Kalad (0)

Nolgus
1)Välisehitus:
Nolgus keha on hirmuäratava välimusega. Ta keha on kohmakas . Pea on tal aga väga suur ja peas on tal aga palju luulisi kühme. Nolguse kehal soomuseid ei ole. Ta keha on hoopis kaetud luuplaatise või ogadega. Kui nolgus kätte võtta teeb ta madalat ja urisevat häält, püüdes inimest hirmutada. Uimed on tal kõrged ja suured, eriti rinnauimed, mis on eriti laiad . Lisaks niigi ebatavalisele välimusele on nolgus ka eredalt värvunud. Tema selg on hallikasroheline, millelt võib leida musti triipe. Küljed on tal kuldkollased ning leheroheliselt läikivad. Kõhu pool on roosakasoranžikas, kaetud valgete laikudega. Kuigi nolgusel on väga hirmuäratav välimus ei maksa teda siiski karta.
2)Toitumine:
Nolgus on segatoiduline. Ta sööb hulkharjasusse, vetikaid, koorikloomi ja muid laevadelt heidetavaid jäätmeid. Vahel on ta ka röövtoiduline. Siis võib ta süüa ahvenaid, emakalu, räimi, kilu ja meripühvleid.
3)Eluviis:
Nolgus koeb talvel novembrist veebruarini. Emaskala koeb kivide vahele kokkukleepunud kämbu marjateri ja isa valvab marja koguaeg kannatlikult. Kogu selle arenemise aja. Ta toetab end marjale ja õhutab seda, liigutades oma suuri uimi. Isanolgus ajab minema marjasöödikud ja kõrvaldab halvaks läinud materjali. Koorunud vastsed hõljuvad algul vees. Varsti aga laskuvad merepõhja. Nolguse eluiga võib olla kuni 10 aastat. Ta ei kuulu looduskaitsesse.

Linask

1)Välisehitus
Linask on paks ja ümar kala. Ta keha katab tugev ja läbipaistev marrasnahk. Tavaliselt sõltub ta värvus tema elupaigast, kuid tavaliselt on ta olliviroheline. Tal on mettalse läikega küljed, aga kollakasrohelised. Tavaliselt on linaski kehapikkus 15-30 cm.
2)Toitumine:
Linask on väga vastupidav kala. Arvatakse et ta suudab olla söömata kuni 8 kuud. Linask sööb peamiselt selgrootuid . Ta võib süüa kalamarja, surusääsklaste vastseid , kirpvähke, limuseid ja väikeseid kalu.
3)Eluviis:
Linask koeb mai lõpust kuni augustini . Vesi peab olema maksimaalselt soe. Kusemispaik on tavaliselt kalda lähedal ja on taimestikuga hästi varjatud. Mari koetakse veetaimedele. Alguses vastsed ei liiguta ja elavad taimedel rippudes.
Makrell
1)Välisehitus:
Makrell on süstja, sest tal on peen ninaots ja peenesabaots. Sellepärast et makrell ainult merevees elab on tal ka varvus vastav. Tema selg on sinakasroheline, küljed on hõbedased ja kõht on tal valge. Suurim makrell on olnud 41cm pikk ja 600g raske.
2)Toitumine:
Makrellid söövad tavaliselt vees hõljuvaid koorikloomi, väikesi kalu ja kalamarja.

Eluviis:
Makrell elab peamiselt merevees. Vahel koonduvad makrellid ka tihedatesse parvedesse ja võtavad koos ette ulatuslike rändeid. Makrellid kudevad ülemistes vetekihtides.
Kammeljas
1)Välisehitus:
Kammeljas sarnaneb lestale. Kujult on ta lai nagu taldrik. Uimed ääristavad teda kogu keha ulatuses. Ülemine pool on tal hallikaskollakas või tumepruun, tõmmude tähnidega. Keha alumine pool on natuke kahvatum. Kammeljas on toekas pikaealine kala. Ta võib elada kuni 22 aastat vanaks .
2)Toitumine:
Noored kammlejad toituvad väga palju koorikloomadest. Suured kammeljad on peamiselt röövtoidulised. Tuhti söövad nad räimi, kilu, luukaritsaid, kiiski ja lepamaime. Peale kalade söövad nad ka limuseid.
3)Eluviis:
Kammeljad on suhteliselt laia levikuga kalad . Neid elutseb Atlandi ookeani rannikul alates Loode-Aafrikast. Kammlejad koevad Hiiumaa ja Soome ranniku vetesse. Nad koevad mai keskpaigast kuni juuni lõpuni. Koetud mari areneb 7-9 päeva, vees hõljudes ja ise arenedes.
Rünt
1)Välisehitus:
Rünt on väike kala sihvaka kehaga , kelle selg on pealt rohekaspruun ja küljed on tal hõbedased kaetud tumedamate laikudega. Rüngil on suunurkades poised. Tumeda seljapoole ja läbipaistvalt kõhupoole piiriks on tume triip.
2)Toitumine:
Rünt eelistab toiduks putukavasteseid, limuseid, taimeosakesi ja kalamarja. Peamiselt söövad nad kiisa ja tindi marja.
3)Eluviis:
Kudemise ajal on ründid väga lärmakad. Nad koevad maist augustini. Nad koevad kivisel ja mudasel põhjal. Nende mari kleepub kivide külge ja nende areng kestanb keskmiselt 8 päeva.