), lühendavad EL maades igal aastal 20 000 inimese eluiga. Lääne- Euroopas põeb 7% 4-10- aastastest lastest astmat, mille üheks põhjuseks peetakse maapinnalähedast osooni. Elektromagnetväljad on osa meie igapäevaelust. Neid põhjustavad kõik elektriseadmed seadmed: elektrimootorid, kodumasinad, küttekaablid, elektrijuhtmed, arvutimonitorid, mikrolaineahjud, jne. Kiirgusvälja meie ümber tekitavad ka raadiosaatejaamad, raadiod, mobiiltelefonid, valgustusseadmed, trolli ja trammiliinid, kõrgepingeliinid. Käibele on võetud termin elektrisudu, mille all mõeldakse kõigi elektromagnetväljade koosmõju. Elektromagnetlainete kahjustav toime juba ammu tuntud, nende toime

Geograafia
thumbnail
18
doc

GLOBAALPROBLEEMID

GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ­ ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta ­ palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India ­ Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (

Globaliseeruv maailm
thumbnail
18
doc

Põhilised globaalprobleemid

GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ­ ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta ­ palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India ­ Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (

Geograafia
thumbnail
10
docx

ATMOSFÄÄR- kordamine

ATMOSFÄÄR Oskab etteantud skeemi abil selgitada Maa kiirgusbilanssi; kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss – maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirko

atmosfäär
thumbnail
16
odt

Atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär

Atmosfäär Atmosfäär ­ Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär ­ atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Globaalne õhuringlus ­ suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass ­ kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal Tsüklon ­ madalrõhkkond Antitsüklon ­ kõrgrõhkkond Mussoon ­ ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat ­ püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid ­ atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Osoonikiht ­ neelab ultraviolettkiirgust Happesademed ­ happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunu

Geograafia
thumbnail
5
docx

Geograafia kordamine atmosfääri kohta

Atmosfäär 1. Atmosfääri tähtsus Õhku vajavad kõik elus organismid hingamiseks, taimed fotosünteesiks. Inimene suudab õhuta olla vaid minuteid. Atmosfäär reguleerib maakera soojus-ja niiskusreziimi. Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur. Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi. Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal. Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid. Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav. ( ultraviolettkiirgus ning gammakiirgus) Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua maapinnale, kus tekitaksid suuri purustusi. Atmosfäär on CO2 ja hapniku reservuaariks, atmosfääris on lämmastikutagavara, mis

Geograafia
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

b) Maismaa ja mere vaheldumine Maakera pind on vaheldumisi kaetud ookeani ja mandritega. Domineerivaid tuuli takistavad nii mõnelgi pool kõrged mäed. On muidki põhjusi, miks rõhk ka piki kõrg- ning madalrõhu tsoone osutub erinevaks. Mõnel pool kujunevad välja üpris püsivad kõrgrõhkkonnad, teistes jälle madalrõhkkonnad. Rõhu kontrastid panevad õhu liikuma ja liikuvale õhule mõjuv Coriolis'i jõud aitab seda keerata pöööristeks. Kuigi näiteks meie laiuskraad kuulub üldiselt madalrõhu tsooni, vahelduvad siin ikkagi kõrg- ja madalrõhkkonnad. On regioonid, millistes kõrgrõhkkonnad esinevad keskmisest sagedamini. Sama kehtib ka madalrõhkkondade kohta. Mõlemad on suured õhupöörised. Kõrgrõhkkondades ehk antitsüklonites pöörleb õhk päripäeva ja madalrõhkkondades egk tsüklonites vastupäeva. Meist läänes, Atlandi kohal, esineb subtroopilistel laiuskraadidel üpris

Geograafia
thumbnail
15
docx

10. KLASSI GEOGRAAFIA

Atmosfäär (õhuvöö) Õhus leiduvad põhigaasid · Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist o 78% lämmastikku o 20.9% hapnikku o 0.93% argooni o 0.0375% süsihappegaasi Lisandgaasid · Lisandgaase, mis jagunevad kaheks, on atmosfääris üliväikestes kogustes ja nende kogust väljendatakse ühikutes ppm [1 ppm ­ parts per million ­ ühe miljoni õhumolekuli kohta esineb ainult 1 lisandgaasi molekul]: o Püsivad: He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O o Ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed Aerosooliosakesed Sellised osakesed võivad olla nii tahked kui vedelad, suurusega 2-3 nm kuni ka 50 um. Need võivad sattuda õhku maapinnalt: tolm, suits, inimtegevuse heitmed, või tekivad õhus. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm, elementaarne süsinik, mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel, mi

Geograafia




Kommentaarid (1)

Mcbabu profiilipilt
Mcbabu: hea materjal
20:12 22-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun