Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ÖKOLOOGIA (0)

1 Hindamata
Punktid
ÖKOLOOGIA
  • Uurib organismide omavahelisi suhteid ja nende suhteid ümbritseva keskkonnaga
  • Organimside elutegevust mõjutavaid tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks
Ökoloogilised tegurid jagunevad:
  • Abiootilised tegurid – tulenevad eluta loodusest (nt:valgus, hapniku sisaldus, õhuniiskus, temperatuur)
  • Biootilised tegurid – pärit elusloodusest (nt: liigikaaslased, teist liiki organismid)
    Valguse mõju organimsile:
    • Nähtav valgus, mis jääb vahemikku 380-760mm on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks ning loomorganismile nägemiseks.
    • Fotoperodism – organismide reageerimine ööpäevasele valgus- ja pimedusperioodi muutustele. See jagab taimed 3 rühma: 1) pikapäevataimed – vajavad valgust üle 12h (nt: kartul , hernes); 2) lähipäevataimed – vajavad valgust alla 12h (nt: riis , kanep); 3) päevaneutraalsed taimed – pole oluline päeva ja öö pikkuse suhe (nt:päevalill)
    • Infrapunavalgus ( soojuskiirgus ) – neeldub organismides ja mõjub soojusena. Eriti oluline kõigusoojastele organismidele.
    • Ultraviolett kiirgus – on eriti kahjulik suurtes kogustes (nahavähk, DNA mutatsioonid ), väikeses koguses aga vajalik D-vitamiini sünteesiks (teeb luud tugevaks)
    Temperatuuri mõju organismile:
    • Enamik organisme on kõigusoojased
    • Organismidel on tekkinud erinevad kohastumused ebasobivate temperatuuride talumiseks
    Taimede kohastumused:
  • Lehtede langetamine – säilivad puitunud osad
  • Madal kasv
  • Kaitsevaha kiht lehtede pinnal (mänd)
  • Säilivad maa-alused osad
    Loomade kohastumused:
  • Talveuni (vahepeal ei ärka, nt siil , nahkhiir) ja talveuinak
  • Ränded
  • Karvkate , sulestik , rasvkude
  • Talvevarude kogumine
    Iga ökoloogilise teguri suhtes on organismil teatud väärtustevahemik, milles ta saab elada – ökoloogiline amplituud ehk taluvusala .
    Organismide vahelised suhted:
  • Sümbioos – eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm , osalevad osapooled on sümbiondid. Nt: seeneniidistik +taim(juured) – seeneniidistik annam taimele vee ja mineraalained ning vastu saab orgaanilised ained, sipelgas +lehetäi ( sipelgad kaitsevad lehetäid ning saavad magusat eritist), liblikõielised taimed ja mügarbakterid. Sümbioos jaguneb kaheks: eksosümbioos ja endosümbioos. Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm, kus mõlemad saavad elada teineteisest sõltumata. Endosümbioos on kooseluvorm, kus üks organism elab teise kehas, nt: veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid .
  • Kommensalism – eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjutu või neutraalne. Liiki, kellele selline kooselu on kasulik nimetatakse kommensaaliks. Nt: mardikas elab sipelgate pesas, kust ta saab kaitset ja toitu, kuid sipelgad ei saa selle eest midagi, samblik ja puu samamoodi.
  • Konkurents – sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. See on kas liikide vaheline või liigisisene , nt: valguse, vee, toidu või emaste pärast. Tekib siis kui ressursside hulk on piiratud ning selle tulemusena ei saa sarnaste vajadustega organismid koos püsivalt eksisteerida. (nõrgem osapool tõrjutakse välja või ta hukkub) nt: mänd ja kuusk – valgus, 2 isast hunti – emane, hunt ja rebane – toit ja elupaik, männid männinoorendikus.
  • Parasitism – eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjulik, parasiit saab kasu ja peremees kahju. Siseparasiidid – elavad pidevalt peremehega, nt: paeluss . Välisparasiidid – ei ela pidevat peremehega koos, nt: sääsk, puuk. Veel näiteid: ploomipuu ja lehetäi ning kirp ja koer.
  • Kisklus – röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, kasu saab röövloom ja kahju saakloom . Kiskja ehk karnioor – loom, kes sööb teisi loomi. Kisklus on hädavajalik, sest see piirab saakloomade arvukust ja parandab nende populatsioonide seisundit . Saakloomade kohastumused: värvus (kaitse-või varjevärvus, segavärvus näiteks zebral), ehituslikud iseärasused (kiired jalad, kilp, hais , elekter, okkad, tint, sarved ), elupaik (org), koloniaalne eluviis. Kiskluse näited: toakärbes ja ristämblik, nirk ja uruhiir.
  • Taimtoidulisus ehk herbiooria – taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumissuhe. Loom saab kasu ning taim kahju. Herbivoor – taimtoiduline loom, nt: putukad; karnivoor – lihasööja, nt: rebane, hunt; omnivoor – nii taim- kui lihasööja loom, nt: siga, karu. Herbivoorid jagunevad:
    • Söövad kindlat liiki taimi (koaala, panda, kartulimardikas)
    • Söövad eri liiki taimi (jänes, põder)
    • Söövad kindlat taime osa (käbilind, lehetäi)
    Ühe liigi isendid teatud territooriumil, kus on võimalik nende ristumine , moodustavad populatsiooni. Näiteks ahvenad tiigis.
  • ÖKOLOOGIA #1 ÖKOLOOGIA #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gretzuke16 Õppematerjali autor
    Kordamine kontrolltööks, teemal ökoloogia

    Sarnased õppematerjalid

    Ökoloogia
    4
    docx

    Ökoloogia

    maavärinad erakorraliselt madal või kõrge territoorium kiskjate ja parasiitide suur arvukus · Populatsiooni lained on arvukuse kõikumised mingi aja jooksul. Lained on alati ebaühtlased, tekivad sest: o Arvukus kasvab---tarbimine kasvab---ressursside hulk kahaneb---sündimus langeb---arvukus kahaneb--- ressursid taastuvad---sündimus suureneb---arvukus kasvab..... KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mis on ökoloogia? 2. Kuidas jaotatakse ökoloogilisi tegureid ? +näited 3. Kuidas mõjutab valgus organisme? 4. Kuidas mõjutab temperatuur organisme ( niitaimed kui ka loomad)? 5. Mis on ökoloogiline amplituud? 6. Organismidevahelised suhted: sümbioos, kommensalism,konkurents, parasitism, kisklus, taimtoidulisus. 7. Populatsioon, areaal 8. Populatsioonile iseloomulikud näitajad 9. Populatsioonide tüübid 10. Populatsiooni lained Ühel territooriumil elavad populatsioonid

    Bioloogia
    Organismidevahelised suhted
    24
    pptx

    Organismidevahelised suhted

    Organismidev ahelised suhted Organismidevahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Sõltuvalt organismide vastasmõju kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse mitmesuguseid liikide kooseluvorme: sümbioos kommensalism konkurents parasitism kisklus herbivooria Sümbioos Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbioosis elavaid liike nimetatakse sümbiontideks. Kõigi samblike keha koosneb sümbiontidest - sümbioosis elavatest vetika- ja seenerakkudest. Mitmed taimeliigid elavad ka sümbioosis seentega. Meriroos ja erakvähk. Roos kaitseb vähki vaenlaste eest, vähk jätab roosile oma toidujäänuseid. Lehetäi ja sipelgas. Sipelgad pakuvad lehetäile kaitset vaenlaste rünnakute eest, vastutasuks saavad magusat nestet toiduks. Mänd ja männiriisikas. Männiokkad sünteesivad valguse toimel veest ja süsihappegaasist orgaanilisi aineid, mis laskuva

    Bioloogia
    Ökoloogia
    3
    doc

    Ökoloogia

    Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid-organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse lühi-ja pikapäevataimed. Lüh

    Bioloogia
    BIOLOOGIA - Ökosüsteem-aineringlus-ökotegurid
    2
    docx

    BIOLOOGIA - Ökosüsteem, aineringlus, ökotegurid

    BIOLOOGIA 1. Nimeta kolme tüüpi ökotegureid. * Produtsent (esimene troofiline tase) ehk tootja. Toodavad endale ise orgaanilist ainet. * Konsumendid (teine troofiline tase). Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. * Destruendid (kolmas troofiline tase) ehk lagundajad. Tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. Või siis Abiootilised (tegurid elutaloodusest [õhk, muld, vesi, temperatuur]), biootilised (tegurid elusloodusest [kisklus]) ja anaeroobsed (tingitud inimtegevusest [metsaraie, reostus]). Tekib aineringlus 2. Selgita abiootilisi tegureid, näited, fotoperiodism. Abi

    Bioloogia
    Ökoloogia
    2
    rtf

    Ökoloogia

    organismide elutegevst mõjutavaid keskonnategureid nim. ökoloogilisteks teguriteks.ABIOOTILISED TEGURID - pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. elukeskonna ja kliimaga seotud tegurid.olulisel kohal on konkreetse elukeskonna kliimategurid. BIOOTILISED TEGURID- tulenevad organismide kooselust.nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne, kahjulik. abiootilised ja bioo. tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Organismide reaktsiooni ööpäevase välguse- ja pimedusperioodi muutustele nim. fotoperiodismiks. kõige selgemini avaldub see taimeriigis. päeva pikkuse muutumune kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. nt. sõltub paljude taimede õite moodustumin ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest.eristatakse kaht taimerühma: lühi- ja pikapäevataimed. LÜHIP.-riis, kanep, tubakas.neil moodustuv

    Bioloogia
    Bioloogia tasemetöö materjal
    2
    docx

    Bioloogia tasemetöö materjal

    Biootiline tegur-eluslooduse tegurid, organismide vahelised suhted. Sümbioos, kisklus, konkurents. Abiootiline tegur-eluta looduse tegurid, kliima ja elukeskkond. Päevavalgus, sademed, temp. Lühipäevataimed-õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12h. Kanep, riis. Pikapäevataimed-vajavad õitsema minekuks üle 12h päevavalgust. Kartul, hernes. Kõigusoojased loomad-sõltuvad otseselt väliskeskkonna temp. Kahepaiksed, roomajad. Püsisoojased loomad-elutegevust mõjutab temp, aga kehatemp ei muutu. Sümbioos-eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbiondid: taimejuur ja seeneniidistik. Konkurents-kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral (võitlus emaste vahel isase pärast). Kommensalism- eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (samblik ja puu). Herbivooria-taimtoidulisus

    Bioloogia
    Mis on ökoloogia
    2
    docx

    Mis on ökoloogia?

    1. Mis on ökoloogia? Ökoloogia ­ teadus, mis uurib organismidevahelisi suhteid ja organismide suhteid keskkonnaga. 2. Mis on ökoloogilised tegurid, kuidas jaotuvad, näited. Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad : biootilised ja abiootilised tegurid. Biootilised ­ elus keskkond, abiootilised ­ eluta keskkond. Näited : biootilised (taim, loom, seen, bakter, inimene (antropogeenne)). Abiootilised (kliima, elupaik, muld, õhk, vesi) 3. Kuidas mõjutavad organismi valgus ja soojus? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Valgus aitab näha. Soojus aitab temperatuuri suurendada, liiga palju infravalgust on kahjulik, sest põhjustab DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Temperatuuri erinevuste tõttu magavad mõned loomad talveund ja linnud lendavad ära. Inimene suudab kohastuda. 4. Ökoloogilise teguri toime graafik (ökoloogiline amplituud, optimum). Ökoloogiline amplituud on ökol

    Bioloogia
    Organism ja elupaik-Organismide kasulik ja kahjulik kooselu
    4
    doc

    Organism ja elupaik. Organismide kasulik ja kahjulik kooselu

    Annemarie Maasik 9t Organism ja elupaik. Organismide kasulik ja kahjulik kooselu. Mõisted: ELUPAIK Liigi (populatsiooni) olemasoluks ja arenguks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum. BIOOTILINE Organismidest ja nende suhteist olenev. BIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluta looduse tegurid. ABIOOTILINE Eluta loodusest põhjustatud. ABIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluslooduse tegurid. ANTROPOGEENNE TEGUR Inimtegevusest tulenevad tegurid, mis avaldavad mõju organismidele. KOOSLUS Organismide kooselu vorm. PRODUTSENDID/TOOTJAD Orgaanilise aine tootjad. KONSUMENDID/TARBIJAD Orgaanilise aine tarbijad. DESTRUENDID/LAGUNDAJAD Surnud orgaanilise aine lagundajad. PARASITISM Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik . PESAPARASITISM Võõrvanemad kasvatavad üles teise loom

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun